1-20-5638 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 03. september 2020, Narva kohtumaja Kriminaalasja arutati avalikul kohtuistungil Narva kohtumaja ruumides 25.

§ 118

lg 1 p 7, § 121 lg 2 p 3 järgi, lühimenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Jaanika Kõrgmaa Süüdistatav Vassili Jakovlev elukoht x, x, viibimiskoht Viru Vangla, isikukood 38905102212, määratlemata kodakondsus, põhiharidus, emakeel - vene keel, ei tööta. Varasem karistatus: varem kriminaalkorras karistatud 2-l korral, neist viimane: - 01.03.2012 Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt

§ 200

lg 2 p 4,7 järgi vangistusega 2 aastat,

§ 68

lg 1 alusel vangistusega 1 aasta 11 kuud ja 28 päeva,

§ 65lg 2 alusel vangistusega 3 aastat 11 kuud ja 28 päeva alates 01.03.2012.

Tõkend – vahistamine, vahistamise algus 16.04.2020, vahistamine on pikendatud kuni 16.08.2020. Kaitsja Vandeadvokaadi abi Igor Belugin 1 1-20-5638 RESOLUTSIOON Tunnistada Vassili Jakovlev süüdi

§ 118lg 1 p 7 järgi ja mõista talle karistuseks 5 (viis) aastat vangistust.

Tunnistada Vassili Jakovlev süüdi

§ 121lg 2 p 3 järgi ja mõista talle karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust.

Vastavalt

§ 64

lg 1, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõista Vassili Jakovlevile liitkaristuseks 5 (viis) aastat vangistust. Vähendada KrMS § 238 lg 2 alusel mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada Vassili Jakovlev vangistusega 3 (kolm) aastat 4 (neli) kuud. Karistusaega arvestada alates 16.04.2020. Vassili Jakovlevile valitud tõkend, vahistamine, jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. Kannatanu hagi rahuldada osaliselt ning mõista Vassili Jakovlevilt välja kannatanu O P (sünd. x, elukoht x) kasuks kuriteoga tekitatud mittevaraline kahju summas 2000 (kaks tuhat) eurot. Tsiviilhagi üle kanda kannatanu arveldusarvele nr XXX. Asitõendid: - CD-plaadid, mis asuvad kriminaalasja materjalides, jätta hoiule kriminaalasja materjalide juurde; - topsikud, mis asuvad PPA Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna asitõendite hoidlas (24.07.2020 asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akt nr 20ATH03133), hävitada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel. Mõista Vassili Jakovlevilt Eesti Vabariigi kasuks välja 1460 (üks tuhat nelisada kuuskümmend) eurot sundraha ja 8515 (kaheksa tuhat viissada viisteist) eurot 12 senti muu kriminaalmenetluse kulu katteks. KrMS § 180 lg 1,3 alusel jätta pool menetluskuludest, s.o 4987,56 eurot, riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel on Vassili Jakovlevil õigus tasuda välja mõistetud kriminaalmenetluse kulud summas 4987,56 eurot ühe

§ 118lg 1 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Lisaks sellele tema, olles varem toime pannud röövimise, füüsilise vägivalla kasutamisega (karistatud Viru Maakohtu 01.03.2012 otsusega), 13.02.2018 kell 23:29 paiku alkoholijoobes parvlaeva Victoria pardal, mis tegi reisi Tallinnast Stockholmi, kajuti nr 8320 juures, lõi J Mi rusikaga näkku lõuapiirkonda. Oma teoga tekitas V. Jakovlev kannatanule füüsilist valu ja kehavigastuse. Oma tahtliku teoga pani Vassili Jakovlev toime teise inimese tervise kahjustamise, valutekitava kehalise väärkohtlemise korduvalt, s.o pani toime

§ 121lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2. Kohtuistung Süüdistatav Vassili Jakovlev avaldas, et süüdistuskokkuvõte on temale arusaadav. Tunnistas ennast süüdi osaliselt. Tegemist oli enesekaitsega, kuna mees läks rusikatega temale kallale. Vassili Jakovlev ei taotlenud enda ülekuulamist, nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. O. P tsiviilhagi võttis V. Jakovlev õigeks summas 2000 eurot. V. Jakovlev kahetseb tehtud. Prokurör leidis, et Vassili Jakovlevi süü tervisekahjustuse tekitamises, kui sellega on põhjustatud surm ning valu tekitavas kehalises väärkohtlemises on tõendatud ning õigesti 3 1-20-5638 kvalifitseeritud. V. Jakovlevil esines vähemalt kaudne tahtlus raske tervisekahjustuse tekitamiseks ning otsene tahtlus kehalise väärkohtlemise toimepanemiseks. Eeltoodust lähtuvalt palub prokurör tunnistada Vassili Jakovlev süüdi

§ 118lg 1 p 7 järgi ning mõista karistuseks 6 aastat vangitust.

Arvestada karistuse mõistmisel teo asjaolusid, tekitatud tagajärge ning ka V. Jakovlevi varasemat karistust. Lisaks taotleb prokurör tunnistada V. Jakovlev süüdi

§ 121lg 2 p 3 järgi ning mõista karistuseks 1 aasta vangistust.

Arvestades lisaks V. Jakovlevi süüle ning kuriteo asjaoludele ka seda, et V. Jakovlev on tehtut oma ütlustes kahetsenud.

§ 64

lg 1 alusel mõista liitkaristus, lugedes kargem karistus kaetuks raskema karistusega, mõistes V. Jakovlevile liitkaristuseks 6 aastat vangitust. Kuna tegemist on lühimenetlusega, siis KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust 1/3 võrra, mõistes karistuseks 4 aastat vangitust. Karistuse kandmise alguseks lugeda vahistamise algus, s.o 16.04.2020. Prokurör peab põhjendatuks rahuldada O. P hagi summas 2000 eurot. Asitõendid: DVD-R plaadid ja CD-R plaat, mis on kriminaaltoimiku juures, jätta toimiku juurde; PPA Ida prefektuuris hoiul olevad läbipaistvad topsid - hävitada. Välja mõista V. Jakovlevilt kriminaalmenetluse kulud, see on ekspertiisi tasu, kaitsja tasu ning sundraha. Süüdistatava kaitsja Igor Belugin on arvamusel, et V. Jakovlevi tegevust hinnates tuleks lähtuda

§ 121lg 2 p 3 ja § 117 lg 1 selles asjas.

V. Jakovlev tunnistas oma süüd 13.02.2018 kehalises väärkohtlemises, kahetses tehtut. Seega selle kuriteo kohta kaitsja ei pea põhjalikumalt peatuma. Puutuvalt aga kuriteoepisoodi 10.04.2020, on kaitsja arvamusel, et seda tuleb ümber kvalifitseerida

§ 121lg 2 p 3 ja § 117 lg 1 vastu.

Süüdistuse kohaselt lõi V. Jakovlev kannatanule ühel korral rusikaga näkku, seejärel kannatanu kukkus pikali ja siis V. Jakovlev lõi kannatanut 3-l korral pea piirkonda jalaga. Selles kuriteoepisoodis tunnistab V. Jakovlev üles vaid ühe löögi käega kannatanu näo piirkonda ja kaitsja on arvamusel, et toimiku materjalidega jääb tõendamata V. Jakovlevi 3 jalalööki kannatanu pea või näo piirkonda. V. Jakovlev ise eitab neid jalalööke. Süüdistaja tugineb O. K antud ütlustele selle kohta, et V. Jakovlev olevat löönud kannatanule 3 korda jalaga pea piirkonda. Kaitsja on arvamusel, et O. K ütlused ei ole usaldusväärsed ega ole kinnitatud teiste toimiku materjalidega. Kaitsja leidis, et toimiku materjalidega sai tõendatud, et ühest V. Jakovlevi löögist sai kannatanu vigastuse ja sellest löögist kannatanu kukkuski maha. Selle teopildi kindlakstegemisel tulebki nüüd kohtupraktika kohaselt taotleda sellele sündmusele vastavat karistust. Riigikohus oma otsuses 2018.a nr 1-17-105 üksikasjalikult arutlenud analoogse sündmuse üle. Tolles asjas oli samamoodi üks löök kannatanu peal piirkonda, sellest kukkumine ja surm. Seejärel tunnistaski maakohus vastavalt sellele riigikohtu sisukohale süüdistatav süüdi

§ 121ja § 117 järgi.

Riigikohus on rõhutanud, et selle asja lahendamisel tuleb pöörata tähelepanu lööja tahtlusele, kas see oli suunatud valu või surma tekitamisele. Vaadeldavas asjas V. Jakovlev selgitas, et ta hoopis kartis, et temale tungitakse kallale ja seega võttis kasutusele enesekaitse. Kaitsja on arvamusel, et käesoleva kriminaalasja materjalidega jäi tõendamata see, et V. Jakovlevi tahtluseks oli raske tervisekahju tekitamine. V. Jakovlevi tahtlus ei hõlmanud kannatanu võimaliku surma saabumist. Kõne all oleval juhul on põhjuseks kannatanu ebaõnnestunud kukkumise ja teiste asjaolude kokku langemine. Seega on kaitsja seisukohal, et V. Jakovlev möönas vähemalt füüsilise valu tekitamist ja arvestades tema varasemat karistatust ja asja tehiolusid tuleb tema tegu kvalifitseerida

§ 121

lg 2 p 3 järgi, surma aga tuleb kvalifitseerida

§ 117lg 1 järgi.

Tegemist on kuritegude ideaalkogumiga, teisisõnu pandi mõlemad kuriteokoosseisud toime ühe teoga. Seega mõistetakse karistus karmima paragrahvi alusel,

§ 121lg 2 p 3 järgi on maksimum karistuseks 5 aastat vangistust.

Riigikohus toonitab, et karistuse mõistmisel tuleb lähtuda keskmisest karistuse määrast, teisisõnu mõistes V. Jakovlevile 2 aastat 6 kuud vangistust tuleb arvesse võtta kas karistust raskendavad või kergendavad asjaolud seega vähendades või suurendades karistust.

§ 121tunnistas V.

