Obsah (5)

§ 15§ 23§ 264§ 14§ 18

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Enno Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 11. september 2020, Pärnu Haldusasja number 3-20-1697 Haldusasi Politsei- ja Piirivalveameti 11.09.2020 taotlu

) § 15 lg 1; § 15 lg 2 p 1, 2, 3; § 15 lg 3 ning § 19 lg 1 alusel kinni ning 10.09.2020 koostati isikule lahkumisettekirjutus nr 1052233620 Eesti Vabariigist lahkumiseks koheselt, kuid mitte hiljem kui 10.09.

1. 1.
2. Tallinna kordoni patrull kontrollis 09.09.2020 kell 21:52 Vanasadama D-terminalis aadressil Lootsi tn 13, Tallinnas isikut, kes soovis osta kassast piletit Soome Vabariiki suunduvale laevale „Star“, ning dokumendikontrolliks isikut tõendava dokumendina esitas Saksamaa ravikindlustuse kaardi nr xxxxxxxxxx X, sünd. xx xx xxxx, nimele. Kohapeal teostati turvakontroll, mille käigus dokumente ega midagi keelatut ei avastatud. Küsimustele teekonna, sünnikoha ja kodakondsusriigi kohta X keeldus vastamast. X peeti kinni ja toimetati kinnipidamiskeskusesse, kus ta tunnistas, et ühtegi kehtivat dokumenti tal ei ole. 10.09.2020 tehti Interpoli kaudu päring Saksamaale. Vastati, et X puhul on tegemist Ghana kodanikuga, sünd. xx xx xxxx Ghanas, Techiman, Brong Ahafo´s, passi nr xxxxxxxx, kelle asüülitaotlus on 27.07.2017 tagasi lükatud, ning 03.06.2019 on isik liikunud Saksamaalt teadmata suunas. X sõnade kohaselt saabus ta Eesti Vabariiki umbes kuu aega tagasi Helsingist Tallinna Vanasadamasse saabunud reisilaevaga. Schengeni viisaruumi sisenes Itaalia kaudu Liibüast ja Itaaliast edasi liikus Saksamaale, millal täpselt see oli, ta ei mäleta. Saksamaal elas X pikemat aega, kuid kaua täpselt, ei mäleta. X selgitas, et Saksamaal talle viisat ei antud, sellepärast ta helistas Eesti politseisse ning uuris, kas saab teha viisat Eestis, mille peale vastati, et viisat ei saa väljastada kui isik viibib Saksamaal, saab aidata, kui isik on Eestis. X tuli Saksamaalt Eestisse Rootsi ja Soome kaudu. Väidab, et olles Eestis helistas mitmele juristile, eesmärgiga küsida abi oma riigis viibimise legaliseerimiseks, kuid jutule teda ei võetud. Eestis elas raha eest juhututtava juures, kelle andmeid ja elukohta ta avaldada ei soovi. Reisi eesmärk Soome oli leida kogukondi, kes saaksid aidata rahaliselt ning koheselt naasta tagasi Eestisse. Alates kinnipidamisest keeldus X kinnipidamise protokolli, ebaseaduslikult viibinud välismaalase isikuandmete ankeeti, isiku tuvastamise akti, seletuskirja ja lahkumisettekirjutust allkirjastamast. Dokumente on talle tutvustatud ja tõlgitud, samuti selgitati, et 11.09.2020 tuleb kohtuistung, kus otsustatakse tema paigutamist kinnipidamiskeskusesse. X ütles, et sellisel juhul ta soovib muuta oma sünnikuupäeva, põhjust seletamata.
3. PPA esitas 11.09.2020 Tallinna Halduskohtule taotluse loa saamiseks X kinnipidamiseks ja PPA kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 23 lg 1 alusel, sest isiku osas esineb

§ 15

lg 1 nimetatud põhimõte ja

§ 15lg 2 punktides 1, 2 ja 3 sätestatud alused.

Taotlust põhjendab PPA järgmiselt. 2.1. Välismaalasel peab Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks olema seaduslik alus. X´il käesoleval ajal selline viibimisalus puudub. X ei soovi riigist lahkuda, ei täida kaasaaitamiskohustust ja ei soovi uut reisidokumenti taotleda. PPA leiab, et X paigutamine kinnipidamiskeskusesse on proportsionaalne, kohane ja vajalik sunnivahend väljasaatmiseks, kuna on alust arvata, et isik võib väljasaatmismenetlusest kõrvale hoida. Isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine ei ole vastuolus turvalisuse ja tervisekaalutlustega (

§ 23lg 4).

