KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vahur-Peeter Liin, Villem Lapimaa ja Ande Tänav Määruse tegemise aeg ja koht 1. aprill 2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-15655 Tsiviilasi XX

) § 475 lg 1 p 14 kohaselt on välisriigi kohtulahendite tunnustamine ja täitmine hagita asi.

§ 477

lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

§ 620

lg 3 kohaselt tunnustatakse välisriigi kohtulahendit Eestis, ilma et selleks oleks vaja läbi viia eraldi kohtumenetlust. Siiski võib taotleda selle tunnustamise lahendamist

62. peatükis lahendi täidetavaks tunnistamiseks ettenähtud korras, kui tunnustamise üle on vaidlus või kui see on isikule muul põhjusel tema õiguste teostamiseks vajalik. Tunnustamisest keeldumise alused on loetletud

§ 620lg-s 1.

Kuivõrd Norra kohtu otsus on tehtud

1. aastal Norra Kuningriigis, siis kohaldub selle tunnustamisele ja täidetavaks tunnistamisele tsiviil- ja kaubandusasjade kohtualluvuse ning neid käsitlevate kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise konventsioon (Lugano konventsioon). Lugano konventsiooni art 33 lg 1 kohaselt tunnustatakse konventsiooniga seotud riigis tehtud kohtuotsust teistes konventsiooniga seotud riikides ühegi erimenetluse järgimist nõudmata. Lugano konventsiooni art 53 kohaselt esitab kohtuotsuse tunnustamist või selle täitmist taotlev asjaosaline kohtuotsuse koopia, mis vastab selle ehtsuse kindlakstegemiseks vajalikele tingimustele. Kohtuotsuse täitmist taotlev asjaosaline esitab lisaks sellele veel art-s 54 nimetatud tunnistuse, ilma et see piiraks art 55 kohaldamist. Lugano konventsiooni art 41 kohaselt tunnistatakse kohtuotsus täidetavaks kohe pärast art-s 53 kirjeldatud formaalsuste täitmist ilma art-tes 34 ja 35 sätestatu kontrollimiseta. Poolel, kelle vastu täitmist taotletakse, ei ole menetluse selles staadiumis õigust teha taotluse kohta esildisi. Vaatamata eeltoodud sätetele kaasas eelmine kohtukoosseis menetlusse poole, kelle vastu täitmist taotletakse, ning see pool esitas avaldusele vastuväited. Avaldaja esitas maakohtule Fredrikstadi lepituskohtu
2. juuli
3. a otsuse koopia ja tunnistuse otsuse täidetavuse kohta Norra Kuningriigis koos tõlgetega. Avaldusele lisatud dokumentidega tutvudes ei ole kahtlust, et lahend on tehtud puudutatud isiku suhtes. Norra kohtu otsuses on korduvalt nimetatud puudutatud isikut ja ühtlasi viidatud tema asukoha aadressile. Alusetud on väited, et Fredrikstadi lepituskohus on vahekohus. Norra Kuningriigi justiits- ja politseiministeeriumi
4. märtsi 2020 kirjas on välja toodud, et Fredrikstadi lepituskohus on Norra Kuningriigi esimese astme kohus. Avaldaja esitatud dokumentatsioon vastab Lugano konventsioonis sätestatud nõuetele. Järelikult kuulub avaldus Lugano konventsiooni art 41 alusel rahuldamisele. Menetluskulud jättis maakohus

§ 172

lg 1 järgi puudutatud isiku kanda, kuivõrd tema on põhjustanud praeguse kohtuotsuse tunnustamise ja täitmise menetluse. MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLEMINE MAAKOHTUS

1. Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega jätta avaldaja avaldus Fredrikstadi Lepituskohtu
2. juuli
3. a otsuse täidetavaks tunnistamiseks Eesti Vabariigis rahuldamata. Puudutatud isiku väitel ei kontrollinud maakohus sisuliselt

§ 620lg-s 1 sätestatud tunnustamisest keeldumise aluste esinemist.