Jakovlev üles kogu aeg kohtueelses menetluses ja kohtuistungil, ta nõustus kannatanule kahju hüvitama 2000 euro 4 1-20-5638 ulatuse, teisisõnu on tegemist karistust ja süüd kergendava asjaoluga. Seega leidis kaitsja, et karistust on võimalik kergendada 6 kuu võrra mõistes talle 2 aastat vangitust, lühimenetluse sätete kohaselt vähendada see karistusaeg 1/3 võrra ja kandmisele jääb lõplikult 1 aasta ja 4 kuud vangistust. Kaitsja leidis, et selle karistuse mõistmisel tuleb piirduda selle ajaga, mille jooksul on ta viibinud vahi all ja ülejäänud osa tuleb mõista tingimisi kohaldades katseaega, mis tema puhul on kindlasti vajalik, sest need kuriteod pani ta toime alkoholijoobes ja seega hakatakse pidama kontrolli tema suhtes. Kaitsja on arvamusel, et V. Jakovlevile tuleb kohaldada 2-aastane katseaeg, selleks ajaks allutada ta kriminaalhooldaja poolt järelevalve alla. Süüdimõistva otsusega kaasnevaid kohtukulusid tuleb osaliselt jätta riigi kanda selle tõttu, et tema karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid asjaolusid. Ülejäänud osa menetluskuludest jätta V. Jakovlevi kanda ja võimaldada tal nende tasumist 1 aasta jooksul, kuna tal puudub alaline töökoht, ning rahuldada kannatanu tsiviilhagi summas 2000 eurot. Kannatanu J M avaldas, et ta ei soovi tsiviilhagi esitada. Karistuse kohta tõi ta välja, et piirduks kohtu mõistetud karistusega. 3. Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 233 lg 1 kohaselt lahendab kohus lühimenetluses kriminaalasja tunnistajaid, asjatundjaid ja eksperte välja kutsumata, kriminaaltoimiku materjali põhjal. KrMS § 237 lg 5 kohaselt võib süüdistatav taotleda enda ülekuulamist kohtus. Vastavalt KrMS §-le 61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, sealjuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti.

§ 2

lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse teokoosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele. Kuulanud ära süüdistatava seisukoha süü tunnistamise küsimuses ning uurinud kriminaalasja materjalides kogutud tõendeid ning hinnanud neid kogumis, jõudis kohus järeldusele, et Vassili Jakovlevi süü talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises

§ 118

lg 1 p 7, § § 121 lg 2 p 3 järgi on tõendamist leidnud ning eeluurimisel õigesti kvalifitseeritud. Maakohtu seisukoht

§ 121

lg 2 p 3 sätestatud õigusvastase teo toimepanemise osas

§ 121

objektiivne külg sisaldab kahte alternatiivset tegu: tervise kahjustamist ning valu tekitavat kehalist väärkohtlemist. Teine koosseisualternatiiv näeb seega koosseisutunnusena ette tagajärje – valu. Valu põhjustanud muu kehaline väärkohtlemine on inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes inimestevahelistes suhetes aktsepteeritav. Löömine ja peksmine on näited sellisest kohtlemisest, samuti kuuluvad siia käe väänamine, kägistamine, hammustamine, juustest kiskumine jne. (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-48-04 p 8). Löömine on inimese keha järsk ühekordne mehaaniline mõjutamine. Löömise teoobjekt on teine inimene, kes tunneb peale lööki valu. Kehaline väärkohtlemine moodustab 5 1-20-5638 kuriteokoosseisu ainult juhul, kui see põhjustab tagajärjena valu, mida tuleb mõista kui tegeliku või potentsiaalse kudede kahjustamisega kaasnevat ebameeldivat aistingut (Riigikohtu otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-50-13 p 12). Vassili Jakovlevi poolt kehalise väärkohtlemise toimepanemine on tõendatud eelkõige kannatanu J Mi ütlustega (kd 2, lk 168-174), mille tegelikkusele vastavuses ei ole kohtul alust kahelda, kuna need haakuvad omavahel ning teiste kogutud tõenditega. Kannatanu J. Mi ütluste kohaselt 13.02.2018 suundus kannatanu Tallinnast tööle Stockholmi Tallinki laevaga Victoria, mis lahkus Tallinna sadamast kell 18.

1. Koos kannatanuga sõitsid selle praamiga tööle tema kolleegid firmast. Koos kannatanuga kajutis nr 8320 suundus tööle Vassili Jakovlev. Kõrval kajutis olid A S ja noormees nimega Vassili. Kella 21.00 paiku nad kogunesid kajutis nr 8320, hakkasid alkoholi (viskit) tarvitama. Kannatanu jõi ära umbes 250 grammi viskit. Alkoholi joomise käigus läks kannatanu Vassili Jakovleviga sõnaliselt riidu. Pärast riidu esimestena läksid kajutist välja Vassili ja S. Nende järel hakkasid välja minema kannatanu ja Jakovlev. Kuna kajuti uks on kitsas, siis väljusid üle ukse üksteisega vastakuti. Vassili ja S läksid kohe enda juurde kõrvalkajutisse. Kannatanu läks kuskile mööda koridori. Kus oli Jakovlev, kannatanu ei mäleta. Mäletab, et kõndis ja seejärel otsis oma kajuti. Seejärel oli mingi mälulünk. Kannatanu toibus ava koridoris, lebas selili põrandal, tõusis püsti, lähedal ei olnud kedagi, pea käis ringi, hambad valutasid. Kannatanu leidis oma kajuti üles. Läks kajutisse. Jakovlevi kajutis ei olnud. 14.02.2018 kella 09.00 paiku võttis kannatanut vastu laevaarst. Kannatanul oli kaks ülemist hammast ning kolm alumist hammast sissepoole nihkunud. 14.02.2018 kannatanul oli vestlus laeva turvameeskonna vahetusevanemaga. Ta pani kannatanu andmed kirja. Kannatanu palus vaadata videokaameratest, mis temaga juhtus. Hiljem tuli kajutisse turvameeskonna vahetusevanem. Samuti nägi ta Vassili Jakovlevi. Turvameeskonna vahetusevanem küsis üle, kas olid kajutis kahekesi. Kannatanu kinnitas. Ta vaatas Jakovlevi peale ja ütles Jakovlevi juuresolekul, et videosalvestiselt nägi, et kannatanu koos Jakovleviga läksid kajutist välja ja Jakovlev lõi kannatanut. Pärast lööki kannatanu on kohe maha kukkunud. 19.02.2018 kannatanu pöördus Narva haiglasse abi saamiseks, seal pandi kannatanule ala- ja ülalõuale metallist breketid ja kumm. Nimetatud kuriteo objektiivse koosseisu realiseerimist Vassili Jakovlevi poolt on tõendatud ka tema enda süüd omaksvõtvate ütlustega (kd 2, lk 203-206), mille kohaselt 13.02.2018 V. Jakovlev koos oma sõbra J Mi ja veel kahe seltsimehega istusid Tallinnast Stockholmi minevale laevale, et tööle minna. Nad istusid kajutis numbriga 8320, kus ööbisid Jakovlev ja M. Alkohoolse joogi viski joomise käigus Jakovlev ja M läksid riidu, kuid riidu olemust Jakovlev ei mäleta. Ta isegi ei mäleta seda, et lõi Mit koridoris kajuti juures. Seda rääkis Jakovlevile ja Mile selle laeva turvamees. Jakovlev on seisukohal, et teoreetiliselt või Mit lüüa, kuna temal on alkoholijoobes keeruline ennast kontrollida. Kohtuistungil tunnistas ka Vassili toimepanemises ja kahetses tehtud. Jakovlev oma süüd kehalise väärkohtlemise Asitõendi – CD-plaat – vaatlusprotokollist (kd 2, lk 201-202), millega on läbi vaadatud laeval „Viktoria“ seinale paigaldatud turvakaamera videosalvestist, on näha, et 13.02.2018 kella 23:30:07 paiku koridori otsas vasakult poolt väljuvad kaks tumeda värvi riietuses meesterahvast. Toimus rüsin ja üks meesterahvas kukus põrandale maha. Kannatanule kehavigastuse tekitamist tõendab isiku läbivaatuse protokoll koos fototabeliga (kd 2, lk 185-189), millest nähtub, et kannatanul J Mil on punetus alahuule sisepinnal, alalõua hammaste välispinnale on pandud metallist breketid, ülalõua hammaste välispinnale on pandud plastik-metallist kumm. 6 1-20-5638 Kannatanu J. Mi suhtes toimepandud kehalise väärkohtlemise asjaolusid ning kehavigastuste olemasolu tõendavad laevaarsti koostatud ravijuhtum (kd 2, lk 176) ning 14.02.2018 Tallink/Silja Line raport (kd 2, lk 197-199). Ravijuhtimist nähtuvalt pöördus J M 14.02.2018 kell 10:04 arsti juurde seoses valuga üla –ja alaõua ees-keskosas ja tursega. Obj. alumiste keskmiste hammaste nihe taha. Patsient vajab diagnoosi täpsustamist haiglas. Tallink/Silja Line raportist nähtub, et 14.02.2018 kella 10.00 ajal tuli laeva infosse reisija M J ja väitis, et teda olevat keegi eelneval õhtul kajuti ukse ees näo piirkonda löönud. Kuid ei mäletanud mis kell või kes lõi. Reisija soovis ka arsti abi. Laevaarst andis esmaabi. CCTV videosalvestust uurides eelneval õhtul 13.02.2018 23:29 lõi teda tema kajuti kaaslane Jakovlev Vassili. Mõlemad reisijad ei mäletanud eelnevast õhtust mitte midagi. Eeltoodud tõenditega on kooskõlas SA Narva Haigla ambulatoorne epikriis (kd 2, lk 213), millest nähtub, et 19.02.2018 pöördus J M arsti abi saamiseks SA-sse Narva Haigla seoses vägivallatraumaga, mis on aset leidnud praamil 13.02.
2. Kannatanu sai hoobi vastu nägu teadmatute poolt. Palpatsioonil on ülalõug ja alumine lõug. Kaine mõistus. Kohus leiab, et eeltoodud tõenditega kogumis on tõendatud see, et Vassili Jakovlev pani süüdistusaktis toodud ajal ja kohas toime kehalise väärkohtlemise kannatanu J Mi vastu, nimelt 13.02.2018 kella 23:29 ajal parvlaeva Viktoria pardal kajuti nr 8320 juures Vassili Jakovlev lõi J Mi rusikaga näkku lõua piirkonda, tekitades kannatanule füüsilist valu ja kehavigastuse. Seega täitis Vassili Jakovlev enda tegevusega kehalise väärkohtlemise objektiivse koosseisu. Kehalise väärkohtlemise kvalifikatsioon sisaldub lg 2 erinevates punktides. Punkt 2 eeldab seda, et tegu on toime pandud lähi- või sõltuvussuhtes. Punkt 3 eeldab seda, et tegu on toime pandud korduvalt. Korduvus on kehalise väärkohtlemise varasem toimepanemine, sõltumata kas selle eest on karistatud või mitte. Vassili Jakovlevil on kehtiv karistus

§ 200lg 2 p 4,7 järgi.

