Obsah (7)

§ 371§ 657§ 702§ 171§ 175§ 372§ 445

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaija Kaijanen, Vallo Kariler, Krista Kirspuu Määruse tegemise aeg ja koht 3. märts 2021. a, Tallinn Kohtuasja number 2-20-12524 Kohtuasi XX hag

) § 371 lg 2 p 2 kohaselt. Maakohus andis hagejale tähtaja 14 päeva kirja kättesaamisest alates oma seisukoha kujundamiseks ja kohtule esitamiseks.

2. oktoobril 2020 esitas hageja kohtule selgituse hagi aluseks olevate seisukohtade kohta ning täpsustused hagile. Asjas on ilmnenud uued asjaolud. Pärnu Maakohtu
3. novembri 2016 otsusega tsiviilasjas nr 2-13-36054, on vastavalt RR poolt näidatud piiripunktidele märgitud uuteks piirimärkide koordinaatideks (peale vigade parandamist
4. juunil 2020): - piirimärgi 340 koordinaadiks on X 6563581,736 ja Y 541618,765; - piirimärgi 409 koordinaadiks on X 6563569,781 ja Y 541591,
5. Seega muudeti
6. a-l kindlaksmääratud piiri RR tahtel Maikellukese 1 kinnistu poole piirimärgi 340 korral 1 m ja 894 cm ja piirimärgi 409 korral 2 m ja 299 cm. Piiride muutmiseks puudus seaduslik alus. Hageja ei soovinud piire muuta. Uued piirikoordinaadid said kinnitatud RR poolt looduses ettenäidatud piirimärkide asukoha järgi. Selline piiripunktide koordinaatide muutmine ei tulene seadusest. Maamõõtjatele on teada, et kui on olemas vähemalt kolm piirimärgi koordinaati, siis on teiste piirimärkide koordinaadid ja piirimärkide asukoht taastatav. PP maamõõdistamisel käitus vastavalt seadusele ning mõõdistamise tulemusel leidis üles
7. a-l. paigutatud piirimärgid. Katastriüksuse moodustamise korra seaduse § 17 lg 14 sätestab, milline võib olla erinevate süsteemide mõõtmistulemuse erinevus. Maikellukese 1 piirimärkide koordinaadid mahuvad lubatud vea sisse. Seega puudub ja puudus igasugune vajadus piiride muutmiseks. Need asjaolud on hageja hinnangul uued ja hagiavaldus tuleb seetõttu võtta menetlusse. Erinevalt RR hagist (nõudis piiride määramist ning selleks tuli teha kohtvaatlust) on hageja nõudeks
8. a. piiriprotokolliga kinnitatud koordinaatide alusel piirimärkide 340 ja 409 taastamine. Tsiviilasjas nr 2-13-36056 tehtud otsusega võõrandati hagejalt üle 70 m2 maad, kuid kinnistu suurust ei muudetud. Selle tulemusel maksab hageja maamaksu endise kinnistu suuruse alusel, kuid seda maad kasutab Maikellukese 3 omanik. Hageja täpsustas hagi ja palus jätta hagimenetluse poolteks hagejana XX ja kostjana YY. Hageja lõplik nõue on järgmine: I. Võtta hagiavaldus menetlusse; II. Määrata kinnistu reg. nr 774337 asukohaga Maikellukese 1, Vilivere küla, Kohila vald ja kinnistu 1808337 asukohaga Maikellukese 3, Vilivere küla, Kohila vald ühise piiripunkti 340 /taastatud/ asukohaks Jaagu Kinnisvara OÜ (maakorraldustööde tegevuslitsents nr 592 MA-k, 30.03.2011.a.) maamõõtja PP`a poolt maastikul kindlakstehtud piiri ja piirimärkide koht koordinaadiga X = 6563583.630 ja Y=541618.360 Ts. asjas nr 2-13-36054 määratud piirimärgi 340 koordinaatide X 6563581.736 ja Y 541618.765 asemel; III. Määrata kinnistu reg. nr 774337 asukohaga Maikellukese 1, Vilivere küla, Kohila vald ja kinnistu 1808337 asukohaga Maikellukese 3 Vilivere küla, Kohila vald ühise piiripunkti 409 /taastatud/ asukohaks Jaagu Kinnisvara OÜ (maakorraldustööde 3 2-20-12524 IV. tegevuslitsents nr 592 MA-k, 30.03.2011.a.) maamõõtja PP`a poolt maastikul kindlakstehtud piiri ja piirimärkide koht koordinaadiga X = 6563572.080 ja Y = 541590.880 Ts. asjas nr 2-13-36054 määratud piirimärgi 409 koordinaatide X 6563569,781 ja Y 541591,794 asemel. Välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulud. Maakohtu määrus ja põhjendused
9. Harju Maakohus keeldus
10. oktoobri
11. a määrusega hagi menetlusse võtmisest

