Obsah (7)

§ 76§ 199§ 68§ 74§ 75§ 201§ 328

1-18-7873 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13. aprill 2021, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-18-7873 (18244000584) Kohtunik Jaanika Kõrgmaa Kohtuistungi sekretär Aliis Pe

§ 76ja Kr

MS § 426, § 383; § 384 ja § 387, kohus määras: Jätta Eduard Mihhailov vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. KrMS § 180 lg-te 1 ja 3 alusel mõista Eduard Mihhailovilt menetluskuluna riigituludesse eest 239 (kakssada kolmkümmend üheksa) eurot ja 4 senti kaitsjatasu, mis tuleb tasuda 1 (ühe) aasta jooksul alates kohtumääruse jõustumisele järgnevast kuust. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber

1. Kui nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Määruse ärakiri edastada süüdimõistetule, kaitsjale, prokurörile ning Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD 1 1-18-7873
2. Viru Vangla esitas 06.04.2021 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava E. Mihhailovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.
3. Viru Maakohus karistas E. Mihhailovit 05.10.
4. a otsusega kriminaalasjas nr 1-18-7873

§ 199

lg 2 p-de 4 ja 8 järgi 1 aasta 2 kuu pikkuse vangistusega, mille hulka luges kohus

§ 68lg 1 alusel kahtlustatavana kinnipidamise aja 2 päeva.

E. Mihhailovi ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 1 aasta 1 kuu 28 päeva vangistust, millest koheselt kuulus ärakandmisele 4 kuud vangistust. Ülejäänud 9 kuu 28 päeva pikkuse vangistuse mõistis kohus

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel tingimisi 2 aasta pikkuse katseajaga, kohustades teda järgima

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja lõikes 2 p-des 1, 2 ja 21 sätestatud kohustust heastama kuriteoga tekitatud kahju, mitte tarvitama alkoholi ning mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Kohtuotsus jõustus 08.12.

1. Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik esitas 02.10.2020 erakorralise ettekande, milles taotles E. Mihhailovile mõistetud karistuse täitmisele pööramist, kuna kriminaalhooldusalune rikkus korduvalt kohustust ilmuda kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ning ei elanud kindlaksmääratud elukohas. Viru Maakohtu 12.11.
2. a määrusega rahuldati erakorraline ettekanne ja pöörati täitmisele E. Mihhailovile mõistetud karistuse ärakandmata osa 9 kuud 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise algusajaks luges maakohus E. Mihhailovi kinnipidamise aja 08.11.
3. Samuti jättis tõkendi vahistamine muutmata kuni kohtumääruse jõustumiseni.
4. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaegset vabastamist, nimetades teda ohtlikuks avalikkusele (risk ühiskonnas, risk vanglas). Oht seisneb materiaalse kasu saamise eesmärgil vägivalla kasutamises (röövimine) ja põgenemises kinnipidamisasutusest. Oht on kõige tõenäolisem, kui isikul on rahalised raskused või kui isik peab alluma reeglitele ja normidele ning ei soovi kanda karistust. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 73%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 43%.
5. Viru Ringkonnaprokuratuur nõustub oma kirjalikus arvamuses vanglaga ning ei toeta E. Mihhailovi ennetähtaegset vabastamist, omapoolseid argumente esitamata.
6. Süüdimõistetu E. Mihhailov palus 08.04.2021 kohtuistungil enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist ning selgitas, et plaanib minna elama vanaema juurde ja tahab teda aidata. On motiveeritud muutuma. E. Mihhailovi sõnul oli eelmine kord vabaduses tal oli pere ja tahtis ka tööle minna, hakkas keevitajaks. Enne eelmist vangistust 2 aasta jooksul pole pannud kuritegusid toime. Antud kuriteoga tekitatud kahju summas 1700 eurot on hüvitatud. Vangistuses sai ehitusvaldkonna kogemusi ja peale seda on motiveeritud tööle minema, et omada sissetulekut. Vanemate kuritegude eest on võlgnevused, kuid vangistuse aluseks oleva kuriteo eest on võlgnevused hüvitatud. Vanade kuritegude eest on võlgnevused kokku 33 000 eurot. Võlgnevusega vabaduses toimetulekuks leppis kohtutäiturite kokku, et maksab neid tasapisi. Leiab, et võlgnevus ei mõjuta toime panema uusi kuritegusid, sest prioriteediks on töö ja perekond ja ei plaani vanglasse tagasi sattuda. Tüdruksõbraga läks viimati lahku, aga käesoleval ajal suhtlevad ja loodab, et kui vabadusse saab, siis ollakse uuesti koos. Sel ajal kui pani kuriteo, mille tõttu sattus vanglasse, siis pere olemas ei olnud. Vabaduses tööotsimisega kavatseb tegeleda selliselt, et esialgu jääb Töötukassasse arvele, hiljem otsiks internetist tööd ja pöörduks ka ettevõtete poole, kes pakuvad töökohti fassaadi töölistele ja maalritele. Vabaduses kuuluvad suhtlusringkonda ainult tüdruksõber ja lähedased, sõpradega ei suhtle juba kaks aastat ja ei plaani nendega suhteid taastada. Varem oli käitumiskontrolli all ja ei suutnud nõudeid täita, kandis tingimisi karistust, kuid olid alkoholiga seotud rikkumised. Varem olid emotsionaalsed pinge, kuid pole alkoholijoobes kuritegusid toime pannud, ei ole olnud korralikult joobes, vaid maksimum poolepromillises joobes. Edaspidi täidab kontrollnõudeid korralikult. Selgitas, et tal olid alkoholiga seotud rikkumised 24-ndal ja 25-ndal kuupäeval. 24ndal kuupäeval määras politsei kindlaks tema alkohoolse joobe ja kui ta 25-ndal läks 2 1-18-7873 kriminaalhooldusosakonda registreerima, siis olid vist alles jääknähud ja kirja pandi teine rikkumine, kuigi alkoholi tarbis vaid üks kord. Vabaduses tarvitas alkoholi siis, kuid olid perekondlikud tülid, mille puhul läks näiteks parki või veel kuhugi ja lohutas seal end ja rahustas alkoholi tarbimisega. 