Viru Maakohtu Narva kohtumaja 01.03.2012 otsusega oli Vassili Jakovlev tunnistatud süüdi

§ 200

lg 2 p 4,7 järgi ning karistatud vangistusega 3 aastat 11 kuud ja 28 päeva alates 01.03.2012. Süüdistuse kohaselt Vassili Jakovlev isikuna, kes Viru Maakohtu 25.10.2010 otsusega mõisteti

§ 200

lg 2 p 7 järgi süüdi, 06.04.2011 kella 05.30 paiku, olles alkoholijoobes Narvas Tallinna mnt majade 22 ja 24 vahel, tegutsedes koos A Hi ja V Kiga võõra vara äravõtmise eesmärgil, tungis kallale J File, lõi viimasele rusikate ja jalgadega näkku ja keha piirkonda, tekitades füüsilist valu, ning omastas kannatanule kuuluva mobiiltelefoni Nokia N76 maksumusega 100 eurot, portmonee rahaga summas 50 eurot. Seega Vassili Jakovlevi poolt toime pandud kuritegu kuulub kvalifitseerimisele

§ 121lg 2 p 3 järgi.

Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastav asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda (

§ 16lg 3).

Vassili Jakovlev on tahtlikult löönud J Mi ja oli teadlik sellest, et põhjustab oma teoga viimasele valu. Kohtu hinnangul pani Vassili Jakovlev toime kehalise väärkohtlemise otsese tahtlusega. Seega on süüdistatav Vassili Jakovlev oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritava teo objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei 7 1-20-5638 tuvastanud. Kohus on seisukohal, et Vassili Jakovlev pani talle inkrimineeritava kuriteo toime süüvõimelisena, kuna vastavalt

§-le 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. Maakohtu seisukoht

§ 118

lg 1 p 7 sätestatud õigusvastase teo toimepanemise osas Objektiivne koosseis seisneb raske tervisekahjustuse tekitamises. Tervisekahjustus on inimese kehalise või vaimse heaolu häirituse seisund, mis objektiivsel hinnangul vajab väljaravimist, st tervise taastamine eeldab sel puhul meditsiinilist sekkumist. Raske on tervisekahjustus, mis vastab vähemalt ühele käesoleva paragrahvi punktides loetletud tunnusele. Tekitamine on samatähenduslik mõistega põhjustamine. Tegu, millega raske tervisekahjustus tekitatakse, ei ole tähtis, sest tegemist on suvalise teokirjelduse koosseisuga. On aga oluline, et süüdlase tegevus või tegevusetus oleks tagajärjega põhjuslikult seotud. Kommenteeritav koosseis näeb tagajärjena ette kindlatele tunnustele vastava tervisekahjustuse. Tunnused on sätestatud alternatiivselt lg 1 punktides, mille koosesinemine on võimalik. Elu lõpeb surmaga, mis vastavalt SPTS §-le 3 tähendab peaaju kõikide funktsioonide või vereringe täielikku ja pöördumatut lakkamist. Kehtiv õigus määratleb surmana seega ajusurma, mis saabub 10-15 minutit pärast südame seiskumist ning millest alates ei ole inimese teadliku elu taastamine enam võimalik (seda muidugi meditsiini praeguse arendustaseme juures). On oluline, et füsioloogilises mõttes ei ole ajusurm lõplikum kui kliiniline surm. Organismi enamik rakke elab pärast ajurakkude surma edasi, veelgi enam, tehniliste abivahendite toel võib organism ajusurma järgselt veel aastaid elus püsida. Õiguskaitses on aga õige lähtuda ajusurmast seetõttu, et see tähistab teadvuse lõppu, teadvus aga on just see, mis annab inimelule erilise väärtuse. Kohus leiab, et süüdistatava Vassili Jakovlevi poolt talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu täitmist tõendavad eelkõige 12.04.2020 ja 14.04.2020 kannatanuna antud O K ütlused (kd 1, lk 7-10, 30-34), mille tegelikkusele vastavuses ei ole kohtul alust kahelda, kuna need haakuvad omavahel ning teiste asjas kogutud tõenditega. O. K ütluste kohaselt 10.04.2020 ta leppis S Piga kokku kohtuma Maxima kaupluse juures, et osta talle alkoholi, et ta saaks abistada interneti sisse lülitamisel. K oli alkoholijoobes, ta on joonud umbes 200 grammi viina. Umbes kell 20:30 väljus ta oma kodunt ja läks kaupluse Maxima juurde. Nad kohtusid kaupluse juures, läksid müügisaali ja suundusid alkoholiriiulite juurde. Nad seisid alkoholiriiulite juures, kui nende juurde tulid kaks meest. Üks neist oli pikka kasvu, nimelt üle 180 cm, tugeva kehaehitusega. Teine mees oli kasvult lühem, nimelt umbes 170 cm, kõhna kehaehitusega. Nad mõlemad olid umbes 30-aastased. Millest nad rääkisid K ei mäleta. K ja P läksid kassade suunas. K jäi järjekorda seisma, P väljus kauplusest. K ostis pool liitrit viina, väljus kauplusest. Tänaval tuli K juurde P, tema kõrval olid need kaks meest, keda nägi alkoholiriiuli juures. P küsis nendelt sigarette. Mehed vastasid, et neil on sigarette ja need asuvad kuskil läheduses, kõrval, ning et nad kostitavad neid. Kle tundus see imelik ning tegi ettepaneku minna koju sigarettide järel, aga P oli vastu. Nad liikusid kaubanduskeskuse Fama suunas. Mingil hetkel liikus P koos tugeva kehaehitusega mehega veidi eespool. Nad asusid K ja tema kõrval liikuvast kõhna kehaehitusega mehest umbes kümne meetri kaugusel. Läinud üle jalakäijate ülekäiguraja nägi K, et P ja tugeva kehaehitusega mees hakkasid minema mööda jalakäijate teed, mis kulgeb esimese kooli ja parkla vahel, mille taga asub staadion. P ja võõras tugeva kehaehitusega mees läksid kuni kooli siseõueni, aga K koos teise kõhna kehaehitusega mehega olid veel kooli ja parkla vahelisel teel. Kõhna kehaehitusega mees asus Kst paremal ja liikus temaga paralleelselt. Seejärel lõi võõras mees K jaoks arusaamatul põhjusel ühe korra parema käe rusikaga temale näo piirkonda, millega tekitas Kle füüsilist valu. Enesekaitseks lõi K vähemalt kolm lööki rusikatega tundmatule mehele näo piirkonda, mille tulemusena ta kukkus. Siis vaatas K Pi ja teise tundmatu mehe suunas ja nägi, et P lamas 8 1-20-5638 selili maas, tema käed asusid piki keha, mingit füüsilist vastupanu ta ei osutanud, kuid tugeva kehaehitusega võõras lõi vähemalt kolm korda jalgadega vastu Pi pead. K mäletab seda hästi, sest seda kohta, kus S lamas, valgustas tänavalamp. K jooksis kohe Pi poole. K löönud mees tõusis püsti ja jooksis vastassuunas. K ei jõudnud veel lamava S juurde joosta, kui mees, kes oli teda peksnud, jooksis minema piki koolihoonet ja pööras paremale. Nähes Sd ja seda, et tal jookseb suust verd, helistas K kohe numbrile

