KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Tallinna Halduskohus Kristjan Siigur 16. aprill 2021, Tallinn 3-21-352 Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnip

“) § 2 lg 1 kohaselt on välismaalasel keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta. Selline isik kuulub Eestist väljasaatmisele. Käesoleval juhul ei ole puudutatud isikul seaduslikku alust Eestis viibimiseks. Selleks, et ebaseaduslikult riigis viibiv isik võiks vabaduses olles oodata enda välja saatmist või korraldada enda välja saatmise ise, peab tema suhtes olema teatav usaldus, et ta ei asu enda väljasaatmist takistama. Välismaalase kinni pidamine on lubatav, kui esinevad

§ 15lõikes 2 sätestatud alused.

Nõustun PPA seisukohaga, et puudutatud isiku puhul esineb

§ 15

lg 2 punktis 1 sätestatud alus, milleks on põgenemise oht.

§ 68

punkti 9 kohaselt loetakse põgenemise ohuks seda, kui isik on loata lahkunud määratud elukohast. Vaidlust ei ole selles, et pärast seda, kui puudutatud isik kinnipidamiskeskusest vabastati (2019. aasta mais), lahkus ta loata Eestist esmalt Soome ning pärast Soomest Eestisse tagasi saatmist Poola. Puudutatud isiku varasema käitumise pinnalt ei ole seega põhjust arvata, et ka sel korral jääks ta Eestisse enda välja saatmist ootama, vaid on usutav, et ta püüab lahkuda mõnesse teise Schengeni ala riiki. Puudutatud isiku väide, et ta saaks elada oma sõbra juures, võib olla isegi õige, ent ebatõenäoline on, et puudutatud isikul oleks motivatsioon Eestisse jääda. PPA tõi kohtuistungil õigesti välja ka selle, et ebaseaduslikult riigis viibiva isikuna ei oleks puudutatud isikul lubatud töötada. On ilmne, et ebaseadusliku töötamise ja enda varjamise võimalused oleksid puudutatud isikul oluliselt paremad suuremates riikides, kus tema rahvuskogukonda kuuluvaid ja/või tema emakeelt rääkivaid isikuid elab rohkem ning kus tal juba sellest tingituna on lihtsam jääda märkamatuks.

§ 68

punktide 2 ja 3 kohaselt esineb põgenemise oht ka juhul kui isik on esitanud valeandmeid ja/või kui on põhjendatud kahtlus tema isikusamasuses või kodakondsuses. Isegi juhul kui möönda, et varem Eestis rahvusvahelise kaitse menetluses esitatud andmed nimekuju ja sünniaja kohta on sarnased nende andmetega, mille puudutatud isik esitas enda kohta Poolas, tuleb siiski tõdeda, et erinevatel aegadel on isik enda nime, sünniaja ja kodakondsuse kohta esitanud erinevaid andmeid, mistõttu ei ole tema isikusamasuse ja kodakondsuse osas kindlust. Kehtivat isikut tõendavat dokumenti puudutatud isikul ei ole. Liiati on

