Obsah (7)

§ 424§ 73§ 78§ 16§ 27§ 56§ 50

1 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11. detsember 2020, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-8938 (18259000467) Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistung

§ 424

lg 1 järgi üldmenetluses Prokurör Marge Voogma Süüdistatav AIRE KRONBERG, isikukood 48611085231, xxxx kodanik, xxxx, emakeel xxxx, elukoht xxxx, töökoht S OÜ xxxx, kriminaal- ja väärteokorras karistamata, tõkendit ei ole kohaldatud Kaitsja vandeadvokaat Silver Reinsaar kokkuleppel RESOLUTSIOON Tunnistada AIRE KRONBERG

§ 424

lg 1 järgi süüdi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

§ 73

lg 1 ja 3 alusel jätta mõistetud vangistus tingimisi täitmisele pööramata, kui AIRE KRONBERG ei pane 1 (ühe) aasta 6 (kuue) kuu pikkusel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78

p 1 alusel hakkab Aire Kronbergile määratud katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 11.12.

1. 2 Välja mõista Aire Kronbergilt menetluskuludena Eesti Vabariigi kasuks sundraha 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot, joobe tuvastamisega tekkinud kulu summas 14 (neliteist) eurot ja ekspertiisitasu summas 165 (ükssada kuuskümmend viis) eurot. Aire Kronbergil tasuda kriminaalmenetluse kulud kokku summas 1055 eurot 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355 või Luminor Bank EE
2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99920700056322 ning selgitus: „Aire Kronberg, 1-19-8938, menetluskulud.“ Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Jätta Aire Kronbergi poolt menetluskuluna valitud kaitsjale makstud tasu summas 4200 eurot tema enda kanda. CD-plaat Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna maja turvakaamera salvestustega 06.07.2018 (tl 10) jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest (seega hiljemalt
3. detsembriks 2020). Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o
4. jaanuarist 2021 (seega hiljemalt
5. jaanuariks 2021). Kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-19-8938 on vastavalt Viru Maakohtu määrusele 04.01.2021 pooltele kättesaadav
6. jaanuaril
7. SÜÜDISTUS Aire Kronberg on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema 06.07.2018 ajavahemikul kell 03.24 kuni 03.36 Lääne-Virumaal Rakvere linnas, olles alkoholijoobes, juhtis mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx, sõites Xxxx maja juurest kuni Fr. R. Kreutzwaldi 5a asuva Rakvere politseijaoskonna parklasse. Aire Kronbergil tuvastati vereproovi uuringuaktiga nr 936T etanoolisisaldus veres 1,92+/0,06 mg/g kohta. Sellise käitumisega rikkus Aire Kronberg liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 (juht ei tohi olla joobeseisundis; joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides) ning liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 (alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem) nõudeid. 3 Seega Aire Kronberg, juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, pani toime

§ 424lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

TÕENDID Süüdistatav Aire Kronberg ennast kohtuistungil temale esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud. Aire Kronberg võttis omaks, et sõitis abikaasale kuuluva valge xxxx politseijaoskonna ette, kus jättis auto seisma ja tarvitas alkoholi. Aire Kronberg mäletas, et oli enne seda eelmisel õhtul restoranis Võsul, kus toimus Koit Toome kontsert, maitsnud erinevaid vahuveine, kuid purjus ta kindlasti ei olnud. Aire Kronbergi arvates lahkusid nad Võsult õhtul 12-1 ajal ning viisid oma tuttava ka koju. Aire Kronberg ei mäletanud, et oleks pärast kontserti kuni politsei maja ette jõudmiseni tarvitanud mingit alkoholi. Politseijaoskonna parklasse sõitmist põhjendas ta sellega, et abikaasa kõrvaldati roolist ja viidi jaoskonda ning ta mõtles, olles abikaasaga suhelnud, et läheb autoga sinna abikaasat ootama, et pärast koos taksoga koju minna. Ta ootas abikaasat autos, rääkis telefoniga, otsis kainet autojuhti ja tarvitas alkoholi Hennessy VS konjakit 375 ml lapikust pudelist. Ta arvab, et võis oli politseijaoskonna ees 20-30 minutit. Kui politseinikud tema juurde tulid ja ta avas autoukse, siis küsiti, et kas te olete alkoholi tarvitanud ja ta ütles, et jah, sõitis maja ette ja hakkas alkoholi tarbima. Enne seda jõudis ta pudeli ära panna kotti ning võtta telefon kätte. Enne politseinike tulekut oli ta jõudnud ära juua pudelist 30-50%. Politseinikud palusid, et lähme politseiautosse puhuma, kuid tema keeldus puhumisest, sest oli kanget alkoholi joonud ja oli kindel/teadis, et otse puhudes on näit kindlasti väga kõrge, aga ta ei arvestanud sellega, et on imendumisaeg, et vereproovis võivad teised asjaolud ilmneda. Ta on 7 aastat järjest igakuiselt immuunsust pärssivat ravimit (xxxx) tarvitanud, kuna tal on xxxx. Kui ta läks autost jaoskonda, siis oli konjaki pudel tal musta värvi seljakotis. Aire Kronberg võttis omaks, et käis tualetis, kus tarvitas ka alkoholi. Alkoholi tarvitas ta salaja nii jaoskonnas kui ka haiglas, sest oli emotsionaalselt väga häiritud ja käitus hetke ajel. Pudel oli tal kogu aeg kotis, sest ta soovis alkoholi kodus maitsta koos J. (J. K.). Kui ta koju läks ja hommikul konjaki pudelit nägi, siis oli see tühi. Politseijaoskonna ees üle äärekivi sõitmist põhjendas Aire Kronberg sellega, et seal on suhteliselt ebamugav sissesõit ning, et ta ei kasuta abikaasale kuuluvat autot igapäevaselt ja see võib tal juhtuda iga päev. Ise ta sõidab xxxx, mis on linnamaastur. Load sai ta