1. Nii K kui ka P ei tarvitanud ostetud alkoholi. Ka tundmatud mehed ei joonud alkoholi. K kandis ostetud viina jope varrukas. Seda, et just V. Jakovlev tekitas S. Pile rasked tervisekahjustused, kinnitab 14.04.2020 äratundmiseks esitamise protokoll (kd 1, lk 43-45), mille alusel tundis O. K ära silmade lõike ja kuju, näo ovaali järgi Vassili Jakovlevi kui isiku, kes 10.04.2020 lõi vähemalt kolm korda S. Pile jalgadega vastu pead. Eeltoodud O. K ütlustega on kooskõlas sideettevõtjalt saadud andmete protokoll (kd 1, lk 141142) ning 13.04.2020 asitõendi vaatlusprotokoll (kd 1, lk 56-60). Sideettevõtjalt saadud andmete protokollist nähtuvalt 10.04.2020 kell 21.21 helistas O. K häirekeskusesse, tugimasti aadressiks on x, x. Vassili Jakovlevi mobiiltelefon viibis 10.04.2020 kell 22.22 tugimasti aadressil x, levialas. 13.04.2020 asitõendi vaatlusprotokolliga vaadeldi DVD-R plaadile salvestatud kõne, mis on tehtud häirekeskusse 10.04.2020 kell 21.21 telefoninumbrilt +372
2. Häirekeskusse kõnest nähtub, et häirekeskusse helistas O. K, kes teatas, et Narva Kesklinna Gümnaasiumi ja staadioni vahel lamab tema tuttav S P, teda löödi, jookseb verd, veri on halb. Ta on kord teadvusel, kord kaotab teadvust. Mehed, kes peksid Pi, jooksid minema. Eeltoodud tõendiga on kooskõlas asitõendi – CD-plaat - vaatlusprotokoll (kd 1, lk 119-123), mis kinnitab alkoholi osakonnas kaupluses Maxima kokkusaamise asjaolud ning seda, kuhu isikud pärast kauplust kõndisid. Nimelt, 10.04.2020 kell 20.35 O. K koos S. Piga sisenesid kauplusesse Maxima. Seal nad tulid alkoholi osakonda, seisid riiuli ees, arutasid omavahel midagi. Mõne aja pärast alkoholiosakonda tulid Vassili Jakovlev ning V B. Nad astusid K ja Pi juurde, hakkasid koos midagi arutama. Kell 20.42 lahkusid B ja Jakovlev alkoholi osakonnast, kuid 11 sekundi pärast tulid tagasi, võtsid riiulist veel ühe pudeli ning seejärel lahkusid. K ja P jäid veel natukeseks osakonda seisma, kuid kell 20.43 lahkusid. Kell 20.43 tulid parempoolse kassa järjekorda B ja Jakovlev. Nendele järgi tulid kassa juurde ka P ja K. P kõndis väljapääsu poole. K jäi järjekorda seisma. B maksis 2 viinapudeli ja 1 tomatimahla paki eest. K maksis viinapudeli eest. P ootas poe ees. Kauplusest väljusid B ja Jakovlev, kohe nende järel ka K. P astus meeste juurde. Mehed rääkisid omavahel midagi arutades, seejuures K näitas käega ühes suunas, Jakovlev – teises suunas. Kell 20.48 kõik mehed kõndisid koos kauplusest paremale elumajade suunas, s.o suunas, kuhupoole näitas K. Asitõendi vaatlusprotokoll (kd 1, lk 133-134), millega vaadeldi DVD-R-plaat kahe videosalvestusega, kinnitab, kuhu mehed neljakesi läksid pärast kauplust. Vaatlusprotokollist nähtub, et 10.04.2020 kell 21.04 tulid hoone nurga tagant kolm isikut, kelle järel kõnnib väikese vahemaaga veel üks isik. Kõik neli isikut kõnnivad üle ülekäiguraja teisele poole sõiduteed. Ühel meesterahval on hele jope seljas. Videosalvestusest on näha, kuidas isikud kõnnivad otse edasi. Seda, et S Pile ründamine ning tema peksmine on toimunud Narva Kesklinna Gümnaasiumi sisehoovis kinnitavad peale tunnistaja O. K ütlusi ka 12.04.2020 sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga ning 15.04.2020 sündmuskoha vaatlusprotokoll (kd 1, lk 14-19, 27-29). 12.04.2020 sündmuskoha vaatlusprotokolli alusel on Kesklinna Gümnaasiumi sisehoovis leitud ja ära võetud S Pi jope kapuuts. 15.04.2020 sündmuskoha vaatlusprotokolli 9 1-20-5638 alusel on Kesklinna Gümnaasiumi sisehoovis tumerohelise prügikasti sees leitud ja ära võetud 4 läbipaistvat topsikut: kaks läbipaistvate topsikute paari, kus üks topsik on teise topsikusse sisse pandud. Kuriteo toimepanemise koht ja S Pil kohe pärast kuriteosündmust tervisekahjustuse esinemist tõendavad tunnistaja X Xi ütlused (kd 1, 1-4), mille tegelikkusele vastavuses ei ole kohtul alust kahelda, kuna need haakuvad teiste avaldatud tõenditega ja mille kohaselt oli ta patrullteenistuses (ekipaaž 4482) koos avariipolitseinik X Xiga. Kell 21:27 said nad Bravo väljakutse aadressile Narva linn, Hariduse tn 22, selle kohta, et mees sai peksa. Jõudes kohale aadressile Hariduse tn 22, ei leidnud nad meesterahvast koheselt. Tegid tiiru ümber Narva Kesklinna Gümnaasiumile, mingeid kahtlaseid isikuid gümnaasiumi ümbruses ei olnud, samuti ei olnud koha peal näha verejälgi ega vägivalla tunnuseid. Mõne aja pärast avastasid gümnaasiumi sisehoovist kahte meesterahvast, Fama jalgpalli staadioni ja gümnaasiumi vahel. Nad tulid nende juurde, ühel neist oli verine huul paremal suu nurgas, veri oli ära kuivanud ning seljas oli tal musta värvi jope ning musta värvi müts. Meesterahvas oli umbes 45 aastat vana. Antud asukohas oli pime, valgustus oli halb. Meesterahval, kellel huule piirkonnas oli kuivanud veri ei olnud näha rohkem mingeid vigastusi. Antud meesterahvas oli tugevas alkoholi joobes, tema koordinatsioon oli häiritud ning ta ei suutnud midagi selgitada. Teine meesterahvas oli riietatud heledatesse rõivastesse, seljas oli jakk beeži värvi, mütsi peas ei olnud, umbes 50 aasta vanune. Isik käitus väljakutsuvalt ning kohati rahutult, visuaalselt oli näha, et meesterahvas on alkoholijoobes. Antud meesterahvas, kes kutsus välja politsei, ei suutnud korrektselt selgitada, mis juhtus, kuid selgitas, et isikuid, kes neile tulid kallale oli kaks ning nad ründasid ainult tema sõpra. Ta ei suutnud selgitada, kes olid need meesterahvad ja mis põhusel nad tungisid kallale. Andmete kontrolli käigus selgus, et kannatanu meesterahvas on S P ja teine meesterahvas on O K. Samuti koha peal oli kiirabi, kes vaatas S üle, kiirabi võttis vastu otsuse, et nad toimetavad isiku EMO-sse ülevaatusele. Kiirabi sõnul on S suus veri. Nimetatud tunnistaja X Xi ütlustega on kooskõlas tunnistaja X Xi ütlused (kd 1, 23-25), mille tegelikkusele vastavuses ei ole kohtul alust kahelda, kuna need haakuvad omavahel ja teiste kogutud tõenditega. Tunnistaja A. Xi ütluste kohaselt 10.04.2020 oli ta patrullteenistuses koos patrullpolitseiniku X Xiga. Kell 21:27 said Bravo prioriteegi väljakutse aadressile: Narva, Hariduse tn
3. Jõudsid kohale, kuid esijalgu polnud nende poolt kedagi leitud avastatud. Tunnistaja proovis võtta ühendust teatajaga, kuid ta ei vastanud. Otsustasid vaadata lähiümbrust isikute otsimiseks. Nad tegid tiiru ning sõitsid Narva Kesklinna Gümnaasiumi sissehoovi A. Puškini tänavalt. Gümnaasiumi hoone seina juures vasakult poolt nägi tunnistaja betoonist tehtud trepp, mille peal seisis läbipaistev topsik, mille sees oli punast värvi vedelik. Seejärel sõitsid otse edasi ning nägid, et hoone seina tagant tulevad välja kaks meesterahvas ning liiguvad nende juurde. Nad tulid autost välja ning said nende kokku Narva Kesklinna Gümnaasiumi ja jalgpalli staadioni vahel oleval teel. Kontrolli käigus selgus, et tegemist on O K ja S Piga. O K seljas oli heledat värvi jakk ning tumedat värvi püksid. Nähtavad kehavigastused tal puudusid. S Pi seljas oli musta värvi jope, musta värvi püksid ja mustav värvi müts. Temal oli verine huul paremal nurgas ning veri oli ära kuivatatud. Teisi nähtavaid kehavigastusi ei olnud. Tunnistaja küsis, et äkki käib temal pea ringi. Ta vastas, et jah. Enam P pole nendega rääkinud. O K oli alkoholijoobes. K ütles, et mehed, kes tulid Pile kallale, olid tundmatud meesterahvad. K jutt oli segane ning ta ei suutnud vastata, miks tundmatud meesterahvad tulid Pile kallale ning mis täpselt juhtus. Umbes 5 minuti pärast kohale saabus ka kiirabi, kes vaatasid S Pi üle ning otsustasid teda meditsiinilise läbivaatamisele Narva haigla EMO'sse toimetada. Meditsiinitöötajad lisasid, et S Pi suus oli haav, kust veri tuli. 10 1-20-5638 Eeltoodud usaldusväärsete tõenditega haakub täielikult videosalvestus, mis on tehtud Narva politseijaoskonna patrullpolitseiniku rinnakaameraga ning salvestatud DVD-R ketta peale. Politseiniku rinnakaameraga tehtud videosalvestuse kohaselt teatas tunnistaja O K, et S. Pi löödi jalgadega. Kannatanu eitas vangutades pead, et tal on vaja meditsiiniabi. Samuti kannatanu ei soovinud teha mingit avaldust. Politseiniku küsimusele vastas kannatanu, et tal käib pea ringi. Süüdistatava poolt talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu täitmist tõendavad ka 18.04.2020 asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (kd 2, lk 94-101) ning 20.04.2020 asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (kd 2, lk 102-106). 18.04.2020 asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt on vaadeldavaks objektiks S Pi musta värvi jope, kus parema käe varrukal, krae all vasakult poolt, krae all vasakult poolt kapuutsi kinnitusaas, jope parema varruka välisel küljel, jope esikülje paremalt poolt, jope vasakul õla piirkonnal tagant poolt, jope vasakult poolt alumiselt äärelt avastati vere määrdumised ning vere tilk parema käe varrukal. 20.04.2020 asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt on vaadeldavaks objektiks S Pi kingad ja püksid. Visuaalsel vaatlusel ning UV-valgustuse kasutamisega vere kahtlasi määrdumisi kingadel ei ole avastatud. Parema pükste harul, vasaku pükste harul, parempoolse tagatasku juures olid avastatud vere määrdumised. Eeltoodud tõenditega on kooskõlas DNA-ekspertiisi akt nr 20E-GE0424 (kd 2, lk 112-128), mille kohaselt sisemiselt topsikult võetud proovist saadi DNA-analüüsil osaline profiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Selles segaproovis ei saa kindlalt välistada S Pilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist (p 3.1). S Pi pükstelt ja jopelt võetud proovidest saadi DNAanalüüsil täisprofiilid, mis on pärit ühelt isikult. Need DNA-proovid on kokkulangevad S Pi DNA-profiiliga (p 6.1, 6.2). Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolli kohaselt (kd 1, lk 194-198) peeti Vassili Jakovlev kahtlustatavana kinni 16.04.2020 ning kinnipidamisel temalt on ära võetud musta värvi jope, musta värvi tossud, musta värvi spordipüksid NIKE. Need riided olid V. Jakovlevil seljas 10.04.
