← Eesti

2-20-19233/32

Obsah (6)§ 444§ 173§ 164§ 147§ 179§ 190

KOHTUOTSUS ÕIGEKSVÕTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Andres Hallmägi Otsuse tegemise aeg ja koht 19. veebruar 2021, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-19233 Tsiviilasi T

) § 440 lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kostja võttis istungil esitatud hageja nõude õigeks.

§ 444

lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa tagaseljaotsusest ja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta. Otsuse põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Pooled kinnitasid kohtule, et abielusuhted on lõppenud ning ei hagejal ega kostjal pole soovi neid taastada. Eeltoodust tuleneb üheselt, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning abielu lahutamise eeldused täidetud. Vastavalt PKS § 66 lg 2 lõpeb abielu kohtuotsuse jõustumise päeval. Menetluskulude jaotus Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja näeb jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma (

§ 173

lg 1 ja 4).

§ 164lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. 2

(3)2-20-19233 Kuna tegemist on abielu lahutamise vaidlusega, siis jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kohus vabastas hageja 75 euro tasumisest hagiavalduse esitamisel. Kohus, leiab, et hagejalt tuleb välja mõista menetluskulud (riigilõiv) riigituludesse. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) §-le 6 tsiviilasja menetlustoiming tehakse toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. Hagiavalduselt makstava riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast ning riigilõiv makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte ega tehta muid lõivustatud toimingust tulenevaid menetlustoiminguid (

§ 147lg 1).

Riigilõiv abielulahutuse nõudelt on RLS § 59 lg 2 kohaselt 100 eurot. Lähtuvalt

§ 179

lg 1 mõistab asja lahendav kohus menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega.

§ 190

lg 3 kohaselt mõistab kohus menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Kohus leiab, et seaduseandja on näinud ette, et pooled kannavad oma menetluskulud ise. Seaduseandja on ka näinud ette, et menetlusabi andmine ei välista ega piira menetlusabi saaja kohustust hüvitada kohtulahendi alusel vastaspoolele tekkinud kulutused (

§ 190lg 1).

Kuna antud juhul on hageja vabastatud, kuid kohus on menetlusabi andnud ning perekonnaasjades kannavad kulud osapooled ise, leiab kohus, et hageja kohustub tasuma riigile vähem tasutud 75 eurot riigilõivu. (digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.