2-18-7265 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Ivika Sillaots Määruse tegemise aeg ja koht 19. aprill 2021. a Pärnu, kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-18-7265 (menetlus nr 2) T

§ 162lg.1 p.

2). Võlausaldajatele on välja makstud 5075,71 eurot. Käesoleva aruande esitamisega teeb pankrotihaldur kohtule seadusest tulenevalt ettepaneku lõpetada antud pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega. 2. Lõpparuande kohaselt menetluse käigus laekus pankrotivarasse kokku 8161,35 eurot, sh halduri poolt kinnipeetud ja sissenõutud summadena xxxxxxxxxxx €, kontode algsaldo oli 2115,58 €. Vara välistamist ei toimunud, selliseid nõudeid

§ 146lg 1 p 1 alusel ei ole.

Jaotise alusel tehti väljamakseid II rahuldamisjärgus võlausaldajatele kokku 5075,71 eurot, sh: 1) Maksu- ja Tolliametile 3287,03 eurot, 2) SEB Pank ASile 1379,58 eurot ja 3) Swedbank AS-ile 409,10 eurot. Võlausaldajate tunnustatud nõude osad, mille ulatuses võlausaldajad pole raha saanud: Esimeses järgus pandiga tagatud nõudeid ei esitatud. Kolmandas järgus nõudeid ei esitatud. II järgu võlausaldajate nõuetest jääb rahuldamata kokku 169 769,59 €, sh 1) SEB Pank AS-i nõue summas 46 148,47 eurot, 2) Maksu- ja Tolliameti nõue summas 109 932,08 eurot ja 3) Swedbank AS-i nõue summas 13 689,04 eurot. 3. V.S.’i pankrotimenetluses vara välistamist ning tagasivõitmist ei toimunud, elatist ei ole makstud, selliseid nõudeid

§ 146lg.1 p.1 alusel ei olnud, pandiga tagatud nõue ja pandiese asjas puudus.

V.S.’i pankrotimenetluses rahalised vahendid kulude osas väljamaksmiseks (kokku 3085,64 eurot) jagunesid järgmiselt: 1) panga teenustasud 2,66 €, 2) ajutise halduri tasu (sh. käibemaks) summas xxxxxxxxxxx € ja ajutise halduri kulud xxxxxxxxxxx € (vastavalt 18.12.2018 määrusele); 3) pankrotihalduri tehtud vajalikud kulud, sh. käibemaks, kulud kokku xxxxxxxxxxx€ (sh xxxxxxxxxxx € kinnitatud 09.05.2019 määrusega ja xxxxxxxxxxx€ arvestuslik), 4) halduri tasu kokku summas xxxxxxxxxxx (sh. tasu xxxxxxxxxxx € ja km xxxxxxxxxxx €, arvestuslik) . Lõpparuande koostamise kuupäevaks võlgnikul müümata pankrotivara ei ole, vara teistelt isikutelt tagasi saada ei ole. Menetluse käigus hagisid esitatud ei ole ja haldur ei kavatse ka edaspidi hagisid esitada. Kohtukulud asjas puuduvad. 2

§ 150alusel.

Pankrotimenetluse ajal on teinud pankrotihaldur vajalikke kulusid bürookuludele (büroo üür, kulud sidevahenditele, paberile, koopiatele, transpordile jms). Kulud on olnud kokku xxxxxxxxxxx € (17 kuud x xxxxxxxxxxxx €, millele lisandub käibemaks xxxxxxxxxxx€ (kokku xxxxxxxxxxx€). Kuludest xxxxxxxxxxx€ ja lisanduv km (kokku xxxxxxxxxxx€) on kinnitatud 09.05.2019 kohtumäärusega ning xxxxxxxxxxx€ ja lisanduv km xxxxxxxxxxx€ (kokku xxxxxxxxxxx€) on veel kinnitamata. Kulud on jooksvalt kandud OÜ Pärnu Pinker Albert. Pankrotihalduri töötasu arvestuse aluseks on

§ 65

¹ lg 2 sätestatu (enne 01.02.2021 kehtinud redaktsioonis) ning tasu arvestamisel on arvesse võetud, et halduri tegevuse ajal laekus pankrotiavarasse xxxxxxxxxxx eurot.

§ 651

sätestab nimetatud tasult halduri tasu alammääraks xxxxxxxxxxx €, millele

§ 65lg 11 kohaselt lisandub käibemaks xxxxxxxxxxx €.

Pankrotihaldur taotleb tasu alammääras.

