TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-18-787 Otsuse kuupäev 26. märts 2020 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi Sihtasutuse Käsmu Meremuuseum, MITTETULUNDUSÜHIN

) § 158 lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti õiguspärasust hinnates kontrollib kohus ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt, kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust ja ei teosta kaalutlusõigust haldusorgani eest. Praeguses asjas tähendab eeltoodu, et kohus saab hinnata, kas vastustaja on välja selgitanud ja arvesse võtnud kõik olulised asjaolud ning kas vastustaja on teinud erinevate era- ja avalike huvide arvestamise või arvestamata jätmise otsustamisel kaalumisvigu.

1. Käesolevas kohtuasjas on vaidluse all Haljala Vallavolikogu 20.03.2018.a otsus nr 39 (I kd tl 23-28). Vastustaja on vaidlustatud otsuse põhjendustena viidanud ka vastustele, mille ta esitas detailplaneeringule ettepanekuid ja vastuväiteid esitanud isikutele, sh Meremuuseumile esitatud vastusele (I kd tl 115-122). Planeeringu põhjendused sisalduvad ka planeeringu seletuskirjas (I kd tl 31-53). Sadama asukoht
2. Kaebajate üheks argumendiks on detailplaneeringu vastuolu üldplaneeringuga selles osas, et üldplaneeringus on ette nähtud sadama asukoht Käsmus, kuid detailplaneeringuga kavandatav sadam ei asu selles kohas. PlanS 2002 § 8 lg 7 kohaselt on kehtestatud üldplaneering aluseks detailplaneeringute koostamisele ning § 9 lg 7 ütleb, et detailplaneering võib põhjendatud vajaduse korral sisaldada 9 kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut. Kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse detailplaneeringuga muutmine on muuhulgas vastava maa-ala üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine või muu kohaliku omavalitsuse hinnangul oluline või ulatuslik üldplaneeringu muutmine. Kohtupraktikas on selgitatud, et PlanS § 8 lõikest 7 ja § 9 lõikest 7 tuleneb ühelt poolt nõue järgida üldplaneeringu lahendusi ning teiselt poolt võimalus teha detailplaneeringu alusel muudatusi üldplaneeringusse. Üldplaneering vaatleb linna või valla arengut tervikuna. Detailplaneering koostatakse üldjuhul selleks, et saavutada üldplaneeringuga kavandatu elluviimine. Kuivõrd detailplaneeringu koostamisel vaadeldakse vaid väikest osa üldplaneeringuga hõlmatud alast, ei ole selle menetlemisel võimalik samaväärselt arvesse võtta kogu linna või valla territooriumil valitsevat olukorda. Seetõttu peaks detailplaneeringuga üldplaneeringu muutmine jääma erandlikuks võimaluseks, mis tagab paindlikuma reageerimisvõimaluse muutuvatele oludele ja vajadustele. Üldplaneeringu muutmiseks põhjendatud vajaduse äratundmisel on haldusorganil lai kaalutlusruum. Kuna tegemist on erandliku võimalusega, siis tuleb põhjalikult kaaluda ja motiveerida detailplaneeringu lahenduse vajalikkust ning muudetud sihtotstarbega tegevuse sobivust alale (Riigikohtu lahendid 3-3-1-12-07, 3-3-1-61-07, 3-3-1-87-08, 3-3-1-79-09). Riigikohus leidis 11.10.2019.a otsuses kohtuasjas 3-15-2232, et üheks oluliseks küsimuseks ehitise rajamisel on selle asukoha valik. Kui ehitise asukohale esitatakse vastuväide, siis tuleb kohalikul omavalitsusel kaaluda alternatiivseid asukohti. Ehitise asukohta ei otsusta üksnes isik, kes soovib seda rajada. Kohaliku omavalitsuse ülesandeks on arutada puudutatud isikutega läbi võimalikud alternatiivid, neid kaaluda ning leida puudutatud isikute õigusi ja muid olulisi huve arvestades optimaalseim lahendus. Viidatud lahendis toimus vaidlus ehitusloa õiguspärasuse üle, kuid kohtu hinnangul on tegemist kõigis planeerimis- ja ehitusmenetluses rakendamisele kuuluva üldise põhimõttega, mida saab kohaldada ka praeguses vaidluses.
