2). Võlausaldajatele on välja makstud 5075,71 eurot. Käesoleva aruande esitamisega teeb pankrotihaldur kohtule seadusest tulenevalt ettepaneku lõpetada antud pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega. 2. Lõpparuande kohaselt menetluse käigus laekus pankrotivarasse kokku 8161,35 eurot, sh halduri poolt kinnipeetud ja sissenõutud summadena xxxxxxxxxxx €, kontode algsaldo oli 2115,58 €. Vara välistamist ei toimunud, selliseid nõudeid
Jaotise alusel tehti väljamakseid II rahuldamisjärgus võlausaldajatele kokku 5075,71 eurot, sh: 1) Maksu- ja Tolliametile 3287,03 eurot, 2) SEB Pank ASile 1379,58 eurot ja 3) Swedbank AS-ile 409,10 eurot. Võlausaldajate tunnustatud nõude osad, mille ulatuses võlausaldajad pole raha saanud: Esimeses järgus pandiga tagatud nõudeid ei esitatud. Kolmandas järgus nõudeid ei esitatud. II järgu võlausaldajate nõuetest jääb rahuldamata kokku 169 769,59 €, sh 1) SEB Pank AS-i nõue summas 46 148,47 eurot, 2) Maksu- ja Tolliameti nõue summas 109 932,08 eurot ja 3) Swedbank AS-i nõue summas 13 689,04 eurot. 3. V.S.’i pankrotimenetluses vara välistamist ning tagasivõitmist ei toimunud, elatist ei ole makstud, selliseid nõudeid
V.S.’i pankrotimenetluses rahalised vahendid kulude osas väljamaksmiseks (kokku 3085,64 eurot) jagunesid järgmiselt: 1) panga teenustasud 2,66 €, 2) ajutise halduri tasu (sh. käibemaks) summas xxxxxxxxxxx € ja ajutise halduri kulud xxxxxxxxxxx € (vastavalt 18.12.2018 määrusele); 3) pankrotihalduri tehtud vajalikud kulud, sh. käibemaks, kulud kokku xxxxxxxxxxx€ (sh xxxxxxxxxxx € kinnitatud 09.05.2019 määrusega ja xxxxxxxxxxx€ arvestuslik), 4) halduri tasu kokku summas xxxxxxxxxxx (sh. tasu xxxxxxxxxxx € ja km xxxxxxxxxxx €, arvestuslik) . Lõpparuande koostamise kuupäevaks võlgnikul müümata pankrotivara ei ole, vara teistelt isikutelt tagasi saada ei ole. Menetluse käigus hagisid esitatud ei ole ja haldur ei kavatse ka edaspidi hagisid esitada. Kohtukulud asjas puuduvad. 2
Pankrotimenetluse ajal on teinud pankrotihaldur vajalikke kulusid bürookuludele (büroo üür, kulud sidevahenditele, paberile, koopiatele, transpordile jms). Kulud on olnud kokku xxxxxxxxxxx € (17 kuud x xxxxxxxxxxxx €, millele lisandub käibemaks xxxxxxxxxxx€ (kokku xxxxxxxxxxx€). Kuludest xxxxxxxxxxx€ ja lisanduv km (kokku xxxxxxxxxxx€) on kinnitatud 09.05.2019 kohtumäärusega ning xxxxxxxxxxx€ ja lisanduv km xxxxxxxxxxx€ (kokku xxxxxxxxxxx€) on veel kinnitamata. Kulud on jooksvalt kandud OÜ Pärnu Pinker Albert. Pankrotihalduri töötasu arvestuse aluseks on
¹ lg 2 sätestatu (enne 01.02.2021 kehtinud redaktsioonis) ning tasu arvestamisel on arvesse võetud, et halduri tegevuse ajal laekus pankrotiavarasse xxxxxxxxxxx eurot.
sätestab nimetatud tasult halduri tasu alammääraks xxxxxxxxxxx €, millele
Pankrotihaldur taotleb tasu alammääras.
