) § 121 lg 1 p 4 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.
lg 1 sätestab, et seadus võib näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Vangistusseaduse § 1¹ lg 8 sätestab, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses (RVastS) sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. 8. Kohus küsis Tallinna Vanglalt, kas kaebaja on esitanud Tallinna Vanglale kahju hüvitamise taotluse seoses kinnipidamistingimustega aastatel 2003-2007 Tallinna ja Ämari Vanglates. Tallinna Vangla vastas, et sellist kahju hüvitamise taotlust nende dokumendiregistris registreeritud ei ole. Seega ei ole kaebaja läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust ja kaebus tuleb
9. Kaebuse tagastamine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (
S § 17 lg 3 kohaselt tuleb kahju hüvitamise taotlus esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, sõltumata teada saamisest aga 10 aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates. Kuna perioodist 2003-2007 on möödas rohkem kui 10 aastat, ei oleks Tallinna Vanglale esitatav kahju hüvitamise nõue enam tähtaegne. Kui kaebajal ei olnud mõjuvat põhjust tähtaja ületamiseks, ei saa Tallinna Vangla kahju hüvitamise taotlust sisuliselt läbi vaadata. Kui Tallinna Vangla kahju hüvitamise taotluse kaebajale õiguspäraselt tagastab, ei saa kaebaja ka halduskohtusse pöörduda, sest kohustuslik kohtueelne menetlus oleks sellises olukorras nõuetekohaselt läbimata. 11. Kaebaja palub riiklikku juriidilist abi tõlgi teenuse võimaldamiseks ja vastata vene keeles. Kohus tõlgendab seda menetlusabi taotlusena kohtulahendi tõlke kulude kandmisest vabastamiseks (
Kohus ei pea praeguse määruse tõlkimist kaebaja eesti keele oskust arvestades vajalikuks ega põhjendatuks. Kohus tühistas haldusasjas nr 3-21-59 tehtud kohtuotsuses kaebajale antud menetlusabi tõlke kulude kandmisest vabastamiseks, sest enne otsuse tegemist selgus, et kaebaja on võimeline eesti keelest aru saama. Lisaks ei ole kohtumääruste tõlkimata jätmine teistes haldusasjades takistanud kaebajal määruskaebuse esitamist (nt haldusasjades nr 3-21-56 ja 3-21-359). Seega jätab kohus rahuldamata menetlusabi taotluse kohtulahendi tõlke kulude kandmisest vabastamiseks. 2
lg 1 sätestab, et menetlusdokumendi kättetoimetamine on dokumendi üleandmine saajale selliselt, et saajal oleks võimalik dokumendiga õigel ajal tutvuda. Vanglas viibivatele isikutele saadetakse menetlusdokumendid posti teel. Kohtule teadaolevalt viibib kaebaja vahistatuna Tallinna Vanglas, mistõttu tal on keelatud kasutada internetti elektrooniliseks suhtlemiseks (vangistusseaduse § 31¹). Kuna kaebajal ei ole võimalik e-postile saadetud määrusega õigel ajal tutvuda, ei pea kohus taotluse rahuldamist põhjendatuks. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.