Obsah (4)

§ 121§ 37§ 44§ 249

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-21-693 Määruse kuupäev 8. aprill 2021 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi Mikhail Simtsovi (Simtsov) kaebus Viru Vangla vastu kinnipeetava is

) § 120 lõike 1 punkti 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme. Sama paragrahvi lõike 1 punkti 8 kohaselt kontrollib kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

§ 121

lõike 2 punkt 1 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. 3. Kaebaja ei ole esitanud kaebuses kohtule selget nõuet vastavalt

§ 37lõikele 2.

Kaebusest järelduvalt on kaebusega taotletavaks eesmärgiks see, et vangla muudaks kaebajale koostatud kinnipeetava iseloomustust, ning sellisel juhul võib kohaseks nõudeks osutuda kohustamisnõue. Siiski ei pea kohus praeguses asjas kaebuse käiguta jätmist ja nõude täpsustamist vajalikuks. Kohus leiab, et kaebajal puudub kinnipeetava iseloomustuse vaidlustamiseks ilmselgelt kaebeõigus. Kohus põhjendab järgnevalt oma seisukohta. 4. Vastavalt riigivastutuse seaduse § 6 lõikele 1 võib isik nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi.

§ 44

lõike 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks.

1. Kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise menetluses tuleb edastada kohtule kinnipeetava iseloomustus, milles antakse vangla hinnang uue kuriteo toimepanemise võimalikkuse, kinnipeetava ohtlikkuse ja tema ennetähtaegse vabastamise kohta (vangistusseaduse § 76 lõike 1 punkt 2). Justiitsministri
2. augusti
3. a määruse nr 28 „Kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise materjalide ettevalmistamise kord“ (määrus nr 28) § 4 lõike 1 kohaselt koostatakse kinnipeetava iseloomustus tema kriminogeensetele riskidele antud hinnangu (riskihinnangu) ja kriminaalhooldusametniku arvamuse alusel samas määruses sätestatud korras. Vastavalt määruse nr 28 § 4 lõikele 2 on kinnipeetava iseloomustuse eesmärk tingimisi enne tähtaega vabastamise menetluses: 1) anda hinnang kinnipeetava ohtlikkusele, uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ja seda soodustavatele asjaoludele ning tema tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta; 2) hinnata individuaalse täitmiskava täitmist; 3) esitada arvamus kohaldatavate kohustuste valiku ja nende kohaldamise tähtaja kohta.
4. Kohus leiab, et kaebaja kohta koostatud kinnipeetava iseloomustuses sisalduvatel andmetel ja hinnangutel puudub vahetu mõju kaebaja õigustele ja kohustustele, mistõttu ei ole vajalik ega võimalik seda eraldiseisvalt vaidlustada. Kuna kinnipeetava iseloomustus on informatiivne dokument, mis koostatakse sihtotstarbeliselt tingimisi enne tähtaega vabastamise menetluse jaoks, siis puudub sellel väljaspool vastavat menetlust iseseisev tähendus (Tartu Ringkonnakohtu
5. detsembri
6. a määrus haldusasjas nr 3-14-51003, punkt 13; Tartu Ringkonnakohtu
7. juuni
8. a määrus haldusasjas nr 3-19-599, punkt 7; Tartu Ringkonnakohtu
9. oktoobri
10. a määrus haldusasjas nr 3-20-1159, punkt 6). Seejuures on kinnipeetaval võimalus esitada vastuväited tema kohta koostatud iseloomustuse kohta tingimisi enne tähtaega vabastamise menetluses. Kaebaja on enda poolt viidatud asjas (L. Prokopenko asi nr 1-19-2349) juba kasutanud võimalust seisukohtade avaldamiseks. Niisamuti ei oma iseloomustus määravat tähendust võimalikus elamisloa kehtetuks tunnistamise või elamisloa taotlemise menetluses, sest haldusorganil tuleb vastavas menetluses esitatud ja kogutud tõendeid hinnata kogumis ja vastastikuses seoses. Samuti on kaebajal võimalik vastavas menetluses esitada vastuväiteid vangla esitatud andmete ja hinnangute kohta. Kinnipeetava iseloomustuse eraldiseisvaks vaidlustamiseks puudub kinnipeetaval õiguskaitsevajadus (

§ 44lõige 1; Tartu 2 3-21-693 Ringkonnakohtu 28.

märtsi

1. a määrus haldusasjas nr 3-19-354, punkt 10; Tartu Ringkonnakohtu
2. juuni
3. a määrus haldusasjas nr 3-19-599, punkt 7).
4. Kuna kaebaja kohta koostatud kinnipeetava iseloomustusel ei ole eraldiseisvalt mingisugust õiguslikku tähendust, siis puudub kaebajal praeguses asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kaebus kuulub tagastamisele

§ 121lõike 2 punkti 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu.

8. Kaebaja palus peatada iseloomustuse mõju tingimisi ennetähtaegse vabanemise menetlusele. Kohus mõistab, et kaebaja soovis esitada esialgse õiguskaitse taotluse. Kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis puudub pooleliolev menetlus, mille raames halduskohus saaks esialgset õiguskaitset rakendada (

§ 249lõiked 1 ja 5).

Ühtlasi puudub kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus. Kohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata.

1. Kaebaja on esitanud riigi õigusabi taotluse isiku esindamiseks haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses ning õigusdokumendi koostamiseks. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 10 lõigete 1, 2 ja 3¹ järgi on sellise taotluse lahendamine halduskohtu pädevuses. Kaebaja selgitustest nähtub, et kaebaja on pidanud kinnipeetava iseloomustust haldusaktiks, mida ta soovib vaidlustada halduskohtus. Kohus selgitas eelnevalt, et kinnipeetava iseloomustus ei ole haldusakt ega toiming, mida saaks vaidlustada halduskohtus (vt määruse punktid 5‒7). Kuna kaebajal ei saa olla õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb, jätab kohus tema riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lõike 1 punkti 2 alusel rahuldamata.
2. Kohus rahuldab kaebaja menetlusabi taotluse tõlkekuludest vabastamist puudutavas osas.
3. Ülejäänud osas jätab kohus kaebaja menetlusabi taotluse kaebuse tagastamise tõttu läbi vaatamata.
4. Kaebaja palus kohtul selgitada, mida ta peaks edasi tegema. Kohus selgitab, et kaebajal on võimalus juhtida kinnipeetava enne tähtaega vabastamise menetluses asjas nr 1-19-2349 kohtu tähelepanu ebatäpsustele iseloomustuses ning esitada vajalikke tõendeid iseloomustuses esitatud väidete ümberlükkamiseks. (allkirjastatud digitaalselt) 3