3. Kohus nõustub sellega, et üldplaneeringut muutev detailplaneering on iseenesest lubatud ja ei ole midagi ebatavalist. Kuid praeguses asjas ei ole tegemist päris tavalise olukorraga, näiteks üldplaneeringu muutmisega seetõttu, et isik soovib võtta osa maatulundusmaast kasutusele elamu rajamiseks või rajada elamumaa juhtfunktsiooniga alale väikeettevõtte. Tegemist on olukorraga, kus kehtiv üldplaneering näeb ette ühe sadama rajamise Käsmu külas ja sadama konkreetse asukoha, kuid vaidlusalune detailplaneering näeb ette sadama rajamise mujale. Ka keskkonnamõju hindamisel on alternatiividena kaalutud detailplaneeringu elluviimist ja nullvarianti, mitte sadama rajamist mõnda alternatiivsesse asukohta. Vastustaja on detailplaneeringus näinud üldplaneeringut muutvana üksnes asjaolu, et muudetakse detailplaneeringu ala sihtotstarvet ning varasema riigikaitselise maa uuteks sihtotstarveteks saab sadama maa, ühiskondlike ehitiste maa, ärimaa ja elamumaa. Kohtu hinnangul seisneb vastuolu üldplaneeringuga või üldplaneeringu muutmine ka selles, et sadamat ei rajata üldplaneeringus selleks reserveeritud alale ja varasema ühe sadama asemel on neid nüüd Käsmu külas võimalik rajada kaks. Seda, et detailplaneeringuga üldplaneeringu muutmise mõjuva põhjuse puudumine võib kaasa tuua detailplaneeringu kehtestamise otsuse õigusvastasuse, on kohtupraktikas tunnustatud (vt näiteks Riigikohtu lahend 3-3-1-47-12).
4. Vaidlustatud otsus või detailplaneeringu seletuskiri ei sisalda põhjendusi selle kohta, miks oli ülekaalukalt vajalik muuta üldplaneeringus ette nähtud sadama asukohta. Vastustaja leidis, et neid asjaolusid ei pidanudki ta välja selgitama ja erinevaid variante kaaluma. Sisuliselt peab 10 vastustaja õiguspäraseks olukorda, kus mingit arutelu sadama võimalike asukohtade ning nende heade ja halbade külgede üle ei toimunud, kuna sellise arutelu võimalus oli algusest peale ära lõigatud. Sellega ei saa nõustuda. Kaalutlusõiguse teostamata jätmine sadama asukoha küsimuses on kohtu hinnangul oluline kaalumisviga. Kohus ei sea kahtluse alla vastustaja õigust lõpptulemusena otsustada, kuhu sadam rajatakse. Probleem on selles, et praegu on vastustaja seda otsustanud ühepoolselt, ilma et kõik huvitatud isikud oleksid saanud sadama asukoha osas kaasa rääkida. Täpsemalt said huvitatud isikud seda teha üldplaneeringu menetluses, kuid sel viisil valitud asukoha on vastustaja kõrvale jätnud. See paneb kahtluse alla, kas üldplaneeringu muutmine detailplaneeringuga oli praeguse vaidluse asjaoludel õiguspärane.
5. Kohtumenetluses tõi vastustaja vastuseks kohtu küsimusele välja, et detailplaneering sadama rajamiseks üldplaneeringus ette nähtud alale lõpetati (III kd tl 31). Vastustaja väitel toimus see kogukonna vastuseisu tõttu. Vastustaja esitatud dokumendid olukorda sellisena ei näita. Vallavolikogu istungi protokollis (III kd tl 33) on öeldud, et detailplaneering on selle algatamise eesmärkidest kaugenenud ning tuleb lõpetada selleks, et jätta alles võimalus sadama rajamiseks üldplaneeringus ette nähtud kohta. Volikogu otsuses on viidatud ka sellele, et otsustatud on sadama rajamine koostöös mittetulundusühinguga Käsmu Majaka Sadam ning üldplaneeringus ette nähtud asukohas piirdutakse muuli remondiga, samuti Käsmu Külaseltsi ettepanekule ka muuli mitte laiendada, vaid säilitada ala puhke- ja supluskohana. Eeltoodu näitab veelkord, et küsimusi nagu sadama, suplusala jms asukoht ei ole kohane lahendada erinevate detailplaneeringute kaudu, mis ei võimalda koguda kokku kõiki ettepanekuid ja kaaluda erinevaid lahendusi. Kohus märgib lisaks, et kuna vastustaja seisukohas oli esimesel kohal väide, et sadama asukoha põhjendamine ei olnud üldse vajalik, siis järelikult ei lähtunud vastustaja samadest põhjendustest vaidlustatud otsuse tegemise ajal. Sel juhul ei saa neid põhjendusi arvestada ka praeguses vaidluses.