08.09.2019 lasi end kodeerida ja peale seda enam alkoholiga seotud rikkumisi ei ole olnud ja alkoholi ei tarvita. Katseajaks pandud kohustuse mitte tarvitada narkootilisi aineid osas, märkis, et narkootikumide tarbimisega on kõik korras, kui hakkas tüdruksõbraga koos olema, siis ei tarbinud üldse, kuid kui lahku läksid, siis vahepeal tarvitas. Kui kehtestatakse käitumiskontrolli tingimustena alkoholi ja narkootikumide tarvitamise keeld, siis sellega saab hästi hakkama ja ei ole probleeme. Endise elukaaslasega, kellega suhtleb ka praegu, elasid varem tüdruksõbra korteris x. Vabanedes plaanib minna elama Kohtla-Järvele ja otsida sinna tööd, kuna tüdruksõbraga alles parandavad suhteid ei saa kindlalt öelda, et saab minna tema juurde elama. Palub võimalust vabaneda pisut varem, et alustada oma paranemise teed. E. Mihhailovi sõnul on ta motiveeritud ja saab aru, et alkohol juhtis teda vanglasse, ta õppis oma vigadest ja edaspidi hoidub sellest.
7. Kaitsja tõi välja, et E. Mihhailovil on võimalus ennetähtaegselt vabaneda ja kaitsja arvab, et E. Mihhailov väärib seda ennetähtaegset vabanemist. Nii palju, kui E. Mihhailovi sõnadest võib aru saada, siis alkoholi mitte tarvitamine, narkootikumide mitte tarvitamine ei tohiks E. Mihhailovi jaoks probleemne olla ja ta on võimeline täitma talle pandud lisakohustust, kui see määratakse vabanemisel katseaja tingimusena. Tervikuna peab kaitsja väga oluliseks siiski seda, et E. Mihhailovil oleks vabanemisel käitumiskontroll. Sellepärast, et esiteks see hoiab teda nö joonel seoses võimaliku alkoholi lembusega, teiseks kohustus tööle minna ja ennast töötuna arvele võtta, see kõik tegelikult võimaldab E. Mihhailovil sulanduda ühiskonda ja saada oma elu uuesti joone peale. Kaitsja arvates ei ole vangla seisukoht nö järeldusena adekvaatne selles mõttes, et kaitsealune seletas kohtule, mis tingis tema käitumiskontrolli nõuete rikkumise ja karistuse täitmisele pööramise, aga see ei tohiks nüüd jätkuvalt arvestades seda olemasolevat infot, mõjutada uue käitumiskontrolli ajal tema nö hakkama saamist ja tema käitumist. E. Mihhailov on veel noor mees ja kuigi tal on rohkelt kriminaalkorras karistusi, siis kaitsja arvab, et tänase päeva seisuga on siiski võimalik, et see kuritegevus tulevikus enam ei jätku. Kaitsja hinnangul prokuratuuri arvamus on nagu tavaliselt sisutu ja tehtud formaalsena, selle tõttu palub kaitsja prokuratuuri arvamus kohtul otsuse tegemisel jätta tähelepanuta. Kõige olulisemaks argumendiks siiski peab kaitsja seda, et kuivõrd karistusajast on kantud ära üle poole ja karistusaeg iseenesest on ikkagi lühike, siis juhul kui E. Mihhailov jääb praegu vabastamata käitumiskontrolliga, siis 4 kuu ja 3 nädala pärast ta vabaneb oma karistuse kandmiselt niigi ja ilma igasuguse kontrollita. Sellest tulevalt arvab kaitsja, et oleks ikkagi väga oluline näha, kas inimene suudab hakkama saada ja siis seda olukorda ka kontrollida ja tuleks talle see võimalus anda. Tervikuna leiab kaitsja, et kaitsealune väärib ennetähtaegset vabastamist ja see on põhjendatud ja mõistlik. Kaitsja palub kohtul E. Mihhailov tingimisi enne tähtaega vabastada ja nendele tingimustele, mis on välja pakkunud kriminaalhooldaja, vastu ei vaidle ja neid kõiki võib selle ennetähtaegse vabastamise puhul E. Mihhailovi suhtes kohaldada. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
8. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja seisukohtadega ning kuulanud ära süüdimõistetu ning tema kaitsja, leiab, et E. Mihhailovit ei saa vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. 8.

