Obsah (8)

§ 162§ 657§ 652§ 654§ 175§ 171§ 178§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Mati Maksing Otsuse tegemise aeg ja koht 26.11.2020, Tallinn Kohtuasja number 2-18-13387

§ 162

lg alusel menetluskulud hageja kanda ja rahuldas kostja menetluskulude kindlaksmääramise taotluse osaliselt. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu 130 eurot oli maakohtu hinnangul põhjendatud. Arvestades tsiviilasja materjale ja vaidluse sisu, pidas maakohus kostja lepingulise esindaja ajakulu 42,17 tundi ülepaisutatuks. Kohus leidis, et põhjendatud on kostja lepingulise esindaja ajakulu 25 tunni ulatuses, s.o 3250 eurot. Apellatsioonkaebus

1. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
2. Maakohus kohaldas vääralt materiaal- ja menetlusõiguse norme, sh hindas tõendeid ühekülgselt.
3. Hagi kuulub läbivaatamisele PankrS § 106 lg 2 ja 3 alusel PankrS § 106 lg 1 eeskujul, kus vaidlustatud nõude esitaja peab põhistama ja tõendama kohtule nõudeavalduses toodud asjaolude esinemist ehk selle nõude olemasolu. PankrS § 107 täiendab nõude tunnustamise vaidluse instituuti sellega, et nõude tunnustamist kohtus võib võlausaldaja taotleda üksnes samal alusel ja mitte suuremas ulatuses kui nõude puhul, mille ta oli esitanud kaitsmiseks nõuete kaitsmise koosolekul.
4. Hageja vaidlustas kostja nõude põhjendusel, et kostja nõudeavalduses nimetatud nõude aluseks olev ja esitatud alusdokument on võltsitud. PankrS § 106 lg-st 3 juhindudes toimub antud menetluses kostja nõude tunnustamise üle otsustamine kitsalt PankrS §-st 107 tulenevalt nõudeavalduse märgitud nõude aluste pinnalt.
5. Maakohus ei mõistnud hagi eset korrektselt ja lahendas asja nõude tunnustamise küsimusest laiemalt. Maakohus oleks pidanud piirduma ainult küsimuse lahendamisega, kas kostja nõudeavalduses esitatud nõue põhineb võltsitud andmetel. Maakohtul puudus protsessuaalne pädevus tuvastada, kas kostjal on hageja suhtes nõue võimalikest muudest nõudeavalduses märkimata asjaoludest ja õiguslikest alustest tulenevalt. 5 2-18-13387
6. Maakohus analüüsis ebaõigesti üldiselt, kas kostjal võib olla nõudeõigus muude (nõudeavalduses kajastamata) asjaolude pinnalt ja muu nõudenormi järgi ja heitis hagejale ette seda, et hageja ei tõendanud nõude puudumist. Kostja tõendamiskoormus ei hõlmanud antud asjas mistahes võlasuhte puudumise tõendamist, vaid kostja pidi tõendama nõudeavalduses märgitud asjaoludel põhinevat võlasuhet.
7. Kui hagejal oli antud liiki hagis tõendamiskoormus, siis sai see olla konkreetselt kostja poolt väidetava kirjaliku 02.03.2015 laenulepingul põhineva võlasuhte puudumine. Seda tõendas hageja dokumendi ekspertiisi tulemustega. Kostja väide oli see, et tal on nõudeõigus hageja vastu 190 685,37 eurot (põhinõue ja intressinõue) kirjalikust 02.03.2015 laenulepingust tulenevalt. Seda ei ole aga kostja tõendanud. Kostja põhistas maakohtus oma nõuet uute ja muude nõudeavalduses nimetamata asjaoludega.
8. Esiteks, kostja viidatud hageja arveldusarvele kostja tehtud sissemaksed algavad juba 2014, ent kostja tugines 02.03.2015 sõlmitud laenulepingule. Teiseks on kostja maksete selgitusse märgitud „intressivaba laen“, kuid kostja tugines oma nõudes 02.03.2015 laenulepingule, sh p-le 1.7, mille järgi on intressis kokku lepitud. Kolmandaks, hageja põhiväide on see, et hageja ja kostja vahel ei ole sõlmitud (allkirjastatud) 02.03.2015 laenulepingut ning et kostjal puudub selle lepingu alusel nõue hageja vastu. Seega oleks maakohus saanud hinnata ainult seda, kas 02.03.2015 laenulepingust tulenev nõue põhineb võltsitud andmetel.
9. Maakohus tõlgendas vääralt hageja juhatuse liikme VP vande all antud ütlusi. Ütlustest nähtub üksnes, et kostja poolt hagejale tehtud ülekanded võeti raamatupidamises arvele laenu sissemaksetena – mitte midagi enamat, kuna puuduvad ütlused selle kohta, et poolte vahel oleks sõlmitud 02.03.2015 laenuleping, ei kirjalikult ega suuliselt. Kostja seadusliku esindaja AS vande all antud seletused ei ole usaldusväärsed, kuna need on vasturääkivad ning vastuolus ka eksperdi tuvastatuga. Vastuapellatsioonkaebus
10. Kostja esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis kostja menetluskulud välja mõistmata ja teha tühistatud osas uue otsuse, millega mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 5482,10 eurot.
11. Maakohus rikkus menetlusõigust, jättes kohtuotsuse hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise osas täielikult põhjendamata. Maakohus ei toonud välja ega põhjendanud, milline töö on maakohtu hinnangul asja lahendamiseks ebavajalik või ülepaisutatud. Maakohus leidis, et põhjendatud esindaja ajakulu on 25 tundi, samas ei ole maakohus sellise ajakulu kujunemist põhjendanud. Hageja juhatuse liige ei esitanud sisulisi ja põhjendatud vastuväiteid kostja esindaja kuludele. Vastustajate seisukohad
12. Pooled vaidlevad teineteise apellatsioonkaebustele vastu ja paluvad jätta need rahuldamata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
13. Ringkonnakohus, ära kuulanud kohtuistungil pooled ja tutvunud tsiviilasja toimikus olevate menetlusdokumentide ja tõenditega, leiab, et maakohtu otsus hagi rahuldamata jätmise kohta on õige ja selles osas pole põhjust maakohtu otsuse tühistamiseks, küll aga tuleb

