← Eesti

3-21-179/18

Obsah (8)§ 252§ 108§ 37§ 16§ 17§ 20§ 134§ 109

MÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Tiina Pappel ja Tanel Saar Määruse tegemise aeg ja koht 2. juuni 2021, Tartu Haldusasja number 3-21-179 Haldusasi M.M. esialgse õiguskaits

§ 252lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Tartu Halduskohus rahuldas
  2. veebruari
  3. a määrusega Viru Vangla kinnipeetava M.M. taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks vaidemenetluse ajal ning peatas Viru Vangla
  4. jaanuari
  5. a käskkirja nr 6-3/38-1 täitmise. Kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda.
  6. Taotleja esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles taotleb tühistada halduskohtu määruse resolutsiooni punkt 2 ja mõista Viru Vanglalt taotleja kasuks välja 15 eurot esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutud riigilõivu katteks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  7. Ringkonnakohus on kontrollinud määruskaebuse esitamise lubatavust, tähtaega ning määruskaebuse esitatavatele nõuetele vastavust ning võtab määruskaebuse menetlusse. Halduskohtu määrus vaidlustatud osas puudutab üksnes kaebaja õigusi, mistõttu ei pea ringkonnakohus põhjendatuks kaasata määruskaebuse lahendamisele vastustajat ega anda talle võimalust määruskaebuse kohta seisukoha esitamiseks.
  8. Kaebaja hinnangul on halduskohus õigusvastaselt jätnud menetluskulud poolte endi kanda.
  9. Ringkonnakohus jagab kaebaja arusaama, et vaidemenetluse ajal esitatud esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel tuleb halduskohtul jaotada menetluskulud vastavalt selle, kas taotlus rahuldatakse või mitte.
  10. Vastavalt

§ 108lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Apellatsioon-, kassatsioon- või määruskaebuse või teistmisavalduse esitanud kolmanda isiku suhtes kohaldatakse käesolevas paragrahvis poole kohta sätestatut. Samas paragrahvi on sätestatud eraldi reeglid veel kaebuse osalise rahuldamise, kaebuse tagastamise, kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise, samuti kaebuse õigeksvõtu, kaebusest loobumise ja kompromissi korral. 7. Seega näeb

ette menetluskulude jaotamise menetlusosaliste vahel, kui kohtule on esitatud kaebus (

§ 37

) ning menetlusosalisteks on kaebaja (

§ 16

) ja vastustaja (

§ 17

), samuti menetlusse kolmanda isikuna (

§ 20) kaasatud isik.

See aga ei välista menetluskulude jaotamist ega väljamõistmist vaidemenetluse ajal esitatud esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel. Nimelt näeb

§ 252

lg 2 ette, et esialgse õiguskaitse taotluse läbivaatamisele kohaldatakse lihtmenetluse sätteid, kui

24. peatükist ei tulene teisiti. Lihtmenetluses asja lahendamisel ei ole kohtul lubatud kõrvale kalduda muu hulgas

11. peatüki sätetest (

§ 134

lg 3), s.t kohus peab menetlust lõpetavas lahendis esitama menetluskulude jaotuse (

§ 109

lg 2) vastavalt

§-s 108 antud reeglitele.

  1. Vaidemenetluse ajal esitatud õiguskaitse taotlus on iseseisev menetlus, mis lõpeb taotluse lahendamisega. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamise ajal ei ole teada, kas vaidemenetluse eseme nõudes hiljem kaebus halduskohtule esitatakse või mitte. Seetõttu ei saa kohus jätta esialgse õiguskaitse taotluse menetluskulusid jaotamata, et need jaotataks hiljem põhivaidlust lõpetava lahendiga.
  2. Praegusel juhul rahuldas halduskohus esialgse õiguskaitse taotluse. Seega tulenevalt

§ 108

lg-st 1 tuleb taotluse esitamisel tasutud riigilõiv jätta vangla kanda ning mõista Viru Vanglalt taotleja kasuks välja 15 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.