Obsah (17)

§ 660§ 667§ 663§ 682§ 696§ 244§ 236§ 247§ 25§ 280§ 457§ 449§ 450§ 232§ 433§ 170§ 149

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-17-7899 Määruse kuupäev Tartu, 9. juuni 2021. a Kohtukoosseis Eesistuja Ants Kull, liikmed Kai Kullerkupp ja Tambet Tampuu Kohtuasi Tallinna

) § 244 lg 1 alusel eeltõendamismenetluse. 2-17-7899

1. Maakohus kohustas
2. juuni
3. a määrusega (edaspidi kohustamismäärus) puudutatud isikut esitama kohtule 30 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates määruses märgitud andmed ja tõendid (vt käesoleva määruse p 4).
4. Maakohus täpsustas oma
5. märtsi
6. a määrusega varasema kohustamismääruse resolutsiooni sõnastust, kohustades puudutatud isikut esitama kohtule 30 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates järgmised andmed ja tõendid: 1) andmed selle kohta, milline isik on avaldaja Euroopa Ühenduse disainilahendust nr 001314777-0001 ja nr 001314777-0002 kopeerivate pakendite tootjaks (kohustamismääruse p 1.1); 2) kõik arved, mille on puudutatud isikule esitanud kopeerivate pakendite omandamiseks selle tootja või mis tahes kolmas isik alates
7. aasta oktoobrist kuni
8. juunini 2017 (kohustamismääruse p 1.2); 3) kõik arved, mille puudutatud isik on esitanud turustajatele kopeeritud pakenditesse pakendatud toodete eest alates
9. aasta oktoobrist kuni
10. juunini 2017 (kohustamismääruse p 1.3); 4) laoarvestusdokument, kust nähtub puudutatud isiku valduses olevate kopeeritud pakendite kogus ehk laovaru
11. juuni 2017 seisuga (kohustamismääruse p 1.4). Maakohus märkis, et loeb puudutatud isiku keeldumise kohustamismääruse p-dest 1.2 ja 1.3 tulenevate kohustuste täitmisest õigusvastaseks, ja kohustas nõutud andmed ja tõendid esitama 30 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Kohustamismääruse p-st 1.1 tulenev kohustus on täidetud. Ühtlasi määras maakohus puudutatud isikule trahvi andmete ja tõendite tähtaegselt esitamata jätmise puhuks. Lisaks kohustas maakohus avaldajat esitama eeltõendamismenetluse avalduses toodud asjaoludest lähtuvalt hagi hiljemalt 30 päeva jooksul pärast seda, kui puudutatud isik on esitanud kohustamismääruse p-des 1.2 ja 1.3 märgitud arved. Maakohus märkis, et loeb pärast maakohtu kohustamismääruse p-des 1.2 ja 1.3 nimetatud arvete esitamist eeltõendamismenetluse lõppenuks. Tallinna Ringkonnakohus jättis puudutatud isiku määruskaebuse maakohtu
12. märtsi
13. a määruse peale
14. mai
15. a määrusega rahuldamata ning parandas maakohtu määruse resolutsiooni ilmsed ebatäpsused. Riigikohus ei võtnud puudutatud isiku määruskaebust ringkonnakohtu määruse peale menetlusse. Kõnealune määrus jõustus
16. septembril
18. Puudutatud isik esitas
19. mail 2020 maakohtule kohustamismääruse p-s 1.2 nõutud arved ning märkis, et esitab kohustamismääruse p-s 1.3 nõutud arved nende suure mahu tõttu füüsiliselt kuude kaupa (alustades
20. a oktoobri arvetest).
21. Puudutatud isik esitas
22. mail 2020 maakohtule taotluse, milles palus lugeda avaldaja esindajale postiteenuse vahendusel üleantud kohustamismääruse p-s 1.3 nõutud