§ 76

lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vabastamise korral määratakse vastavalt

§ 76

lg-le 5 isikule katseaeg, mille ajaks allutatakse süüdlane

§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile. 3 1-18-7873 9. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise puhul on tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist (RKKKo 3-1-1-18-11). See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks talle garanteeritud. 10. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on inimese edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo nr 3-1-1-12-17 p 20). Samas on selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega (RKKKm 3-11-12-17 p 21). Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Isiku käitumine vangistuses 11. Vangla iseloomustusest nähtub, et E. Mihhailovile ei ole koostatud individuaalset täitmiskava tulenevalt reaalselt ärakandmisele kuuluva karistusaja pikkusest. 12. Hinnates E. Mihhailovi isikuandmeid, tema käitumist vangistuse ajal, on kohus seisukohal, et E. Mihhailovi käitumine vangistuse ajal on olnud korrektne ja tema ennetähtaegset vabastamist toetav. E. Mihhailovi puhul on täidetud ennetähtaegse vabastamise oluline kriteerium, milleks on õiguskuulekas käitumine karistuse kandmise ajal (vt ka RKKKm nr 3-11-12-17, p 20) – E. Mihhailovil puuduvad distsiplinaarkaristused. Nimetatu on positiivne asjaolu vabastamisküsimuse otsustamisel. Isiku elutingimused 13. Vangla iseloomustusest tulenevalt vangistust elas E. Mihhailov soovib vabaneda aadressile x. E-kinnistusraamatu järgi on korteri omanik X D (isiku vanaema). Kodukülastusel selgus, et tegemist on 3-toalise korteriga, korteris on olemas kõik eluks vajalik. Kommunaalvõlad puuduvad. Korteris hakkab Eduard Mihhailov elama koos vanaemaga kahekesi. X D kinnitas, et ta on nõus isikut tema võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral aitama ja moraalselt toetama. E. Mihhailovil on tähtajaline elamisluba kehtivusega 31.10.2022. 14. E. Mihhailov on õppinud x 2 korda (3-5 kl ja 6 kl), x (5-6