1. aastaselt. Alkoholi liigtarvitamisega tal probleeme ei ole. See oli erandlik situatsioon. Kui olukord olnuks teine, siis ta kindlasti seda ei oleks teinud. Dokumentide allkirjastamisest keeldus ta põhjusel, et oli endast väljas ja talle tundus, et politseinikud ei käitu temaga ja tema abikaasaga õigesti. Tunnistaja R. K., kes töötab Rakvere politseijaoskonnas patrullpolitseinikuna, kinnitas kohtuistungil, et 06.07.2018 varahommikul oli ta tööl koos K. P.ga. Nad olid Rakvere-Haljala mnt
2. kilomeetril, kui Rakvere suunas sõitis suurel kiirusel valge xxxx. Nad lülitasid sisse sinised-punased vilkurid ja ka helisignaali, kuid sõiduk ei peatunud. Sõiduk liikus mööda Rakvere tänavaid Xxxx tagahoovi, kus peatus. Sõidukist väljus naisterahvas, kes hakkas väravaid kinni panema, kuid neil õnnestus väravast sisse saada, vaatamata sellele, et öeldi, et neil ei ole õigust sinna siseneda. Kontrolli käigus selgus, et sõidukit juhtis J. K., kellelt oli tunda alkoholi lõhna ning kes ei olnud nõus puhuma. Appi kutsutud teiste patrullpolitseinike juuresolekul õnnestus joove tuvastada. Sel hetkel tuli nende juurde tagasi ka autos istunud naisterahvas, öeldes, et on meesterahva abikaasa Aire Kronberg. R. K. sõnul olid Aire Kronbergil koordinatsioonihäired, suust tuli alkoholi lõhna, silmad punetasid, kerge tuigerdamine oli ka. Aire Kronberg ütles, et võib J. koju ära viia. Aire Kronberg seal millegipärast muutus ülemeelikuks, tõstis häält. Nad said J. K.i kaubikusse ja läksid edasi 4 jaoskonda, Aire Kronberg jäi Xxxx hoovi. R. K. ei mäletanud, et oleks näinud J. K.i juhitud sõidukis alkoholipudeleid. Tunnistaja A. R. kinnitas kohtuistungil, et oli 06.07.2018 Rakvere politseijaoskonnas avariipolitseinikuna tööl. Oli öine vahetus ja ta tegeles avarii toimingutega. Öösel kella 3 paiku kutsus patrull, kus olid K. ja P., teda appi, sest nad olid kinni pidanud ühe maasturi, mille juht eiras nende korraldusi, keeldudes autost välja tulemast. Teised patrullid olid linnast väljas, ta läks üksi appi. Valge xxxx oli Xxxx hoovis, kus oli patrull. Meesterahvas oli rooli taga ja naisterahvas oli ka autos. Meesterahvas istus autos, keeldudes autost välja tulemast ning indikaatorvahendisse puhumast. Mingi aeg naisterahvas tuli autost välja. Kohale tuli teine patrull, G. ja A.. Meesterahvas tuli autost välja. Seda ta ei mäletanud, kas meesterahvas tuli enne või pärast teise patrulli tulekut autost välja. Hakkasid edasised menetlustoimingud, meesterahvas oli nõus puhuma ja viidi jaoskonda. Naisterahvas segas neid, öeldes, et see on eramaa ja neil ei ole õigust sinna minna. A. R.i arvates viis tema meesterahva bussiga jaoskonda. Kui tema sealt ära läks, siis jäi naisterahvas (Aire Kronberg) sinna. Tema sai T. G.i ütlustest aru, et viimane oli andnud Aire Kronbergile auto võtmed ja Aire Kronberg pidi kutsuma endale takso ja minema sellega koju. Naisterahva (Aire Kronbergi) käitumine viitas sellele, et ta oli alkoholi tarbinud. Tema hakkas jaoskonnas oma toiminguid edasi tegema. Kui ta oli puhkeruumis ja välijuht T. G. oli ka seal, siis vaatas viimane aknast välja ja nägi, et valge maastur seisab maja ees. Nad läksid maja ette ja selle sama maasturi, mis Xxxx hoovis seisis, juhi kohal istus Aire Kronberg, kes midagi seal rooli taga tegi. A. R. ei mäletanud, kumb neist naisterahvalt dokumente küsis. Aire Kronberg otsis dokumendid, nad juhatasid ta majja, kuna temalt oli tunda alkoholi lõhna, et tuvastada, kas ta on kaine või ei ole. Kui Aire Kronberg oli autos, siis ei näinud ta viimase käes alkoholi pudelit. Aire Kronbergil oli naisterahva seljakott, kust ta otsis dokumente, kotis alkoholi pudelit silma ei hakanud. A. R.i arvates oli Aire Kronbergi välimus samasugune, kui oli olnud xxxx tänaval. Sinna politsei maja ette tulekut põhjendas Aire Kronberg sellega, et see on nii väike maa, et taksot polnud võtta ning et ta tuli mehele järele, sest mees oli ju jaoskonda toodud. Kui mindi vereproovi võtma Rakvere Haiglasse, siis läks tema ka kaasa ja viibis toimingu juures. A. R.i arvates oli Aire Kronbergil võimalus tarvitada alkoholi ajal, mil ta viibis politseijaoskonnas ja Rakvere Haiglas, käies kaks korda vetsus. Tema nähes Aire Kronberg alkoholi ei