Teade lõpparuandega tutvumise kohta on Ametlikes Teadaannetes avaldatud 22.05.2020.a ning vastuväidete esitamise tähtaeg möödunud.
kohaselt ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on
lõikes 4 või § 163 lõikes 4 nimetatud määrus täitedokumendiks, kui võlgnik ei ole esitanud nõudele vastuväidet vastavalt käesoleva seaduse § 104 lõikele 1 või kui kohus on § 104 lõikes 2 nimetatud juhul võlausaldaja nõuet tunnustanud. 8.1. Pankrotihalduri esitatud tasunõue ja kulutused on põhjendatud ja vajalikud, võlgnik halduri tasunõudele vastu ei vaidle. Tasu vastab pankrotimenetluses toimingute tegemise ajal kehtinud
lg 1 sätestatud halduri tasu alammäärale- pankrotivarasse laekus halduri tegevuse tulemusel xxxxxxxxxxx €, millest 20% moodustab xxxxxxxxxxx € ja vastavalt
Haldur taotleb tasu summas xxxxxxxxxxx koos käibemaksuga, mis tuleb rahuldada küsitud summas ja välja maksta büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Kohus kinnitab halduri tehtud täiendavad vajalikud kulud (bürookulud 17 kuud x xxxxxxxxxxx€/kuus) summas xxxxxxxxxxx eurot (sh käibemaks xxxxxxxxxxx eurot), mis hüvitada samuti halduri büroole OÜ Pärnu Pinker Albert. 9. Kohustustest vabastamise avaldus.
kohaselt võidakse füüsilisest isikust võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
lg 1 alusel tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega.
lg 1 kohaselt Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel.
lg 2 p 5 kohaselt kohus võib jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata mh juhul kui võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi. Võlgnik V.S. (pankrotis) esitas käesolevas asjas koos pankrotiavaldusega 09.05.2018 ka kohustustest vabastamise avalduse, olles samasisulise avalduse esitanud ka varem 2012.a. Kohus, läbi vaadanud asja materjalid ja V.S.i kohustustest vabastamise avalduse, leiab, et V.S.i avaldus tuleb jätta rahuldamata ning kohustustest vabastamise menetlus jätta algatamata kahel alusel: TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel, kuna samade nõuete osas on olemas varasem, jõustunud kohtulahend ning
raske hooletusega muid käesolevas seaduses sätestatud kohustusi. 9.1. Varasem pankrotimenetlus ja varasem kohustustest vabastamise menetlus. Kohus kontrollis käesolevas asjas pankrotiavalduse menetlusse võtmise eel pankrotiavalduses toodud asjaolusid elektroonilises Kohtute Infosüsteemis registreeritud kohtudokumentide alusel ning tegi kindlaks järgmised asjaolud: 4
sätestatud korras ja
lg 1 nimetatud tähtaja jooksul ega ka hiljem pankrotimenetluses tunnustamiseks ei esitanud (tõendatud mh ts.asjas nr 2-12-5270 pankrotihalduri 02.08.2012 e-kirjaga kohtule esitatud tunnustatud nõuete tabeliga). 3) 22.04.2014.a kohtumäärusega (jõustus 10.05.2014) Pärnu Maakohus lõpetas pankrotivõlgnik V.S.’i pankrotimenetluse tsiviilasjas nr 2-12-5270 lõpparuande kinnitamisega ning samas algatas tema kohustustest vabastamise menetluse. 4) 05.09.2016 kohtumäärusega Pärnu Maakohus tsiviilasjas nr 2-12-5270 lõpetas algatatud kohustustest vabastamise menetluse V.S.i kohustustest vabastamisest keeldumisega
lg 2 p 2 alusel põhjusel, et võlgnik rikkus süüliselt oma
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustas sellega võlausaldajate huve. Kohus tuvastas, et V.S. esitas kohtule oma sissetulekute suuruse kohta mittetõeseid andmeid, millega rikkus tahtlikult
