Obsah (8)

§ 33§ 31§ 22§ 108§ 171§ 86§ 23§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Rakvere kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Angelina Abol Määruse tegemise aeg ja koht 21. mai 2021 kell 13.00, Rakveres Tsiviilasja number 2-21-6191 Tsiviilasi M M avaldu

) § 102 lg

1. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
2. Pankrotihalduril teavitada teadaolevaid võlausaldajaid pankrotimäärusest ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajast ja kohast. Teates märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Kui haldurile on teada isikud, kellel on kohustusi võlgniku suhtes, saata teate võlgniku pankroti väljakuulutamise kohta ka neile.
3. Kohustada M M kohtus vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust enne esimest võlausaldajate üldkoosolekut
4. juunil 2021, algusega kell 12.
5. Kui M M vannet andma ei ilmu, siis on kohtul õigus määrata trahv, kohaldada sundtoomist või aresti kuni 3 kuud.
6. Määrata ajutise pankrotihalduri Oliver Ennok tasu suuruseks 990.00 eurot (lisandub käibemaks 198.00 eurot), s.o kokku 1 188.00 eurot.
7. Hüvitada riigi vahenditest ajutise halduri tasu summas 584.00 eurot, millele lisandub käibemaks 116.80 eurot, s.o kokku 700.80 eurot. Väljamakse teostada büroole, mille kaudu haldur tegutseb, s.o P OÜ (arveldusarve XXX, Swedbank ASis).
8. Jätta ajutise halduri tasu summas 487.20 eurot (sh käibemaks) võlgniku kanda ja mõista see võlgnikult ajutise halduri kasuks välja. Tasu kanda büroole, mille kaudu haldur tegutseb, s.o P OÜ (arveldusarve XXX, Swedbank AS-is).
9. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele. Määrus teha teatavaks

§ 33lg 1 alusel väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Pankrotiteates märkida pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, määruse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg, nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ning koht ja et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur. Edasikaebamise kord Määrusele võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates pankrotiteate avaldamisest. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist kohtumääruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja pankrotiavaldus Võlgnik esitas kohtule pankrotiavalduse, milles palub algatada tema pankrotimenetlus põhjusel, et ta on maksejõuetu. Maksejõuetuse põhjuseks on madal sissetulek, halb tervislik seisund ja võlgnevused võlausaldajate ees. 23.04.2021 määrusega on M M ajutiseks halduriks nimetatud Oliver Ennok. Ajutine haldur esitas aruande 10.05.2021. Võlgnik ei ole ajutise halduri aruande suhtes seisukohta esitanud. Kohtumääruse põhjendused Kohus, uurinud kohtule esitatud tõendeid, leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada M M pankrot. M M pankrotihalduriks tuleb nimetada Oliver Ennok. Pankrotiseaduse (

) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku 2 maksejõuetus ei ole ajutine ning põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot.

§ 31lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnik omab järgmisi kontosid. Swedbank AS-is: arvelduskonto nr XXX, mille jääk seisuga 04.05.2021 on 0.01 eurot; arvelduskonto nr XXX, mille jääk seisuga 04.05.2021 on 0.00 eurot, tehingud viimasel viiel aastal puudusid; hoiukonto nr XXX, mille jääk seisuga 04.05.2021 on 0.00 eurot. Allkirjaõiguslik isik on võlgnik ainuisikuliselt. Kohustused panga ees puuduvad. COOP Pank AS-is arvelduskonto nr XXX, mille jääk seisuga 03.05.2021 on 20.00 eurot, allkirjaõiguslik isik on võlgnik, kohustused panga ees puuduvad. AS-is LHV Pank arvelduskonto nr XXX, mille saldo seisuga 03.05.2021 on 0.00 eurot. 264.899 LHV Pensionifond XL osakut väärtusega 450.10 eurot. Allkirjaõiguslik isik on võlgnik. Kohustused panga ees puuduvad. Ajutise halduri aruandest nähtub ka, et C AS-iga, A AS-iga, AS-iga S, C AS-iga, L AS-iga, S AS-iga ega SIA C võlgnik lepingulistes suhetes ei ole. Võlgniku kinnitusel on tal avatud Paysera eraisiku konto, mis on seotud Leedus asuva arvelduskontoga XXX, kuid nimetatud konto väljavõtet või saldokinnitust ei ole ajutine pankrotihaldur käesoleva aruande esitamise ajaks saanud. Transpordiameti 27.04.2021 vastuse kohaselt on võlgniku nimele registreeritud mopeed Romet Motors HT50QT-7, reg. märgiga XXX, esmase registreerimise aasta

