3. PPA esitas 08.10.2020 Tallinna Halduskohtule taotluse loa andmiseks Xi kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks
lg 1 alusel kuni kaheks kuuks, sest isiku suhtes esineb 2
lg-s 1 nimetatud põhimõte ja
Taotluse põhjendused: 3.1 VMS § 43 lg 1 kohaselt peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks olema seaduslik alus. Eelpoolnimetatud paragrahv sätestab ka välismaalase ajutise viibimise seaduslikud alused. Xi on välismaalane ja tal puudub vastavalt VMS § 43 lg-s 1 sätestatule seaduslik alus Eestis viibimiseks. Isikule on tehtud sundtäidetav ettekirjutus Eestist lahkumiseks. Lahkumisettekirjutus kuulub sundtäitmisele alates 05.12.2019.
lg 1 sätestab, et välismaalane saadetakse Eestist välja lahkumisettekirjutuse sundtäitmise tähtaja saabumisel.
lg 1 sätestab, et välismaalast võib kinni pidada käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud alusel, kui käesolevas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil välismaalasega seotud olulisi asjaolusid.
lg 2 sätestab, et välismaalast võib kinni pidada, kui käesolevas seaduses sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust ning eelkõige juhul, kui 1) esineb välismaalase põgenemisoht; 2) välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust. PPA on seisukohal, et isiku suhtes esineb
lg 2 p-s 1 sätestatud kinnipidamise alus.
p 8 kohaselt esineb põgenemisoht, kui välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida. Isik saabus Eesti Vabariiki ebaseaduslikult, ületades selleks Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi vahelist kontrolljoont ning isik ei omanud seaduslikku alust Eesti Vabariigis viibimiseks. Väidetavalt olevat isik saabunud 27.06.2020 Leedust Eestisse tuttava autoga läbi Läti Vabariigi Ikla piiripunkti. 28.06.2020 viibis isik Tallinnas joobnud olekus ning ebaadekvaatses seisundis, ei allunud politseiametnikele korraldustele. Isik toimetati kainenemisele. PPA hinnangul Xi ebaseaduslik Eestisse sisenemine viitab asjaolule, et isik on valmis õigusrikkumisteks ning puudub põhjus arvata, et ta sarnast käitumist tulevikus väldiks, samuti leiab PPA, et põgenemisohule viitab nii õigusvastaselt Eestisse saabumine, kui ka rahvusvahelise kaitse taotluse esitamine vältimaks enda tagasisaatmist Leedu Vabariiki. Põgenemisoht ei seisne ainult Eestist lahkumise võimaluses, vaid selles, et isik võib asuda ennast varjama ning ei ole väljasaatmis menetluse lõpuni ja Leedule üleandmiseks PPA-le kättesaadav, on motiveeritud põgenema.
p 9 kohaselt esineb põgenemisoht, kui välismaalane on loata lahkunud määratud elukohast või teisest Schengeni konventsiooni liikmesriigist. X on viimase 6 aasta jooksul taotlenud rahvusvahelist kaitset kokku 4 korral: Austrias 16.12.2014, 19.10.2017 ja 07.08.2018 ning Leedus 15.06.2018, kus isik sai asüüli taotlemise ajaks elamisloa, millega võis viibida ainult Leedus. Isik ei ole oodanud ära menetluste lõplikke otsuseid vaid alati ennem menetlevast riigist põgenenud. Isiku suhtes on Šveits kohaldanud sissesõidukeelu Schengeni alale 19.06.2019 kuni 18.06.2022. Seega pidi isik teadlik olema oma reisipiirangutest ja viibimiskoha kohustusest.