6. Kohus ei nõustu vastustaja väitega, et eeltoodud küsimuse käsitlemisel väljub kohus kaebuse piiridest. Kaebajad tuginesid juba algses kaebuses sellele, et sadam ei asu üldplaneeringus selleks ette nähtud maa-alal ning üldplaneeringus on ette nähtud ala, kuhu sadama ehitamine on nende hinnangul sobiv ja kus see Meremuuseumi õigusi ei riiva (I kd tl 3 pöördel). Samuti tuginesid kaebajad planeeringumenetluses sellele, et sadama rajamine detailplaneeringus ette nähtud asukohta pingestab liikluskorraldust, vähendab parkimisvõimalusi, ahendab Meremuuseumi tegutsemisvõimalusi ning toob kaasa selle, et rajatav ulatuslik kaasaegne sadamakompleks vähendab arhitektuurimälestiste mõju, konkureerib nendega, ei sobi nendega ja takistab mälestiste vaadeldavust (II kd tl 86-91). Eeltoodud probleemid tulenevad aga otseselt sellest, et sadama asukoht oli nii-öelda ette antud ja suhteliselt väikesele detailplaneeringu alale püüti ära mahutada nii tegutsev Meremuuseum kui ka rajatav sadam. Sadama suurus (vastuolu maakonnaplaneeringuga)
7. Lääne-Viru maakonnaplaneering „Lääne-Viru maakonna rannikuala“ (kaebuse lisa 7) eristab - väikesadamaid tüüpi S2, kus osutatakse tasulisi sadamateenuseid, on kvaliteetsed tugiteenused harrastusmeresõidule ja mereturismile, harrastuskalurid, talvised hoiuteenused jahtidele ja paatidele, sellised on Vergi, Mahu, Võsu ja Eisma sadamad; - väikesadamaid tüüpi S3, mis on mõeldud harrastuskaluritele ja kus on talvised 11 hoiuvõimalused paatidele, sellised on Käsmu, Vainupea, Karepa ja Eru sadamad. Kaebajad leiavad, et S3 tüüpi sadam oleks detailplaneeringu asukohas sobivam nii suuruse ja sellega kaasnevate mõjude kui ka ümbruskonda sobitumise mõttes. Vastustaja märkis vaidlustatud korralduses, et maakonnaplaneeringus toodud sadama tüüp ei ole kohustuslik ning sama maakonnaplaneering nimetab Käsmu küla puhkepiirkonna arengueeldusena mere- ja rannaturismi. Vastustaja tugines ka sellele, et suveperioodil napib Võsu sadamas paadikohti, mis tõendab Käsmu sadama mereturismile orienteeritud suuna õigsust ja eelistatust üksnes rannakalurite teenindamisele ja talvisele paadihoiule orienteeritud suuna ees.
8. Kohus nõustub põhimõtteliselt sellega, et maakonnaplaneering ei kehtesta jäika kohustust rajada üksnes harrastuskaluritele mõeldud sadamat. See aga ei tähenda, et vastustajal puudus kohustus kaaluda erinevate isikute argumente sadama kavandatava suuruse ja sellest tingitud mõjude kohta. Argumentidena suurema sadama kasuks tõi vastustaja välja Arendaja ärihuvi teenindada kliente, keda jätkuks Võsu sadama kõrval ka Käsmu sadamale. Kuid see huvi kujutab endast üksnes küsimuse üht poolt. Kohtule ei nähtu, et vastustaja oleks andnud hinnangu kaebajate planeerimismenetluses esitatud väidetele, et suurema sadama jaoks ei ole detailplaneeringu alal piisavalt ruumi, sellega kaasneb suurem liikluskoormus, suurem konkurents parkimiskohtade pärast, mida kasutavad lisaks sadama külastajatele ka muuseumi ja kaupluse kliendid (parkimisega seotud küsimusi käsitleb kohus pikemalt otsuse punktis 22). Sadama-ala korrastamine ja kohalikele elanikele merelepääsu võimaluste rajamine, mida vastustaja on sadama rajamise kasuks rääkivate argumentidena välja toonud, on võimalik nii suurema kui ka väiksema sadama korral. Vastustaja on väitnud, et väiksema sadama rajamine Meremuuseumi välja pakutud eskiisi alusel ei ole sellisel kujul mõistlikult ja tulemuslikult teostatav, kuna sadam oleks ebaturvaline või tuleks rajada vaadet varjav ja peegeldunud laineenergia tõttu randa kahjustav kõrge muul. See väide jääb paljasõnaliseks. Väiksema sadama rajamine ei pea toimuma Meremuuseumi poolt pakutud viisil. Ka praegu on detailplaneeringu alal olemas kasutuses olev sadamakoht. Meremuuseumi subjektiivsed õigused
9. Meremuuseum tõi detailplaneeringu menetluses välja, et detailplaneeringu elluviimine kahjustab muuseumi tegevust. Muuseumi kasutuses olev maa-ala väheneb. Osa tegevusest on juba aastaid toimunud alal, mida muuseum detailplaneeringu elluviimisel enam kasutada ei saa. On olulisi tegevusi, mida ei ole võimalik muuseumi kasutusse jäävale maale üle viia, sh ei ole planeeringus kavandatud paadikuur piisav jätkamaks laeva- ja paadiehituse traditsiooni. Samuti tugines Meremuuseum sellele, et oluliselt vähenevad muuseumi külastajate võimalused parkida ja muuseumi ümbruses Käsmule omases külakeskkonnas jalutada. On selge, et Meremuuseumi kasutuses olnud maa pindala detailplaneeringu tulemusena tõepoolest vähenes. Käsmus Merekooli tn 1 asuva kinnisasja hulgast eemaldati 964 m2 suurune maatükk, planeeringu pos 5b, mis liikus Merekooli tänava (transpordimaa) koosseisu. Pärast planeeringu järgsete maakorraldustoimingute tegemist oli Merekooli tn 1 kinnisasja pindala 9515 m2 asemel 8605 m
10. Kohus märgib, et praeguseks on kinnisasja kogupindala 9245 m2, kuid pindala on suurenenud vahetult mere kaldal asuva maariba liitmise läbi ning seda maakorraldust või sellest tulenevaid võimalusi ei ole planeeringus käsitletud. Lisaks nõustuvad kõik menetlusosalised sellega, et Meremuuseum kasutas aastaid ka maad, mis 12 ei kuulunud Merekooli tn 1 kinnisasja koosseisu. Tegemist oli maaga, mis kuulus Merekooli tänava kinnisasja koosseisu ja mille omanik oli Haljala vald. Reaalselt olemas olev tee ei kulge mööda Merekooli tänava kinnisasja, vaid üle Tartu Ülikoolile kuuluva Merekooli tn 3 kinnisasja. Muuseum kasutas maa-ala, mis paiknes tegelikult olemas oleva tee ja Merekooli tn 1 kinnisasja vahel.