§ 657

lg 1 p 2 järgi osaliselt tühistada maakohtu otsus menetluskulude väljamõistmata jätmise osas ja 6 2-18-13387 kostja taotlus lepingulise esindaja kulude hüvitamiseks tuleb rahuldada täiendavalt summas 845 eurot. 34. Hageja vaidlustas kostja tunnustatud nõude põhjendusel, et kostja esitatud nõudeavalduse lisaks olev 02.03.2015 laenuleping on hageja hinnangul võltsitud ja hageja arvates on see aluseks, et jätta kostja nõue tunnustamata. 35.

§ 652

lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Samuti ei ole tuvastatavad materiaalõiguse normide rikkumised, mis annaksid aluse maakohtu otsuse tühistamiseks hagi rahuldamata jätmist puudutavas osas. See, et hageja maakohtu järeldustega ei nõustu, ei tähenda, et maakohtu järeldused oleksid ebaõiged. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega hagi rahuldamata jätmist puudutavas osas, järgib neid ning ei korda (

§ 654lg 6). 36. Pankr

S § 105 sätestab, et nõuete kaitsmise koosolekul tunnustatud nõuet ja selle rahuldamisjärku ei saa hiljem vaidlustada, välja arvatud PankrS § 106 lg-s 2 nimetatud juhul. Kord tunnustatud nõude uuesti läbivaatamist saab PankrS § 106 lg-st 2 tulenevalt taotleda eeldusel, et nõude või pandiõiguse tunnustamine põhineb võltsitud andmetel või kui nõuete kaitsmise koosoleku kokkukutsumisel või selle pidamisel on oluliselt rikutud seadust. Seega on pankrotimenetluses kehtestatud õiguskindluse põhimõte, mis võimaldab taasavada vaidlusi kord juba tunnustamist leidnud nõuete põhjendatuse üle üksnes erandlikel asjaoludel. PankrS § 106 lg-d 2 ja 3 on selge erand üldisest nõuete kaitsmise menetlusest ja PankrS § 106 lg-st

1. Erandit tuleb sisustada kitsalt, sest vastasel juhul muutuks PankrS §-des 100 jj sisalduv nõuete kaitsmise regulatsioon sisutühjaks, kuna võimaldaks kord juba tunnustatud nõuete sisu juurde uuesti tagasi tulla ning neid vaidlustada.
2. Võlausaldaja tunnustamisnõude sisu määrab kindlaks PankrS §
3. Kostja esitas nõuete kaitsmise koosolekul kaitsmiseks nõude, mis põhines asjaolul, et hageja ja kostja olid sõlminud laenulepingu, mille alusel hageja sai kostjalt laenu. Kostja tugines nõudeavalduses sellele, et tal on laenulepingust tulenevalt õigus saada hagejalt 190 685,37 eurot, millest 174 000 eurot on tagastamata laen ja 16 685,37 eurot intress. Kostja ei ole seejuures nõudeavalduses märkinud, millisest laenulepingust nõue tuleneb. Nõudeavaldusest nähtuvalt on sellele lisatud 02.03.2015 laenuleping ja raamatupidamise ning panga väljavõtted (I kd, tl 6).