lg 6 kohaselt esineb põgenemise oht välismaalase suhtes ka siis, kui välismaalane on Politseija Piirivalveametile või Kaitsepolitseiametile teada andnud, et ta ei täida lahkumiskohustust. Xi on 20.07.2020 läbi viidud vestluse käigus selgelt mõista andnud, et ei soovi enda tagasisaatmis Leedusse Dublini määruse alusel. 3 Põgenemisohtu suurendab PPA hinnangul ka asjaolu, et isiku rahvusvahelise kaitse taotlus otsustati jätta läbi vaatamata (VRKS § 21 lg 1 p 6 kohaselt jätta taotlus läbi vaatamata, kuna Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 604/2013 artikkel 18
lg-s 2 sätestatud järelevalvemeetmeid (kindlaksmääratud kohas elamine, registreerimisele ilmumine, elukohast eemal viibimisest teatamine, dokumentide hoiule võtmine) ei ole võimalik isiku suhtes tõhusalt kohaldada, kuna isiku suhtes esineb põgenemisoht. Põgenemise ohu korral ei tagaks leebemate järelevalvemeetmete rakendamine soovitud eesmärki ka juhul, kui PPA kohaldaks isiku suhtes mitut erinevat järelevalvemeedet samaaegselt, kuivõrd leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku suhtes usaldust, millele peaks alust andma isiku varasem käitumine. PPA on seisukohal, et isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine on vajalik, kuna vabaduses viibides kaasneb oht, et isik Xi hakkab leebemate järelevalvemeetmete kohaldamisel lahkumiskohustuse sundtäitmise menetlusest kõrvale hoidma. Siinkohal selgitab PPA, et põgenemisohu prognoosotsus ei hõlma endas ainult võimalust isiku omavoliliseks lahkumiseks Eestist, vaid ka võimalust, et isik võib end siseriiklikult hakata ametivõimude eest varjama eesmärgiga oma lahkumiskohustust edasi lükata. PPA hinnangul ei ole isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine vastuolus isiku turvalisuse ja tervisekaalutlustega ning ebaproportsionaalne meede taotletava eesmärgi suhtes. Käesolevaks ajaks on isik kinnipidamiskeskuses viibinud VRKS alusel ca 3 kuud. 3.2. Kohtuistungil jäi PPA taotluse juurde. 4. Kohtuistungil leidis Xi, et tema kinnipidamine kinnipidamiskeskuses ei ole õigustatud, kuna tema on rahvusvahelise kaitse taotleja, tal on terviseprobleem, mille ravimine osutus võimalikuks alles Eestis ja ravikuur on pooleli, kusjuures selle katkestamine võib teda surmaga ähvardada, Leedus ei ole tema rahvusvahelise kaitse avaldust menetletud pika aja jooksul, tema isik on paljastatud Vene ja Valgevene julgeolekuorganitele ja ta on ravimata jäetud ning haiglast välja visatud. Seetõttu leiab, ta, et tal on õigus taotleda rahvusvahelist kaitset Eestis. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 5. Kohus leiab, et PPA taotlus Xi kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusse paigutamiseks on
6.
lg 1 kohaselt võib välismaalast võib kinni pidada sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud alusel, kui käesolevas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil välismaalasega seotud olulisi asjaolusid.
lg 2 sätestab, et välismaalast võib kinni pidada, kui käesolevas seaduses sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust ning eelkõige juhul, kui 1) esineb välismaalase põgenemisoht; 2) välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust või 3) välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib. 4 7. Kohtu hinnangul on põhjendatud PPA kahtlus, et käesoleval juhul esineb põgenemise oht.
p 8 kohaselt esineb põgenemisoht, kui välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida. Puudub vaidlus, et X saabus Eesti Vabariiki ebaseaduslikult ja ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida. Kuna Xil puuduvad Eestis elu- ja töökoht, sotsiaalsed sidemed ja piisavad elatusvahendid (mittevaieldavad asjaolud), võib ta siit lahkuda teise riiki.
p 9 kohaselt esineb põgenemisoht, kui välismaalane on loata lahkunud määratud elukohast või teisest Schengeni konventsiooni liikmesriigist. PPA on välja toonud ning isik on seda ka kohtuistungil kinnitanud, et X on viimase 6 aasta jooksul taotlenud rahvusvahelist kaitset kokku 4 korral: Austrias 16.12.2014, 19.10.2017 ja 07.08.2018 ning Leedus 15.06.2018, kus isik sai asüüli taotlemise ajaks elamisloa, millega võis viibida ainult Leedus. Isik ei ole oodanud ära menetluste lõplikke otsuseid vaid alati ennem menetlevast riigist põgenenud. Isiku suhtes on Šveits kohaldanud sissesõidukeelu Schengeni alale 19.06.2019 kuni 18.06.2022. Isik selgitas, et šveitsi läks ta eesmärgiga seadustada oma viibimine Schengeni alal koos tolleaegse abikaasa ja vastsündinud lapsega, kuid seda tal ei võimaldatud. Kohus leiab, et isik pidi olema teadlik oma reisipiirangutest ja viibimiskoha kohustusest. Kohus leiab, et seega puudub PPA-l õigustatult usaldus, et isik järgib seekord Eestis järelevalvemeetmeid ja on PPA-le kättesaadav. Isiku senised varjupaigataotlused on jäetud rahuldamata. Põhjendamatute taotluste esitamine näitab samuti soovi takistada enda väljasaatmist.
lg 6 kohaselt esineb põgenemise oht välismaalase suhtes ka siis, kui välismaalane on Politseija Piirivalveametile või Kaitsepolitseiametile teada andnud, et ta ei täida lahkumiskohustust. Vaidlust ei ole selless, et Xi on 20.07.2020 läbi viidud vestluse käigus selgelt mõista andnud, et ei soovi enda tagasisaatmis Leedusse Dublini määruse alusel. Isik vastavale asjaolule kohtuistungil vastu ei vaielnud, vaid selgitas, et ta ei taha mingi hinna eest Leetu tagasi minna. Mõnevõrra võib kohtu arvates põgenemisohtu vähendada pooleliolev ravikuur, kuid see ei välista seda. Kohus peab ka asjatuks isiku hirmu, et väljasaatmisel Leetu ei jätkata ravikuuriga. PPA esindaja kinnitas seevastu istungil, et EL jätkatakse teises riigis pooleli jäänud ravi. Seetõttu peab kohus isikuväiteid haiguse ja selle ravi osas otsituks. Eeltoodud asjaolud kogumis annavad küllaldase aluse kahtluseks, et esineb põgenemisoht.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.