§ 371lg 1 p 4 alusel.

1. Maakohtu põhjenduste kohaselt on sama faktikogumi alusel juba tehtud jõustunud otsus (Pärnu Maakohtu
2. novembri 2016 otsus tsiviilasjas nr 2-13-36054).
3. YY on kinnistu registriosa nr 1808337 (Maikellukese 3, Vilivere küla, Kohila vald, Rapla maakond) omandanud pärimise teel ning seega on RR õigusjärglane tsiviilasjas nr 2-13-36054 tehtud lahendi suhtes. Pärnu Maakohtu
4. novembri 2016 kohtuotsuse resolutsioon tsiviilasjas nr 2-13-36054 on piisavalt selge ning sellest selgub, millist asja on poolte vahel varasemalt arutatud. Praeguses asjas esitatud hagis ning tsiviilasjas nr 2-13- 36054 on vaidluse ese, s.o kinnistu registriosa numbriga 1808337 (Maikellukese 3) ja kinnistu registriosa numbriga 774337 (Maikellukese 1) ühiste piiripunktide 340 ja 409 asukoha kindlaksmääramine, nii sisu kui ulatuse poolest identne ning see takistab uue menetluse alustamist. Nõuete üldine õiguskaitse-eesmärk ja taotletav õiguslik tagajärg kattuvad, kuna käesolevas asjas on hageja esitanud piirimärkide taastamise hagi, mis oma olemuselt on asjaõigusseaduse § 129 lg-st 1 tulenev nõue, s.o piiride kindlaksmääramise nõue.
5. Hagiavalduses pole esitatud uusi asjaolusid, mis võimaldaksid asja uut läbivaatamist. Hageja on tuginenud
6. aasta piiriprotokollile, millele kohus on tsiviilasjas nr 2-13-36054 oma hinnangu andnud. Asjaolu, et hageja on tellinud
7. a. juunis litsentseeritud maamõõtjalt PPlt maastikul piiripunktide kindlakstegemise kohta kontrollmõõdistustöö, ei oma tähtsust, kuna mõõdistustöö aluseks on maamõõtja võtnud samuti
8. aasta piiriprotokolli. Määruskaebus
9. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi tagasi maakohtule hagi uueks menetlusse võtmise otsustamiseks.
10. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt erineb hagi tsiviilasjas nr 2-13-36054 menetletud nõudest. RR nõudis piiride muutmist vastavalt teab kelle poolt ja millal maasse löödud torude alusel, millega muudeti nii piirimärkide asukohta kui ka kruntide suurusi. Hageja nõuab piirimärkide taastamist vastavalt Kohila Vallavalitsuse
11. septembri
12. a korraldusele nr 1116 ja piiriprotokollile, mis on allkirjastatud
13. veebruaril
14. Protokollis piirimärkide asukohad koordinaatidega määratletud.
15. Pärast Pärnu Maakohtu
16. novembri 2016 kohtuotsuse jõustumist tellis hageja
17. a. juunis litsentseeritud maamõõtjalt PP-lt maastikul piiripunktide kindlakstegemise kohta kontrollmõõdistustöö. Mõõtmise tulemusel selgus, et Pärnu Maakohtu otsust ei ole võimalik täita, sest kohtuotsuses märgitud koordinaadid läbisid naaberkinnistuid.
18. juunil
19. a. parandas maakohus vea
20. novembri 2016 otsuses ja selle tulemusel muudeti piiripunkti 340 selliselt, et see enam ei läbinud naaberkinnistuid. Vea parandamise taotluse esitas RR (surnud) 4 2-20-12524 esindaja Janno Perv
21. mail 2020, ehk peale seda, kui hageja oli taotlenud kostjalt kohtuväliselt õigete piirimärkide asukoha kinnitamist.
22. Hageja hinnangul on asjas ilmnenud uued asjaolud.
