← Eesti

2-20-1975/21

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv, Margo Klaar, Peeter Pällin Otsuse tegemise aeg ja koht 17. mai 2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-1975 Tsiviilasi Tallinn, Sõle tn

§ 88lg 6 p 1) ja seejärel jooksva arve katteks.

Avaldaja detsembris 2019 osutatud teenuste eest esitatud arvelt nr 01-0001-201912 (arve esitatud 08.01.2020) nähtub võlg 734,40 eurot. Puudutatud isik esitas konto väljavõtte, kus nähtuvad avaldajale tehtud maksed juulist 2019 kuni detsembrini 2019 kokku 769,48 eurot. Samal perioodil on esitatud arved summale 785,46 eurot. Kohtu arvutuste kohaselt on võlg 31.12.2019 seisuga 395,05 eurot (vähemtasutud on perioodil 2016-2019). Maakohus viitas

§ 108lg-s 1 sätestatule ja avaldaja põhikirja p-le 23.4.

Majanduskava kohaselt tasutakse kommunaalteenuste eest vastavalt tegelikele kuludele. Puudutatud isik on tasunud arved osaliselt. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ning mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võla majandamis- ja kommunaalteenuste eest 395,05 eurot. Menetluskulud jäid TsMS § 172 lg 1 alusel poolte endi kanda. AVALDAJA MÄÄRUSKAEBUS 4. Avaldaja palub maakohtu määruse tühistada, alternatiivselt saata asi samale maakohtule uueks arutamiseks. Kohus on vääralt kohaldanud materiaalõiguse normi, mis tõi endaga kaasa ebaõige kohtulahendi. Kohtu poolt vastu võetud otsused on vastuolulised. Kohus on selgitanud, et korteriühistu poolt vastuvõetud otsused on korteriomanikele täitmiseks kohustuslikud. Eeltoodust johtuvalt tuli puudutatud isikul tasuda arved täies ulatuses. Avaldajal oli õigus arvestada laekuvad summad esimesena sissenõutavaks muutunud kohustuse katteks (

§ 88lg 6 p 1) ja seejärel jooksva arve katteks.

Vastus määruskaebusele

  1. Puudutatud isik vaidleb määruskaebusele vastu, palub jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  2. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks puudub alus. Määruskaebus tuleb jääta rahuldamata.
  3. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
  4. Maakohus kvalifitseeris hageja nõude õigesti

§ 108lg 1 alusel ega ole materiaalõigust vääralt kohaldanud.

Maakohus leidis ka seda, et avaldajal oli õigus arvestada laekuvad summad esimesena sissenõutavaks muutunud kohustuse katteks (

§ 88lg 6 p 1) ja seejärel jooksva arve katteks.

Maakohus on määrust piisavas ulatuses põhjendanud ja võtnud seisukoha kõigi poolte esitatud väidete osas. Avaldaja ei selgita, millised maakohtu tõenditest tehtud järeldused on vastuolulised või pole õiguslikult motiveeritud, mistõttu ringkonnakohtul ei ole võimalik 3

(4)sellele apellatsioonkaebuse väitele üldsõnalisuse tõttu vastata. Maakohus on põhjendatult leidnud, et korteriühistu poolt 03.11.2008 vastuvõetud otsused on korteriomanikele täitmiseks kohustuslikud, sest kostja ei ole otsust vaidlustanud ega sellele koosolekul ka vastu vaielnud. Maakohtu määrus ei ole vastuoluline, kuna maakohus ei ole tuvastanud otsuse vastuolu hea usu põhimõttega.
  1. Avaldaja ei ole toonud määruskaebuses esile, milles seisneb avaldaja arvates kohtu arvestuse ebaõigsus. Maakohus on arvestanud puudutatud isiku võlgnevusega varasemast perioodist (alates 2016, kui võlgnevus väidetavalt tekkis). Maakohus rahuldas hagi osaliselt, kuna tuvastas vead KÜ arvestustes. Ringkonnakohus ei tähelda maakohtu arvestuste ebaõigsust.
  2. Maakohus jaotas õigesti ka menetluskulud, kui jättis need TsMS § 172 lg 1 alusel avalduse osalise rahuldamise tõttu (46% ulatuses) poolte endi kanda.
  3. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud avaldaja kanda (TsMS § 171 lg 1). Vastavalt TsMS § 174 lg 3 määrab ringkonnakohus kindlaks väljamõistetavad menetluskulud määruskaebemenetluses. Puudutatud isik on end menetluses ise esindanud, seetõttu ei saa tal olla tekkinud menetluskulusid. Seoses eeltooduga ringkonnakohus puudutatud isiku menetluskulude suurust kindlaks ei määra ega avaldajalt välja ei mõista.
  4. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar, Ele Liiv, Peeter Pällin 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.