tarvitanud. Arst-kohtutoksikoloogiaekspert M. T. kinnitas kohtuistungil, et kujundas oma arvamuse ekspertiisi määrusest, EKEI uuringu aktist, mille alusel oli etanooli kontsentratsioon määratud, ja ka Aire Kronbergi ütlustest, mis on toodud ekspertiisi määruses. Eksperdiarvamust andes, mille kohaselt Aire Kronberg oli sõidukit juhtides alkoholijoobes arvutusliku etanooli kontsentratsiooniga veres 1,97-2,32 mg/g, on ta lähtunud sellisest üldisest teadmisest, et kuidas alkohol käitub organismis ja tema metabolismist. Alkoholi imendumine võtab alati aega, see tähendab seda, et ei ole võimalik, et kui on vahetult enne proovi võtmist alkoholi tarvitatud, et siis ongi saavutatud nii kiiresti selline kontsentratsioon. Kõigepealt jääb alkohol seisma, enne kui verre hakkab imenduma. Ta kasutas ekspertiisis ka etanooli metaboliite, mis näitas ära, et suurem osa organismis veres olnud alkoholist on manustatud siiski tunduvalt varem, kui Aire Kronbergi ütlustest välja tuli. See tähendas seda, et alkohol pidi olema hoopis eliminatsioonis ehk väljaviimisstaadiumis ja selle tõttu tegi ta arvutuse, kuna see näitas, et alkohol on olnud juba pikemat aega organismis. EKEI toksikoloogia labor on suuteline määrama metaboliite. Kui etanool organismi satub, siis hästi väike osa sellest metaboliseerub ümber, muutub ensüümide toimel metaboliitideks, suurem osa organismis olevast etanoolist väljutatakse väljahingamise teel, uriiniga. Metaboliitide osas ei ole oluline, mis kell Aire Kronberg alustas alkoholi tarbimist ja mismoodi ta tarvitas. Kangel alkoholil on selline omadus, et see kohe imenduma ei hakkagi, vaid tekitab maos kaitsekihi ja võrreldes 5 lahja alkoholiga imendumine nihkub edasi. Eriti on selline omadus konjakil. Alkoholi tarvitamise tunnused hakkavad tekkima tasapisi, 10-15 minutit pärast alkoholi tarvitamist. Algul muutub käitumine elavamaks, tekib eufooria. Tasakaaluhäired tekivad 20-30 minuti pärast. Kõige parem orientiir on silmade punetus, kuid see võib olla ka millest iganes. Alkoholilõhn suust, kerged koordinatsioonihäired, ärrituvus ja nutmine ütlevad eksperdile seda, et joobe tunnused on välja kujunenud. Minimaalselt kuskil 20-30 minutit enne tunnuste ilmnemist pidi olema alkohol juba tarvitatud. Kui Aire Kronberg oleks tarvitanud selle sama koguse alkoholi, mis ta ütles, siis ei oleks ta jalgu alla enam võtnud. Pigem see alkohol, mida on mainitud, on enne tarbitud. Ta on teinud arvutuse Widmarki valemiga, mis on rahvusvaheliselt kasutatav valem etanooli ja alkoholi kontsentratsiooni arvutamiseks ja just tarvitatud alkoholi koguse kasutamisel. Kui on teada inimese kehamass ja sugu, siis on võimalik arvutada vere etanooli kontsentratsioon. Ta on kasutanud kahte koefitsienti: 053 ja 074, mis laiendab küll seda tulemust, aga see eest võtab endasse siis ka igasugused eripärad, mis inimesel võivad olla (haigused, ravimite tarvitamine). Kui kasutada farmakokineetikat, siis alkohol ei saanud olla tarbitud selles ajahetkes ja metaboliidid tõendasid seda, et alkohol pidi olema varem manustatud, et see oli eliminatsiooni faasis ning sellest tulenevalt arvutas ta välja, missugune võis olla alkoholi kontsentratsioon sõiduki juhtimise hetkel. Metaboliitide puhul ei ole tegelikult oluline see, mida on keegi siin kriminaalasjas eelnevalt rääkinud. Metaboliidid (EtG – etüülglükuroniid ja EtS – etüülsulfaat) saavad nad toksikoloogia laborist, kui on võetud vereproov alkoholi määramiseks. Ta telliski laborist metaboliidid juurde. Politsei tellis toksikoloogia laborist etanooli kontsentratsiooni määramise ja kuna eksperdil on võimalus oma meetodeid ise valida ja lisa võimalusena kasutada metaboliite, siis ta tellis need juurde, saates nõudelehe. Metaboliidid tekivad otseselt etanoolist kuskil 2,5 tunni jooksul, üldiselt 3,5-5 tunni jooksul. Kui kiiresti need tekivad, on individuaalne ja sõltub alkoholist ka. Kirjalikest tõenditest, mis kohtulikul uurimisel avaldati, omavad tõenduslikku tähtsust: - sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus 06.07.2018 (tl 15), millest nähtub, et juhtimiselt kõrvaldamise koht on Xxxx. Politseiametniku ametikoht, ees- ja perekonnanimi – patrullpolitseinik R. K.. J. K., isikukood xxxx, elukoht xxxx juhtis 06.07.2018 sõidukit xxxx reg märgiga xxxx ning tema kontrollimisel liiklusjärelevalve käigus selgus, et /kõrvaldamise põhjus/ alkoholilõhn juhi suust. J. K. kõrvaldati sõiduki juhtimiselt liiklusseaduse § 91 lg 2 punkti 2 alusel, kuna on alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis, alates 06.07.2018 kell 03.24 kuni aluse äralangemiseni. /koostaja allkiri/ J. K. on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kätte saanud 06.07.