11. Kohtu hinnangul on tõendatud ka kaebajate väide, et detailplaneeringu tulemusena muutub Meremuuseumi kahjuks parkimiskorraldus detailplaneeringu alal. Kaebajate selgituse põhjal toimus parkimine, sh busside parkimine seni Merekooli tn 1 ja Merekooli tn 4 kinnisasjade vahel asuval maa-alal, kaebajad on esitanud seda kinnitavad fotod (kaebajate 26.02.2020.a seisukoha lisa 13). Detailplaneeringu seletuskirja punktis 4.6 on öeldud, et Merekooli tänavale on planeeritud üks reisibussi parkimiskoht. Parkimisala sadama teenindamiseks on kavandatud krundile pos nr 3 (kuni kaheksa järelhaagisega sõiduauto parkimiskohta). Kuna tegemist on avalikku kasutusse planeeritava alaga, siis saavad sama parklat kasutada ka muuseumi külastajad. Ülejäänud planeeringualas moodustatud kruntidel parkimine tuleb lahendada oma kinnistu piires.
12. Kohus leiab, et vastustaja ei ole vaidlustatud otsust tehes kaalunud Meremuuseumi huve, mis seisnevad muuseumi tegevuse säilitamises endises mahus või tegevuse laiendamises. Vaidlustatud otsus ei sisalda mingeid sellekohaseid põhjendusi või kaalutlusi. Otsuses viidatud vastuses tugineb vastustaja üksnes sellele, et muuseum on tegutsenud maa-alal, mis ei kuulu talle üürile antud kinnisasja koosseisu ja vastustaja ei ole rahul heakorraga muuseumi kasutuses oleval kinnisasjal. Planeerimismenetluse dokumentidest nähtuvad kahe isiku konkureerivad huvid - Arendaja soovib rajada sadamat ja Meremuuseum soovib säilitada ja laiendada oma tegevust. Vastustaja ei ole kaalunud neid huve vastastikku ja ei ole esitanud põhjendusi, miks tuleb eelistada Arendaja huve. Selle asemel on vastustaja sisuliselt väitnud, et Meremuuseumil ei saagi mingeid arvestatavaid huve olla, kuna tal puudub võla- või asjaõiguslik alus soovitud maad kasutada. Kuid täpselt samas olukorras oli ju ka Arendaja. Planeeringumenetluse ja planeeringu kehtestamise ajal puudus Arendajal mistahes õiguslik side maa-alaga, millele ta ehitada ja mida kasutada kavatseb. Meremuuseumi huvide sõnastamata ja kaalumata jätmist ei saa põhjendada sellega, et muuseum on kasutanud maa-ala, mis ei kuulunud talle üürile antud kinnisasja koosseisu. Planeerimismenetlus ei ole mõeldud võla- või asjaõiguslike vaidluste lahendamiseks, vaid tuleviku tegevuste kavandamiseks. Meremuuseumi huvide kaalumise vajadust ei vähenda ka asjaolu, et tegemist ei ole maaomaniku, vaid üürnikuga ning Eesti Vabariiki kui maa omanikku esindav Kultuuriministeerium samu vastuväiteid ei esitanud. Igal isikul tulebki endal seista oma huvide eest. Ükski menetlusosaline ei ole kahtluse alla seadnud seda, et Meremuuseum on pikka aega tegutsenud laialt tuntud muuseum, mida külastavad igal aastal kümned tuhanded inimesed ja mis moodustab märkimisväärse osa Käsmu küla identiteedist. Sel juhul väärivad tema kavatsused ja huvid ka kaalumist. Vaidlustatud otsuses viidatud vastuses sisalduv väide, et muuseum saab tegutsemiseks senisest oluliselt avaramad võimalused, on paljasõnaline ja arusaamatu.
