Obsah (4)

§ 231§ 459§ 173§ 162

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Epp Tombak Otsuse tegemise aeg ja koht 5. mai 2021, Tartu kohtumaja Tsiviilasi nr 2-20-14240 Tsiviilasi B. P. hagi X. X. vastu elatise vä

) § 497 ja perekonnaseaduse (PKS) § 102 lg 2 taotleb hageja temalt väljamõistetud elatise vähendamist 190 euroni kuus alates hagi esitamisest. Kostja vastuväited hagile, vastuhagi nõue ja põhjendused

1. Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Kostja on seisukohal, et hageja on võimeline tasuma kostjale elatist hagi õigeksvõtul põhineva jõustunud kohtuotsusega väljamõistetud ulatuses, arvestades hageja sissetuleku suurust ja tema varalist seisundit. Kostja on esile toonud, et ainuüksi peretoetuse maksmise fakt ei anna alust elatise vähendamiseks alla miinimummäära. Kui seadusandja oleks soovinud sellega arvestada, oleks seaduse vastuvõtmisel sellega arvestatud. Lisaks sellele on hageja omandis neli kinnisasja. Seega hageja materiaalne olukord ei saa olla aluseks elatise vähendamisele, mis toimuks lapse heaolu arvelt. Hageja saaks oma vara müüa ja selle arvel tasuda kostjale elatist. Hagejal on kohustus hankida oma lapse vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid.
2. Kostja leiab, et elatise suuruse määramisel ei ole alust arvestada ka hageja poolt viidatud RAKE uuringuga, kuna tegemist ei ole seadusega. Hageja osavõtt muul viisil lapse ülalpidamisest ja kasvatamisest ei ole samuti aluseks elatise vähendamisele, sest suuremas osas hageja poolt esiletoodud ajast on last sel ajal kasvatanud hageja ema ehk lapse vanaema.
3. Kostja on esitanud kohtule lapse vajaduste loetelu ja selleks vajalikud kulutused, mis on üheks kuus keskmiselt 810 eurot ning nendele toetudes on esitanud vastuhagi elatise suurendamiseks 400 2 euroni kuus.

§ 231

lõikele 1 toetudes on kostja seisukohal, et toodud kulutusi ei ole vajalik tõendada, kuna kohus saab lugeda seda asjaolu, ehk lapse ülalpidamiseks vajalike kulutuste suurust ühes kuus 810 eurot üldtuntuks, mille kohta saab usaldusväärset teavet menetlusvälistest allikatest. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused 6.

§ 459

lg 1 järgi on pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed, poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus, ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Kohus leiab, et hageja nõue elatise vähendamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Vastuhagis esitatud nõue elatise suurendamiseks ei ole kohtu hinnangul põhjendatud, mistõttu tuleb vastuhagi rahuldamata jätta.