3. Isik keeldub allkirja kirjutamisest, koostaja allkiri. - asitõendi vaatlusprotokoll 02.08.2018 ühes fotodega ning sinna juurde kuuluv CD-plaat (tl 7-10). Vaadeldavaks objektiks on Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna maja turvakaamera salvestused kuupäeval 06.07.2018 kella 03.30 ajal toimunud joobes juhtimise kohta CD-plaadil. Vaatluse käigus on CD-plaat paigaldatud lauaarvuti A35136 plaadi lugejasse, mille tulemusena avaneb vaade plaadile salvestatud programmile nimega „SmartClient-Player.exe“. Programmi avades avaneb vaade kuupäevale 06.07.2018 kell 03.36 ning neljale eri aknale, millest nähtuvad neli Rakvere politseijaoskonna ette paigaldatud turvakaamerate salvestust. Ülemine vasakpoolne turvakaamera on suunatud Päästeameti poolsele parklale ning Kreutzwaldi tänavale (Rakvere PJ - ÕU PÄA klientide sõidukid), ülemine parempoolne turvakaamera on suunatud Kreutzwaldi tn 5a asuva politseijaoskonna sissesõidule (Rakvere PJ - ÕU POL sissesõit) ning alumine vasakpoolne turvakaamera on suunatud Rakvere politseijaoskonna maja ees olevale parklale (Rakvere PJ – ÕU POL klientide sõidukit 2). Turvakaamerate salvestuselt on näha, kuidas 06.07.2018 kell 03.36 keerab Kreutzwaldi tänavalt valget värvi sõiduauto Rakvere politseijaoskonda, sissesõidule (foto 1). Avades turvakaamera salvestuse „Rakvere PJ – ÕU POL sissesõit“ suuremas pildis 6 on näha, kuidas valge värvusega sõiduauto sõidab sisse Rakvere politseijaoskonna klientidele mõeldud parkimisplatsile ning sõidab üle äärekivi, mis ümbritseb sissesõidul muruplatsi (foto 2). Avades turvakaamera salvestuse „Rakvere PJ – ÕU PÄA klientide sõidukid“ suuremas pildis on näha, kuidas valge värvusega sõiduauto sõidab peale sissesõitu Rakvere politseijaoskonna maja ette parklasse ning pargib sõiduki (foto 3). Avades turvakaamera salvestuse „Rakvere PJ – ÕU POL klientide sõidukit 2“ suuremas pildis on näha, kuidas 06.07.2018 kell 03.45 avaneb Rakvere politseijaoskonna välisuks ning uksest väljuvad välijuht T. G. ja avariipolitseinik A. R. ning liiguvad otse Rakvere politseijaoskonna ette pargitud valge sõiduki poole. Kuni selle ajani ei ole tuvastatud mitte ükski liikumine peale sõiduauto parkimist. Turvakaamera salvestuselt nähtub, et mõlemad politseiametnikud vestlevad sõidukis viibiva isikuga ning kell 03.49 on näha, kuidas politseiametnikud liiguvad koos sõidukit juhtinud isikuga, kes on turvakaamera salvestuselt äratuntav kui Aire Kronberg, tagasi politseijaoskonda (foto 4). - indikaatorvahendi kasutamise protokoll ja joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokoll 06.07.2018 (tl 17). Indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtub, et protokolli koostamise koht on Rakvere politseijaoskond. Indikaatorvahendi kasutamise koht: Rakvere Kreutzwaldi tn 5a. Kontrollija: välijuht T. G.. Kontrollile allutatud isik: Aire Kronberg, isikukood 48611085231; elukoht: xxxx. Kontrollile allutatud isikule on selgitatud toimingu põhjust ja eesmärki, õigust keelduda indikaatorvahendiga kontrollimisest, tutvuda indikaatorvahendi kontrollimise protokolliga selle koostamisel, teha protokolli avaldusi, vaidlustada indikaatorvahendi näit ja nõuda kontrollimist tõendusliku alkomeetriga või nõuda vereproovi uuringut, esitada vaie asutuse juhile või kaebus halduskohtule. Indikaatorvahendiga kontrollimisest keeldumise, indikaatorvahendi positiivse näidu ja liiklusalase süüteo toimepanemise kahtluse korral tuvastatakse alkoholijoove kohustuslikus korras tõendusliku alkomeetriga või vereproovi uuringuga. /tutvunud, kuid keeldub allkirjast, kontrollija allkiri/ Kasutades 06.07.2018 kell 03.50 indikaatorvahendit mark/mudel Mercury Nordic nr 10200320, indikaatorvahendi järgmise kontrollimise kuupäev: 05.09.2018, oli