Norra kohtu otsus tuleb jätta tunnustamata, sest esinevad

§ 620

lg 1 p-des 2 ja 6 sätestatud alused välisriigi kohtulahendi tunnustamata jätmiseks. Puudutatud isikule ei ole kätte toimetatud Norra kohtumenetlust algatavat dokumenti ega ka kohtukutset. Järelikult pidi maakohus jätma avalduse

§ 371

lg 1 p 9 järgi menetlusse võtmata või

§ 423lg 1 p 13 järgi läbi vaatamata.

Avaldaja väide, et Norra kohus oli puudutatud isikule kohtuistungi kutse teatavaks teinud, on ebaõige. Seda ei nähtu ka avaldusele lisatud tõenditest. Lisaks ei vasta avaldus

§-s 622 sätestatud formaalsetele nõuetele. Avaldusele ei ole lisatud tõendit Norra kohtumenetlust algatava dokumendi kättetoimetamise kohta puudutatud 3

§ 622lg 1 p 2).

Kuivõrd avaldus ei vastanud

§-s 622 sätestatud formaalsetele nõuetele, oleks maakohus pidanud jätma avalduse

§ 371lg 1 p 9 järgi menetlusse võtmata.

Õiguskirjanduses on asutud seisukohale, et dokumentide kättetoimetamise puhul on ilmselt oluliseks kriteeriumiks ka keel, milles dokumendid isikule kätte toimetati ja kas tema jaoks oli arusaadav, et kätte toimetati just kohtudokumendid. Fredrikstadi lepituskohtu dokumendid on koostatud norra keeles, mida puudutatud isik ei mõista. Avaldusele lisatud tõenditel esinev embleem Forliksrådet suunab otsingumootori kasutamisel politiet.no leheküljele, mille päises on kirje „POLITIET.“ Keskmisele mõistlikule isikule arusaadavalt on tegemist politsei-, mitte kohtuinstitutsiooniga. Puudutatud isik ei saanud aru ega pidanud mõistma, et tegemist on kohtuorganiga, ja et tema suhtes on esitatud hagi. Lisaks ei ole kohtuvaidluse allumine Fredrikstadi lepituskohtule tõendatud. Maakohus ei selgitanud välja, milline oli praeguse vaidluse lahendamiseks pädev kohus, s.t, kas Fredrikstadi lepituskohus või Harju maakohus. Kui

1. märtsi 2014 ehituslepingu täitmise koht oleks olnud Eesti, oleks vaidlus allunud Lugano konventsiooni artikli 5 lg 1 p a alusel Harju Maakohtule. Järelikult tuleb maakohtu määrus tühistada. Avaldaja esitas maakohtule avalduse Fredrikstadi lepituskohtu
2. juuli
3. a otsuse täidetavaks tunnistamiseks. Samas ei esitanud avaldaja sellise kuupäevaga otsust maakohtule. Avaldaja esitas maakohtule Fredrikstadi lepituskohtu
4. juuni
5. a otsuse asjas nr F
6. Järelikult tunnustas ja tunnistas maakohus Eesti Vabariigis täidetavaks Fredrikstadi lepituskohtu kohtuotsuse, mille sisu ja asjaolud ei ole menetlusosalistele ega kohtule teada. Lisaks ei ole avaldaja taotlenud Fredrikstadi lepituskohtu
7. juuni
8. a otsuse tunnistamist ja täidetavaks tunnistamist. Järgmisena ei selgu Norra kohtu otsusest, kes on õige kostja. Puudutatud isik ei ole kohtulahendist identifitseeritav. Puudutatud isikule arusaadavalt on Norra kohtu otsus tehtud ilmselt Norges Hus OÜ (registrikood 12027004) vastu. Norra kohtu otsusest ei tulene mistahes asjaolusid, mis viitaksid kahtlusteta, et otsus on tehtud puudutatud isiku suhtes. Pelgalt ettevõtte aadress selleks alust ei anna, sest aadressi saab alati muuta. Isikuid identifitseeritakse isiku-või registrikoodi või muu objektiivse ja püsiva tunnuse alusel. Otsusest ei nähtu, et puudutatud isiku ärinime oleks lühendatud. Seda kahtlust ei kõrvaldanud ka maakohus. Maakohus ei kogunud kõiki asja lahendamisel tähtsust omavaid tõendeid. Tegemist on menetlusõiguse olulise rikkumisega, mis tõi kaasa ebaõige kohtulahendi.
9. Avaldaja vaidleb määruskaebusele vastu, palub jätta maakohtu määrus muutmata ja menetluskulud puudutatud isiku kanda.
10. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 659ja § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata.

Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Ringkonnakohus parandab maakohtu määruse resolutsiooni p-des 2 ja 3 märgitud ebatäpsuse, kus maakohus on eksinud Fredrikstadi lepituskohtu otsuse kuupäevaga ning asendab maakohtu määruse resolutsiooni p-des 2 ja 3 märgitud Fredrikstadi lepituskohtu otsuse kuupäeva “

1. juuli 2016“ kuupäevaga “
2. juuni 2016“.
3. Avaldaja on esitanud kohtule avalduse Norra kohtu otsuse täidetavaks tunnistamiseks. Norra on ühinenud Lugano konventsiooniga. Seega reguleerib Norras tehtud kohtuotsuste täidetavaks tunnistamist Lugano konventsiooni art 38 lg 1 järgi see konventsioon. Lugano 4

-i suhtes. Seega tuleb tsiviilasjas tehtud Norra kohtu otsuse kui välisriigi kohtulahendi Eestis tunnustamisel ja täidetavaks tunnustamisel lähtuda Lugano konventsioonist ning puudutatud isiku viited

-ile ei ole asjakohased.

1. Lugano konventsiooni art 38 lg 1 kohaselt täidetakse Norras tehtud ning seal täitmisele pööratavat kohtulahendit Eesti Vabariigis, kui see on mõne huvitatud isiku taotlusel Eesti Vabariigis täidetavaks tunnistatud. Art 41 järgi tunnistatakse välisriigi kohtulahend teises liikmesriigis täidetavaks kohe pärast art-s 53 kirjeldatud vorminõuete täidetust. Kohus edastab täitmismääruse art 42 lg 2 kohaselt kostjale, kellel on art 43 kohaselt õigus esitada täitmismääruse peale apellatsioonkaebus. Art-st 45 lg 1 tulenevalt kontrollib välisriigi kohus art-tes 34 ja 35 sätestatud keeldumise aluseid esmakordselt apellatsioonimenetluses (Eesti Vabariigis ringkonnakohus) ning nende esinemisel tühistab täitmismääruse. Muud asjaolud ei saa olla täitmismääruse tühistamise aluseks.
2. Ringkonnakohus leiab, et maakohus tunnistas õiguspäraselt Norra kohtu otsuse täidetavaks. Lugano konventsiooni art-tes 34 ja 35 sätestatud välisriigi kohtulahendi täidetavaks tunnustamise keeldumise aluseid ei esine.
3. Ringkonnakohtu hinnangul on avaldaja eksinud maakohtule
4. oktoobril 2017 esitatud avalduses Norra kohtu otsuse kuupäeva märkimisega, mistõttu on ekslik ka maakohtu määruse resolutsiooni p-des 2 ja 3 märgitud otsuse kuupäev
5. juuli
6. Samuti on ebaõige määruskaebuses otsuse kuupäevaks märgitud
7. juuni
8. Avaldusele lisatud Norra kohtu otsusest ja Lugano konventsiooni art 54 alusel väljastatud tunnistusest nähtuvalt on kohtulahendi tegelik kuupäev
9. juuni
11. juuni 2017 on kuupäev, mil Fredrikstadi maakohus kinnitas otsuse jõustumist ja täidetavust Norras. Samas ei ole avalduses otsuse vale kuupäeva märkimine Lugano konventsiooni art 34 ega 35 järgi aluseks keelduda otsuse täidetavaks tunnistamisest. Ringkonnakohtu hinnangul on asjas selge, millise otsuse täidetavaks tunnistamist avaldaja soovis. Avaldajat ja maakohut võis eksitada asjaolu, et Norra kohtu otsusest ei ole selle tegemise kuupäev esmapilgul üheselt arusaadav. Kohtule on esitatud otsuse ärakiri ja tõlge ning Lugano konventsiooni art 54 alusel väljastatud tunnistus. Seega parandab ringkonnakohus