1. Vastavalt PKS § 96 on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased, PKS § 97 p 1 sätestab, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. Tulenevalt PKS § 99 lõikele 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes; lg 2 sätestab, et ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 100 lg 1 ja 2 kohaselt antakse vanema poolt ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmise teel (edaspidi elatis) eeskätt juhul, kui vanem ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Tulenevalt PKS § 101 lg 1 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 102 lg 2 järgi ei vabane vanemad varalise seisundi tõttu oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest, kuid mõjuval põhjusel võib kohus vähendada elatist alla PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Kohtupraktikas on leitud, et PKS § 102 lg 2 neljandas lauses on sätestatud näidisloetelu ning kohus saab iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks või mitte (vt. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 07.02.
2. a otsus asjas nr 2-16-118651 p. 12). Muuhulgas ei ole PKS § 102 lg 2 teises lauses sätestatut arvestades välistatud vähendada elatist alla miinimummäära, arvestades kohustatud vanema varalist seisundit ja seda, millised on lapse tegelikud vajadused, kui asjas esiletoodud asjaolud seda tingivad. Mõjuva põhjuse hindamisel tuleb arvestada esmajoones sellega, et ebaproportsionaalselt ei saaks kahjustada elatise maksmise eesmärk, st ka miinimumelatisest väiksema elatise maksmisel saaksid lapse igapäevased vajadused rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud (Riigikohtu
3. juuni
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 28.1).
5. Käesolevas asjas ei vaidle pooled asjaolu üle, et hagejal on kostja X. X. ülalpidamiskohustus, kuna ta on lapse isa ja ei ela lapsega koos. Hagejalt on kostja ülalpidamiseks igakuine elatis välja mõistetud PKS § 101 lõikes 1 sätestatud miinimummääras, mis käesoleval ajal on 292 eurot ning millist kohustust on hageja täitnud. Vaidlus on selle üle, kas esineb PKS § 102 lg 2 sätestatud alus elatise vähendamiseks hageja poolt taotletud summani – 190 eurot kuus, s.o alla PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määra või tingivad ülalpeetava vajadused hoopis elatise suurendamise vastavalt vastuhagis esitatud nõudele 400 euroni kuus.
6. Hageja on tuginenud elatise vähendamise alusena alljärgnevatele asjaoludele: 3 - vastavalt
7. a teostatud RAKE uuringule lapse vajaduspõhise miinimumelatise kohta ei kulu kostja vajaduste rahuldamiseks käesoleval ajal rahasummat, mis vastab kuupalga alammäärale, ehk 582 eurole; - kostja vajaduste rahuldamiseks on võimalik kasutada ka riiklikku lapsetoetust 60 eurot kuus; - hageja kannab kostja ülalpidamise kulusid ka vahetult, kui laps viibib tema juures.
8. a viibis laps isa juures kokku 131 päeva ja
9. a on viibinud 59 päeva. Seega hageja ei ole toetunud elatise vähendamise nõudes oma varalisele seisundile, mis ei võimalda anda ülalpidamist seaduses sätestatud ulatuses, vaid palub kohtul kaaluda eelkõige lapse vajadusi ning arvestada nende katmist muuhulgas riikliku lapsetoetuse arvelt ja hageja poolt vahetu ülalpidamise andmise teel. Seetõttu ei hinda kohus käesolevas asjas kostja varalist seisundit elatise vähendamist võimaldava asjaoluna.
10. Kostja on esitanud lapse vajaduste rahuldamiseks vajalike kulude loetelu, märkides, et kohtul on võimalik saada nimetatud kulude kohta andmeid usaldusväärsetest menetlusvälistest allikatest. Ainsa tõendina kulutuste kohta on kostja poolt esitatud eluruumi aadressil Kaunase pst 80-45 üürileping, mille kohaselt ühe kuu üür eluruumi kasutamise eest 450 eurot. Leping on sõlmitud tähtajalisena kuni
11. novembrini
12. a, kuid kostja elab käesoleval ajal samal aadressil. Sellest tulenevalt on kostja osa eluruumi üürikuludest 112,50 eurot, arvestades, et üüritud eluruumis elab kostja esindaja andmetel 4 inimest.
