lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
lg 4 kohaselt võlgniku esitatud pankrotiavalduse puhul tema maksejõuetust eeldatakse. O. K. maksejõuetus on tõendamist leidnud ka ajutise halduri aruandes toodud andmetega. Üldandmed Võlgnik sündis XXX vallas. XXX omandas XXX. Võlgnik oli XX.XX.XXXX – XX.XX.XXXX abielus N. K. Võlgnikul on XX.XX.XXXX sündinud poeg, kes hetkel on tXXX ning elab koos võlgnikuga Tartus XXX asuvas kahetoalises üürikorteris. Igakuine üür on 200 eurot, millele lisanduvad korteri majandamiskulud orienteeruvalt summas 150 eurot. Maksu- ja Tolliameti andmetel on võlgniku netotulu olnud viimastel aastatel järgmine:
lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.
lg 11 kohaselt kui esineb
lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Võlgnik on esitanud kohtule pankrotiavalduses avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Maksejõuetuse tõttu tuleb O. K. pankrot
Pankroti väljakuulutamise tagajärjel kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga. TMS § 51 lg 1 alusel lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisel täitemenetlus.
lg 1 kohaselt ei tohi füüsilisest isikust võlgnik olla kohtu loata tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Ajutise halduri tasu ja kulutused
lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuste suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutine haldur on esitanud taotluse, millega palub määrata ajutise halduri tasuks 247,50 eurot, millele lisandub käibemaks 49,50 eurot, ja hüvitatavate kulutuste suuruseks 55,40 eurot, millele lisandub käibemaks 11,08 eurot. Ajutine haldur on arvestanud töötundideks 5,5 tundi tunnitasuga 45 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskust, on tema tööks kulunud aeg põhjendatud ja Einar Vallandile tuleb tasuks ajutise halduri ülesannete täitmise eest määrata 247,50 eurot, millele lisandub käibemaks 49,50 eurot, ja hüvitatavate kulutuste suuruseks 55,40 eurot, millele lisandub käibemaks 11,08 eurot; kokku 363,48 eurot. Kohus leiab, et kuna O. K. näol on tegemist võlgnikuga, kellel puudub igasugune vara vajalikeks väljamakseteks, tuleb talle anda menetlusabi ja välja mõista ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamine
lõigete 1-3 alusel riigi vahenditest kokku mitte suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).
lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Töötasu ja hüvitatavad kulutused tuleb määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb, so OÜ-le Õigusbüroo Faktootum. 3 Kohus nimetab pankrotihalduriks Einar Vallandi, kes vastab
§-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.