indikaatorvahendi näit /keeldub puhumast, kontrollija allkiri/. Märkused: puuduvad. Kontrollile allutatud isiku selgitused ja taotlused: puuduvad. Kontrollile allutatud isik: /tutvustatud, keeldub allkirjast, kontrollija allkiri/. Kontrollija on protokolli allkirjastanud. Joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokollist nähtub, et kontrollile allutatud isikul esinevad joobele viitavad tunnused: välimus – silmade punetus; reaktsioonikiirus – häiritud; kõne – segane; aja-, isiku ja kohataju – selge; teadvusel; mälu – mäletab viimase 24tunni sündmusi; koordinatsioon – kerged häired; käitumine – nutmine, ärritumine. Märkused: tugev alkoholilõhn suust. Kontrollile allutatud isiku selgitused ja taotlused: puuduvad. Kontrollile allutatud isik /tutvustatud, keeldub allkirjast, kontrollija allkiri/. Tunnistaja (A. R.) ja kontrollija on protokolli allkirjastanud. - sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus 06.07.2018 (tl 18), millest nähtub, et juhtimiselt kõrvaldamise koht on Rakvere linn Kreutzwaldi 5a. Politseiametniku ametikoht, ees- ja perekonnanimi – välijuht T. G.. Aire Kronberg, isikukood 48611085231, elukoht xxxx juhtis 06.07.2018 sõidukit xxxx reg märgiga xxxx ning tema kontrollimisel liiklusjärelevalve käigus selgus, et /kõrvaldamise põhjus/ alkoholilõhn juhi suust. Aire Kronberg kõrvaldati sõiduki juhtimiselt liiklusseaduse § 91 lg 2 punkti 2 alusel, kuna on alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis, alates 06.07.2018 kell 03.45 kuni aluse äralangemiseni. /koostaja allkiri/ Isikule tutvustatud 06.07.2018, keeldub allkirjast, koostaja allkiri. - joobeseisundi tuvastamise saatekiri 06.07.2018 ühes Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi uuringuaktiga nr 936T 12.07.2018 Aire Kronbergi kohta (tl 16), mille kohaselt Aire Kronbergilt 06.07.2018 kell 04.32 AS-s Rakvere Haigla analüüsiks võetud verest tuvastati 7 etanoolisisaldus 1,92+/-0,06 mg/g, k=
4. Joobeseisundi tuvastamise saatekirjast nähtub, et isik kirjutas katsutile allkirjaks kolm risti. - arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisi akt nr 18E-LÕX0092 31.12.2018 (tl 1-6), milles sisaldub arst-kohtutoksikoloogiaekspert M. T.i eksperdiarvamus, et vastavalt eeluurimisel kogutud andmetele oli sõiduki juht Aire Kronberg 06.07.2018.a ajavahemikus kell 03.24 kuni 03.36 sõidukit juhtides xxxx maja juurest kuni Rakvere linna, Kreutzwaldi tn 5a asuva Rakvere politseijaoskonna parklasse alkoholijoobes arvutusliku etanooli kontsentratsiooniga veres 1,97-2,32 mg/g. Ei ole võimalik, et Aire Kronberg tarvitas tema ütluses fikseeritud koguses ja kanguses alkoholi (~350-360cl konjakit) peale sõiduki juhtimist kella 03.36 paiku, vaid vähemalt antud koguses ja kanguses alkoholi pidi olema tarvitatud rohkem kui 30 minutit enne kella 03.
5. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, hinnanud kõiki tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt, leiab, et süüdistatava Aire Kronbergi süü temale esitatud süüdistuses on tõendatud. Käesolevas kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et süüdistatav Aire Kronberg poleks 06.07.2018 ajavahemikul kell 03.24 kuni 03.36 Lääne-Virumaal Rakvere linnas juhtinud mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx ja sõitnud Xxxx maja juurest kuni Fr. R. Kreutzwaldi 5a asuva Rakvere politseijaoskonna parklasse, vaid vaidlusaluseks küsimuseks on see, kas ta oli sel ajal alkoholijoobes. Süüdistatav Aire Kronberg ennast temale esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud, sest tema alkoholijoobes olles mootorsõidukit ei juhtinud. Eelmisel õhtul oli ta restoranis Võsul, kus toimus Koit Toome kontsert, maitsnud erinevaid vahuveine, kuid purjus ta kindlasti ei olnud. Võsult lahkusid nad abikaasaga 12-1 ajal. Aire Kronberg ei mäletanud seda, et oleks pärast kontserti kuni politsei maja ette jõudmiseni tarvitanud mingit alkoholi. Alles pärast mootorsõiduki juhtimise lõpetamist, kui ta oli jõudnud Rakvere politseijaoskonna parklasse, hakkas ta tarvitama alkoholi – Hennessy VS konjakit 375 ml lapikust pudelist. Ise ta arvab, et võis politseijaoskonna ees olla 20-30 minutit. Enne politseinike tulekut oli ta jõudnud pudelist ära