Kriminaalasi nr 1-20-1186 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 30. märts 2021, Jõgeva kohtumaja (kohtuistung toimus 25.03.2021) Kriminaalasja number 1-20-1186 Kohtunik Liivi L
§ 87
lg 8 alusel muuta Axxx-Lxxxa Axxxxxxx Tartu Maakohtu 09.03.2020.a otsusega kohaldatud mõjutusvahendi liiki.
§ 87
lg 8 ja § 87 lg 1 p 9 alusel kohaldada Axxx-Lxxxx Axxxxxxx mõjutusvahendina paigutamist kinnisesse lasteasutusse, s.o Maarjamaa Hariduskolleegiumisse 1 (üheks) aastaks. 1
(8)KrMS § 180 lg 1, 3 alusel jätta riigi õigusabi kulu summas 182,40 eurot riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK Axxx-Lxxxx Axxxx on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 09.03.2020.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-20-1186
§ 121
lg 2 p 3 järgi.
§ 87
lg 1 p 6 aluselt vabastati Axxx-Lxxxx Axxxxxkaristusest ja allutati 1 aastaks käitumiskontrollile vastavalt
§ 75
sätetele.
§ 75
lg 1 alusel on Axxx-Lxxxx Axxxx kohustatud järgima käitumiskontrolli ajal järgmisi kontrollnõudeid: elada kohtu määratud alalises elukohasxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond; ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
§ 75
lg 2 p 2 alusel kohustati Axxx-Lxxxx Axxxxxx mitte tarvitama alkoholi ja
§ 75
lg 2 p 4 alusel jätkama õpinguid põhihariduse omandamiseks.
§ 75
lg 2 p 5 alusel kohustati Axxx-Lxxxa Axxxxxxxalluma psühhiaatrilisele ravile ja
§ 75lg 2 p 8 alusel osalema kriminaalhooldaja määratavas sotsiaalprogrammis.
Käitumiskontrolli teostamiseks määrati Axxx-Lxxxx Axxxx Viru Vangla III üksuse (noortevangla) kriminaalhooldaja järelevalve alla. AxxxxLxxxxxAxxxxx kriminaalhooldus algas 25.03.2020 ja lõppeb 25.03.
- Kriminaalhooldusametnik esitas 11.02.2021 kohtule erakorralise ettekande Axxx-Lxxxx Axxxxx kohta. Erakorralise ettekande kohaselt on Axxx-Lxxxx Axxxx rikkunud korduvalt registreerimiskohustust, ta ei ole kriminaalhooldusametnikule kättesaadav telefoni teel ega ka elukohas. Sotsiaalprogrammi „Minu valik“ läbiviimist on takistanud süüdimõistetu väidetavad haigestumised, mille tõttu on programmi läbiviimise perioodi korduvalt pikendatud. Probleeme on koolikohustuse täitmisega. Axxx-Lxxxx Axxxx ei käi koolis ning tal puudub huvi tekkinud võlgnevusi likvideerida, kuigi kool on selleks korduvalt võimalusi andnud. 20.04.2020 saabus ametnikule politseilt informatsioon, et Axxx-Lxxxa Axxxx on rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu 19.04.2020, tuvastatud alkoholijoove 0,08 mg/l kohta. Ametnik on korduvalt noorele selgitanud kriminaalhoolduse põhimõtteid, talle määratud kontrollnõuete ja kohustuste täitmise vajalikkust, rikkumiste tagajärgi ning koostanud rikkumiste kohta kaks kirjalikku hoiatust 23.04.2020 ja 06.01.
- Vaatamata korduvatele lubadustele kohustusi täita on Axxx-Lxxxx Axxxx jätkanud nende rikkumist ning lisandunud on hulkumine. Arvestades Axxx-Lxxxa Axxxxx praegust käitumist, mis ohustab tema enda elu, tervist ja arengut, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule ettepaneku kohaldada Axxx-Lxxxx Axxxxxxx kinnise lasteasutuse teenust. Kinnise lasteasutuse teenus tagaks noorele kontrollitud keskkonna ja põhihariduse omandamise. 2
(8)01.03.2021.a kirjaga kaasas kohus menetlusse kohaliku omavalitsuse Jõgeva valla. Kohus palus kohalikul omavalistusel esitada seisukoht Axxx-Lxxxx Axxxxx kinnisesse lasteasutusse paigutamise kohta. 10.03.2021.a esitas Jõgeva Vallavalitsus kohtule oma seisukoha Axxx-Lxxxx Axxxxx kinnisesse lasteasutusse paigutamise kohta. Kohalik omavalitsus toetab kriminaalhooldaja taotlust Axxx-Lxxxx Axxxxx kinnise lasteasutuse teenusele suunamiseks, kuna noore käitumine ohustab tema edasist elu, heaolu ja arengut ning ohtu ei ole võimalik piirata ühegi vähem piirava toetusmeetmega. Kohaliku omavalitsuse seisukohale on lisatud erinevad dokumendid: Haigusjuht nr 20130916-331397, C.R. Jakobsoni nim. xxxxx Põhikooli informatsioon 29.07.2020, C.R. Jakobsoni nim TxxxxxPõhikooli informatsioon 12.02.2021, õpilase individuaalse arengu jälgimise kaart, väljavõte õpilasraamatust, klassitunnistuse koopia 2020/2021 õa, vastuskiri Justiitsministeeriumilt, MDFT kokkuvõte, vastuskiri SA Tartu Ülikooli Kliinikumilt 01.03.2021, kliendiandmestik (juhtumiplaani I osa), abivajaduse hinnang (juhtumiplaan II osa), eelnevalt läbiviidud hindamised (juhtumiplaani III osa), tegevuskava väljatrükk (juhtumiplaani IV osa). 22.03.2021 esitas kriminaalhooldusametnik ülevaate Axxx-xxxxx Axxxxx kriminaalhooldusest perioodil 11.02.2021 kuni 22.03.