13. Planeerimismenetluses ei puutu asjasse see, kas Eesti Vabariigi ja Meremuuseumi vahelised lepingulised suhted olid alati korrektselt vormistatud. Maa omanik Eesti Vabariik ei ole väitnud, et Meremuuseum tegutses Merekooli tn 1 kinnisasjal omavoliliselt. Vastupidi, praegu kehtiva üürilepingu sõlmimise otsustamisel (II kd tl 124, 118, seletuskiri II kd tl 126- 13 128) on muuhulgas öeldud, et Meremuuseum on kinnistul tegutsenud alates
14. aastast ning tegemist on eramuuseumiga, millele annab põhisisu Aarne Vaigu erakogu (umbes 85 000 säilikut ja eksponaati). Muuseum on kinnistu ja sellel asuvate ehitiste korrashoidu oluliselt panustanud. Aastatel 2014-2018 on muuseumi külastanud keskmiselt 46 500 külastajat aastas. Muuseumi alal toimub igal suvel traditsiooniline puupaatide ehitus ja hooldustööde tegemine. Praeguseks on lepingulised suhted vormistatud korrektselt. Riigi kinnisvararegistrist nähtub leping koodiga LL18-2044, üürnik sihtasutus Käsmu Meremuuseum, kehtivus 01.05.2019 30.04.2029, varad maa (territoorium) 9515 m² ja 10 hoonet: muuseum, puukuur, abihoone, 3 välitualetti, garaaž-saun, majandushoone, vaateplatvorm, kelder.
15. Ka parkimiskorralduse küsimuses ei ole vastustaja põhjendused ja kaalutlused piisavad. Vastustaja väidab vaidlustatud otsuses, et planeeringu liikluslahendus vastab normidele, parkimiskohti on detailplaneeringu alale kavandatud nii palju kui võimalik ning külalisautode ja -busside parkla on kavas rajada Käsmus Ranna tee 13 (ca 450 m kaugusel). Vastuses Meremuuseumile selgitab vastustaja täiendavalt, et planeeritava Käsmu sadamast tuleneva autoliikluse tarbeks piisab kavandatud parkimiskohtadest, kuna detailplaanil märgitud 8 parkimiskohale pikkusega 12,7 m on võimalik 8 järelhaagisega sõiduauto asemel paigutada 1620 ilma haagiseta sõiduautot. Vastuses toodu ei muuda seda, et detailplaneering näeb ette ainult 8 parkimiskohta järelhaagistega sõidukitele, mitte sõiduautode parklat 16-20 parkimiskohaga. Kohus ei pea usutavaks, et vastustaja hakkab parkimist igapäevaselt reguleerima, nii et parkida saaksid võimalikult paljud ilma järelhaagiseta sõidukid. Õige ei ole vastustaja väide, et parkimine on piisavalt korraldatud lähedal asuval Ranna tee 13 kinnisasjal. Vastustaja kodulehel avalikult kättesaadavatel andmetel näeb Ranna tee 13 maaüksuse detailplaneering ette parkla rajamise 6 bussile. Planeeringu põhijoonis ei näita mingit võimalikku ruumi sõiduautode parkimiseks. Jääb arusaamatuks, kus sai selline maareserv olla Meremuuseumile vastamise ajal ning millele tuginedes väitis vastustaja, et külalissõidukite parkimine lahendatakse parklas Ranna tee
16. Kohtu hinnangul ei ole vastustaja seega piisavalt põhjendanud, miks on parkimise korraldus piisav olukorras, kus planeeringualal paiknevad sadam (sh toitlustusasutus), kauplus ja muuseum, kuid planeering näeb ette parkimise võimaluse ühele bussile ja kaheksale järelhaagisega sõidukile. Muud väited
17. Kaebajad teevad etteheiteid sellele, et vastustaja esindajana on tegutsenud Küllike Namm, kes on samal ajal Arendaja juhatuse liige ja seega detailplaneeringu elluviimisest otseselt huvitatud isik. Kaebajad esitasid selle väite oma 26.02.2020.a seisukohas. Vastustaja ei ole pärast seda vastuväiteid või omapoolseid selgitusi esitanud. Registriandmed tõepoolest näitavad, et Küllike Namm (isikukood 46008215223) on alates esmakandest 22.05.2012 olnud mittetulundusühingu Käsmu Majaka Sadam (registrikood 80342602) juhatuse liige. Kaebajad on õigesti kirjeldanud maavanema järelevalvemenetluses toimunud ärakuulamise lindistusel kajastatut, mille järgi Küllike Namm osales ärakuulamisel vastustaja esindajana ja on koostanud seisukohti, mille vastustaja esitas detailplaneeringule ettepanekuid ja vastuväiteid esitanud isikutele. Vaidlustatud otsuses on neile vastusele viidatud kui haldusakti osadele. Ärakuulamisel osalejad esitasid vastuväite Küllike Nammi tegutsemisele vastustaja esindajana. Küllike Namm leidis, et vallal on õigus otsustada, kellega õigusabileping sõlmida ning asjaolu, et ta on detailplaneeringu ala piirinaaber ja Arendaja juhatuse liige, ei takista temal kui advokaadil tegutseda valla esindajana. 