juua 30-50%. Aire Kronberg on kinnitanud, et kui politseinikud tema juurde tulid, ütles ta neile, et sõitis maja ette ja hakkas alkoholi tarbima. Aire Kronbergi väitel tarvitas ta seljakotis kaasas olnud konjakit veel ka nii politseijaoskonnas kui ka haiglas. Hommikul kodus konjaki pudelit nähes oli see tühi. Süüdistatava Aire Kronbergi ütlusi kange alkoholi (konjaki) tarvitamise kohta pärast mootorsõiduki juhtimist ei kinnita ükski teine tõend. Tunnistaja A. R.i ütlustest ei nähtu, et Aire Kronberg oleks öelnud, et hakkas alkoholi tarbima pärast politsei maja ette sõitmist. Tunnistaja A. R.i sõnul oli Aire Kronbergil naisterahva seljakott, kust ta otsis dokumente, kotis alkoholi pudelit silma ei hakanud. Tunnistaja A. R.i väitel juhatasid nad Aire Kronbergi majja, kuna temalt oli tunda alkoholi lõhna, et tuvastada, kas ta on kaine või ei ole. Mis puutub Aire Kronbergi arvamusse, et ta võis politseijaoskonna ees olla 20-30 minutit, siis turvakaamerate salvestuselt on näha, kuidas 06.07.2018 kell 03.36 keerab Kreutzwaldi tänavalt valget värvi sõiduauto Rakvere politseijaoskonna parklasse ning kell 03.45 avaneb Rakvere politseijaoskonna välisuks, kust väljuvad välijuht T. G. ja avariipolitseinik A. R., kes liiguvad otse Rakvere politseijaoskonna ette pargitud valge sõiduki poole. Seega on turvakaamerate salvestusega tõendatud, et Aire Kronberg oli enne politseinike tulekut parklas vaid 9 minutit. 8 Kõrvutades Aire Kronbergi ütlusi teiste asjas kogutud tõenditega, arvestades lisaks asjaolu, et Aire Kronberg suundus koos politseinikega politseijaoskonda, kus pidi tuvastatama, kas ta on alkoholi tarvitanud või mitte, ei ole kohtu hinnangul eluliselt usutav Aire Kronbergi kaitseversioon kange alkoholi (konjaki) tarbimise kohta alles pärast mootorsõiduki juhtimist (algul Rakvere politseijaoskonna ees parklas ning seejärel politseijaoskonna ja haigla WC-s). Joobeseisundi tuvastamise saatekirjast 06.07.2018 ühes Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi uuringuaktiga nr 936T 12.07.2018 Aire Kronbergi kohta nähtub, et Aire Kronbergilt 06.07.2018 kell 04.32 AS-s Rakvere Haigla analüüsiks võetud verest tuvastati etanoolisisaldus 1,92+/-0,06 mg/g, k=
6. Arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisi aktis nr 18ELÕX0092 31.12.2018 sisaldub arst-kohtutoksikoloogiaekspert M. T.i eksperdiarvamus, et vastavalt eeluurimisel kogutud andmetele oli sõiduki juht Aire Kronberg 06.07.2018.a ajavahemikus kell 03.24 kuni 03.36 sõidukit juhtides Xxxx maja juurest kuni Rakvere linna, Kreutzwaldi tn 5a asuva Rakvere politseijaoskonna parklasse alkoholijoobes arvutusliku etanooli kontsentratsiooniga veres 1,97-2,32 mg/g. Ei ole võimalik, et Aire Kronberg tarvitas tema ütluses fikseeritud koguses ja kanguses alkoholi (~350-360cl konjakit) peale sõiduki juhtimist kella 03.36 paiku, vaid vähemalt antud koguses ja kanguses alkoholi pidi olema tarvitatud rohkem kui 30 minutit enne kella 03.
7. Kohus ei nõustu kaitsjaga selles, et arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisi akti nr 18E-LÕX0092 31.12.2018 kasutamine tõendina oleks lubamatu, kuna see tugineb oletustele, on vastuoluline ja eksperdiarvamuse kujunemine ei ole jälgitav. Arst-kohtutoksikoloogiaekspert M. T. jäi kohtuistungil ekspertiisiakti sisu selgitades oma eksperdiarvamuse juurde. Ekspert põhjendas üksikasjalikult seda, millest ta eksperdiarvamust andes lähtus. Ekspert kasutas veres etanooli kontsentratsiooni määramiseks Widmarki valemit, samuti kasutas vereproovist määratud metabolismiproduktide suhet, mille kohaselt Aire Kronberg pidi olema tarbinud suurema osa alkoholist rohkem kui 2,5-3,5 tundi enne vereproovi võtmist kell 04.
8. Alkoholilõhn suust, kerged koordinatsioonihäired, ärrituvus ja nutmine tõendavad seda, et joobe tunnused olid välja kujunenud ja minimaalselt kuskil 20-30 minutit enne tunnuste ilmnemist pidi olema alkohol juba tarvitatud. Kui siiski eeldada seda, et Aire Kronberg oli enne alkoholi tarvitanud ja pärast mootorsõiduki juhtimist tarvitanud konjakit tema poolt öeldud koguses, siis ei oleks ta eksperdi sõnul jalgu enam alla võtnud. Seega pidi alkohol, mida Aire Kronberg mainis, olema ära joodud enne mootorsõiduki juhtimist.