Võlgnik ei teinud piisavale sissetulekule vaatamata võlausaldajatele makseid, millega kahjustas võlausaldajate huve. Kohus leidis, et V.S. on kohustustest vabastamise menetluse võimaluse minetanud. Määruskaebusmenetluses jäi Tallinna Ringkonnakohus oma 05.10.2016 määruses samale seisukohale. Tallinna Ringkonnakohtu 05.10.2016 määrus jõustus edasi kaebamata 22.10.2016.a. 5) Varasemas tsiviilasjas nr 2-12-5270/05.09.2016 määrusest nähtuvalt maakohus tegi kindlaks järgmised rikkumised: , V.S. ei hoiustanud kahe aasta jooksul võlausaldajate jaoks ega maksnud neile välja mitte ühtegi eurot, hoolimata kohtu selgitustest ja hoiatusest, et kohus käsitab kohustuste jätkuvat rikkumist tahtliku rikkumisena ja keeldub võlgniku kohustustest vabastamisest. V.S.i seletuste kohaselt oli ta pärast läbipõetud infarkti piiratud töövõimega, tervis halvenes ja arst soovitas töökoormust vähendada, kuid V.S.i tegeliku töötamise andmed ning ärakuulamisel tema enda poolt antud selgitused olid sellega vastuolus: 80%-lisele töövõimekaotusele ja väidetavale halvale tervisele vaatamata V.S. töötas kahel töökohal ning tema netosissetulek ületas miinimumpalka vähemalt kahekordselt. Võlgnik näitas enda sissetulekuid väiksemana vähemalt 733 € võrra aastas. 2015/2016 aruandeperioodil ka juhul, kui mitte arvestada võlgniku õigust jätta enda tarbeks miinimumpalgale vastav summa sissetulekutest ja lugeda võlgniku näidatud kulud põhjendatuks, jäi võlgnikul sissetulekutest üle vähemalt 1798 €, mis tulnuks võlausaldajatele välja maksta. Lisaks igapäevastele kuludele arvestas V.S. igakuiselt 150 € „muudeks kuludeks“, mille kohta V.S. mõistlikku selgitust ei andnud, märkides vaid, et talle ei meeldi vireleda. Võlgniku ebapiisava keeleoskuse kohta maakohus märkis, et võlgnik 01.09.2016 ärakuulamisel andis selgitusi ja vastas kohtule peamiselt küll vene keeles, kuid vastused kohtuniku eesti keeles esitatud küsimustele olid sisukohased. Võlgnik andis kohe ka märku, kui ta mõnest asjast aru ei saanud, mistõttu võlgniku võimalik puudulik keeleoskus ei saa olla (kui üldse on olnud) kohustuste täitmata jätmise põhjuseks. Võlgniku aruanded ja lisad olid vormistatud eesti keeles. Sellest kõigest kohus järeldab, et võlgnik saab eesti keelest 5
lg 2 sätestatud alus või mitte, saab maakohus teha alles mõne
Ka Riigikohus on leidnud, et pankrotiavalduse menetlusse võtmise otsustamisel ei ole kohtul võimalik teha järeldust selle kohta, kas võlgnik rikub süüliselt oma kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-1-13, p 10). 9.3. Kohus leiab, et kuna pankrotiavalduse esitaja V.S.i puhul Pärnu Maakohus 05.09.2016 määrusega tsiviilasjas nr 2-12-5270 on juba tuvastanud V.S.i poolt
sätestatud kohustuste süülise rikkumise vähem kui 5 aastat tagasi, mida on kontrollinud ja leidnud ka Tallinna Ringkonnakohus 05.10.2016 määruses, ei saa käesolevas asjas kohustustest vabastamise menetlust algatada
Ka on käesolevas asjas esile toodud asjaolud, et võlgnikul ei olnud piisav keeleoskus v. ta ei saanud kohustustest vastamise menetluse põhimõtetest piisavalt aru, leidnud käsitlemist ja ümberlükkamist juba varasemas tsiviilasjas. Samuti kohus leiab, et võlausaldajate Swedbank AS-i ja SEB Pank AS-i nõuete puhul käesolevas asjas on tegemist samade nõuetega, mille osas võlgnik on juba jäetud 2016.a kohustustest vabastamata kohustuste tahtliku rikkumise tõttu ning selles osas on olemas jõustunud kohtulahend. Kohus leiab, et samade võlgade osas teistkordselt kohustustest vabastamise menetluse algatamine ja vabastamise otsustamine ei ole põhjendatud ega seaduse mõttega kooskõlas. Kohus viitab ka, et Riigikohus on mitmetes lahendites (vt nt Riigikohtu 04.05.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 14; 20.06.2016 määrus tsiviilasjas 3-2-1-49-16, p 15 ) selgitanud, et
teise lause kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks. Võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras (võlgadest vabastamise menetluse eesmärk) ei ole eelduslikult iga võlgniku õigus ning seadus (
lg-d 2 ja 4) sätestab absoluutsed keeldumisalused, mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud. Eeltoodud asjaoludel, tuginedes
MS § 371 lg 1 p 4, kohus jätab V.S.i suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots Kohtunik Jõustus 03.06.2021 Tallinna Ringkonnakohtu määrusega. Tln RKK määruse resolutsioon:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.