13. Kohtu hinnangul on võimalik usaldusväärseks menetlusväliseks allikaks lapse vajaduste hindamisel pidada RAKE uuringu „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“ lõpparuandes (veebruar 2020) standardeelarve meetodi põhjal väljatoodud lapse ülalpidamiskulu 13-17 aastaste laste vanuserühmas. Muuhulgas on ka nimetatud uuringu lõpparuandes viidates Riigikohtu tsiviilkolleegiumi seisukohtadele märgitud , et „Miinimumpalk ei seostu lapse vajadustega ega pole praeguses olukorras sobiv vahend elatise määramiseks“. Sellega seoses on Justiitsministeeriumis valminud ja käesoleva aasta aprillikuus saadetud kooskõlastusringile Perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, mille seletuskirjast nähtub näiteks, et kui elatist makstakse ühele lapsele ja kohustatud vanemal on Eesti keskmine sissetulek, on elatise summa 193 eurot kuus ühe lapse kohta. Eespool viidatud uuringu lõpparuande järgi on 13-17 aastase lapse ülalpidamiskulu ühes kuus 412 eurot, millest suurema osa moodustab kulu toidule – 133 eurot, seejärel kulu riietele ja jalanõudele 52 eurot, taskuraha 40 eurot, kulu haridusele 39 eurot, transpordile 38 eurot, vaba aja veetmisele 28 eurot, eluasemele 26 eurot ja telekommunikatsioonile 25 eurot, lisaks väiksemad kulud isiklikule hügieenile ja tervishoiule. Kostja poolt esiletoodud kuludest on uuringuga vastavuses toidukulu. Eluasemekulu võib antud juhul olla küll suurem, kui uuringus välja toodud, eeldades, et kostja pere kasutab jätkuvalt üüritud eluruumi, kus lisaks kommunaalkuludele lisandub üürikulu. Muud kulud on ilmselgelt ülepaisutatud. Näiteks kulu riietele ülepaisutatus nähtub kasvõi kohtuistungil kostja seadusliku esindaja poolt avaldatust, et ta ostis pojale sel kevadel poja soovil kaks jopet, millest üks jääb sel aastal juba väikseks. Loomulikult võib vanem osta lapsele tema poolt soovitud asju, kui vanema varaline seisund seda võimaldab, mis ei tähenda, et tehtud kulu peaks hindama lapse ülalpidamiseks vajalikuks.
14. Arvestades kostja vajaduste rahuldamiseks vajalikuks kuluks ka kostjale langevat osa elamispinna üürikulust, moodustavad vajalikud kulud kokku ca 525 eurot. Nimetatud summast moodustab kummagi vanema kui osavõlgniku osa 262,50 eurot, millest 30 eurot on võimalik katta ½ lapsetoetuse arvelt. Hageja osa määramisel kostja ülalpidamises arvestab kohus ka asjaolu, et hageja võtab osa kostja ülalpidamisest vahetult ajal, kui laps viibib hageja juures. Kostja seaduslik esindaja on omaks võtnud, et 2020 ja
15. aastal on laps olnud isa juures (või isapoolse vanaema juures, mis ei välista temale ülalpidamise andmist isa poolt) rohkem kui 1/3 aja jooksul. Sel ajal on hageja eeldatavalt kandnud lapse toidukulud, transpordikulud Tartusse tagasi, ostnud jalanõud. 4 Kohtu hinnangul on hageja poolt vahetu ülalpidamise andmise tõttu võimalik hageja osa igakuisest kostja ülalpidamiskulust vähendada veel 42,50 euro võrra, seega on põhjendatud hagejalt väljamõistetud elatise vähendamine 190 euroni kuus.
16. Kohus on seisukohal, et elatise vähendamine ei ole põhjendatud alates hagiavalduse esitamisest. Kohtule esitatud asjaoludest nähtub, et hageja on seni maksnud elatist varasema kohtulahendiga väljamõistetud ulatuses, mille kostja esindaja on eeldatavalt kasutanud ära lapse vajadusteks. Elatise vähendamisel alates hagi esitamisest tekiks hagejal enammakstud elatise osas ettemaks, mille tõttu ta ei peaks mõne aja jooksul lapsele ülalpidamist andma Kohtu arvates ei oleks see lapse huvides.
17. Kohtu poolt hagi rahuldamine elatise vähendamise osas välistab vastuhagi rahuldamise ehk elatise suurendamise. Seoses kostja viidetega hageja varalisele seisundile, mis võimaldaks elatise suurendamist märgib kohus, et ülalpidamist andma kohustatud isiku varalist seisundit saab arvestada tulenevalt PKS § 102 lg 1 ja 2 vaid elatise vähendamisel alla § 101 lõikes 1 sätestatud alammäära, juhul, kui kohustatud isik on sellele toetunud. Antud juhul hageja seda ei ole teinud. Ülalpidamise ulatuse kindlaksmääramisel arvestatakse ikkagi ainult õigustatud isiku vajadustega, mitte kohustatud isiku varalise seisundiga. Kohustatud isik ei pea müüma oma vara selleks, et maksta elatist ulatuses, mis ei ole ülalpeetava vajaduste katmiseks vajalik. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 15.

§ 173

lõigete 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 162

lg 4 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Käesolevas asjas ei ole pooled esitanud menetluskulude nimekirjasid. Hageja ei ole soovinud menetluskulude väljamõistmist kostjalt, vaid on taotlenud menetluskude jätmist poolte endi kanda. Kohus leiab, et menetluskulude jätmine poolte endi kanda on käesolevas asjas õiglane. (allkirjastatud digitaalselt) Epp Tombak kohtunik 5