1. kl)ja vangistuse ajal x (7-9 kl). Erikoolides käis käitumisprobleemide tõttu. Enda sõnul õppimisega otseselt probleeme ei olnud. Vanglas on läbinud riigikeele A2 taseme kursused. Varasemate vangistuste ajal 2009.a suunati isik õppima keevitaja eriala, kuid eemaldati kursuselt, sest ta ei soovinud antud õppetöös osaleda, 2011.a alustas õpet puutöö kursusel, kuid ta eemaldati kursuselt, sest keeldus täitmast õpetaja poolt talle antud ülesandeid, 2012.a alustas uuesti õpinguid puidupingitöölise erialal, kuid kursust ei lõpetanud. 2019.a läbis Töötukassa kaudu keevitaja kursused. Vestlusel kinnitab, et suhtub positiivselt enesetäiendamisse ja õppimisse. Kui tööalaselt on vaja midagi uut õppida, siis ta seda ka teeb. Otseselt uuesti kooli mineku plaane ei ole, sest eelistab töötamist 15. Majandusliku toimetuleku osas nähtub iseloomustusest, et E. Mihhailov varasemalt (s.o enne 2018.
2. a)ei töötanud ametlikult. Tegi harva juhutöid, elatus peamiselt kriminaalsel teel (vargused) saadud rahast ning vanaema pensionist. Enda sõnul ei osanud ega tahtnud teisiti elada. Viimase kuriteo sooritas 2018.a ning isik allutati käitumiskontrollile. Sellel ajal võttis end arvele Töötukassas, läbis keevitaja kursused ning asus ametlikult tööle (üldehitus, siseviimistlus ja viljapuude ja marjapõõsaste lõikaja). Enda hinnangul oli töötasu piisav, et 4 1-18-7873 normaalselt ära elada. Karistus pöörati täitmisele 2020.a, kuna isik ei täitnud registreerimiskohustust, tuvastati mitu korda alkoholi tarvitamine ning kindlaksmääratud elukohas mitteelamine. E. Mihhailovi sõnul oli väga närviline periood isiklikus elus ning ta ei suutnud seetõttu täita kontrollnõudeid. Käesolevaks ajaks mõistab, et oleks võinud käituda teisiti ning vanglat vältida. Vanglas töötab majandustöödel. Vabanemisel garanteeritud töökoht puudub, kuid E. Mihhailov on motiveeritud end arvele võtma Töötukassas ning esimesel võimalusel tööle asuma. Omab töökogemust ehitusevaldkonnas - üldehitus ja siseviimistlus, lisaks on läbinud keevitaja kursused. Seega on isikul piisavad töökogemused ja -oskused, et leida probleemideta uus töökoht. Ka isiku vanaema on valmis lapselast materiaalselt toetama. Täitemenetluse registri 12.03.2021 väljavõtte järgi on E. Mihhailovil tasumata rahalisi nõudeid summas 33 507,94 eurot. 16. Kokkuvõttes oleks süüdimõistetu elutingimustel vabanemise korral nii positiivseid kui ka negatiivseid aspekte. E. Mihhailovi puhul võib positiivsena välja tuua selle, et ta on karistuse kandmise ajal käitunud õiguskuulekalt, distsiplinaarkaristused puuduvad. Lisaks saab pidada positiivseks, et E. Mihhailovil on vabanemisel tagatud elukoht ja lähedase toetus. Negatiivse aspektina võib välja tuua majandusliku toimetuleku, kuna E. Mihhailovil on küllaldaselt suur rahaline kohustus ca 33 500 eurot. Kui siinjuures arvestada, et töökoha garantii kinnipeetaval puudub. Vabastamise võimalikud tagajärjed 17. Kohus hindab siinkohal võimalike uute kuritegude ning muude õigusrikkumiste ohtu. 18. Vangla iseloomustuses märgitakse, et E. Mihhailovit on varasemalt üheteistkümnel korral kriminaalkorras karistatud ning vanglakaristust kannab kaheksandat korda. Karistusregistri andmete kohaselt on süüdimõistetul kolm kehtivat kriminaalkaristust, mistõttu jätab kohus tähelepanuta Viru Vangla iseloomustuses mainitud varasemad arhiveeritud karistused. Nendel karistustel ei ole õiguslikku tähendust otsustamaks E. Mihhailovi vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamise põhjendatuse üle, mida kinnitab Riigikohtu ühemõtteline kohtupraktika selles küsimuses (Riigikohtu 07.02.2018 otsus kriminaalasjas nr 1-14-10087 p 27-36; lisaks ka lahendid 3-1-1-70-16 ja 3-1-1-12-17). 19. E. Mihhailov tunnistati Viru Maakohtu 05.10.2018 kohtuotsusega süüdi varavastase kuriteo toimepanemises. Tutvudes E. Mihhailovi käesoleva kriminaalasja materjalidega, järeldub sellest, et E. Mihhailov pani talle süüks arvatud kuriteo toime isikuna, kes on varem toime pannud varavastase kuriteo ning sissetungimise teel. Kohtuotsusest nähtuvalt on E. Mihhailov pidanud kohaseks panna toime varavastane kuritegu varalise kasu saamise eesmärgil. Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt E. Mihhailovil on kolm kehtivat kriminaalkaristust - Viru Maakohtu 05.10.2018 otsusega 1-18-7873