4. Hageja apellatsioonkaebuse väidetest tulenevalt on apellatsioonimenetluses vaidluse all see, kas maakohus väljus asja lahendamisel hagi eseme piiridest. Ringkonnakohus apellandi väitega ei nõustu. Ebaõige on hageja arusaam, et maakohus oleks pidanud kitsalt lähtuma ainult sellest, et kui 02.03.2015 laenuleping oli monteerimise tunnustega, siis kostja nõue põhineb võltsitud andmetel ja nõue oleks tulnud jätta tunnustamata. Maakohus jättis 02.03.2015 laenulepingu kui ebausaldusväärse dokumentaalse tõendi arvestamata, kuid tuvastas esile toodud asjaolude ja muude tõendite pinnalt, et kostjapoolsed laenumaksed võlgnikule toimusid reaalselt ja osaliselt neid võlgniku poolt ka tagastati. Lisaks kinnitas maakohtu menetluses hageja seaduslik esindaja juhatuse liige VP laenusumma suurust ning hageja kajastas vaidlusalust kohustust laenuna enda majandusaasta aruannetes. Eeltoodu alusel järeldas maakohus, et poolte vahel oli kostja nõudeavalduses viidatud laenusuhe. 7 2-18-13387
5. Ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebuses tooduga, et vaidlustatud nõude esitaja peab põhistama ja tõendama kohtule nõudeavalduses toodud asjaolude esinemist ehk nõude olemasolu. Kostja on tõendanud nõude olemasolu, s.o laenusuhte eksisteerimist. Kolleegiumi hinnangul ei ole hageja vaidlustanud, et kostja oleks nõudeavalduses kajastanud andmeid nõude suuruse kohta ebaõigesti. Asjaoludest, et VP ei mäletanud 02.03.2015 dateeritud laenulepingu allkirjastamist ja eksperdi hinnangul on dokument tõenäoliselt monteeritud, ei saa praegusel juhul järeldada, et kostja nõue oleks tulnud jätta tunnustamata. Kuivõrd nõudeavalduses ei ole kostja tuginenud konkreetselt 02.03.2015 dateeritud laenulepingule ja laenusuhet on võimalik jaatada ka ilma vaidlusaluse laenulepinguta, jättis maakohus õigesti hagi rahuldamata.
6. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et poolte vahel võis olla mingi muu suhe. Sellise väite kontrollimine oleks võimalik juhul, kui nõue oleks vaidlustatud nõuete kaitsmisel. Praeguse menetluse esemeks on tuvastada, kas kostja nõue põhineb võltsitud andmetel.
7. Hageja on laenulepingu võltsituse põhjendamiseks toonud esile 12.12.2018 menetlusdokumendis mh ka asjaolu, et intressis on kokku lepitud ainult 02.03.2015 lepingus ja kostja maksete selgitusse on märgitud „intressivaba laen“, mis viitab sellele, et maksete aluseks ei olnud 02.03.2015 laenuleping (I kd, tl 55-56). Hageja rõhutas ringkonnakohtu istungil, et ta soovib esitatud nõude tervikuna tunnustamata jätmist ja väited on esitatud võltsituse põhistamiseks.
8. Ringkonnakohus ei nõustu apellandi väidetega, et võlgniku juhatuse liikme VP vande all antud seletust on maakohus ebaõigesti hinnanud. Samuti ei ole alust pidada kostja juhatuse liikme ASi seletust mitteusaldusväärseteks. Maakohus on seaduslike esindajate vande all antud seletusi hinnanud koosmõjus teiste tõenditega ja ringkonnakohtul pole alust neid hinnata maakohtust erinevalt.
9. Järgmisena käsitleb ringkonnakohus vastuapellatsioonkaebust, milles kostja vaidlustab maakohtu otsuse menetluskulude kindlaksmääramise osas. 44.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, s.t kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu 23.03.2016 määrus asjas nr 3-2-1-184-15, p 14). Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel

§ 175

lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega (vt nt Riigikohtu 06.05.2016 määrus asjas nr 3-2-1-4-15, p 14). Seega on kohtule antud lai otsustusruum õigusabikulude hüvitatavuse üle otsustamisel, tagamaks võimalus leida igal üksikjuhtumil õiglane lahendus. Ringkonnakohus saab maakohtu kaalutlusotsust ümber hinnata üksnes siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire.

1. Ringkonnakohus selgitab, et menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kontrollimine tähendab üldjuhul seda, et maakohus kontrollib avalduses taotletud iga menetluskulu komponendi põhjendatust ja vajalikkust ning võtab seisukoha isegi siis, kui ei ole esitatud konkreetseid vastuväiteid. Hageja esitas seisukoha kostja menetluskulude nimekirja kohta ja palus maakohtul kontrollida kostja menetluskulude ajakulu põhjendatust ja menetlustoimingute vajalikkust. Maakohus märkis otsuses üksnes kokkuvõtlikult, et kostja lepingulise esindaja kulud on põhjendatud 25 tunni ulatuses, jättes pikemalt analüüsimata menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingud. Selliselt on kohtuotsus ebapiisavalt põhjendatud ja kohtu siseveendumuse kujunemist ei ole võimalik kontrollida. 8 2-18-13387
2. Ringkonnakohus saab maakohtu rikkumise kõrvaldada ja ise õigusabitoimingute vajalikkust ja ajakulu põhjendatust hinnata. Ringkonnakohus arvestab kulude hindamisel, et käesolev asi ei ole kohtu hinnangul keskmisest keerukam ega mahukam. Menetluskulude kindlaksmääramine on vaidlustatud üksnes ajakulu hindamise osas. Seega kostja lepingulise esindaja tunnitasu ei tule ringkonnakohtul hinnata.
3. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt kostja lepinguline esindaja 12.11.2018 analüüsis hagimaterjale ja pidas nõu kostja seadusliku esindajaga (0,5 tundi) ning 22.11.2018 (0,5 tundi) ja 26.11.2018 (6 + 0,25 tundi) koostas vastuse hagile. Ringkonnakohtu hinnangul on nimetatud menetlustoimingud vajalikud, kuid põhjendatud ajakulu selleks kokku on 7 tundi. Menetluskulude nimekirjast võib aru saada, et eraldi ajakulu 0,25 tundi on 26.11.2018 menetlusdokumendi kohtule esitamiseks, mis ringkonnakohtu hinnangul sisaldub menetlusdokumendi koostamise ajakulus.
4. Toimikust nähtuvalt kohustas maakohus 06.03.2019 kirjaga kostja seaduslikku esindajat ilmuma kohtusse käekirja ja allkirja eksperimentaalproovide andmiseks. Seega on põhjendatud kostja lepingulise esindaja poolt 07.03.2019 menetlusliku olukorra selgitamine 0,25 tunni ulatuses.
5. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on 25.03.2019 kostja lepingulise esindaja palvel saadetud kohtule e-kiri, milles juhitakse tähelepanu kohtu poolt ekslikult määratud korduvale tähtajale ja palutakse teha kõik menetlusdokumendid nähtavaks kostja lepingulisele esindajale ja seaduslikule esindajale. Ringkonnakohus mõistab menetluskulude nimekirja analüüsides, et kostja lepinguline esindaja ei tutvunud 25.03.2019 menetlusdokumendite sisuga, vaid veendus, et osad menetlusdokumendid on jäänud kostjale nähtavaks tegemata. Arvestades toimiku mahtu selleks ajahetkeks, on ringkonnakohtu hinnangul piisav ajakulu e-toimikuga tutvumiseks ja eelnimetatud e-kirja koostamiseks 0,25 tundi.