§ 15

lg 2 punktis 3 sätestatud, et riigis ebaseaduslikult viibivat isikut võib kinni pidada, kui tal puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid. Vaidlust pole selles, et selliseid dokumente puudutatud isikul ei ole. PPA kinnitusel on Eesti asutused pöördunud puudutatud isiku dokumenteerimiseks Alžeeria asutuste poole. Kirjavahetusest Alžeeria diplomaatilise esindusega nähtub, et Alžeeria asutused on asunud Eesti asutuste pöördumist menetlema ja asjaolusid kontrollima. Võib möönda, et praegu ei saa olla kindel, et Alžeeria on riigiks, kuhu puudutatud isik on võimalik välja saata, ent samas ei saa seda ka välistada ega väita, et väljasaatmine on muutunud perspektiivituks. Antud juhul ei ole põhjendatud puudutatud isiku seisukoht, et väljasaatmise sihtriigi kindlaks tegemine on väldanud juba ebamõistlikult kaua. PPA tõi selles osas kohtuistungil õigesti esile selle, et puudutatud isiku dokumenteerimine ja tema väljasaatmise sihtriigi kindlaks tegemine soikusid vahepeal põhjusel, et puudutatud isik lahkus omavoliliselt Eestist. Kaheldavus väljasaatmise perspektiivikuses ei välista isiku kinni pidamist eeskätt olukorras, kus isiku varasema käitumise pinnalt on põhjust arvata, et ta on esitanud enda kohta valesid või ebatäpseid andmeid ega ole igakülgselt täitnud oma kaasaaitamiskohustust ehk teinud endast kõike olenevat selleks, et tema väljasaatmine võimalikuks osutuks. Praegu saab asuda seisukohale, et isiku enda poolt (sh. Poolas) esitatud andmetest lähtuvalt on PPA teinud mõistlikud toiminguid tema isikusamasuse, kodakondsuse ja seega väljasaatmise sihtriigi välja selgitamiseks ning väljasaatmine ei ole muutunud perspektiivituks. 2 Nõustun PPA järeldusega, et puudutatud isiku suhtes leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei oleks tõhus, arvestades et varem on puudutatud isiku suhtes selliseid meetmeid kohaldanud ja ta ei ole neil allunud, vaid Eestist teistesse liikmesriikidesse lahkunud. 5.

§ 25

lõigetes 1 ja 2 on sätestatud, et halduskohus pikendab PPA taotlusel väljasaadetava kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni nelja kuu kaupa, kuid kõige kauem kuueks kuuks või kuni 18 kuuks, kui väljasaadetav ei täida jätkuvalt kaasaaitamiskohustust või tagasipöördumiseks vajalike dokumentide hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib. Eeltoodud põhjustel tuleb PPA taotlus rahuldada ja pikendada puudutatud isiku kinnipidamise tähtaega nelja kuu võrra ehk kuni

1. augustini
2. Isiku välja saatmise võimaluse tekkimisel või kinni pidamise aluse ära langemisel tuleb isik viivitamata vabastada.
3. Puudutatud isikut esindas riigi õigusabi korras advokaat Kardo Karon, kes esitas taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks summas 306 eurot, millele lisandub käibemaks. Kulu hõlmab PPA taotlusega tutvumist ja vastuse koostamist (165 minutit), kohtuistungiks ette valmistamist (30 minutit) ja kohtuistungil osalemist (prognoositud 60 minutit). Juhindudes riigi õigusabi seaduse § 22 lõikest 7 ja justiitsministri
4. juuli
5. määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ § 11 lõikest 1 , leian, et riigi õigusabi tasu taotlus tuleb rahuldada osaliselt. PPA taotluse sisu ja mahtu arvesse võttes on 165+30 minuti suurune ajakulu taotlusega tutvumisele, seisukoha koostamisele ja kohtuistungiks ette valmistamisele põhjendamatult suur. Võttes arvesse, et kirjalik seisukoht kordab sisuliselt sama esindaja poolt
6. märtsil 2021 esitatud määruskaebust puudutatud isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamise määruse peale ning et võrreldes varasemaga käesolevas PPA taotluses mingisuguseid olulisi uusi asjaolusid esile toodud ei olnud, saab mõistlikuks kohtuistungi ette valmistamisele (sh taotlusega tutvumine, vastuse koostamine, vahetult enne istungit tehtud ettevalmistavad toimingud) mõistlikuks ajakuluks pidada umbes 1,5 tundi. Kohtuistung kestis protokolli kohaselt 33 minutit. Seega pean põhjendatud ajakuluks 90+33=123 minutit ning sellele vastava tasu suuruseks 123x36/30= =147,60 eurot, millele lisandub käibemaks 29,52 ehk kokku 177,12 eurot. /allkirjastatud digitaalallkirjaga/ Kristjan Siigur 3