23. a oktoobris esitatud arved kogutuks ning kohustamismäärus täidetuks ja eeltõendamismenetlus lõppenuks pärast seda, kui puudutatud isik on kõik kohustamismääruse p-s 1.3 nõutud arved avaldaja esindajale postiteenuse vahendusel kätte toimetanud. Puudutatud isik selgitas, et püüdis avaldajaga kokku leppida dokumentide esitamises otse avaldajale, kuid avaldaja tema pöördumisele ei vastanud. Dokumendid toimetati avaldaja esindaja asukohta
24. mail
26. Avaldaja palus jätta puudutatud isiku taotluse rahuldamata. Puudutatud isik ei ole täitnud kohustamismääruse p 1.2 (esitatud arved ei ole asjakohased). Samuti ei ole nõuetekohaselt täidetud kohustamismääruse p 1.3 (arved tuli esitada elektrooniliselt kohtule; osaliselt on esitatud asjasse puutumatuid arveid). 2-17-7899
27. Maakohus teatas
28. juuli
29. a e-kirjaga menetlusosaliste esindajatele, et rahuldab puudutatud isiku taotluse. Maakohus selgitas, et eeltõendamismenetluse eesmärk on täidetud ka juhul, kui avaldajale endale on soovitud dokumendid kätte toimetatud. Tõendite vastuvõtmisest keeldumisel on avaldaja esindaja kasutanud menetlusõigusi pahauskselt. Kui avaldaja leiab, et tõendid ei ole asjakohased või asjakohased tõendid on jäänud esitamata, saab sellest kohut teavitada. Avaldajal ei ole õigust nõuda dokumentide esitamist elektrooniliselt.
30. Avaldaja juhtis maakohtu tähelepanu sellele, et kohustamismääruse p-de 1.2 ja 1.3 nõuded ei ole täidetud, ja palus lugeda oma pöördumise vastuväiteks kohtu tegevusele. Kui avaldaja vastuväide jääb rahuldamata, tuleks see vormistada määrusena selliselt, et avaldajal oleks võimalik esitada selle peale määruskaebus.
31. Maakohus teatas
32. augusti
33. a e-kirjaga avaldaja esindajale, et jätab avaldaja vastuväite rahuldamata ja jääb varasemate selgituste juurde. Maakohus märkis, et vastuväidet lahendava määruskaebuse peale ei saa seaduse kohaselt määruskaebust esitada ja et asja menetlus on juba sisuliselt lõpetatud ning sellekohane määrus on jõustunud.
34. Avaldaja esitas kohtu tegevusele vastuväite, leides, et kuivõrd puudutatud isik ei ole täitnud kohustamismääruse p-de 1.2 ja 1.3 nõudeid, on maakohtu järeldus puudutatud isiku taotluse rahuldamise kohta arusaamatu. Eeltõendamismenetlus saab lõppeda vaid sellekohase määruse tegemisega. Juhul kui maakohus avaldaja vastuväidet ei rahulda ja menetluse lõpetamise kohta määrust ei tee, tuleb seda sõnaselgelt märkida. Sellisel juhul loeb avaldaja kohtu vaidlusaluse e-kirja menetlust lõpetavaks määruseks ning avaldaja soovib esitada selle määruse peale määruskaebuse.
35. Maakohus teatas
36. augusti
37. a e-kirjaga avaldaja esindajale, et tema vastuväide on lahendatud ja korduv vastuväide jääb läbi vaatamata. Asjas on menetluse lõpetamise määrus juba tehtud ja see on jõustunud.
38. Avaldaja esitas määruskaebuse maakohtu
39. augusti
40. a määruse (e-kirja) peale ja palus menetluse lõpetamise määruse tühistada.
41. Maakohus keeldus
42. septembri
43. a määrusega