§ 447

lg 2 alusel maakohtu otsuse resolutsiooni p-des 2 ja 3 märgitud ebatäpsused ning asendab seal märgitud Norra kohtu otsuse kuupäeva "

1. juuli 2016" kuupäevaga "
2. juuni 2016".
3. Puudutatud isiku väited Fredrikstadi lepituskohtu kohtualluvuse puudumise kohta on põhjendamatud. Lugano konventsiooni art 5 lg 1 p b kohaselt võib lepinguga seotud hagi esitada teenuse osutamise puhul konventsiooniga seotud riigis, kus lepingu kohaselt teenuseid osutati. Avaldaja on maakohtu menetluses esitanud koos
4. mai
5. a seisukohaga Norra kohtule esitatud hagi, millest nähtub, et hagi oli esitatud tulenevalt sellest, et puudutatud isik rikkus avaldajaga
6. märtsil
7. a sõlmitud lepingut Norra Kuningriigis maja ehitamiseks. Kuna maja ehitamise koht oli Rolvsøy Norra Kuningriigis, oli Fredrikstadi lepituskohus Lugano konventsiooni art 5 lg 1 p b järgi pädev kohus põhiasja lahendamiseks. Samas ei oleks Lugano konventsiooni art 35 lg 1 järgi ebaõige kohtualluvus ka otsuse tunnustamiseks keeldumise aluseks. Vale kohtualluvus on otsuse tunnustamisest keeldumise aluseks üksnes tarbija- ja kindlustuslepingute asjades ning erandliku kohtualluvuse juhtudel, millega praeguses asjas tegemist ei ole. Järelikult ei anna see kaebuse väide alust maakohtu määruse muutmiseks.
8. Kaebuse järgmise väite kohaselt ei selgu Norra kohtu otsusest, kes on õige kostja. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu. Norra kohtu otsusest ja väljastatud tunnistusest nähtub selgelt, et praeguse menetluse puudutatud isik oli Norras toimunud kohtumenetluses kostjaks. Norra kohtu otsuse kohta väljastatud tunnistusel on kostjaks nimetatud Norges Hus Tootmise OÜ, Kalesi küla. Norra kohtu otsuse esimesel lehel on märgitud vastustajaks Norges Tootmise OÜ, Kalesi küla 75201 Harjumaa, Eesti. Samuti on Norges Hus Tootmise OÜ-d 5

§ 171lg 1 järgi kaebuse esitaja kanda.

Avaldaja menetluskulude nimekirjade kohaselt on tema menetluskuluks ringkonnakohtus esindajakulu 840 eurot (käibemaksuta). Esindaja ajakulu oli 7 tundi (s.o 5,75 tundi

1. augustil 2020 määruskaebusega tutvumiseks, esmase seisukoha kujundamiseks, seisukoha koostamiseks ja kohtule esitamiseks ning 1,25 tundi
2. veebruaril 2021 sama kuupäeva seisukoha koostamiseks kohtunõudele). Ringkonnakohus leiab, et avaldaja esindaja ajakulu ringkonnakohtus on

§ 175lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalik.

Lepingulise esindaja toimingute ajakulu vastab toimingute sisule. Samuti on põhjendatud ja vajalik lepingulise esindaja tunnitasu määr 120 eurot, mis ei ületa oluliselt keskmist lepingulise esindaja tunnitasu määra. Puudutatud isikult tuleb avaldaja kasuks välja mõista seega menetluskulu hüvitis 840 eurot. 17. Lugano konventsiooni art 44 võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule. (allkirjastatud digitaalselt) Vahur-Peeter Liin (allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa (allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav 7