§ 424

lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest joobeseisundis. Nimetatud kuriteo objektiivne koosseis on seega mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine joobeseisundis. Antud kuriteo subjektiivne koosseis eeldab tahtlust kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes.

§ 16lg 1 kohaselt on tahtlus kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus.

Kuritegu on kohtu arvates kogutud süüstavatest tõenditest tulenevalt toime pandud otsese tahtlusega.

§ 27

sätestab, et õigusvastane on tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et süüdistatava Aire Kronbergi käitumises esinevad

§ 424

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Liiklusseaduse § 69 lg 1 sätestab, et juht ei tohi olla joobeseisundis. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks 9 mootorsõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Kohtulikul uurimisel leidis tõendamist, et Aire Kronberg juhtis süüdistuses tähendatud ajal ja kohas mootorsõidukit, olles alkoholijoobes. Aire Kronbergil tuvastati vereproovi uuringuaktiga nr 936T etanoolisisaldus veres 1,92+/-0,06 mg/g kohta. KARISTUS

§ 424

lg 1 on teise raskusastme kuritegu, mille eest nähakse karistusena ette rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise alus ennekõike isiku süü.

Eeltoodu tähendab seda, et karistust mõistes tuleb esmajoones lähtuda toimepandud teost. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, mis on otseselt seaduses välja toodud, samuti muid süü suurust mõjutavaid objektiivseid ja subjektiivseid teo toimepanemist iseloomustavaid asjaolusid. Süüdistatava Aire Kronbergi karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad.