- Kriminaalhooldusametnik on kutsunud Axxx-Lxxxa Axxxxxx korduvalt vastuvõtule, kuid süüdimõistetu on jäänud ilmumata. Ametniku kõnedele ta reeglina ei vasta. 15.03.2021 sai ametnik politseist teate, et Tartu politseijaoskonna ametnikud tuvastasid 11.03.2021 ja 13.03.2021 Axxx-xxxxx Axxxxxl alkoholijoobe. 11.03.2021 kell 02.08 tuvastati alkoholijoobeks 0,69 mg/l kohta ja 13.03.2021 kella 18.37 ajal 0,66 mg/l kohta. Kriminaalhooldajana võttis 25.03.2021 kohtuistungist osa Terje Kaldma. Ametnik andis ülevaate erakorralisest ettekandest ja kriminaalhooldusest pärast erakorralise ettekande esitamist. Kriminaalhooldusametnik jäi erakorralises ettekandes esitatud taotluse juurde paigutada Axxx-Lxxxx Axxxx kinnisesse lasteasutusse. Kui AnxxxLxxxx Axxxxxpraegu suunatakse kinnise lasteasutuse teenusele, siis on väga suur tõenäosus, et ta suudab ära lõpetada
- klassi ja alustada sügisel
- klassis. Ametnik kinnitas, et tänaseks päevaks on ta suhelnud sotsiaalkindlustusametiga ja koht kinnises lasteasutuses on Axxx-Lxxxx Axxxxx jaoks olemas. Axxx-Lxxxx Axxxx tunnistas rikkumisi ja selgitas, et rikkumiste põhjuseks on halvad peresuhted. Ametniku vastuvõtule ei ole ta julgenud minna, kuna vahepeal jättis minemata. Alkoholi tarvitab, sest see parandab enesetunnet. Koolikohustuse täitmiseks ei jagu motivatsiooni. Sotsiaalprogramm on praeguseks läbitud. Kinnisesse lasteasutusse ei taha minna, kuid saab aru, et ta on ise muud võimalused ära rikkunud. Süüdimõistetu nõustub, et kontrollitud keskkond võib talle kasuks tulla. Ta arvab, et saaks oma elu korraldamisega paremini hakkama, kui isa teda rohkem toetaks ja motiveeriks. Kohtuistungil osalesid alaealise seaduslikud esindajad isa xxxxxxxxxxxja ema xxxxxxxxxxxxxx. xxxxxxxxxxxei usu, et olukord paraneb. Axxx-Lxxxx Axxxx elab temaga alates
- aastast. Tema töökoht on kodus kaugel ja tütar on 3-4 päeva nädalas iseseisvalt. Ta ei tea, kas tütar suudab alkoholi tarvitamisest hoiduda. Psühhiaatri juures on ta koos tütrega käinud ja on nõus veel minema. Tütre vaimset tervist ta normaalseks ei pea, kuivõrd tütar on teinud enesetapukatse. Axxx Axxxx usub, et kui Axxx-Lxxxa Axxxx püüaks ennast parandada, oleks tema õppeedukus hea. Ta usub, et erikool võib tütart distsiplineerida. 3
(8)xxxxxxxxxxxxxn lisas, et Axxx-Lxxxx Axxxxxx on keeruline iseloom ja ta kardab, et tütar ei saa erikoolis hakkama. Viimasel ajal ei ole tema saanud tütrele toeks olla, kuna tal endal on probleeme. xxxxxxxxxxxxxx selgitas, et Axxx-Lxxxx Axxxx vajab palju tähelepanu ja tema isa võiks temaga rohkem suhelda. Jõgeva vallavalitsuse esindajatena võtsid istungist osa Liivi Noormägi ja Eerika Porro volikirja alusel. Liivi Noormägi selgitas, et vald toetab kriminaalhooldusametniku ettepanekut. Kinnise lasteasutuse teenus on lapse arengut toetav teenus. Axxx-Lxxxx Axxxx on kolmandat aastat