1. Maksejõuetuse tekkimise põhjustest. Pankrotihalduri hinnangul V.S.´i maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on 05.09.2016 kohtumääruse alusel kohustustest mittevabastamine, millele järgnesid varasemas pankrotimenetluses rahuldamata nõuete uued sundsissenõudmised ja kaasnesid täiendavad kohustused ( kohtutäituri tasu). Käesoleval juhul on võlgniku maksejõuetuse tekkimise ajaks 05.09.2016, kui kohtumäärusega jäeti ta varasematest kohustustest vabastamata. Maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu Pankrotiseaduse mõistes.
2. Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud: Võlgniku suhtes on varasemalt 08.03.201222.04.2014 viidud läbi pankrotimenetlus. Pärnu Maakohtu 05.09.2016 määrusega tema kohustustest vabastamise menetlus lõpetati ja võlgnik jäeti kohustustest vabastamata. Kuna võlausaldajad asusid pankrotimenetluses tunnustatud nõudeid uuesti sisse nõudma, kuid võlgnikul puudusid vahendid kohustuste tasumiseks, esitas ta uuesti võlgniku pankrotiavalduse koos kohustustest vabastamise menetluse algatamise avaldusega. Võlgnik on selgitanud, et ta ei saanud alguses kohustustest vabastamise menetlusest täpsemalt aru. Arusaamist raskendas osaliselt ka keeleoskus, kuna tema igapäevane keel on vene keel. Praeguseks mõistab ta kohustustest vabastamist hoopis paremini ning lisaks on ta valmis kasutama võlanõustajate abi aruannete koostamisel ja kohusustest vabastamise menetluse läbiviimisel. 6.
3. Pankrotimenetluse ajal on võlgnik kuni 2020.a alguseni töötanud OÜ-s Ralgemar (pankrotis) rahvusvaheliste vedude autojuhina. Tema netosissetulek oli üle 1000€/kuus, millest oli võimalik kinni pidada ~300 €/kuus. Võlgniku tööandja pankrot kuulutati välja 02.04.2020 ja kõik ~50 töötajat koondati. Koondamisega seotud hüvitisi ei ole võlgnik veel kätte saanud. Samuti oli 2-kuulise eriolukorra ajal raskendatud Töötukassas töötuna registreerimine, ning uue töö leidmine. Võlgnik on kinnitanud, et on aktiivselt tegelenud uue töö otsimisega. Kuna üldreeglina otsitakse rahvusvaheliste vedude autojuhte, siis ta usub, et üsna pea leiab ka uue töökoha, ka pankrotihaldur on ühe kontakti vahendanud võlgnikule. 6.
4. Kuna menetluses puuduvad isikud, kes oleks andnud nõusoleku usaldusisikuks hakkamiseks, otsustas 19.03.2019.a. võlausaldajate üldkoosolek teha Pärnu Maakohtule ettepaneku jätta V.S. ´i pankrotimenetluses usaldusisik määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi.
5. Eeltoodust tulenevalt teeb haldur kohtule ettepaneku: 1) kinnitada V.S.’i (pankrotis) pankrotimenetluses koostatud lõpparuanne esitatud kujul ja lõpetada pankrotimenetlus; 2) Algatada V.S.´i kohustustest vabastamise menetlus ning kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. 3) otsustada halduri Andrus Õnnik tasu suurus summas xxxxxxxxxxx (sisaldab 3

§ 28mõttes asjas tuvastatud ei ole.

Teade lõpparuandega tutvumise kohta on Ametlikes Teadaannetes avaldatud 22.05.2020.a ning vastuväidete esitamise tähtaeg möödunud.

§ 168

kohaselt ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on

§ 158

lõikes 4 või § 163 lõikes 4 nimetatud määrus täitedokumendiks, kui võlgnik ei ole esitanud nõudele vastuväidet vastavalt käesoleva seaduse § 104 lõikele 1 või kui kohus on § 104 lõikes 2 nimetatud juhul võlausaldaja nõuet tunnustanud. 8.1. Pankrotihalduri esitatud tasunõue ja kulutused on põhjendatud ja vajalikud, võlgnik halduri tasunõudele vastu ei vaidle. Tasu vastab pankrotimenetluses toimingute tegemise ajal kehtinud

§ 651

lg 1 sätestatud halduri tasu alammäärale- pankrotivarasse laekus halduri tegevuse tulemusel xxxxxxxxxxx €, millest 20% moodustab xxxxxxxxxxx € ja vastavalt

§ 65lg 1.1 lisandub käibemaks xxxxxxxxxxx €.

