) § 157 p-le 5 lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega. Pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus
lg-te 4 ja 5 kohaselt, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite ja kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu asjaolu. Lähtuvalt
lg-st 1 on teade lõpparuandega tutvumise ja vastuväidete esitamise võimaluse kohta avaldatud 01.04.2021 elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded. Vastuväiteid lõpparuandele ei esitatud. Kohus leiab, et lõpparuanne vastab
Kohtule esitatud lõpparuandest ei nähtu, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis
Pankrotimenetluses ei ole pankrotihalduril õnnestunud tuvastada realiseerimisele kuuluvat vara ning laekumised on toimunud töötasude arvelt. Võlgniku arvelduskontodel on lõpparuande esitamise seisuga raha 2,74 eurot SEB pangas ja 44,74 eurot Citadele Banka Eesti Filiaalis. Vara välistamist ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad nõuded puuduvad. Võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstav elatis puudub. Pandiese ja müümata pankrotivara puudub. Muud vara peale töötasu võlgnikule laekumas ei ole. Pankrotihalduri hinnangul võib võlgniku maksejõuetuse põhjuseks pidada võlgniku ebaõnnestunud äritegevust. Maksejõuetuse tekkimise aeg on 2013.a, sest selleks ajaks oli tekkinud suurem võlgnevus Maksu- ja Tolliameti ees ja arestiti võlgniku arvelduskonto. Kooskõlas halduri seisukohaga peab kohus maksejõuetuse põhjuseks muud asjaolu pankrotiseaduse tähenduses.
kohaselt ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 või § 163 lõikes 4 nimetatud määrus täitedokumendiks, kui võlgnik ei ole esitanud nõudele vastuväidet vastavalt käesoleva seaduse § 104 lõikele 1 või kui kohus on § 104 lõikes 2 nimetatud juhul võlausaldaja nõuet tunnustanud. Võlgnik ei esitanud nõuetele vastuväiteid.
aasta
Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Vastavalt
lg-le 2 arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata.
lg 12 sätestab, et kui halduri tasu arvestamise aluseks olev pankrotivara puudub, selle maht on hoolimata halduri tegevusest väike, haldurit ei kinnitata võlausaldajate esimesel üldkoosolekul või haldur vabastatakse, välja arvatud juhul, kui halduri vabastamise põhjuseks on tema ülesannete täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, määrab kohus pankrotihalduri taotlusel pankrotihalduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Pankrotihaldur palub tasu suuruseks määrata 576 eurot (sisaldab käibemaksu) 5 töötunni eest tunnitasuga 96 eurot. Kohus nõustub halduri tasu suurusega. Kohtu hinnangul on haldur läbi viinud kõik vajalikud pankrotimenetluse toimingud. Võlausaldaja ei ole pankrotihaldurile tasu määramise osas vastuväiteid esitanud. Halduri tasu suurus on mõistlik ja vastab tehtud toimingute mahule. Kohus määrab pankrotihalduri tasuks 576 eurot (sisaldab käibemaksu). Pankrotihalduri tasu kuulub hüvitamisele pankrotivara arvelt.
lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus vabastab Tarmo Repi O. A.i (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest. Kohus leiab, et tuleb algatada O. A.i (pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus, kuivõrd täidetud ei ole mõni
O. A. (pankrotis) esitas menetluse algatamiseks avalduse 09.02.2018 koos pankrotiavaldusega. 07.03.2021 esitas võlgnik avalduse enda usaldusisikuks määramiseks. Võlausaldaja ei ole esitanud vastuväiteid kohustustest vabastamise menetluse algatamise suhtes.
lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Võlgnik palub ennast määrata usaldusisikuks. Pankrotihaldur on märkinud, et võlgnik on pankrotimenetluses olnud aktiivne ja valmis usaldusisiku ülesandeid täitma. Võlausaldajal usaldusisiku nimetamise osas vastuväiteid ei ole. Kohustustest vabastamise menetluse algatamise korral tuleb kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku ülesandeid. Võlgniku kohustused menetluse kestel on järgnevad (
tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui seda tegevust ei ole, siis seda otsida;
lg 4 järgi esitab usaldusisik kohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks aruande ja menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku.
lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.
lg 1¹ kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses.
nimetatud kohustuste rikkumise korral võib kohus lõpetada menetluse ja jätta võlgniku kohustustest vabastamata enne viie aasta möödumist (
/Allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Kark Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.