4. Tervise kahjustuse tekitamise fakt on tõendatud ka asitõendi vaatlusprotokolliga (kd 1, lk 174175). Vaatluse objektiks on V Bi mobiiltelefon Ziomi Redmi 5a. Mobiiltelefoni on paigaldatud rakendus Instagram. 16.04.2020 kell 1.06 saatis kontakt nimega „x“ kolm sõnumit tekstiga:“Vov“, „Mis seal juhtus“, „Kelle Vasja maha koksas“. 16.04.2020 kell 7.29 kontakt nimega „x 1640“sõnumi:“Siin“. Grupikirjavahetuses „x“ saatis üks kontakt nimega „gx“ 17.04.2020 kuus fotot ja kirjutas sõnumi: “hakkliha“. 16.04.2020 kahtlustatavana üle kuulutud Vassili Jakovlev ei tunnistanud oma süüd ning näitas, et mitte keegi ei kasutanud kellegi suhtes füüsilist jõudu. Alkoholi joomise ajal tülitses V B O. Kga, konflikti põhjust V. Jakovlev ei mäleta. 20.04.2020 täiendas Vassili Jakovlev oma 16.04.2020 antud ütlusi, et sel ajal kui Jakovlev, B, P ja K seisid Narva Kesklinna Gümnaasiumi juures, leidis V Bil aset sõnaline konflikt Kga. Nad karjusid valjuhäälselt, kasutades peamiselt roppe sõnu. Selle konflikti põhjust Jakovlev öelda ei oska. Kõik toimus kuidagi spontaanselt. Jakovlev ja P asusid neist umbes 1,5 meetri kaugusel ja arutasid Jakovlevi arvuti remondi küsimust. Jakovlevi ja Pi vaheline kaugus oli umbes üks-kaks meetrit. Bi ja K vahel toimuva konflikti ajal kuulis Jakovlev tuhmi lööki ja sellele järgnes fraas: „ Ai, jalal on valus!" Kes täpselt seda ütles ja kes lõi, Jakovlev ei saanud aru. Sel ajal P, kes Jakovlevi arvates ei tahtnud, et Jakovlev sekkuks K ja Bi vahelisse konflikti, tegi järsku paar sammu Jakovlevi suunas, aga Jakovlev taganes. Jakovlev oletas, et ta tahab teda lüüa või midagi taskutest välja tõmmata. Kui P liikus Jakovlevi suunas, olid tema käed lastud alla 11 1-20-5638 külgedele ja ta vaatas Jakovlevi näkku. Jakovlev lõi ühe korra parema käe rusikaga vastu Pi huult, mille tulemusena ta pöördus 180 kraadi, kaotas tasakaalu ja kukkus asfaldile selili, lüües pea vastu asfaldi ära. Jakovlev kuulis tuhmi lööki, kui Pi pea vastu asfaldi lõi. P kukkus otse Bi ja K vahele, misjärel K tegi Jakovlevi suunas paar sammu, kuid Jakovlev lükkas ta vasaku käe randmega eemale, sattudes talle kas kaela või rinna piirkonda. Jakovlevi löök ei õnnestunud, see oli pigem tugev tõuge. Tõuke tulemusena K tuikus ja sattus asfaldile istuma. Jakovlev ütles kohe peale seda Bile, et tuleb minema minna, et vältida edasisi konflikte. Nad lahkusid. Tunnistaja O P ütluste kohaselt (kd 1, lk 68-73) 10.04.2020 oli tema abikaasa S P alkoholijoobes. Kella 14.00 paiku lahkus ta kodunt oma sõbra O Kga. S. Pil oli seljas tumesinine kapuutsiga jope. Umbes kell 19.00 helistas tunnistaja S mobiiltelefonile. S. P vastas ning ütles, et praegu magab. Kella 22.00 paiku tunnistaja helistas S. Pile jälle, kui ta ei vastanud. 16.04.2020 kahtlustatavana ülekuulatud V Bi ütlused (kd 1, lk 151-155) kinnitavad, et 10.04.2020 kella 20.00 paiku V B ja Vassili Jakovlev kohtasid kaupluses Maxima alkoholi riiuli juures kahte eelnevalt võõrast meest (O. K, S P), kellega vestlesid millist viina keegi joob ja millist oleks parem osta. B ja Jakovlev ostsid pudeli viina ja midagi alkoholivaba, et peale juua. Neljakesi seisid kaupluse sissepääsu juures ja arutasid, kuhu võiks minna, et juua. Nad suundusid Narva Kesklinna Gümnaasiumi juurde. Nad eemaldusid kauplusest ja läksid Puškini tänava suunas. Seejärel läksid sellel tänaval asuva otsaga Puškini – Hariduse ristmiku poole seisva viiekordse maja taha. Pärast seda ületasid mööda ristmikul asuvat jalakäijate ülekäigurada tänava ja sattusid Narva Kesklinna Gümnaasiumi juurde. Nad liikusid mööda Hariduse tänava kõnniteed piki gümnaasiumit. Seejärel pöörasid paremale ja liikusid mööda kõnniteed, mis asub gümnaasiumi ja spordistaadioni Kalev vahel. Nad läksid neljakesi gümnaasiumi sisehoovini ja peatusid ukse juures. Nad hakkasid neljakesi alkoholi tarbima. Nad seisis ühes ja samas kohas umbes 30 minutit, jõid, suhtlesid arvuti teemal. Suhtlemine oli rahulik. B ei mäletanud, kas olid mingid konfliktid või mitte. Umbes sel hetkel tekkis temal mäluauk. Ärkas järgmisel hommikul kodus. Tal oli valutunne oimupiirkonnas. 17.04.2020 kahtlustatavana ülekuulatud V B lisas eelmistele ütlustele (kd 1, lk 164-167), et suhtlemise käigus ütles heledas jopes mees temale: "Jah, sa ei tunne veel elu." B ei vastanud talle seepeale midagi, kuid tema kaitseks astus välja Vassili. Ta ütles heledas jopes mehele: „ Mida sa seal talle ajad?" Sel hetkel hakkas tumedas jopes mees liikuma Vassili suunas ning kohe tema järel liikus heledas jopes mees. B oletas, et tumedas jopes mees tahtis Vassilit lüüa, kuid ei jõudnud, kuna Vassili lõi esimesena ühe korra parema käe rusikaga mustas jopes mehele näkku, mille tulemusena viimane kukkus maha ja jäi sinna lamama. Seejärel vibutas Vassili vasakut kätt ja lõi selle tulemusena ühe külglöögi heledas jopes mehele pea piirkonda, mille tulemusena see maha kukkus, kuid tõusis kiiresti püsti. Kohe pärast seda B ja Jakovlev otsustasid, et nendel on parem lahkuda. Nad liikusid piki mahajäetud hoonet, mis seisab otsaga gümnaasiumi poole. Olles sellest möödunud, läksid trepist alla ning pöörasid siis vasakule garaažide poole. Pärast seda jõudsid Rakvere tänavale. Kohus on seisukohal, et V Bi ütlused, et V. Jakovlev lõi S. Pi ainult üks kord rusikaga näkku, mille tulemusel ta kukkus maha, ei vasta kogutud materjalidele ning kummutakse O K ja O Xi ütlustega koostoimes surnu keeruka kohtuarstliku ekspertiisi ning täiendava kohtuarstliku ekspertiisi andmetega. O. K ütluste kohaselt lõi V. Jakovlev lamas selili maas S. Pi vähemalt kolm korda jalgadega vastu pead. Tunnistajana ülekuulatud SA Narva Haigla arst O X ütles, et S P selgitas, et teda oli läbi pekstud, see tähendab, et löök oli mitte üks. 27.05.2020 surnu keeruka kohtuarstliku ekspertiisi andmete kohaselt peapiirkonnas paiknevad vigastused 12 1-20-5638 võivad olla saadud 10.04.2020 toimunud ründe käigus löökidest kõvade tömpide piiratud pinnaga esemetega (sh rusikas käega, kängitsetud jalaga) peapiirkonda. Nähtuvalt täiendavast kohtuarstlikust ekspertiisist võivad S. Pi surma põhjustanud peaajuvigastused olla tõenäoliselt saadud näopiirkonda mõjunud löögi tagajärjel kukkumisest kuklaga vastu kõva tömpi (maa)pinda ja/või löökidest kõva tömbi piiratud pinnaga esemega (nt kängitsetud jalg) peapiirkonda. V Bi ütlused, et nad seisid ühes ja samas kohas umbes 30 minutit, jõid, suhtlesid arvuti teemal ning suhtlemine oli rahulik, ei vasta tegelikkusele ning kummutakse asitõendite protokollidega, milliste alusel meeskond tulid kauplusest välja kell 20.48, kell 21.04 nad ületasid Hariduse tänavat ning kell 21.21 helistas juba O. K häirekeskusse. Seega momendist, kui meeskond tulid kohale momendini, kui K helistas häirekeskusse möödus ligi 15 minutit mitte
5. Kohus suhtub V Bi ütlustesse kriitiliselt ning kõrvaldab neid tõendite kogumist välja. Seda, et ründamise tagajärjel olid kannatanule S Pile tekitatud kehavigastused tõendavad patsiendikardid (kd 1, lk 75-77, 78-80), ambulatoorne epikriis (kd 1, lk 81-83). Patsiendikardist (kd 1, lk 75-77) nähtuvalt 10.04.2020 kell 22.08 kiirabiga saabus SA Narva Haigla peavigastusega S P, kes oli alkoholijoobes. Seletas, et läbi pekstud 2 tundi tagasi tänaval. Vigastused: marrastus peast vasakul pool diameetriga 4 cm; lahtine haav seroosae vasaku põse 0,5-3 cm verejooksuta; side hepostaatiline käsnaga – algab verejooks; lokaal anesteesia haav õmmeldud. Side. Patsient keeldus T peast. S. Pile on pandud diagnoos: konkussioon, huule ja suuõõne lahtine haav; pealaenäha pindmine vigastus. 10.04.2020 kell 22.54 patsient lahkus omavoliliselt arsti soovitusi arvestamata. Patsiendikardist (kd 1, lk 7880) nähtuvalt 10.04.2020 kell 23.39 leidis S Pi valveõde tänaval. 