Haldur taotleb tasu summas xxxxxxxxxxx koos käibemaksuga, mis tuleb rahuldada küsitud summas ja välja maksta büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Kohus kinnitab halduri tehtud täiendavad vajalikud kulud (bürookulud 17 kuud x xxxxxxxxxxx€/kuus) summas xxxxxxxxxxx eurot (sh käibemaks xxxxxxxxxxx eurot), mis hüvitada samuti halduri büroole OÜ Pärnu Pinker Albert. 9. Kohustustest vabastamise avaldus.

§ 169

kohaselt võidakse füüsilisest isikust võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

§ 170

lg 1 alusel tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega.

§ 171

lg 1 kohaselt Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel.

§ 171

lg 2 p 5 kohaselt kohus võib jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata mh juhul kui võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi. Võlgnik V.S. (pankrotis) esitas käesolevas asjas koos pankrotiavaldusega 09.05.2018 ka kohustustest vabastamise avalduse, olles samasisulise avalduse esitanud ka varem 2012.a. Kohus, läbi vaadanud asja materjalid ja V.S.i kohustustest vabastamise avalduse, leiab, et V.S.i avaldus tuleb jätta rahuldamata ning kohustustest vabastamise menetlus jätta algatamata kahel alusel: TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel, kuna samade nõuete osas on olemas varasem, jõustunud kohtulahend ning

§ 171lg.2 p.5 alusel, kuna võlgnik on eelmises menetluses rikkunud tahtlikult v.

raske hooletusega muid käesolevas seaduses sätestatud kohustusi. 9.1. Varasem pankrotimenetlus ja varasem kohustustest vabastamise menetlus. Kohus kontrollis käesolevas asjas pankrotiavalduse menetlusse võtmise eel pankrotiavalduses toodud asjaolusid elektroonilises Kohtute Infosüsteemis registreeritud kohtudokumentide alusel ning tegi kindlaks järgmised asjaolud: 4

§ 94

sätestatud korras ja

§ 93

lg 1 nimetatud tähtaja jooksul ega ka hiljem pankrotimenetluses tunnustamiseks ei esitanud (tõendatud mh ts.asjas nr 2-12-5270 pankrotihalduri 02.08.2012 e-kirjaga kohtule esitatud tunnustatud nõuete tabeliga). 3) 22.04.2014.a kohtumäärusega (jõustus 10.05.2014) Pärnu Maakohus lõpetas pankrotivõlgnik V.S.’i pankrotimenetluse tsiviilasjas nr 2-12-5270 lõpparuande kinnitamisega ning samas algatas tema kohustustest vabastamise menetluse. 4) 05.09.2016 kohtumäärusega Pärnu Maakohus tsiviilasjas nr 2-12-5270 lõpetas algatatud kohustustest vabastamise menetluse V.S.i kohustustest vabastamisest keeldumisega

§ 175

lg 2 p 2 alusel põhjusel, et võlgnik rikkus süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustas sellega võlausaldajate huve. Kohus tuvastas, et V.S. esitas kohtule oma sissetulekute suuruse kohta mittetõeseid andmeid, millega rikkus tahtlikult

§ 173lg-s 2 sätestatud kohustust mitte varjata oma sissetulekuid.