14 Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 10 lg 1 p 1 ja p 4 sätestavad, et haldusorgani nimel tegutsev isik ei või haldusmenetlusest osa võtta, kui ta on asjas menetlusosaline või menetlusosalise esindaja või kui ta on muul viisil isiklikult huvitatud asja lahendist või kui muud asjaolud tekitavad kahtlust tema erapooletuses. See säte ei näe ette erandeid olenevalt sellest, kas haldusorgani nimel tegutseb seadusjärgne esindaja, ametnik või vandeadvokaat. Küllike Namm ei oleks tohtinud tegutseda haldusmenetluses vastustaja nimel. Õigusaktid ei pane otsesõnu taandumise kohustust isikule, kes haldusorgani poolt välja antavaid dokumente koostab, kuid ise neile haldusorgani nimel alla ei kirjuta. Kohtu hinnangul on olukord, kus dokumendid koostab otsustamisel oleva küsimuse lahendusest otseselt huvitatud isik, siiski vastuolus haldusmenetluse põhimõtetega. HMS § 4 lg 2, § 6 ja § 56 tulenevat uurimis-, kaalutlemis- ja põhjendamiskohustust ei saa pidada täidetuks, kui kaalumisele kuuluvad asjaolud on välja toonud ja põhjendused on koostanud üks menetlusosaline. Haldusorgan peab erinevaid huvisid kaaluma ja neist ühe eelistamist põhjendama objektiivselt ja erapooletult. Kohus nõustub kaebajatega, et kui vaidlustatud otsuse põhjenduste hulka kuuluvad vastused ettepanekuid ja vastuväiteid esitanud isikutele on (vähemalt osaliselt) koostanud Arendaja, siis on see tõsiseks aluseks kahelda planeerimismenetluse õiguspärases läbiviimises ja tulemuses.
18. Kohtu hinnangul on see, et vastustaja ei ole piisavalt põhjendanud detailplaneeringuga üldplaneeringu muutmise vajadust (sh jätnud põhjendamata, miks ei kaaluta sadama alternatiivseid asukohti), on jätnud kaalumata Meremuuseumi huvid ning on lubanud Arendaja juhatuse liikmel osaleda menetluses vastustaja esindaja ja vastustaja seisukohtade koostajana, piisav alus selleks, et vaidlustatud otsus tühistada. Seetõttu kohus ei käsitle põhjalikult menetlusosaliste muid väiteid. Kohus märgib siiski lühidalt järgmist. 24.
19. Kohus ei näe põhjust teha etteheiteid sellele, kuidas on hinnatud detailplaneeringu võimalikke mõjusid loodusele või Natura 2000 alale. Kohus nõustub, et sellekohased põhjendused ja selgitused KSH-s ning Tarmo Soomere täiendavad selgitused on piisavad. Kaebajad on eeltoodule tõendina vastu seadnud üksnes Nikolai Laanetu arvamuse (I kd tl 114), mis looduskaitse alase argumendina toob välja üksnes lainetuse mõju ja mereheidete kogunemise. Need on KSH-s ja Tarmo Soomere arvamuses põhjalikult käsitletud teemad, mille järeldusi Nikolai Laanetu arvamus ümber ei lükka. 24.
20. Muinsuskaitse nõuete arvestamise osas on tõsi, et Muinsuskaitseamet on detailplaneeringu lahenduse vastavust oma nõuetele kontrollinud ja selle heaks kiitnud. Kaebajad on vastuväitena sellele esitanud Riin Alatalu arvamuse (I kd tl 100), tegemist on muinsuskaitse ja restaureerimise doktori ning EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna dotsendiga. Arvamuses on öeldud, et kavandatav sadam vähendab oluliselt Käsmu mälestiste – kordonihoone, tuletorni ja merekooli hoone – mõju küla ajalooliste dominantidena ning moonutab mälestiste keskkonda, uute ehitiste ja rajatistega vaated Käsmu külale ja Käsmu lahele maalt merele ja merelt maale osaliselt suletakse, teisi aga moonutatakse oluliselt. Kohtu hinnangul ei saa eitada, et kaasaegse ehitise rajamine mälestiste vahetusse lähedusse muudab oluliselt keskkonda, milles mälestised paiknevad. Seda võiks õigustada ülekaalukas vajadus rajada sadam just detailplaneeringu alale. Kohus näitas eespool, et sellist vajadust vastustaja põhjendanud ei ole. 24.