23. augustil 2013 esitas RR Pärnu Maakohtule hagiavalduse kinnistute piiri kindlakstegemiseks ja asja väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest. RR tellis katastri mõõdistuse ilma hagejaga seda kooskõlastamata. Läbiviidud mõõtmiste tulemusel RR ja hageja ühine piiripunkt nr 340 osutus nihutatuks 122 cm krundi 30 piiresse. Hageja poolt näidatud piirimärke ei arvestatud, kuigi need vastasid
24. augusti
25. a kinnistamisotsusele. RR taotlus uute piiripunktide määramiseks tulnuks hageja hinnangul jätta menetlusse võtmata, sest piiripunktid olid määratud maaüksuse Vilivere 26/30 maaüksuse plaanil vastavalt Kohila Vallavalitsuse
26. septembri 1998 korraldusele nr
27. Selleks, et määrata kindlaks piirimärgi nr 340 ja piirimärgi nr 409 asukoht, ei olnud kohtul vajadust minna maaüksusele, et neid piirimärke otsida, vaid piisanuks ainult maamõõtja poolt uue mõõdistuse tegemisest. Selle tulemusel saanuks vastavalt koordinaatide ja Kohila Vallavalitsuse
28. septembri
29. a korralduses nr 1116 märgitud koordinaatidele taastada piiriprotokolliga kinnitatud piirimärkide asukohad, sest piirimärkide koordinaadid olid teada ja neid ei saa keegi oma suva kohaselt muuta, mida aga tehti.
30. Hageja tellis PP-lt mõõdistustööd ja selle tulemusel leiti üles piirimärgid, mis olid maasse nii sügavalt löödud, et neid ei olnud võimalik pinnast eemaldamata näha. Asjas puudub vajadus otsida piirimärkide asukohta looduses, sest piirimärkide asukohta looduses on füüsiliselt võimalik muuta, mida aga ei saa teha kindlaksmääratud piirimärkide asukoha koordinaatidega.
31. RR poolt näidatud piirimärkide asukoha koordinaadid ei langenud kokku Kohila Vallavalitsuse
32. septembri
33. a korralduses nr 1116 ja piiriprotokollis poolte poolt allkirjastatud koordinaatidega. Seega muutis kohus Maikellukese 1 ja Maikellukese 3 vahelise piiri RR nõudel hageja kahjuks, aga mitte ei taastanud Kohila Vallavalitsuse korralduses nr 1116 ja piiriprotokollis ning poolte poolt allkirjastatud koordinaatidega märgitud piirid. Kohus rahuldas RR hagi vastuolus Eesti Vabariigi Põhiseaduse §-ga
35. Maikellukese 3 kinnistut suurendati Maikellukese 1 arvelt 77 m2 võrra. Maikellukese 1 kinnistu osa võõrandamine Maikellukese 3 kasuks on toimunud seadusevastaselt. RR oma hagis ei nõudnud piiripunktide taastamist, mis oli tegelikult võimalik, vaid viis kohtu eksitusse. Eirates seadust ta taotles uue piiri kehtestamist Maikellukese 1 ja Maikellukese 3 piiril. Piiripunkte 340 ja 409 nihutati Maikellukese 1 kinnistu piiridesse. Looduses leitigi mingid piirimärgid, kuid kes need oli paigaldanud, pole välja selgitatud. Samas selle alusel määras kohus piiri olemasolu ja kohtuotsuses märgiti piirimärkide 340 ja 409 uued koordinaadid.
36. Hageja palub taastada Maaüksuse plaanil märgitud piirimärgid koordinaatide alusel järgmiselt: - Piirimärgi 340 koordinaadiks on X 6563583,63 ja Y 541618,36 - Piirimärgi 409 koordinaadiks on X 6563572,08 ja Y 541590,
37. Menetluse edasine käik
38. Kostja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
39. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. 5 2-20-12524 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
40. Kolleegium, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb vastavalt

§ 657lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata.