Kinnipidamiskeskuses kinnipidamise asendamine leebemate järelevalvemeetmetega ei vii piisava tõenäosusega soovitud tulemuseni. Leebemate järelevalvemeetme kohaldamine baseerub usaldusel ning käesoleval juhul ei ole isik oma varasema käitumisega tekitanud PPA-s sellisel määral usaldust. 2.2. Isik on vastavalt

§ 264

kohustatud tegema PPA-ga koostööd, st tegema kõik endast oleneva, et täita talle pandud kaasaaitamiskohustust ja lahkuma Eesti Vabariigist. PPA on seisukohal, et antud juhul ei ole alternatiivi X kinnipidamisele. Isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamine kuni tema Eesti Vabariigist väljasaatmiseni on põhjendatud, kuna isikul puuduvad sidemed Eesti Vabariigiga ning tal ei ole Eestis elu- ega töökohta. Vastavalt

§ 14

lg 1 ja § 15 lg 1 saadetakse välismaalane Eesti Vabariigist välja Ghana Vabariiki. 2.3. Arvestades eeltoodut ei ole käesoleval hetkel väljasaatmist 48 tunni jooksul võimalik lõpule viia. PPA taotleb Tallinna Halduskohtult luba X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks

§ 23

lg 1 alusel, sest isiku suhtes esineb

§ 15

lg 1 nimetatud põhimõte ja

§ 15lg 2 p 1, 2 ja 3 sätestatud alus.

1. Kohtuistungil selgitas Politsei- ja Piirivalveametiesindaja, et ta jääb taotluse juurde kindlaks.
2. X taotluse osas sisulisi vastuväiteid ega täpsustusi ei esitanud. KOHTU PÕHJENDUSED
3. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja vaadanud läbi esitatud materjalid, leiab, et Politseija Piirivalveameti taotlus X kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks on

§ 15lg 2 punktide 1, 2 ja 3 ning § 23 lg 11 alusel põhjendatud.

6. Vastavalt välismaalaste seaduse § 43 lg-le 1 peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja Eestis viibimiseks olema seaduslik alus. Sama paragrahv sätestab ka välismaalase ajutise Eestis viibimise seaduslikud alused. Xil puuduvad käesoleval ajahetkel välismaalaste seaduse §-s 43 sätestatud seaduslikud alused Eesti Vabariigis viibimiseks. 7.

§ 18

lg 1 kohaselt viiakse väljasaatmine lõpule 48 tunni jooksul välismaalase kinnipidamisest arvates.

§ 23

lg 1 sätestab, et kui väljasaadetavat on vaja

§ 15

lõikes 2 sätestatud alusel ja lõikes 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb Politsei- ja Piirivalveamet halduskohtult loa väljasaadetava kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks. Kohus nõustub taotlejaga, et isiku väljasaatmist ei olnud võimalik lõpuni viia 48 tunni jooksul, sest päritoluriiki tagasipöördumiseks vajalikke dokumente isikul ei ole ning dokumentide saamise ning väljasaatmisega seonduvad toimingud võtavad aega. 8.

§ 23

lg 11 sätestab, et halduskohus annab loa väljasaadetava kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks, kui esinevad

§ 15

lõikes 2 sätestatud alused ja lõikes 1 nimetatud põhimõtted.

§ 15

lg 1 kohaselt võib välismaalast kinni pidada sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud alusel, kui järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil välismaalasega seotud olulisi asjaolusid.

§ 15

lg 2 sätestab, et välismaalast võib kinni pidada, kui järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust ning eelkõige juhul, kui 1) esineb välismaalase põgenemise oht; 2) välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust või 3) välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib. Kohus leiab, et antud juhul esineb alus isiku kinnipidamiseks

§ 15lg 1 ja lg 2 p 1, 2 ja 3 alusel.

Kohus nõustub taotluse esitajaga, et antud juhul on põgenemisoht olemas, et isik ei ole täitnud kaasaaitamiskohustust ja et tagasipöördumiseks vajalikke dokumente tal esialgu ei ole. 9. Kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa andmisest tuleks keelduda, kui isiku väljasaatmine näib perspektiivitu või kui väljasaatmise perspektiiv on küll olemas, kuid kinnipidamiskeskuses kinnipidamine on muudel põhjustel ebaproportsionaalne sekkumine põhiõigustesse. Käesoleval juhul selliseid põhjuseid ei esine. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes halduskohtumenetluse seadustiku § 264 ja 265, annab kohus

§ 23

lg 11 alusel loa paigutada X kinnipidamiskeskusesse kuni tema väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. (allkirjastatud digitaalselt) Enno Loonurm Kohtunik OSALISELT MUUDETUD RIIGIKOHTU 08.06.2021 MÄÄRUSEGA