21. Vastustaja on tuginenud tema läbi viidud küsitluse tulemustele (I kd tl 153, II kd tl 5). Küsitluses said osaleda vähemalt 16-aastased isikud, kes rahvastikuregistri andmetel elasid Käsmu külas. Püstitatud küsimus oli: „Kas olete nõus Käsmu sadama detailplaneeringu 15 kehtestamisega“. Küsitlusel osalemise õigusega isikuid oli 143, küsitluses osales 96, neist vastas „jah“ 66 inimest ja „ei“ 30 inimest. Ka kaebajad on tuginenud dokumentidele, mida saab käsitleda küsitlustena. Kaebajad viitasid sellele, et - detailplaneeringu menetluse käigus esitasid 34 Käsmu küla elanikku ja maaomanikku ühise arvamuse, et nende elu kvaliteeti ja omandit kahjustavad rajatava suure sadama keskkonnamõjud (II kd tl 154-155), - 13.03.2014 kuupäeva kandev 96 allkirjaga avaldus Käsmu küla püsielanike, maaomanike ja suvekodude kasutajate poolt, kes on vastu Käsmu sadama detailplaneeringu algatamisele ja KSH programmile (kaebajate 26.02.2020.a avalduse lisa 2). Eeltoodust saab kokkuvõttes järeldada üksnes seda, et Käsmu elanike, maaomanike ja suvitajate seas puudub üksmeel sadama rajamise osas ja detailplaneeringu lahendust ei saa kuidagi pidada kompromissiks. Väite, et tema seisukohti toetab märkimisväärne hulk isikud, saavad esitada mõlemad pooled. 24.
22. Kohtu hinnangul ei leidnud tõendamist, et maavanemale järelevalve teostamiseks esitatud ettepanekud ja vastuväited ei olnud täielikud. PlanS 2002 nimetab kahel puhul iga isiku õigust esitada ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringu kohta. Esiteks saab seda teha planeeringu koostamise ajal (§ 16 lg 8) ja teiseks avaliku väljapaneku ajal (§ 20 lg 1). Järelevalve teostajale, pragusel juhul maavanemale on ette nähtud edastada ainult avaliku väljapaneku ja arutelu ajal esitatud ettepanekud ja vastuväited (§ 21 lg 4). Vaidlusaluse detailplaneeringu avalik väljapanek toimus 09.03-05.04.2017 ja avalik arutelu 10.04.
23. Vastustajale ei saa ette heita seda, et järelevalve teostajale ei edastatud sellest varasemaid või hilisemaid pöördumisi. Vastustaja esitas maavanemale edastatud ettepanekud ja vastuväited oma 10.02.2020.a avalduse lisadena, selle põhjal on vastustaja käsitlenud avaliku väljapaneku ajal esitatuna järgmiste isikute ettepanekuid ja vastuväiteid (II kd tl 151, 153-161, 163-166, 171, 173): Käsmu küla rannakinnistute elanikud ja kinnistuomanikud (34 inimest), MTÜ Käsmu Lahe Kalur, Meremuuseum, seltsing „Käsmu Minu Kodu“, Indrek Kristenprun, Sigrid Kristenprun, Tartu Ülikool. Vihula valla dokumendiregistris (kättesaadav vastustaja kodulehe kaudu) on registreeritud samade isikute kirjad, dokumendiregistrist puudub üksnes Indrek Kristenpruni ettepanek. Kuivõrd Indrek Kristenpruni ei ole ka maavanema juures toimunud ärakuulamisele kutsutud või seal osalenud isikute hulgas, siis võis tema ettepanek tõesti jääda maavanemale edastamata. See ei saanud järelevalvemenetluse tulemust mõjutada, kuna isiku seisukohad olid sarnased Sigrid Kristenpruni seisukohtadega. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et olemas võiks olla veel mingid avaliku väljapaneku ajal esitatud, kuid maavanemale edastamata jäänud ettepanekud ja vastuväited. 24.
24. Menetlusosalised on välja toonud asjaolusid, mis on võrreldes vaidlustatud otsuse tegemise ajaga muutunud või mida sel ajal veel ei esinenud. Neid asjaolusid ei saa vaidlustatud otsuse õiguspärasuse hindamisel arvestada. Vastustajal on võimalus arvestada nende asjaoludega asja uuel otsustamisel.
25. Nagu eespool öeldud, ei otsusta kohus selle üle, kas, kuhu ja milline sadam tuleb Käsmu külas rajada. Kohus saab hinnangu anda sellele, kas vaidluse all oleva detailplaneeringu kehtestamisel on vastustaja kindlaks teinud kõik olulised asjaolud ja huvid ning teostanud kaalutlusõigust vigadeta. Kuna kohus leidis kaalutlusõiguse teostamises olulisi puudusi, siis 16 rahuldab kohus kaebuse ja tühistab vaidlustatud otsuse.