§ 660lg 1 ja § 663 lg 1 alusel avaldaja määruskaebuse menetlusse võtmisest.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei näe seadus ette edasikaebeõigust sellise e-kirja peale, millega kohus menetlusosalise vastuväite lahendab või jätab selle läbi vaatamata. Avaldaja leidis õigesti, et eeltõendamismenetlus saab lõppeda sellekohase määruse tegemisega, mida peaks olema võimalik vaidlustada, kuid kohus tegi menetlust lõpetava määruse juba

1. märtsil 2018 ja avaldajal oli võimalik see vaidlustada. Praeguseks on määrus jõustunud.
2. Avaldaja esitas maakohtu määruskaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja võtta avaldaja määruskaebus menetlusse. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
3. Tallinna Ringkonnakohus jättis
4. novembri
5. a määrusega maakohtu määruskaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus lahendas määruskaebuse

§ 667

lg 1 teise lause alusel kirjeldava ja põhjendava 2-17-7899 osata määrusega ning märkis, et määruse peale ei saa Riigikohtule kaebust esitada (

§ 663lg 2 teine lause).

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

1. Avaldaja palub määruskaebuses ringkonnakohtu määruse tühistada. Ringkonnakohus jättis tähelepanuta, et maakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse norme, kui jättis tegemata eeltõendamismenetlust lõpetava määruse ning ei kontrollinud, kas selle menetluse eesmärk (nõutud andmete ja dokumentide esitamine) on saavutatud. Kohtute määrused on vastuolus seaduse ja kohtupraktikaga. Eeltõendamismenetlus saab lõppeda üksnes menetlust lõpetava määruse tegemisega, milles kohus annab sisulise hinnangu, kas eeltõendamismenetluse määrus on täidetud ja selle menetluse eesmärk saavutatud. Arusaamatu on ka maakohtu määruse seisukoht, et avaldaja pidanuks vaidlustama maakohtu
2. märtsi
3. a määrust. See, millised dokumendid puudutatud isik edasise menetluse käigus esitab (või esitamata jätab), samuti asjaolu, et kohus loeb puudutatud isiku esitatud ebaõiged dokumendid määruse kohaseks täitmiseks, ilmnesid alles kaks aastat pärast
4. märtsi
5. a määruse tegemist. Kuna vaidlusaluse menetluse lõpetamine puudutab otseselt avaldaja õigusi, peab talle olema tagatud õigus esitada sellise maakohtu menetlust lõpetava määruse peale määruskaebus. Maakohtu
6. augusti
7. a e-kiri on käsitatav menetlust lõpetava määrusena, millega loeti eeltõendamismenetluse eesmärgid saavutatuks. Maakohtu
8. septembri
9. a määrus tuleb lugeda määruseks, millega maakohus on jätnud avaldaja määruskaebuse maakohtu
10. augusti
11. a määruse peale rahuldamata. Vaidlusalune ringkonnakohtu määrus tuleb lugeda määruseks, millega ringkonnakohus on jätnud rahuldamata avaldaja määruskaebuse maakohtu menetlust lõpetava määruse peale. Menetlust lõpetava määruse peale peab olema tagatud määruskaebuse esitamise õigus nii ringkonnakohtusse kui ka Riigikohtusse. Kui Riigikohus leiab, et avaldajal ei ole õigust esitada määruskaebust eeltõendamismenetluse lõpetamise määruse peale, tuleks algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus ja lugeda

-i regulatsioon selles osas põhiseaduse § 24 lg-ga 5 vastuolus olevaks. Avaldaja ei ole saanud ei maakohtult ega ka ringkonnakohtult eeltõendamismenetluse lõpetamise kohta sisulist hinnangut. Kuna puudutatud isik ei ole täitnud kohustamismääruse p-des 1.2 ja 1.3 märgitud kohustusi, on eeltõendamismenetluse lõppenuks lugemine põhjendamatu. 18. Puudutatud isik leiab, et avaldajal ei ole määruskaebuse esitamise õigust ning kaebus tuleb jätta läbi vaatamata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 19. Kolleegium leiab, et avaldaja määruskaebus tuleb jätta

§ 682lg 1 ja § 695 alusel läbi vaatamata.

1. Riigikohtul on ka pärast asja menetlusse võtmist kohustus kontrollida määruskaebuse nõuetekohasust, sh õigust kaebus esitada (vt nt Riigikohtu
2. märtsi
3. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-15491/44, p 18).
4. Avaldaja on vaidlustanud ringkonnakohtu määruse, millega jäeti muutmata maakohtu määrus avaldaja määruskaebuse menetlusse võtmisest keeldumise kohta.