Kolleegiumi hinnangul on vaidlustatud määrus põhjendatud ning maakohus pole määruse tegemisel rikkunud menetlusõiguse norme ega eksinud materiaalõiguse kohaldamisel. Ringkonnakohus järgib maakohtu määruse põhjendusi ning tulenevalt

§-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda. 19. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja etteheitega, et maakohus on hagi menetlusse võtmisest keeldumisel seadust valesti kohaldanud.

§ 371lg 1 p-st 4 tuleneb asja korduva menetlemise keeld.

Sätte kohaselt ei saa alustada uuesti sama vaidlust samade asjaolude üle, mille osas on olemas jõustunud kohtu otsus. Praegusel juhul väidab hageja, et selline otsus puudub, sest hagi erineb tsiviilasjas nr 2-13-36054 menetletust. Ringkonnakohus kaebajaga ei nõustu. Määruskaebuses esile toodud asjaolud ei võimalda järeldada, et tegemist on erinevate vaidlustega, sest sisuliselt soovib hageja taasavada vaidlust piirmärkide 340 ja 409 koordinaatide paiknemise üle. Selles küsimuses vaieldi tsiviilasjas nr 2-13-36054 ning Pärnu Maakohtu

1. novembri 2016 otsus jõustus
2. oktoobril
3. See, et hageja nõuab piirmärkide taastamist vastavalt Kohila Vallavalitsuse
4. septembri
5. a korraldusele nr 1116 ning tsiviilasjas nr 2-13-36054 nõuti hageja väitel Maikellukese 1 ja 3 kinnistute piiride kindlakstegemist mitteusaldusväärsetel alusel, ei muuda nende vaidluste põhisisu ja eesmärki. Vaidlus on samade asjaolude üle (Maikellukese 1 ja 3 kinnistute piirid) ning hageja soovib saavutada samasugust eesmärki (Maikellukese 1 ja 3 kinnistute piiride muutmine).
6. Määruskaebuses esitab hageja mitmeid etteheiteid RR kunagistele väidetele, RR hagiavalduse menetlusse võtmisele ning tsiviilasjas nr 2-13-36054 tehtud kohtuotsuse sisule. Ringkonnakohtul ei ole võimalik nendele kaebuse väidetele sisuliselt vastata, sest need tulnuks lahendada kaebeõiguse teostamisega tsiviilasjas nr 2-13-
7. Hageja määruskaebuses väidetust kumab soov taasavada vaidlus tsiviilasjas nr 2-13-
8. See on võimalik vaid teistmismenetluses, sest

§ 702

lg 1 võimaldab jõustunud kohtulahendi uuesti läbi vaadata vaid uute asjaolude ilmsikstulekul ja

§ 702lg-s 2 sätestatud aluste esinemisel teistmise korras.

Samas pole hageja ei hagis ega määruskaebuses märkinud, et ta sooviks võiks olla teistmisavalduse esitamine. Vastupidi, hageja on läbivalt olnud seisukohal, et tema hagiõue on varasemalt menetletust erinev. 21. Määruskaebus jääb eespool märgitud põhjendustel rahuldamata. 22. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu menetluskulud hageja kanda (

§ 171lg 1).