26. Kohus tegi 17.02.2020 määruse, millega peatas esialgse õiguskaitse korras vaidlustatud otsuse kehtivuse planeeringus krundina (positsioonina) nr 3 tähistatud maaüksuse (kinnisasjad Haljala vald, Käsmu küla, Merekooli tn 5 ja 5a, registriosad nr 5526031 ja 14673550) osas alates eelnimetatud maaüksusele või -üksustele ehitamiseks ehitusloa taotluse esitamisest. Kohus selgitas, et otsuse tegemisel hindab kohus uuesti esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadust, lähtudes eelkõige sellest, kas kaebus rahuldatakse või mitte. Kuivõrd kohus rahuldab kaebuse, siis on põhjendatud jätta esialgse õiguskaitse abinõu kehtima. Vastustaja teatel on registriosad nr 5526031 ja 14673550 praeguseks liidetud ning nii Merekooli tn 5 kui ka Merekooli tn 5a kinnisasjad (katastriüksused) kuuluvad kinnistu nr 5526031 koosseisu. Kohus täpsustab sellest lähtudes esialgse õiguskaitse abinõu sõnastust. MENETLUSKULUD. MUUD OTSUSTUSED JA SELGITUSED
27. Kohus kaasas menetlusse kolmanda isikuna Kasperwiki Laevaomanikud OÜ, kuna tegemist oli Käsmus Merekooli tn 4 asuva kinnisasja omanikuga. Praegu see ühing enam kinnisasja omanik ei ole. Kohtu hinnangul ei ole põhjust, miks peaks Kasperwiki Laevaomanikud OÜ olema kaasatud menetlusse kolmanda isikuna ja ka osaühing ei esitanud tema kõrvaldamisele vastuväiteid. Kohus kõrvaldab

§ 21lg 5 alusel menetlusest Kasperwiki Laevaomanikud OÜ.

1. Mittetulundusühng Käsmu Majaka Sadam esitas taotluse kaasata kolmanda isikuna menetlusse Käsmus Merekooli 4a asuva kinnisasja ühisomanikud Taavi Sinimäe ja Kaili Sinimäe. Kinnistu tekkis
2. aastal Merekooli 4 kinnisasja jagamisel vaidlusaluse planeeringu alusel (II kd tl 189 pöördel - 190). Kohtu hinnangul on menetlus halduskohtus jõudnud staadiumi, kus täiendavate kolmandate isikute kaasamine ei ole enam mõistlik ega otstarbekas. Isikud ei saaks teha esimese astme kohtus mingeid menetlustoiminguid. Kohus andis käesoleva kohtuasja varasemas staadiumis detailplaneeringu alal paiknevate kinnisasjade omanikele endale võimaluse otsustada, kas nad soovivad olla menetlusse kaasatud, ning mitmed isikud seda vajalikuks ei pidanud. Kohus peab otstarbekaks lahendust, kus kohus teatab Taavi Sinimäele ja Kaili Sinimäele kohtuotsuse tegemisest ning selgitab neile

§ 21

lg 1 sätestatud võimalust taotleda enda menetlusse kaasamist kohtuotsuse peale edasi kaevates. 29.

§ 108lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Selle sätte alusel on menetluskulude kandmine vastustaja kohustus. 30. Kaebajad esitasid menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid (III kd tl 1-18, 48, 50-51). Kaebajad palusid mõista vastustajalt välja menetluskulu 9539,85 + 585 = 10124,80 eurot. Tegemist on esindaja kuluga (kulu õigusabile) kogumahuga 112,5 tundi, ühe tunni maksumus 75 eurot. Kaebajad leidsid, et kulud on asja mahtu ja keerukust arvestades põhjendatud. Taotletav summa sisaldab käibemaksu. Kaebajatele osutatud õigusabi hulgas on toiminguid, mida neile menetluskuludena hüvitada ei saa. Kohtumenetluses on kaebajate esindajana tegutsenud Merlyn Mannov, seega ei kuulu hüvitamisele muude isikute tehtud toiminguid. Põhjendatud ei ole hüvitada kaebajatele esimese esialgse õiguskaitse taotlusega seotud kulusid, kuna selles osas lahendati asi kaebajate kahjuks. 17 Õigusabi kogumaht ei ole kohtu hinnangul põhjendatud. Kohus peab kokkuvõttes vajalikeks ja põhjendatuteks esindaja kulusid 65 % ulatuses taotletust ning mõistab vastustajalt välja menetluskulu 6581,12 eurot. Kaebajad osalesid menetluses ühise esindaja kaudu, seetõttu mõistab kohus menetluskuld välja kaebajate kasuks ühiselt. Kaebajatel tuleb endal otsustada ja vastustajale teatada, kellele ja millisele kontole tuleb menetluskulud tasuda. 31.

§ 108

lg 8 sätestab, et kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda. Nii Kasperwiki Laevaomanikud OÜ kui ka mittetulundusühing Käsmu Majaka Sadam taotlesid menetluskulude väljamõistmist nende kasuks. Mõlemad kolmandad isikud osalesid menetluses vastustaja poolel. Kuna kaebajatel menetluskulude kandmise kohustust ei ole, siis jäävad kolmandate isikute menetluskulud nende endi kanda. 32.

§ 175

lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise arvutivõrgus, otsus avaldatakse elektroonilises Riigi Teatajas. Menetlusosalistel (välja arvatud vastustaja) on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige isiku nime avaldamata jätmiseks (

§ 175lg 3-5).

Kui menetlusosaline seda soovib, siis sellekohane taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige kindlam on esitada taotlus apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik 18