6. 29.03.2019 tutvus kostja lepinguline esindaja hageja 12.12.2018 seisukohaga ja koostas sellele omapoolse seisukoha (2 tundi) ning 01.04.2019 vaatas üle seisukoha ja esitas selle kohtule (0,75 tundi). Ringkonnakohtu hinnangul on hageja ja kostja seisukohtade sisu ja mahtu arvestades põhjendatud ajakulu kokku 1,5 tundi.
7. Menetluskulude nimekirja kohaselt koostas kostja lepinguline esindaja 04.04.2019 taotluse menetluskulude katteks tagatise saamiseks (3+0,25 tundi), 08.04.2019 koostas vastuse kohtule, vaatas selle üle ja esitas kohtule (0,17+0,08 tundi). Toimikust nähtuvalt esitas kostja 08.04.2019 kohtule taotluse menetluskulude katteks tagatise saamiseks. Asja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks esitanud 08.04.2019 kohtule muid taotluseid või vastuseid. Arvestades tagatise taotluse sisu ja mahtu, on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud ajakulu 1 tund.
8. Menetluskulude nimekirjas märgitud 15.04.2019 menetlustoimingut, s.o seisukoht kohtule seoses ekspertiisi määramisega (0,25 tundi), toimikust ei nähtu ja seega on tegemist põhjendamatu kuluga. Hüvitamisele kuuluv kulu peab olema kontrollitav.
9. Kostja koostas 27.06.2019 seisukoha ekspertiisiaktile, vastuväite kohtu tegevusele ja taotlused (5 tundi). Nimetatud menetlusdokument on kohtule esitatud 04.07.
10. Ringkonnakohtu hinnangul on menetlusdokument tervikuna põhjendaud ja ajakulu mõistlik.
11. Menetluskulude nimekirjas märgitud 18.10.2019 menetlustoimingut, s.o vastus kohtule (0,33 tundi), toimikust ei nähtu ja seega on tegemist põhjendamatu kuluga. 9 2-18-13387
12. Asja materjalidest nähtuvalt esitas kostja lepinguline esindaja järgmise menetlusdokumendi 23.10.
13. Menetluskulude nimekirja kohaselt koostati 23.10.2019 seisukohta 07.10.2019, 09.10.2019 ja 17.10.2019, kokku 4,5 tundi. Ringkonnakohus arvestab, et seisukoha koostamiseks pidi kostja lepinguline esindaja tutvuma hageja 15.08.2019 seisukohaga ning analüüsima hageja majandusaastaaruandeid ja pankrotihalduri tegevusaruannet, ja leiab, et ajakulu 4,5 tundi on põhjendatud.
14. Seoses maakohtus 31.10.2019 toimunud kohtuistungiga kulus kostja lepingulisel esindajal istungiks ettevalmistamiseks 30.10.2019 ja 31.10.2019 kokku 2,5 tundi. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt osales kostja lepinguline esindaja 31.10.2019 istungil, millist ajakulu ei ole kostja menetluskulude nimekirja märgitud. Arvestades vaidluse sisu ja mahtu ning asjaolu, et enne kohtuistungi toimumist ei olnud menetluses pikemat pausi, mistõttu oli lepinguline esindaja eeldatavasti pärast 23.10.2019 seisukoha esitamist vaidluse asjaoludega kursis, peab ringkonnakohus põhjendatud ajakuluks kohtuistungiks ettevalmistamiseks ja sellel osalemiseks 1,5 tundi.