§ 696

lg 1 kohaselt võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui selle esitamine on seadusega lubatud. Kui maakohtu määruse peale 2-17-7899 saab seaduse järgi esitada määruskaebuse, saab määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale esitada määruskaebuse ka Riigikohtule, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 663

lg 2 järgi võib määruskaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale esitada määruskaebuse. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa edasi kaevata. Seega on avaldaja esitanud määruskaebuse ringkonnakohtu määruse peale, mis ei ole Riigikohtusse edasi kaevatav. Kuna ringkonnakohtu määrus ei ole edasikaevatav, tuleb määruskaebus jätta läbi vaatamata. 22. Kohtupraktika ühtlustamiseks märgib kolleegium eeltõendamismenetluse korraldamise kohta järgmist. 22.1. Eeltõendamismenetluse (

26. ptk) saab

§ 244

lg 1 esimese lause järgi korraldada poole taotlusel kas kohtumenetluse ajal või mõjuval põhjusel enne põhikohtumenetluse algatamist, kui vastaspool sellega nõustub või kui võib eeldada, et tõendid võivad kaduma minna või nende kasutamine võib raskeneda. Autoriõiguste, autoriõigustega kaasnevate õiguste või tööstusomandiõiguste rikkumise või selliste õiguste rikkumise ohu põhistamine annab

§ 244

lg 1 teise lause järgi aluse eeltõendamismenetluse algatamiseks sõltumata sama sätte esimeses lauses märgitud asjaoludest. 22.2. Eeltõendamismenetluse algatamise taotluses (

§ 244

lg 1, § 245 ja § 246) peab pool mh märkima, missuguste oluliste asjaolude kohta ta tõendite kogumist soovib ning missuguste tõendite kogumist ta ühe või teise eelnimetatud asjaolu tõendamiseks taotleb (vt ka

§ 236lg 3).

Samuti peab pool selgelt märkima, missuguste menetlustoimingute tegemist ta kohtult ühe või teise tõendi kogumiseks taotleb (vt ka

§ 236lg 2).

Eeltõendamismenetluse algatamise taotluse lahendab kohus

§ 247

lg 1 järgi määrusega, milles märgitakse asjaolud, mille kohta tuleb tõendeid koguda, ja tõendid, mida on vaja koguda. Lisaks sellele tuleb kohtul määrata kindlaks ka menetlustoimingud, mida kohus poole taotluse alusel (st taotlust rahuldades) tõendite kogumiseks tegema hakkab. 22.3. Eeltoodust tuleneb, et eeltõendamismenetluse käigus kogutakse poole taotlusel kindlaksmääratud tõendeid ja tehakse menetlustoiminguid kas enne kohtumenetluse algust või kohtumenetluse ajal. Seega ei ole eeltõendamismenetlus iseseisev kohtumenetlus, vaid selle eesmärk on lihtsustada taotleja eeldatavate õiguste kaitsmist võimalikus tulevases (kavandatavas) või juba käimasolevas kohtumenetluses. Sellele viitab mh

§ 244

lg-te 1 ja 3 sõnastus, mille kohaselt saab enne kohtumenetluse algatamist korraldada eeltõendamismenetluse vaid mõjuval põhjusel või õigusliku huvi olemasolul, mis võib olla suunatud ka kohtuvaidluse vältimisele.

§ 244

lg 1 teise lause kohaselt piisab autoriõiguste, autoriõigustega kaasnevate õiguste või tööstusomandiõiguste puhul nende rikkumise või rikkumisohu põhistamisest. 22.4. Tõendite tagamine eeltõendamismenetluse mõttes hõlmab tõendite kogumist (

§ 244

lg 2 ja § 246 lg 1 p 2) ja nende säilimise tagamist.

§ 244

lg-st 5 tulenevalt kohaldatakse eeltõendamismenetluses tõendite esitamise ja kogumise kohta sätestatut, kui

26. ptk-s sätestatust ei tulene teisiti. Üldsätetena kohalduvad

§ 25

. ptk sätted ning kindlat liiki tõendite puhul vastavas ulatuses ka selle tõendiliigi kohta käivad sätted (

ptk-d 27–32).

§ 244

lg 1 teises lauses ja sama paragrahvi teises lõikes nimetatud juhtudel (autoriõiguste, autoriõigustega kaasnevate õiguste või tööstusomandiõiguste rikkumine või selliste õiguste rikkumise oht) eeltõendamismenetluse korraldamisel tuleb arvestada

§-st 280 tulenevaid erisusi. 2-17-7899 Nimetatud sätte kohaselt on intellektuaalsest omandist tulenevate õiguste rikkumise või vastava ohu korral võrreldes

§-s 244 (eelkõige lg-tes 2 ja 3) ja §-s 279 sätestatuga piiratud võimalust taotleda teiselt isikult dokumentide ja teatava sisuga teabe andmist. Kuna