jäävad määruskaebusega seonduvad

1. Kostja esitas ringkonnakohtule
2. veebruaril 2021 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kostja esindaja teinud järgmisi toiminguid: - tutvumine Pärnu Maakohtu
3. septembri
4. a määrusega (15 min), - tutvumine hageja
5. septembri
6. a selgitusega (30 min), - tutvumine kohtu
7. septembri
8. a kirjaga (10 min), - tutvumine hageja
9. oktoobri
10. a taotlusega (10 min), - tutvumine kohtu
11. oktoobri
12. a kirjaga (10 min), - tutvumine hageja
13. oktoobri
14. a selgitusega (1,5 tundi), - tutvumine kohtu 30.oktoobri
15. a menetlusse võtmisest keeldumise määrusega (15 min), arutelu kliendiga menetlusdokumentide osas; - tutvumine hageja
16. novembri
17. a määruskaebusega, arutelu kliendiga 1,5 tundi; 6 2-20-12524 - tutvumine kohtu
18. novembri
19. a ja
20. novembri
21. a menetlusdokumentidega, arutelu kliendiga 30 min; vastuse koostamine määruskaebusele 2,5 tundi; tutvumine kohtu
22. detsembri
23. a kirjaga, arutelu kliendiga, 15 min; tutvumine Tallinna Ringkonnakohtu
24. veebruari
25. a kirjaga, arutelu kliendiga, 15 min. Kokku 8 tundi. Kostja esindaja on jurist, kelle tunnihind on 120 eurot (sh käibemaks).
26. Hageja vaidles kostja esindaja kulude põhjendatusele vastu.
27. Ringkonnakohtu hinnangul on kostja esindaja kulud põhjendatud osaliselt.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja vaid põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostja esindaja kinnitusel kulus tal kokku 8 tundi, et tutvuda maakohtu menetluse dokumentidega ning esitada vastus määruskaebusele. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole selline ajakulu, arvestades tsiviilasja sisu ja mahtu, menetluses koostatud ja esitatud dokumentide sisu ning kostja vastuse sisu, põhjendatud. Menetluses esitatud dokumendid ning kohtu poolt koostatud e-kirjad ja määrused ei olnud keerukad ega mahukad. Kostja esindaja vastus määruskaebusele on lühike ning põhineb peamiselt maakohtu seisukohtadel.

§ 175

lg 1 mõttes põhjendatud ja hüvitamisele kuuluvaks ajakuluks tuleb ringkonnakohtu hinnangul seega lugeda kokku 2,5 tundi (menetlusdokumentidega tutvumine, vastuse koostamine ja kliendiga konsulteerimine).

1. Kostja esindaja tunnihinnaks tuleb kolleegiumi hinnangul lugeda mõistlikuks ja hüvitamisele kuuluvaks 100 eurot (sh käibemaks). Kostja esindaja ei ole advokaat, kelle puhul oleks kõrgendatud tasu määr põhjendatud. Sellest tulenevalt tuleb hagejal hüvitada kostjale menetluskulude katteks kokku 250 eurot (sh käibemaks).
2. Kolleegium ei nõustu hageja arvamusega, et kostja menetluskulud on tingitud uudishimust ning kostjal puudus põhjendatud vajadus menetlusdokumentidega tutvumiseks ja määruskaebusele vastamiseks. Hagiga kohtusse pöördumisel tuleb menetlusosalisel arvestada võimalusega, et hagi esitamisest tingitud menetluskulud võivad jääda ühe menetlusosalise kanda. Asjaolu, et hagi ei võetud menetlusse, ei välista iseenesest vastaspoolel menetluskulude tekkimist.

§ 372

lg 3 sätestab, et kohus võib vajaduse korral küsida kostja seisukohta hagi menetlusse võtmise lahendamiseks ja pooled ära kuulata.

663 lg 3 kohaselt toimetab maakohus määruskaebuse ja selle lisade ärakirjad kätte menetlusosalistele, kelle õigusi määrus puudutab, ja küsib neilt vastuse. Arvestades vaidluse sisu ja

§-des 372 lg-s 3 ning § 663 lg-s 3 sätestatut küsis maakohus kostja seisukohta määruskaebusele õiguspäraselt. Määruskaebusele vastamiseks tuli kostja esindajal tutvuda menetluses esitatud dokumentidega ning pidada nõu kliendiga.

1. Tulenevalt eespool märgitust mõistab ringkonnakohus hagejalt menetluskulude hüvitamiseks 250 eurot (sh käibemaks 41,67 eurot). kostja kasuks
2. Vastavalt kostja taotlusele määrab ringkonnakohus, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 7 2-20-12524
3. Vastavalt kostja taotlusele määrab ringkonnakohus, et hageja tasub väljamõistetavad menetluskulud Consigliori OÜ arvelduskontole nr EE35 1010 2202 2622 8229 (

§ 445lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt) 8