15. Kostja lepinguline esindaja koostas 04.11.2019 taotluse menetluskulude katteks tagatise saamiseks ja taotluse poole vande all ülekuulamiseks (2 tundi). Kuigi menetluskulude nimekirjas on 06.11.2019 märgitud töö sisuks seisukoht kohtule (0,17 tundi), eeldab ringkonnakohus toimiku materjalide põhjal, et siinkohal on mõeldud 04.11.2019 koostatud taotluste kohtule esitamist 06.11.2019, mis ringkonnakohtu hinnangul sisaldub menetlusdokumendi koostamise ajakulus.
16. Menetluskulude nimekirjas märgitud 07.11.2019 menetlustoiming, s.o taotluse ülevaatamine ja kohtule esitamine (0,25 tundi), on põhjendamatu kulu, kuna toimikust ei nähtu viidatud kuupäeval menetlusdokumendi esitamist. Menetluskulude nimekirja kohaselt on 03.02.2020 saadetud meeldetuletus kohtuistungi toimumise kohta (0,17 tundi). Toimikus nimetatud menetlustoimingute kohta andmed puuduvad, mistõttu ei ole sellise kulu hüvitamine vastaspoole poolt põhjendatud.
17. Menetluskulude nimekirja järgi on 03.02.2020 esitatud taotlus teha kõik menetlusdokumendid nähtavaks kostja seaduslikule esindajale (0,17 tundi) ja taotlus kostja juhatuse liikme vande all ülekuulamiseks ja tõlgi kaasamiseks (0,17 tundi). Arvestades nii e-kirja kui ka taotluse sisu ja mahtu, loeb ringkonnakohus põhjendatud ajakuluks nende toimingute osas kokku 0,17 tundi.
18. Seoses maakohtus 06.02.2020 toimunud kohtuistungiga kulus kostja lepingulisel esindajal istungiks ettevalmistamiseks 05.02.2020 ja 06.02.2020 kokku 1,75 tundi, lisaks 06.02.2020 enne kohtuistungit kohtumiseks kliendiga 1 tund, kohtuistungil osalemiseks 1,83 tundi ja kohtuistungi protokolliga tutvumiseks 1 tund. Ringkonnakohus peab põhjendatud ajakuluks eelnimetatud toimingute tegemiseks kokku 4 tundi, pidades osaliselt ülepaisutatuks ajakulu istungiks ettevalmistamiseks ja protokolliga tutvumiseks.
19. Kohtukõne teeside koostamiseks ja täiendamiseks on kostja lepingulisel esindajal kulunud 6,33 tundi. Arvestades menetlusdokumendi sisu ja mahtu peab ringkonnakohus mõistlikuks ajakuluks 3 tundi.
20. Seega, olles tutvunud kostja lepingulise esindaja tehtud menetlustoimingute ja kõrvutanud neid kostja menetluskulude nimekirjaga, saab kolleegiumi hinnangul pidada kostja esindamisele kulunud põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks maakohtu menetluses 31,5 tundi. 10 2-18-13387
21. Lähtudes ülalmärgitust ja kostja poolt maakohtule esitatud menetluskulu nimekirjast, tuleb hageja juhatuse liikmelt VP-lt väljamõistetavate kostja lepingulise esindaja kulude põhjendatud ja vajalikuks suuruseks lugeda 4095 eurot (31,5 x 130). Maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles kostja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus jäeti rahuldamata 845 euro ulatuses (4095 – 3250).
22. Apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätab kolleegium