11.04.2020 kell 00.13 patsiendil on kooma. Diagnoos – subarahnoidaalne traumaatiline hemorraagia. Patsient on suunatud SA Tartu Ülikooli Kliinikum. Ambulatoorne epikriisi kohaselt S Pi põhihaiguseks on subarahnoidaalne traumaatiline hemorraagia. EMO-sse saabumise asjaolusid ning tervisekahjustuste olemasolu kinnitavad tunnistaja X X ütlused (kd 1, lk 84-87), millele tegelikkusele vastavuses ei ole kohtul alust kahelda, kuna need haakuvad omavahel ning teiste kogutud tõenditega. Tunnistaja ütluste kohaselt 10.04.2020 peale kella 22:00 saabus kiirabiga patsient S P. Alkoholijoobes patsient oli teadvusel, kuid suhtles ilma tahtluseta. Kiirabi töötajad ütlesid tunnistajale, et käisid väljakutsel, kus arvatavasti oli kaklus. Patsient ise aga eitas seda ning ütles, et ise kukkus tänaval. Tunnistaja nägi, et S Pi riietel olid vereplekid ja peas oli marrastus. Tunnistaja kutsus välja kirurgi O Xi, kes oli valves. O X vaatas S. Pi üle. Läbi vaatuse ajal selgus, et isikul on lahtine haav seroosae põsel. Kirurg osutas patsiendile meditsiinilist abi, õmbles haava kinni. Peale abi osutamist pani tunnistaja tähele, et S P hakkab magama jääda. Tunnistaja ütles kolleegile, et äkki kutsume politseipatrulli kohale? Kohe peale seda, tõusis S P püsti ning läks kiiresti kabinetist välja. Tunnistaja jooksis tema järel, et vähemalt tagastada talle jopet. Ta pani musta värvi jope selga ja läks EMOst ära. Umbes kella 22:30 paiku tunnistaja läks koos teise medõe X M kontrollima uste korrasolekut, mis asusid EMO koha sisenemise juures. Tunnistaja pani tähele, et SA Narva Haigla hoone juures, sealt poolt kus asub sissepääs kiirabi autole, lamab meesterahvas. Ta lamas kõhuli, näoga vastu maad. Nad tulid tema juurde ning kontrollisid tema seisundi. Isiku silmad olid kinni pandud, nende sõnadele ta ei reageerinud. Verd tema ümbruses ei olnud, ta oli üksinda. Tema kõrval asus katkine mobiiltelefon. Nad käisid ratastooli järgi, kutsusid appi turvameest. Seejärel panid teda kolmekesi ratastooli peale ning toimetasid EMO'sse, kus panid teda lamama. Seal nägi tunnistaja, et meesterahva laubal on suur hematoom. Tunnistaja tundis meesterahva ära, see oli S P. Tunnistaja kutsus jälle kirurgi kohale, kes määras talle kompuutertemograafiat. Kirurg samuti võttis ühendust Tartu 13 1-20-5638 Ülikooli Kliinikumi arstiga ja oli otsustatud toimetada teda Tartusse. S Pi leidmise ajal, oli ta juba koomas. Tunnistaja X X ütlustega on kooskõlas tunnistaja O Xi ütlused (kd 1, lk 88-90), mille tegelikkusele vastavuses ei ole kohtul alust kahelda, kuna need haakuvad tunnistaja J. X ütlustega ja ka teiste avaldatud tõenditega ja mille kohaselt alates aastast 2016 detsembrist töötab kirurgina SA Narva Haiglas. 10.04.2020 oli SA Narva Haigla erakorralise meditsiini osakonnas valves. Kell 22:09 kiirabibrigaadiga oli toimetatud patsient S P, kelle seisund saabumise ajal oli rahuldav, eluohtlike vigastusi ei olnud. S P oli teadvusel ning suust oli tunda alkoholilõhna. Ta ilma abita sisenes kabinetti. Vastuvõtt algas patsiendi küsitlemisega. S P selgitas, et teda oli läbi pekstud umbes 2 tundi tagasi, kuid teisi kaebusi ei olnud. Vestluses isikuga oli tunda alkoholilõhna suust. Isikul olid järgnevad vigastused: lahtine haav seroosae põse ja marrastus peast vasakul poolel diameetriga umbes 3-4cm. Teisi nähtavaid vigastusi ei olnud tunnistaja poolt avastatud. Tunnistaja poolt oli pakutud patsiendile kompuutertemograafia tegemine, kuid isik keeldus. Tunnistaja õmbles talle vasaku põsel avastatud haava. Isik ei soovinud enam haiglas olla ja seepärast ütles, et lahkub. Tunnistaja pakkus temale kutsuda kohale takso või politsei, kuid isik keeldus ja kiiresti lahkus. See oli umbes kella 22:40 paiku. 10.04.2020 umbes kella 23:00 paiku läks tunnistaja oma kabinetti, mis asub 5 korrusel. Tunnistaja oli seal umbes 30 minuti ja siis helistas tunnistajale valveõde ning teatas, et patsient, kes oli meie juures umbes tund aega tagasi asub EMO's koomas. Tunnistaja kohe läks nende juurde ja nägi, et vastuvõtu osakonna ruumis lamab ilma teadvuseta S P, kelle seisund oli stabiilne raske, isik oli koomas. Lisaks, tema laubal oli hematoom diameetriga 8 cm. Tunnistaja saatis teda kompuutertemograafiale, mis näitas SAH hematoomiga. Seejäreltunnistaja konsulteeris arstiga Tartu Ülikooli Kliinikumist ning oli otsustatud saata isiku Tartu Ülikooli Kliinikumisse. S Pile tekitatud kehavigastuste raskusaste ja surma põhjuse väljaselgitamiseks on läbi viidud surnu keerukas kohtuarstlik ekspertiis (kd 1, lk 98-107). 27.05.2020 ekspertiisiakti nr 20ELÕS0012/108 kohaselt S Pi surma põhjuseks on pea kinnine tömp trauma koos koljuluude murdude, kelmetealuste ja ajusiseste verevalumite ning põrutuskolletega, mille tüsistustena tekkisid peaajuturse ja ajusurm. SA Tartu Ülikooli Kliinikumi haigusloo andmetel saabus S Pi surm 12.04.2020 kell 12:
6. S Pi surma põhjustasid koljuluude kinnised murrud, kelmetealused ja ajusisesed verevalumid ning peaajupõrutus koosvõetuna, kuna nende tagajärjel tekkisid peaajuturse ja ajusurm. S Pil esinevad järgmised kehavigastused/tervisekahjustused: koljuluude murrud paremal; kõvakelmealune verevalum paremal; ämblikuvõrkkelmealused verevalumid otsmiku-ja oimusagaratel, vasakul kiirusagaral; ajusisesed verevalandused suuraju paremas poolkeras ja ajusillas; põrutuskolded otsmiku- ja oimusagarates: verevalumid kõõlustanul mõlemapoolselt kiirupiirkonnas, oimu- ja kuklapiirkonnas paremal, vasakus suunurgas; põrutushaav vasakus suunurgas; värsked nahaalused verevalumid otsmikul, parema silma ülalaul, paremal õla- ja küünarvarrel, vasakul labakäel ja 3.-
7. sõrmel; värske nahamarrastus juustega kaetud peanahal kuklapiirkonnas vasakul; imendumisjärgus nahaalused verevalumid põlvedel ja säärtel. S Pil esinevad vigastused on iseloomulikud tömbile traumale. Peapiirkonnas paiknevad vigastused võivad olla saadud 10.04.2020 toimunud ründe käigus löökidest kõvade tömpide piiratud pinnaga esemetega (sh rusikas käega, kängitsetud jalaga) peapiirkonda. Nahaalused verevalumid ülajäsemetel võivad olla saadud löökidest kõvade tömpide piiratud pinnaga esemetega ja/või kukkumistest vastu kõva tömpi pinda. Nahaalused verevalumid alajäsemetel võivad olla saadud kukkumisest/kukkumistest vastu kõva tömpi pinda. S Pi peapiirkonnas esinevad vigastused ja nende tüsistused koosvõetuna põhjustavad eluohtliku tervisekahjustuse. S Pi peapiirkonnas paiknevad vigastused võivad olla saadud 10.04.2020 toimunud ründe käigus. Nahaalused verevalumid ülajäsemetel võivad olla saadud orienteeruvalt 2-4 ööpäeva enne 14 1-20-5638 kannatanu surma 12.04.
8. Nahaalused verevalumid alajäsemetel võivad olla saadud enne 10.04.2020 aset leidnud sündmust. S Pi asend oli ründe toimumise käigus tõenäoliselt ajas muutuv, st kannatanu võis erinevatel ajahetkedel seista, istuda, lamavas asendis olla. S P võis vahetult pärast kehavigastuste saamist olla võimeline iseseisvalt liikuma ja/või teostama mingit tegevust. S Pi surnukeha veres esines alkoholi (etanooli 1.81 mg/g). 30.06.2020 täiendav kohtuarstlik ekspertiis nr 20E-LÕI0056 (kd 1, lk 112-116) kinnitas S Pil kehavigastuste olemasolu ning seda, et süüdistatava tegu (kannatanu löömine) ja saabunud tagajärg (kannatanu surm) on omavahel põhjuslikuses seoses. 30.06.2020 ekspertiisiakti nr 20E-LÕI0056 kohaselt S Pi peapiirkonnas paiknevad värsked vigastused on saadud 10.04.2020 lühikese ajaperioodi (tundide) jooksul. S. Pil esinevad värsked vigastused vasaku suunurga limaskestal võivad olla saadud löögist kõva tömbi piiratud pinnaga esemega (nt rusikas käega) vasakule poole näopiirkonda. Värske nahamarrastus peanahal kuklapiirkonnas vasakul võib olla saadud näopiirkonda mõjunud löögi tagajärjel kukkumisest kuklaga vastu kõva tömpi (maa)pinda. S. Pil esinevad parempoolne kõvakelmealune verevalum, mõlemapoolsed ämblikuvõrkkelmcalused verevalumid, peaajusisesed verevalumid ja põrutuskolded ning verevalumid kõõlustanul võivad tõenäoliselt olla saadud näopiirkonda mõjunud löögi tagajärjel kukkumisest kuklaga vastu kõva tömpi (maa)pinda ja/või löökidest kõva tömbi piiratud pinnaga esemega (nt kängitsetud jalg) peapiirkonda. S. Pil esinevad värske nahaalune verevalum parema silma ülalaul, koljuluude murrud paremal võivad tõenäoliselt olla saadud löökidest kõva tömbi piiratud pinnaga esemega (nt kängitsetud jalg) peapiirkonda ja/või pärast SA Narva Haiglast lahkumist kukkumisest pea-ja näopiirkonnaga vastu kõva tömpi (maa)pinda. Värske nahaalune verevalum otsmikul võib tõenäoliselt olla saadud pärast SA Narva Haiglast lahkumist kukkumisest pea- ja näopiirkonnaga vastu kõva tömpi (maa)pinda. Nahaalused verevalumid S. Pi ülajäsemetel võivad olla saadud löökidest kõvade tömpide piiratud pinnaga esemetega ja/või kukkumistest vastu kõva tömpi pinda orienteeruvalt 2-4 ööpäeva enne kannatanu surma 12.04.2020; nahaalused verevalumid alajäsemetel võivad olla saadud kukkumisest/kukkumistest vastu kõva tömpi pinda enne 10.04.2020 aset leidnud sündmusi. S Pi surma põhjustanud peavigastused on saadud 10.04.2020 lühikese ajaperioodi (tundide) jooksul. S. Pi surma põhjustanud peaajuvigastused võivad tõenäoliselt olla saadud näopiirkonda mõjunud löögi tagajärjel kukkumisest kuklaga vastu kõva tömpi (maa)pinda ja/või löökidest kõva tömbi piiratud pinnaga esemega (nt kängitsetud jalg) peapiirkonda. S Pi surma põhjustanud peavigastused on saadud tõenäoliselt 10.04.2020 enne SA Narva Haiglasse transportimist. Pärast haiglast lahkumist ajavahemikul 22.40-23.30 saadud võimalikud vigastused tõenäoliselt ei ole otseses põhjuslikus seoses surma saabumisega. Kohus leiab, et eeltoodud tõenditega kogumis on tõendatud see, et Vassili Jakovlev täitis enda tegevusega süüdistusaktis toodud ajal ja kohas raske tervisekahjustuse objektiivse koosseisu, kuna 10.04.2020 kella 21.20 paiku Narva Kesklinna Gümnaasiumi sisehoovis Vassili Jakovlev lõi rusikaga kannatanu S Pi näkku, millest kannatanu kukkus ja lõi kukla vastu maapinda. Seejärel lõi Vassili Jakovlev maas lamavat kannatanut korduvalt, vähemalt 3 korda, jalgadega pea piirkonda. Oma tegevusega tekitas V. Jakovlev kannatanule S Pile kehavigastused, mis põhjustasid kannatanu surm 12.04.2020 kell 12.45 SA-s Tartu Ülikooli Kliinikum. Koosseisu subjektiivne külg eeldab tahtlust tekitada raske tervisekahjustus (minimaalseimal kujul kaudne tahtlus) ning koosseisu tagajärjena surma põhjustamist ettevaatamatusest. Riigikohus on oma praktikas selgitanud, et