§ 199

lg 2 p 4, 8 järgi, Viru Maakohtu 31.05.2017 otsusega

§ 199

lg 2 p 4, 8 järgi ja Harju Maakohtu 31.08.2016 otsusega

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9,

§ 201

lg 2 p 1,

§ 328järgi.

Eeltoodust järeldub, et E. Mihhailovil on kalduvus toime panna peamiselt varavastaseid kuritegusid.

1. Vangla iseloomustuses tuuakse esile, et E. Mihhailovi praegune karistuse kandmise aluseks olev kuritegu on vargus. Eelnevalt karistatud samuti varguste eest, kuid ka omastamise ja vanglast põgenemise eest. Varasemate kuritegudega võrreldes on märgatav ühtne käitumismuster ja soodustegurid – sissetuleku puudumine ja sõltuvusprobleemid. Seega on isiku alkoholi tarvitamise ja kuritegeliku käitumise vahel selge põhjuslik seos. Nähtuvalt vangla iseloomustusest E. Mihhailov tunnistab, et varasemalt tarvitas alkoholi regulaarselt. Enda sõnul hakkas regulaarselt alkoholi tarvitama 8-aastaselt. Tunnistab, et alkoholi tarvitamine soodustas kuritegelikku käitumist. Vägivaldset käitumist seoses alkoholi tarvitamisega ei ole esinenud. Enne käesolevat vangistust tarvitas samuti alkoholi, kuid vähem, kui varasemalt. Kriminaalhooldusel olles tuvastati kolmel korral (24.06.2019, 25.06.2019 ja 08.09.2019) 5 1-18-7873 alkoholi tarvitamine. E. Mihhailov ise selgitas, et tarvitas, kuna isiklikus elus olid pinged. Käesolevaks ajaks tunnistab, et tulevikus õigusrikkumistest hoidumiseks, peab ta hoiduma ka alkoholi tarvitamisest. Mõistab, et alkoholi tarvitamine tekitab kahju nii talle endale, kui ka teda ümbritsevatele inimestele. Tunnistab, et on tarvitanud narkootikume alates
2. eluaastast, algul nuusutas liimi. Esimest korda proovis kanepit 15-aastasena. Lisaks tunnistab, et on proovinud ecstasyt, kokaiini, amfetamiini ja alfa-PVPd (kristall). Alates
3. eluaastast hakkas regulaarselt tarvitama kanepit. Tarvitamise põhjuseks toob psüühilise ja füüsilise pinge maha võtmise vajadust. Isiku enda ütluste kohaselt tarvitas narkootilisi aineid viimati 4 kuud enne vanglasse tulekut. Põhjuseks toob isiklikus elus tekkinud pingete maandamise vajaduse. E. Mihhailovil on kaks kehtivat väärtegu, mis on määratud NPALS rikkumise eest. Kinnipeetav tunnistab ja teadvustab narkootiliste ainete tarvitamise mõju oma käitumisele ning väljendab tugevat motivatsiooni hoiduda edaspidisest tarvitamisest. Samas võttes arvesse isiku enda ütluseid, on kaheldav, kas ta suudab tarvitamisest hoiduda, kui tekivad taas nö pingelised olukorrad. Muude kuritarvituste osas probleemkäitumist ei esine.
4. Nii vangla iseloomustusest, vestlusest E. Mihhailoviga kui ka tema kohtuotsusest ilmneb, et peamiseks probleemiks, mis muudab E. Mihhailovi kuritegelikult ohtlikuks, on sissetuleku puudumine ja sõltuvusprobleemid.
5. Viru Maakohtu 05.10.2018 kohtuotsusega anti E. Mihhailovile võimalus karistus kanda vabaduses, olles allutatud käitumiskontrolli nõuete ja kohustuste täitmisele. E. Mihhailovi kriminaalhoolduse kulg oli problemaatiline. Probleemiks oli muuhulgas ka alkoholi tarvitamise keelu rikkumine. Kohtuistungil tõi E. Mihhailov välja, et 08.09.2019 lasi end kodeerida ja peale seda enam alkoholiga seotud rikkumisi ei ole olnud ja ta alkoholi ei tarvita. Katseaja jooksul rikkus Eduard Mihhailov korduvalt kohustust mitte tarvitada alkoholi. E. Mihhailov on varem vastavalt Viru Maakohtu 03.07.2019 määrusega pandud kohustusele läbinud sotsiaalprogrammi, et hoiduda alkoholi tarvitamisest ning elus seadusekuulekalt toime tulla, kuid jätkas alkoholi tarvitamise keelu rikkumist, kuni 13.09.2019 tehti talle veenisisene süst. Peale nimetatud kuupäeva esitatud erakorralised ettekanded ei ole tõesti seotud alkoholi tarvitamise keelu rikkumisega. Küll aga tunnistas E. Mihhailov ka kohtuistungil, et vabaduses tarvitas alkoholi siis, kuid olid perekondlikud tülid, mille puhul läks näiteks parki ja lohutas seal end ja rahustas alkoholi tarbimisega. Samuti tunnistas E. Mihhailov, et kui läks tüdruksõbrast lahku, siis tarvitas aeg-ajalt narkootikume. Kohus leiab, et E. Mihhailovist lähtuvad sõltuvusainete tarbimisega seotud riskid ei ole täielikult maandatud, mistõttu võib erinevate negatiivsete sh peretülide asjaolude kokkulangemisel naasta alkoholi ja narkootiliste ainete tarvitamise juurde ning asjaolude kokkulangemisel võivad realiseeruda uued kuriteod.
6. Lisaks alkoholi tarvitamise keelust kinnipidamisele oli E. Mihhailovil probleemiks ka registreerimiskohustuse täitmine. Kriminaalhooldaja esitas tema suhtes korduvalt erakorralised ettekanded s.o 01.07.2019, 25.09.2019, 01.04.2020, ja 14.08.