§ 280

lg 1 järgi on võimalik kohustada teist isikut esitama andmeid niisuguste kaupade või teenuste kohta, mis rikuvad intellektuaalsest omandist tulenevat õigust, siis peab õiguste rikkumine olema sellekohase taotluse rahuldamise eeldusena kinnitust leidnud. Seega ei ole niisuguste andmete (teabe) nõudmine eeltõendamismenetluse korras üldjuhul võimalik ilma eelneva kohtusse pöördumiseta. Ühe võimalusena saab intellektuaalset omandit käsitlevatel juhtudel

§ 244

lg 1 järgi eeltõendamismenetluses kohustada teist isikut andma

§-s 280 käsitletud teavet nii enne kohtumenetlust kui ka kohtumenetluse ajal, kui õiguse rikkumine või selle oht on teises kohtuasjas tehtud ja jõustunud kohtulahendiga kindlaks tehtud ning see on siduv uue kohtumenetluse menetlusosalistele (vt

§ 457lg 1).

Pärast kohtumenetluse algust on

§ 280

võimalik kohaldada ka juhul, kui asjaomased rikkumised või selliste rikkumiste oht on kindlaks tehtud kas vaheotsusega nõude põhjendatuse kohta (

§ 449

lg-d 2 ja 3) või osaotsusega (

§ 450

). Kuna eeltõendamismenetluse eesmärgiks ei ole asjaolude siduv tuvastamine, siis ei hinda kohus kogutud tõendeid

§ 232

lg 1 mõttes (st ei tee tõendite põhjal otsustusi ega järeldusi menetlusosalise väidete tõendatuse kohta) eeltõendamismenetluses, vaid alles põhiasja lahendamisel. 22.5.

§ 247

lg 4 esimene lause sätestab määruskaebuse esitamise võimaluse üksnes eeltõendamismenetluse algatamisest keeldumise määruse peale.

§ 247

lg 4 teisest lausest tulenevalt ei saa sellise määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule edasi kaevata.

§ 660

lg 1 kohaselt ei ole eeltõendamismenetluse lõpetamise määruse peale õigust esitada määruskaebust. Kuna eeltõendamismenetlus ei ole iseseisev kohtumenetlus, s.o selle eesmärgiks on üldjuhul koguda tõendeid kas juba alanud kohtumenetluse või pärast eeltõendamismenetluse algatamist algava kohtumenetluse jaoks, ei tähenda eeltõendamismenetluse lõpetamine kohtumenetluse lõpetamist ning seega ei kohaldu ka

§ 433

lg 1, mille kohaselt võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse. Enne kohtuasja algatamist toimuv eeltõendamismenetlus ei ole hagita menetlus, mille kohta kohalduks

§ 660

lg 3 esimene lause, mis võimaldab maakohtu menetlust lõpetava määruse peale hagita menetluses esitada määruskaebuse isikul, kelle õigust on määrusega kitsendatud. 23. Kolleegium leiab, et eeltõendamismenetluse määramatu aja vältel kestmine olukorras, kus taotluse esitaja ei algata kohtumenetlust, mille tarbeks ta tõendite kogumist taotles, ei teeni isiku sellist huvi, millele riik peaks andma õiguskaitset mh korduva kaebeõiguse võimaldamise teel. Eeltõendamismenetlust taotlenud isik saab oma õigusi kaitsta hagi esitamisega kohtusse, sõltumata sellest, kas eeltõendamismenetlus on lõppenud või mitte. Eeltoodu tõttu ei ole põhjendatud ka praeguses asjas avaldaja seisukoht, et ringkonnakohtu määruse peale edasikaebeõiguse puudumine on vastuolus põhiseadusega. 24.

§ 170

lg 3 kohaselt võetakse eeltõendamismenetluse kulud arvesse põhimenetluses kulude jaotamisel. 25. Kuna määruskaebus jääb läbi vaatamata, tuleb sellelt tasutud kautsjon

§ 149

lg 4 kolmanda lause alusel tagastada.

§ 149

lg 8 esimese lause alusel tagastatakse kautsjon avaldaja korraldusel selle tasunud advokaadibüroole. (allkirjastatud digitaalselt)