Võlgnik ei teinud piisavale sissetulekule vaatamata võlausaldajatele makseid, millega kahjustas võlausaldajate huve. Kohus leidis, et V.S. on kohustustest vabastamise menetluse võimaluse minetanud. Määruskaebusmenetluses jäi Tallinna Ringkonnakohus oma 05.10.2016 määruses samale seisukohale. Tallinna Ringkonnakohtu 05.10.2016 määrus jõustus edasi kaebamata 22.10.2016.a. 5) Varasemas tsiviilasjas nr 2-12-5270/05.09.2016 määrusest nähtuvalt maakohus tegi kindlaks järgmised rikkumised: ,  V.S. ei hoiustanud kahe aasta jooksul võlausaldajate jaoks ega maksnud neile välja mitte ühtegi eurot, hoolimata kohtu selgitustest ja hoiatusest, et kohus käsitab kohustuste jätkuvat rikkumist tahtliku rikkumisena ja keeldub võlgniku kohustustest vabastamisest.  V.S.i seletuste kohaselt oli ta pärast läbipõetud infarkti piiratud töövõimega, tervis halvenes ja arst soovitas töökoormust vähendada, kuid V.S.i tegeliku töötamise andmed ning ärakuulamisel tema enda poolt antud selgitused olid sellega vastuolus: 80%-lisele töövõimekaotusele ja väidetavale halvale tervisele vaatamata V.S. töötas kahel töökohal ning tema netosissetulek ületas miinimumpalka vähemalt kahekordselt.  Võlgnik näitas enda sissetulekuid väiksemana vähemalt 733 € võrra aastas. 2015/2016 aruandeperioodil ka juhul, kui mitte arvestada võlgniku õigust jätta enda tarbeks miinimumpalgale vastav summa sissetulekutest ja lugeda võlgniku näidatud kulud põhjendatuks, jäi võlgnikul sissetulekutest üle vähemalt 1798 €, mis tulnuks võlausaldajatele välja maksta. Lisaks igapäevastele kuludele arvestas V.S. igakuiselt 150 € „muudeks kuludeks“, mille kohta V.S. mõistlikku selgitust ei andnud, märkides vaid, et talle ei meeldi vireleda.  Võlgniku ebapiisava keeleoskuse kohta maakohus märkis, et võlgnik 01.09.2016 ärakuulamisel andis selgitusi ja vastas kohtule peamiselt küll vene keeles, kuid vastused kohtuniku eesti keeles esitatud küsimustele olid sisukohased. Võlgnik andis kohe ka märku, kui ta mõnest asjast aru ei saanud, mistõttu võlgniku võimalik puudulik keeleoskus ei saa olla (kui üldse on olnud) kohustuste täitmata jätmise põhjuseks. Võlgniku aruanded ja lisad olid vormistatud eesti keeles. Sellest kõigest kohus järeldab, et võlgnik saab eesti keelest 5

§ 171

lg 2 sätestatud alus või mitte, saab maakohus teha alles mõne

§ 171lg 1 sätestatud tingimuse saabumisel.

Ka Riigikohus on leidnud, et pankrotiavalduse menetlusse võtmise otsustamisel ei ole kohtul võimalik teha järeldust selle kohta, kas võlgnik rikub süüliselt oma kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-1-13, p 10). 9.3. Kohus leiab, et kuna pankrotiavalduse esitaja V.S.i puhul Pärnu Maakohus 05.09.2016 määrusega tsiviilasjas nr 2-12-5270 on juba tuvastanud V.S.i poolt

§ 173

sätestatud kohustuste süülise rikkumise vähem kui 5 aastat tagasi, mida on kontrollinud ja leidnud ka Tallinna Ringkonnakohus 05.10.2016 määruses, ei saa käesolevas asjas kohustustest vabastamise menetlust algatada

§ 1xxxxxxxxxxx lg 2 p 5 alusel.

Ka on käesolevas asjas esile toodud asjaolud, et võlgnikul ei olnud piisav keeleoskus v. ta ei saanud kohustustest vastamise menetluse põhimõtetest piisavalt aru, leidnud käsitlemist ja ümberlükkamist juba varasemas tsiviilasjas. Samuti kohus leiab, et võlausaldajate Swedbank AS-i ja SEB Pank AS-i nõuete puhul käesolevas asjas on tegemist samade nõuetega, mille osas võlgnik on juba jäetud 2016.a kohustustest vabastamata kohustuste tahtliku rikkumise tõttu ning selles osas on olemas jõustunud kohtulahend. Kohus leiab, et samade võlgade osas teistkordselt kohustustest vabastamise menetluse algatamine ja vabastamise otsustamine ei ole põhjendatud ega seaduse mõttega kooskõlas. Kohus viitab ka, et Riigikohus on mitmetes lahendites (vt nt Riigikohtu 04.05.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 14; 20.06.2016 määrus tsiviilasjas 3-2-1-49-16, p 15 ) selgitanud, et

§ 2

teise lause kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks. Võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras (võlgadest vabastamise menetluse eesmärk) ei ole eelduslikult iga võlgniku õigus ning seadus (

§ 175

lg-d 2 ja 4) sätestab absoluutsed keeldumisalused, mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud. Eeltoodud asjaoludel, tuginedes

§ 171lg 2 p 5 ja Ts

MS § 371 lg 1 p 4, kohus jätab V.S.i suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots Kohtunik Jõustus 03.06.2021 Tallinna Ringkonnakohtu määrusega. Tln RKK määruse resolutsioon:

1. Tühistada Pärnu Maakohtu
2. aprilli
3. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-7265 osas, millega maakohus jättis algatamata V.S.i kohustustest vabastamise menetluse (resolutsiooni p 7). Ülejäänud osas on maakohtu määrus jõustunud. Saata asi maakohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise uueks otsustamiseks.
4. V.S.i määruskaebus rahuldada. 6