§ 171lg 1 alusel hageja kanda, kuna hageja apellatsioonkaebus jäi rahuldamata.

Kuigi vastuapellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, selgitab ringkonnakohus, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulud ei kuulu

§ 178lg 4 järgi hüvitamisele.

65.

§ 174

lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kuivõrd maakohus määras kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse ja menetluskulude jaotust käesoleva otsusega ei muudeta, määrab ringkonnakohus kooskõlas

§ 174

lg-ga 3 kindlaks ka apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude rahalise suuruse.

1. Kostja poolt 09.11.2020 ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on kostja apellatsioonimenetluses kandnud õigusabikulusid kokku 1593,80 eurot, mis sisaldab tasu õigusabi eest kokku 12,26 töötunni ulatuses. Kostjat esindava vandeadvokaadi tunnitasu suuruseks on 130 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja kinnitab, et eeltoodud kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega. Samuti kinnitab kostja, et ta on käibemaksukohustuslane, mistõttu taotleb menetluskulude kindlaksmääramist ilma käibemaksuta.
2. Kuna menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulud ei kuulu

§ 178

lg 4 järgi hüvitamisele, ei ole põhjendatud 04.05.2020 vastuapellatsioonkaebuse koostamise ajakulu kokku 2,42 tundi. Ülejäänud menetlustoimingud, s.o taotlus menetluskulude katteks tagatise saamiseks (2,5 tundi), vastuväide kohtu tegevusele (1,75 tundi), vastus apellatsioonkaebusele (3,25 tundi), hageja seisukoha ja kohtumäärusega tutvumine (0,42 tundi), kohtuistungiks ettevalmistamine (1,25 tundi) ja sellel osalemine (0,67 tundi), on olnud põhjendatud ja vajalikud kostja õiguste efektiivseks kaitseks. Ringkonnakohtu hinnangul on ülepaisutatud ajakulu üksnes menetluskulude tagatise taotluse ja vastuväite koostamiseks, millede põhjendatud ja mõistlikuks ajakuluks hindab ringkonnakohus vastavalt 2 tundi ja 1 tund. 68. Kostja esindaja tunnitasu 130 eurot (ilma käibemaksuta) on kolleegiumi arvates

§ 175lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalik.

See ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. 69. Ülalmärgitut arvestades, rahuldab kolleegium kostja menetluskulude suuruse kindlaksmääramise avalduse osaliselt ning mõistab hageja juhatuse liikmelt VP-lt kostja kasuks välja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud 1116,70 euro (8,59 x 130) ulatuses. 70.

§ 178

lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramist vaidlustada menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Vastavalt

§ 178

lg-le 4 ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. 11 2-18-13387 (allkirjastatud digitaalselt) Tühistatud osaliselt Riigikohtu 09.06.2021 otsusega RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
2. novembri
3. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-13387 intressinõude (16 685 eurot 37 senti) osas, samuti menetluskulude jaotust ja kindlaksmääramist puudutavas osas ning saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Muus osas (st põhinõuet ehk 174 000 euro suurust tagastamata laenu puudutavas osas) jätta ringkonnakohtu otsus muutmata.
4. Rahuldada SORP OÜ (pankrotis) kassatsioonkaebus osaliselt.
5. Tagastada kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon. 12