§ 118

lg 1 p 7 järgi saab karistada üksnes sellist ettevaatamatusest teise inimese surma põhjustanud isikut, kellel oli tahtlus tekitada kannatanule tervisekahjustus ehk põhikoosseisule (

§ 121) vastav tagajärg (Riigikohtu 15 1-20-5638 kriminaalkolleegiumi 2.

juuni

1. a otsus asjas nr 3-1-1-46-15, p 10.1;
2. detsembri
3. a otsus nr 1-16-5213/61, p 16). Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma senises praktikas korduvalt selgitanud, et isiku käitumise subjektiivse külje tuvastamisesse peavad olema kaasatud kõik konkreetse kriminaalasjas menetlemise käigus tõendamist leidnud asjasse puutuvad objektiivsed asjaolud. Seega tuleb tahtluse tuvastamiseks lähtuda tehiolude kogumist, kannatanule tekitatud kehavigastusest (vigastuste arv, lad ja paiknemine kehal), hinnata teo toimepanemise vahendit ja selle kasutamist, kuid tehioludesse kuulub ka süüdlase käitumine vahetult enne ja pärast teo toimepanemist. Kohus on seisukohal, et raske kehavigastuse tekitamise osas tegutses Vassili Jakovlev tahtlikult, kaudse tahtlusega.

§ 16

lg 4 alusel isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Eelnevalt analüüsitud teo toimepanemise viis viitab selgelt asjaolule, et V. Jakovlevi tahe oli suunatud kannatanule tervisekahjustuse tekitamisele, kuna pärast seda, kui V. Jakovlev lõi kannatanut rusikaga näkku ning kannatanu kukkus, jätkas V. Jakovlev ründamist ning lõi kannatanut, kes lamas maas, vähemalt 3 korda jalgadega pea piirkonda. Pärast lahkus V. Jakovlev sündmuskohalt ära kannatanule mingit abi osutamata. Vassili Jakovlev pidi pidama võimalikuks, et korduvad löögid jalgadega pähe võivad põhjustada kannatanule eluohtliku seisundi ning ta möönis selle saabumist. Vaatamata sellele, et tervisekahjustus on tekitatud tahtlikult, näitavad objektiivsed tõendid, et surma saabumist ei saa V. Jakovlevile tahtliku tagajärjena omistada. Ettevaatamatuse vormidest esineb praegusel juhul kergemeelsus.

§ 18

lg 2 alusel isik paneb teo toime kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida. Käesoleval juhul saab väita, et V. Jakovlev oleks pidanud mõistma, et teise inimese jalgadega peksmisega pea piirkonda võib õnnetult saabuda ka kannatanu surm, kuid loodis seda vältida. Sellega kohus leiab, et subjektiivne koosseis on täidetud. 07.05.2020 ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti nr 34 (kd 2, lk 20-24) kohaselt ei põe Vassili Jakovlev mingisugust psüühilist haigust. Isik oli temale süüksarvatud tegude toimepanemise ajal võimeline aru saama oma tegude keelatusest, võimeline endale tegudest aru andma ja neid juhtima. Isik on võimeline esinema eeluurimisel, kohtus ja kandma süüdimõistmisel karistust. Isik ei vaja meditsiinilise iseloomuga mõjutusvahendite kohaldamist ega sundravi kohaldamist. Seega on süüdistatav Vassili Jakovlev oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritava teo objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus on seisukohal, et Vassili Jakovlev pani talle inkrimineeritava kuriteo toime süüvõimelisena, kuna vastavalt

§-le 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. 16 1-20-5638 4. Karistus

§ 56lg 1 alusel karistamise alus on isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 56

lg 2 alusel vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Kehtiv kohtupraktika väljendatuna Riigikohtu senistes otsustes rõhutab, et karistuse mõistmisel tuleb kõigepealt arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest. Karistust raskendavaid asjaolusid

§ 58

mõttes Vassili Jakovlevi tegevuses ei esine,

§ 57

lg 1 p 3 mõttes karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus süüdistatava süü ülestunnistamist ja kahetsust

§ 121lg 2 p 3 järgi.

Isikut iseloomustavate andmetena võtab kohus arvesse, et Vassili Jakovlev on varasemalt kahel korral kriminaalkorras karistatud esimese raskusastme vägivallakuritegude toimepanemise eest. Viimase kohtuotsusega on talle liitkaristuseks mõistetud vangistust.

§ 121

lg 2 p 3 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Arvestades toimepandud kehalise väärkohtlemise tehiolusid ja raskust etteheidetava kuriteokoosseisu teokirjelduse kontekstis ning seda, et esineb karistust kergendav asjaolu

§ 57mõttes – süü ülestunnistamine, asub kohus seisukohale, et V.

Jakovlevi süüaste pole suur ning ta väärib karistust, mis on oluliselt alla

§ 121lg 2 p 3 ettenähtud sanktsiooni keskmise määra.

Kohus peab põhjendatuks ja karistuse eesmärke kandvaks karistuseks 9 kuud vangistust.

§ 118lg 1 p 7 näeb karistusena ette nelja- kuni kaheteistaastase vangistuse.

Arvestades toimepandud raske tervisekahjustuse tekitamise tehiolusid ning tagajärge, kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, seda, et pani V. Jakovlev raske tervisekahjustuse toime kaudse tahtlusega, asub kohus seisukohale, et V. Jakovlevi süüaste pole suur ning ta väärib karistust

§ 118lg 1 p 7 ettenähtud sanktsiooni miinimaalses määras.

Kohus peab põhjendatuks ja karistuse eesmärke kandvaks karistuseks 5 aastat vangistust.

§ 64

lg 1 alusel tuleb nimetatud karistused liita ning mõista liitkaristuseks, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega, 5 (viis) aastat vangistust. Kuna kriminaalasja arutati lühimenetluses, tuleb vastavalt KrMS § 238 lg-le 2 vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada Vassili Jakovlevi vangistusega 3 aastat 4 kuud. Karistusaega tuleb arvestada Vassili Jakovlevi kinnipidamisest, so alates 16.04.