§ 56

lg 1 teise lause järgi peab kohus karistuse mõistmisel arvestama ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 56

lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Kohtupraktikas väljakujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks

-i eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Süüdistatavat Aire Kronbergi ei ole karistusregistri andmetel kriminaal- ja väärteokorras karistatud (tl 13). Arvestades eeltoodut ja Aire Kronbergi süü suurust, mis ei ole keskmisest suurem, ei pea kohus põhjendatuks tema karistamist rahalise karistuse kui kõige kergeimaliigilise karistusega, vaid leiab, et teda tuleb karistada vangistusega, mis jääb alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ning on 1 aasta.

§ 73

lg 1 sätestab, et kui kohus, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut, leiab, et mõistetud tähtajalise vangistuse ärakandmine süüdlase poolt ei ole otstarbekas, võib ta määrata, et süüdlase suhtes jäetakse karistus täielikult või osaliselt tingimisi kohaldamata. Jättes karistuse tingimisi kohaldamata, ei pöörata mõistetud karistust täielikult või osaliselt täitmisele, kui süüdlane ei pane kohtu määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 73lg 3 kohaselt määratakse katseajaks üks kuni viis aastat.

Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut on kohtu hinnangul põhjendatud kohaldada

§ 73

lg 1 ja 3 sätteid ning jätta vangistus tingimisi kohaldamata, kui Aire Kronberg ei pane 1 aasta 6 kuu pikkusel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 50

lg 1 p 1 sätestab, et kui käesolevas seadustikus või muus seaduses ei ole sätestatud teisiti, võib mootor-, õhu- või veesõiduki, samuti trammi või raudteeveeremi ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud süüteo eest lisakaristusena kohaldada sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kuriteo korral kuni kolmeks aastaks kohtu poolt. Sama §-i lg 2 kohaselt mootorsõiduki juhtimise õigust ei või võtta isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Sama §-i lg 3 kohaselt käesoleva seadustiku eriosas sätestatud juhtudel kohaldab kohus kuriteo korral juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni kolme aastani.

§ 424

lg 3 sätestab, et kohus võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teo eest kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist alates kolmest kuust. Seega ei tulene lisakaristuse mõistmise kohustus otsesõnu seadusest ja selle kohaldamine ei ole kohtu 10 kohustus, vaid tegemist on kohtu kaalutlusotsusega. Aire Kronbergil oli kuriteo toimepanemise ajal 06.07.2018 Maanteeameti (ARK) andmetel kehtiv juhiluba ja mootorsõiduki juhtimise õigus (juhiluba oli välja antud 30.09.2010 ja kehtis kuni 29.09.2020), tema juhtimisõigus on peatunud 30.09.2020 (tl 19). Juhtimisõiguse peatumine 30.09.2020 ei tähenda juhtimisõiguse puudumist. Ka isikule lisakaristuse mõistmisel tuleb arvestada

§-s 56 toodud karistuse kohaldamise aluseid. Lisakaristus täidab nii süüd heastavat kui ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet ning selle kohaldamine aktualiseerub juhtudel, mil põhikaristus ei ole karistuse eesmärkide saavutamiseks piisav ja süüdistatav võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Lisakaristuse kohaldamise seisukohalt omab tähtsust asjaolu, kas tegemist on harjumus- või juhusesüüteoga. Kohus leiab, et lisakaristuse kohaldamine süüdistatavale Aire Kronbergile ei ole põhjendatud, sest kuriteo toimepanemise ja isiku süüdimõistmise vahele jääv ajavahemik on ligemale 2 aastat ja 6 kuud ning Aire Kronbergi ei ole enne ega pärast kuriteo toimepanemist kriminaal- ja väärteokorras karistatud. Karistuse kohaldamise alused on käesoleval juhul kohtu hinnangul realiseeritavad põhikaristuses. Lisaks põhikaristuse eripreventiivsele eesmärgile on käesoleval juhul arvestatud ka üldpreventiivseid eesmärke. MENETLUSKULUD KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas peab kohus põhjendatuks KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 alusel süüdimõistetult menetluskuludena välja mõista sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammääras, s.o 876 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel joobe tuvastamisega tekkinud kulu summas 14 eurot (tl 16) ja ekspertiisitasu (arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisi akt nr 18E-LÕX0092 31.12.2018) summas 165 eurot (tl 1-6). Menetluskulud kokku summas 1055 eurot kuuluvad välja mõistmisele riigi kasuks. Menetluskuluna valitud kaitsjale makstud tasu summas 4200 eurot jääb Aire Kronbergi enda kanda. SALVESTIS KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel tuleb CD-plaat Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna maja turvakaamera salvestustega 06.07.2018 (tl 10) jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja juurde. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 22.03.2021 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Viru Maakohtu 11. detsembri 2020 otsus.