1. Nimetatud sõiduk asub võlgniku selgituste kohaselt aadressil XXX. Nimetatud sõiduki turuväärtus tuginedes Auto24 ja Kuldse Börsi müügiportaalidele on olenevalt läbisõidust maksimaalselt 500.00 eurot. Muid sõidukeid, väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu ja jette ei ole liiklusregistris võlgniku nimele käesoleval hetkel registreeritud. Varasemalt on võlgnikule kuulunud sõiduk Audi 80, reg. märgiga XXX, esmase registreerimise aasta
2. Sõiduk on kustutatud registrist 08.05.2019 seoses sõiduki lammutamisega. AS-i Pensionikeskus 27.04.2021 vastuse kohaselt on võlgniku nimel avatud pensionikonto nr XXX, mille saldo 27.04.2021 seisuga on 255.875 LHV Pensionifond XL osakut väärtusega 435.10 eurot. Võlgnik ei ole liitunud täiendava kogumispensioniga. Ajutine pankrotihaldur märgib, et tulenevalt täitemenetluse seadustiku § 130 lg 4 ei ole võimalik kohustusliku kogumispensioni osakutele sissenõuet pöörata. Nasdaq CSD Eesti filiaalu 27.04.2021 vastuse kohaselt ei ole võlgniku nimel avatud ühtegi väärtpaberikontot, mistõttu ei ole võlgniku nimele väärtpabereid registreeritud. Elektroonilise kinnistusraamatu andmetel võlgnikule kinnisvara ei kuulu ja ei ole varasemalt kuulunud. Elektroonilise äriregistri andmetel võlgnikule äriühingute aktsiaid või osasid ei kuulu. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt on võlgniku varaks seega raha 20.01 eurot võlgniku arvelduskontodel ja mopeed Romet Motors HT50QT-7 maksimaalse väärtusega 500.00 eurot. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt on võlgnikul kohustusi vähemalt 21 684.59 eurot, mis kasvavad viiviste ja intresside näol, mistõttu on maksejõuetus süveneva iseloomuga. Võlgnik on olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi tähtaegselt täita. Võlgnik on kogutud andmete kohaselt maksejõuetu. Võlgniku sissetulekuks on töötasu 600.00 – 800.00 eurot kuus ja töövõimetoetus 243.00-263.00 eurot kuus. Võlgniku suutmatus oma kohustusi täita ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnik kinnitab ka ise enda maksejõuetust ning seda, et see pole ajutine. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ning see suutmatus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Ajutise halduri arvamusel on võlgnik makseraskustesse sattunud hooletu ning läbimõtlematu finantskäitumise tõttu. Kohustusi võttes pole võlgnik arvestanud oma majandusliku olukorraga ega hinnanud õigesti oma finantsvõimekust. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnikul esinenud mõningasi makseraskusi juba alates 2017 aastast, kui alustati võlgniku vastu esimest 3 korda täitemenetlus ning makseraskused on ajas olnud aina süvenevad, mida näitab ka asjaolu, et võlgnik on võtnud pidevalt endale uusi laenukohustusi selleks, et nende arvelt tasuda oma varasemaid laenukohustusi. Võlgniku maksejõuetus on lõplikult välja kujunenud 2020 aasta jaanuariks. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on seega muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes (

§ 22lg 5).

Pankrotivara moodustamise alus saab

§ 108kohaselt olla vara tagasinõudmine või vara tagasivõitmine.

Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise võimalusi, kuid edasises menetluses vajab väljaselgitamist võlgniku Paysera eraisiku kontoga seotud asjaolud ja võimaliku vara olemasolu kontol. Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise menetluse algatamise taotluse.

§ 171

lg 11 järgi kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Kohus ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise aluseid. Eeltoodust tulenevat kohus kuulutab välja võlgniku pankroti.

§ 31lg 7 kohaselt pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.

Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda.

§ 86

lg 1 alusel kohus kohustab võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade, majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Võlgnik peab vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut.

§ 23

lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi.

§ 23

lg 2 kohaselt on ajutise halduri tasuga kaetud ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud.

§ 23

lg 3 kohaselt ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust.

§ 23

lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine pankrotihaldur on teinud tööd 11 tundi, tunnitasuga 90.00 eurot, kokku summas 990.00 eurot (lisandub käibemaks 198.00 eurot), s.o kokku 1 188.00 eurot. Võlgnik ei ole ajutise halduri tasule vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr 90.00 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse. Kohus määrab halduri tasuks 990.00 eurot (lisandub käibemaks 198.00 eurot), s.o kokku 1 188.00 eurot.

§ 150

lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast.

§ 23

lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).

§ 23

lg 51 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi 4 vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 01.02.2021 Justiitsministri määrusega nr 2 on kehtestatud „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“. Nimetatud määruse § 2 lg 1 sätestab, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33.00 eurot poole tunni kohta. Kuna võlgniku varast ei jätku pankrotimenetluse läbiviimiseks (sh ka ajutise halduri tasu väljamakseteks), taotleb ajutine pankrotihaldur

§ 23

lg 4 ülemmäära arvestades ajutise halduri tasu summas 584.00 eurot, millele lisandub käibemaks 116.80 eurot, s.o kokku 700.80 eurot, hüvitamist riigi vahenditest. Kohus, tutvunud ajutise halduri poolt esitatud aruandega, leiab, et ajutise halduri tasu ei ole võimalik pankrotivarast rahuldada, mistõttu hüvitatakse ajutisele halduri tasu summas 584.00 eurot, millele lisandub käibemaks 116.80 eurot riigi vahenditest. Ülejäänud ajutise halduri tasu summas 487.20 eurot (sh käibemaks) jääb võlgniku kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol Kohtunik 5