1. Kohus jätab süüdistatavale valitud tõkend, vahistamine, muutmata kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tõkend kuulub tühistamisele.
2. Tsiviilhagi 17 1-20-5638 Eeluurimisel esitas kannatanu O P süüdistatava vastu tsiviilhagi temale tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 5000 eurot (kd 2, lk 138-142). Hagiavalduse kohaselt 10.04.2020 ajavahemikul 21.15 kuni 21.20 Narva Kesklinna Gümnaasiumi sisehoovis aadressil Puškini 29, Narva lõi Vassili Jakovlev mitte vähem kui kolm korda jalgadega vastu maas lamava S Pi pea, tekitades temale tervisekahjustusi, nimelt ajutrauma, mis põhjustas S Pi surma. Hageja palub välja mõista süüdistatavalt mittevaralise kahju hüvitise summas 5000 eurot, kuna alates
3. oktoobrikuus hakkas antidepressante võtma, et depressioonist lahti saada, 2019 augustis hageja poolt võetavad ravimid mõjutasid tema närvisüsteemile nii, et tal hakkasid esinema liikumishäired, nimelt tema jalad praktiliselt ei liigu. Tema abikaasa S P hoolitses tema eest: valmistas süüa, koristas korterit, käis kaupluses, aitas teda pesemisel. Pärast abikaasa surma jäi hageja ilma abita. Ta elab üksi. Tema vanemad on surnud. S. Pi ema on ka surnud, isa elab aga Ukrainas. Hageja töötas abikaasa arvutifirmas x sekretärina. Pärast abikaasa surma jäi hageja tööst ilma ning tema ainukeseks sissetulekuks on invaliidsuspension. Praegusel ajal tema terviseseisund paraneb, kuid suudab liikuda üksnes mööda korterit, kauplustes käivad jätkuvalt abikaasa sõbrad. Täielikule terviseseisundi paranemisele kuulub umbes pool aastat. Hagi aluseks olev sündmus ja tekitatud kahju on tõendatud kriminaaltoimikus kogutud tõenditega. VÕS § 134 alusel taotleb hageja kohtult temale õigusvastaselt tekitatud mittevaralist kahju mõistliku ja õiglase hüvitise määramist. Hagiavaldusele on lisatud O. P arveldusarvelt väljavõte, millest nähtub, et ajavahemikul 07.10.2019 – 01.05.2020 sai O P x palga. Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 25 sätestab igaühe õiguse talleükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. Tsiviilhagi lahendamisel tuleb kriminaalmenetluses juhinduda tsiviilkohtumenetluse korrast, kui see ei ole vastuolus kriminaalmenetluse üldiste põhimõtetega (RKKo nr 3-1-1-11-07). Kuna kriminaalmenetluse seadustik ei reguleeri täpsemalt kohtuotsusele seoses tsiviilhagi lahendamisega esitatavaid nõudeid ega kõrgema astme kohtu volitusi tsiviilhagi lahendamise põhjendatuse kontrollimisel, tuleb ka nendes küsimustes juhinduda tsiviilkohtumenetluse seadustikust. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 436 lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Otsuse põhjendatus tähendab muu hulgas seda, et peab olema jälgitav, millistele õigusaktidele tuginedes on otsus tehtud. Samuti sätestab TsMS § 438 lg 1, et otsust tehes otsustab kohus muu hulgas, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 442 lg 8 näeb ette, et kohtuotsuse põhjendavas osas tuleb muu hulgas märkida seadus, mida kohus kohaldas. Seega peab kohus mis tahes nõude rahuldamisel otsuses ära näitama õigusnormid, mis moodustavad nõude rahuldamise materiaalõigusliku aluse. Kriminaalkolleegium märgib, et kriminaalasjas, kus on esitatud hagi kuriteoga tekitatud kahju hüvitamise nõudes, peab kohus andma tuvastatud faktilistele asjaoludele paralleelselt nii karistusõigusliku kui ka tsiviilõigusliku hinnangu. Teatud juhtudel on kahju hüvitamise küsimuse otsustamiseks vaja tuvastada täiendavalt asjaolusid, millel isiku käitumise karistatavuse seisukohalt tähtsust ei ole. (RKKo nr 3-1-1-60-07). VÕS § 127 lg 1 alusel kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 alusel isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg 1 alusel hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. VÕS § 128 lg 5 alusel mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. VÕS § 128 lg 6 alusel kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus. 18 1-20-5638 VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. KrMS § 310 lg 1 sätestab, et kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. VÕS § 134 lg 3 sätestab, et isiku surma põhjustamise või talle raske kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse korral võivad ka surmasaanu või kahjustatud isiku lähedased isikud nõuda mittevaralise kahju hüvitist, kui hüvitise maksmist õigustavad erandlikud asjaolud. Riigikohus on lahendites asjades nr 3-2-1-19-08 ja nr 3-1-1-57-10 käsitlenud VÕS § 134 lg 3 mõisteid „lähedased“ ning „erandlikud asjaolud“. Lähedasteks VÕS § 134 lg 3 mõttes on üldjuhul surnud isikuga koos elanud abikaasa ning vanemad lastele. Samas on Riigikohus seisukohal, et läheduse üle otsustamisel tuleb iga üksikjuhtu hinnata eraldi, lähtudes mh isikute sugulusest, perekondlikest sidemetest, senisest elukorraldusest ja muudest asjaoludest. Toimikust nähtuvalt kannatanu O P on surnu S Pi abikaasa. Nad elasid koos aadressil x. Seega on O P VÕS § 134 lg 3 mõttes lähedaseks. Selleks, et lähedasel tekiks õigus nõuda mittevaralise kahju hüvitamist, peavad esinema erandlikud asjaolud. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsuses nr 3-2-2-19-08 on märgitud, et VÕS § 134 lg 3 mõttes ei saa „erandlikuks asjaoluks“ olla surma või raske tervisekahjustuse põhjustamine kui selline, vaid sellega peab kaasnema ka täiendavaid asjaolusid, mis õigustavad mittevaralise kahju rahalise hüvitise väljamõistmist. Kolleegiumi arvates ei ole erandlikuks asjaoluks lähedase inimese kaotus abstraktselt ning ainuüksi lein ja kaotusvalu kui selline, mis väiksemas või suuremas ulatuses paratamatult kaasneb iga lähedase isiku surmaga. Kannatanu O P tsiviilhagis toonitas, et tema abikaasa surmaga tema elu on tunduvalt muutunud raskemaks. Enne abikaasa surma tekkis O. Pl depressioon. Selleks, et depressioonist lahti saada, hakkas ta antidepressante võtma. Võetavad ravimid mõjutasid tema närvisüsteemile nii, et tal hakkas esinema liikumishäired, nimelt tema jalad praktiliselt ei liigu. Tema abikaasa S P hoolitses tema eest: valmistas süüa, koristas korterit, käis kaupluses, aitas teda end pesemisel. Pärast abikaasa surma jäi O. P ilma abita, üksi. Hageja töötas abikaasa arvutifirmas x sekretärina. Pärast abikaasa surma jäi hageja tööst ilma ning tema ainukeseks sissetulekuks on invaliidsuspension. O. P terviseseisund paraneb, kuid suudab liikuda üksnes mööda korterit, kauplustes käivad jätkuvalt abikaasa sõbrad. Seega võib kohtu hinnangul väita, et kannatanu O P elukorralduses on toimunud olulised negatiivsed muudatused, tema elukvaliteet on langenud. Kriminaalasjas on tõendamist leitud, et 10.04.2020 peksmise tagajärjena sai S P raskeid tervisekahjustusi, mille tulemusel suri haiglas 12.04.
4. Surnu keeruka kohtuarstliku ekspertiisi akti nr 20E-LÕS0012/108 kohaselt S Pi surma põhjustasid koljuluude kinnised murrud, kelmetealused ja ajusisesed verevalumid ning peaajupõrutus koosvõetuna, kuna nende tagajärjel tekkisid peaajuturse ja ajusurm. Kohtuistungil süüdistatav Vassili Jakovlev tunnistas ennast süüdi osaliselt. Seletas, et tegemist oli enesekaitsega, kuna S. P läks rusikatega temale kallale. V. Jakovlev võttis O. P tsiviilhagi õigeks summas 2000 (kaks tuhat) eurot. Hageja palub välja mõista süüdistatavalt mittevaralise kahju hüvitise summas 5000 (viis tuhat) eurot. 19 1-20-5638 Riigikohtu kriminaalkolleegium on
5. detsembri 2012 otsuses nr 3-1-1-116-12 punktis 18 leidnud: “väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitiste suurused peavad vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning kas või juba üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ja kohtusüsteemi autoriteedi säilitamiseks olema sarnastel asjaoludel võrreldavad“. Nähtuvalt riigikohtu poolt 2017 aprillis koostatud analüüsist „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviil- ja kriminaalasjades I ja II astme kohtutes
6. aastal“ jäid hüvitised vahemikku 5000-127800 eurot, mediaan oli 17500 eurot. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, surnu keeruka kohtuarstliku ekspertiisi andmeid, V. Jakovlevi süü suurust ning tema seisukohta toimunu suhtes, S Pile tekitatud vigastuste suurust ja raskust, O. P kannatuste suurust ning elukvaliteedi langust, aga samuti väljakujunenud kohtupraktikat, leiab kohus, et mittevaralise kahju hüvitamiseks on õiglane süüdistatavalt kannatanu kasuks välja mõista 2000 (kaks tuhat) eurot. Kohtu seisukohal on antud summa põhjendatud, mõistlik ning kooskõlas ka ühiskonna heaolutasemega.
7. Asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 1,4 kohaselt menetleja määruses või kohtuotsuses nähakse asitõendi suhtes ette järgmised meetmed: kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses (p 1); väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber (p 4). KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel tuleb kriminaaltoimikus olevad CD-plaadid jätta kriminaalasja juurde. 15.04.2020 sündmuskohalt Kesklinna Gümnaasiumi sisehoovist olid leitud ja ära võetud 4 läbipaistvat topsikut (kd 1, lk 27-29). Topsikud olid vaadeldud ning jäetud hoidmisele 24.07.2020 asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti nr 20ATH03133 alusel PPA Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna asitõendite hoidlas (kd 1, lk 235). Topsikud kuuluvad hävitamisele kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel.
8. Menetluskulud Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt. KrMS § 173 lg 1 p 1 kohaselt on kriminaalmenetluse kuludeks on menetluskulud. Menetluskuludeks on käesolevas kriminaalasjas sundraha, kaitsjatasu ning ekspertiisikulud. KrMS §-de 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 1 alusel kuulub Vassili Jakovlevilt riigituludesse väljamõistmisele sundraha 1460 eurot, kuna tegemist on esimese raskusastme kuriteoga. Lisaks tuleb KrMS § 175 lg 1 p-st 4 lähtudes mõista Vassili Jakovlevilt välja määratud kaitsjale makstud tasud järgnevalt: kaitsja Igor Belugini poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 1124,52 eurot, kaitsja Igor Belugini poolt kohtuistungil osutatud õigusabi eest 375,60 eurot. Kohus peab tulenevalt KrMS § 175 lg 1 p-st 3 põhjendatuks välja mõista süüdistatavalt ka ekspertiisikulud kokku summas 7015 eurot, millest 222 eurot – surnu keeruka kohtuarstliku ekspertiisi tegemise eest tasu, 97 eurot - isiku kohtuarstliku täiendekspertiisi tegemise eest tasu, 255 eurot – ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi tegemise eest tasu ning 6441 eurot – DNA-ekspertiisi tegemise eest tasu. 20 1-20-5638 KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kuivõrd süüdistataval Vassili Jakovlevil puuduvad sissetulekud ning tema varaline seisund ei ole hea, leiab kohus, et menetluskulude täies ulatuses hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu. Arvestades kriminaalmenetluse kulude suurust ning resotsialiseerumisväljavaateid jätab kohus pool menetluskuludest, s.o 4987,56 eurot, riigi kanda ning annab süüdistatavale õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Otsuse tegemisel kohus juhindub KrMS §-dest 233, 238, 311, 313,
9. (allkirjastatud digitaalselt) Galina Jasnjuk Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 20.04.2021 kohtuotsusega. 21