7. Kuid ka siis otsustas kohus karistust täitmisele mitte pöörata ja andis E. Mihhailovile uusi võimalusi. E. Mihhailov talle antud võimalusse hoolivalt ei suhtunud ning kriminaalhooldaja esitas 02.10.2020 uue erakorralise ettekande, mille kohus rahuldas ja mõistetud karistus pöörati täitmisele. Karistuse täitmisele pööramise põhjuseks oli korduv registreerimisnõude täitmata jätmine, millele lisandus veel kindlas elukohas elamise nõude rikkumine. Registreerimiskohustuse kohane täitmine on olulisim kohustuste täitmise nõue, kuna kontrollinõude eesmärk on järelevalve kindlustamine süüdlase käitumise üle, mis võimaldab kriminaalhooldusametnikul vastavat kontrolli praktikas teostada. E. Mihhailovi objektiivselt avaldunud käitumisest järeldub, et ta pidas ise kohaseks valida viis kuidas viia läbi käitumiskontrolli. E. Mihhailov kuulutati tagaotsitavaks. Viru Maakohtu 12.11.2020 määrusega pöörati E. Mihhailovi kandmata karistus täitmisele. Eeltoodust järeldub, et E. Mihhailov oma käitumisega on näidanud üles oma suhtumist õiguskorda viisil, kus tal lasuva kohustuste täitmist ta oluliseks ei pea. E. Mihhailov 6 1-18-7873 ei ole väärtustanud kanda karistus vabaduses olles. E. Mihhailovi kriminaalhooldusel viibimine ebaõnnestus. Tuleb suhtuda kriitiliselt E. Mihhailovi valmisolekusse kanda karistus vabaduse tingimustes. Eel- ja ülaltoodust lähtudes kohtul puudub usk, et süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel kriminaalhooldus mööduks edukalt.
8. E. Mihhailov on varasemalt rikkunud kriminaalhoolduse ajal kehtivaid nõudeid. Kirjeldatud käitumismuster viitab ohuprognoosile, et vabanemise järgselt võib E. Mihhailov naasta seegi kord õiguskorda mittejärgiva tegevuse juurde. Hinnates viidatud asjaolude pinnalt E. Mihhailov usaldusväärsust ja seda, kas E. Mihhailovi positiivselt iseloomustavad ja tema vabastamist toetavad asjaolud kaaluvad üles tema varasema käitumise eksimused, siis leiab kohus, et E. Mihhailovi varasem kriminaalkorras karistatus ühes käitumisnõuete rikkumisega ei võimalda kinnipeetavat ennetähtaegselt vabastada. E. Mihhailovi varasem käitumine näitab, et käitumiskontrolli kohaldamine ei ole selliseks motivaatoriks, mis mõjutab tema edaspidist seaduskuulekat käitumist.
9. E. Mihhailovil on võlakohustusi enam kui 33 500 euro ulatuses. Olukorras, kus töökohagarantii puudub, on majanduslik hakkama saamine kasin. Olmeolukorras raskuste tekkimisel on kaasnenud tagajärjena kuriteo toimepanemine. Arvestades võlakohustuste suurust, kindla töökoha garantii puudumist, püsib uue kuriteo toimepanemise risk. Materiaalne ebakindlus on asjaolu, mis võib ahvatleda teda käituma ebaseaduslikult. Samas majanduslik toimetulek on seni osutunud E. Mihhailovi kuritegude toimepanemise põhjuseks. Kui isiku eneseanalüüs ei ole kõige tugevam ning iseloomulik on probleemiga mitte tegeleda, on sedastatav järjepidevuse vajakajäämine probleemidega tegelemisel. Samuti on ta varasemalt vanglas viibinud, ent jätkanud pärast vabanemist kuritegude toimepanemist. Seega pole varasem vangistus E. Mihhailovi õiguskuulekale teele suunata suutnud. Sellest lähtuvalt pole põhjust eeldada, et seda teeks käesolev vangistus.
10. Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et vaatamata E. Mihhailovi vabanemist toetavatele asjaoludele on sedastatavad ka mitmed ohud, mis tema edaspidise õiguskuulekuse kahtluse alla seavad ja toovad kaasa järelmi, et ta võib jätkata kuritegude toimepanemist. Olukorras, kus asjaolud nende kogumis hindamisel piisavat veenvust isiku edaspidises õiguskuulekuses ei tekita, pole võimalik isikut ka karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastada. E. Mihhailovi tähtaegne vabanemine toimub juba loetud kuude pärast. Need kuud võiks olla E. Mihhailovi jaoks aeg mõelda oma ülejäänud elu plaanid tõsiselt läbi, kui ta kavatseb siiralt oma elus sisulisi muudatusi teha.
11. Kohtuistungil osales kinnipeetava E. Mihhailovi kaitsjana määratud korras kaitsja Margus Viira. Kohus rahuldas tasutaotluse täies ulatuses, s.o summas 239,04 eurot. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 tuleb kõnealune menetluskulu E. Mihhailovilt välja mõista. Kohus leiab, et E. Mihhailovile võib tema piiratud majanduslikke võimalusi arvestades anda võimaluse maksta mainitud summa 1 aasta jooksul alates määruse jõustumisele järgnevast kuust.
12. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus süüdimõistetu E. Mihhailovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Jaanika Kõrgmaa Kohtunik 7