- klassis ja väga vähe tõenäoline on, et ta kooli naaseb ja jätkab õppimist. Kahtlemata on vanemate poolt lapse hooletusse jätmist. Isa on usaldanud oma tütre koju, ta peab tööl olema, kuid Axxx-Lxxxx Axxxx kuritarvitab oma isa usaldust. Lisaks selgitas Liivi Noormägi, et kohaliku omavalitsuse arvamusele ei lisanud sotsiaalkindlustusameti arvamust, kuna arutatakse kriminaalhooldaja erakorralist ettekannet seoses kriminaalhoolduse nõuete mittetäitmisega. Kohaliku omavalitsuse avalduse esitamise korral oleks olnud kohased sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 1302 nõuded. Ta kinnitas, et sotsiaalkindlustusameti spetsialist on teadlik Axxx-Lxxxx Axxxxx asjast. Eerika Porrol täiendusi ei olnud. Kaitsja leidis, et puuduvad materiaalõiguslikud alused lapse kinnisesse lasteasutusse paigutamiseks. Kaitsja arvates ei ole õige saata last kohustuste mittetäitmise eest nö vanglatüüpi asutusse, milleks kaitsja arvates erikool on. Kaitsja jaoks oli probleem, et kohalik omavalitsus ei ole küsinud sotsiaalkindlustusametilt arvamust lapse vabadust piirava meetme sobivuse kohta. Kaitsja viitas SHS § 1302 lg 3 p
- Lapse saatmine erikooli kriminaalhooldaja soovil ei ole kaitsja arvates lubatav. Alaealise alkoholi tarvitamise kohta pidas kaitsja vajalikuks selgitada, et alkoholi tarvitamine AxxxxLxxxx Axxxxx poolt ei ole olnud tihe ning tegemist ei ole olnud kriminaalse joobega. Kaitsja usub, et Axxx-Lxxxx Axxxx suudab edaspidi rikkumisi vältida ning kaaluda tuleks kriminaalhoolduse pikendamist. Kaitsja palus jätta taotlus lapse suunamiseks kinnise lasteasutuse teenusele rahuldamata. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne ja selles esitatud taotlus mõjutusvahendi muutmiseks on põhjendatud ning tuleb rahuldada.
§ 87
lg 4 teine lause sätestab, et kontrollnõuete järgimata jätmise või pandud kohustuste täitmata jätmise korral võib kriminaalhooldusametnik isikut kirjalikult hoiatada või kohus pikendada talle määratud käitumiskontrolli tähtaega kuni ühe aasta võrra või muuta talle määratud kohustusi vastavalt
§ 75
lg 2 ja 3 sätestatule.
§ 87
lg 8 kohaselt võib kohus muuta muuhulgas
§ 87
lg 1 p 2-10 sätestatud mõjutusvahendite liiki.
§ 87
lg 1 p 9 järgi on üheks mõjutusvahendiks kinnisesse lasteasutusse paigutamine, mille kohaldamisel tuleb järgida sotsiaalhoolekandeseaduses sätestatud kinnisesse lasteasutusse paigutamise põhimõtteid. Kaitsja leiab, et nimetatud põhimõtteid ei ole järgitud, kuivõrd esitamata on SHS § 1302 lg 3 p 5 kirjeldatud sotsiaalkindlustusameti arvamus lapse vabadust piirava meetme sobivuse kohta. Kohus ei nõustu kaitsjaga ja leiab, et erakorralise ettekande menetlemisel on järgitud sotsiaalhoolekandeseaduses sätestatud kinnisesse lasteasutusse paigutamise põhimõtteid. 4
(8)Kohus kaasas menetlusse kohaliku omavalitsuse, määras alaealise huvide kaitseks talle kaitsja, kuulas ära alaealise mõlemad seaduslikud esindajad ja ka Axxx-Lxxxx Axxxxx enda ning kriminaalhooldusametniku, kes on aasta jooksul teinud alaealisegaihedat koostööd. Lisaks uuris kohus esitatud kirjalikke tõendeid, milleks on erakorraline ettekanne ja sellele lisaks esitatud materjalid, Jõgeva Vallavalitsuse seisukoht ja sellele lisatud haigusjuht nr 20130916-331397, C.R. Jakobsoni nim. xxxxxxPõhikooli 29.07.2020 ja 12.02.2021 informatsioon, õpilase individuaalse arengu jälgimise kaart, väljavõte õpilasraamatust, klassitunnistuse koopia 2020/2021 õa, vastuskiri Justiitsministeeriumilt, MDFT kokkuvõte, vastuskiri SA Tartu Ülikooli Kliinikumilt 01.03.2021, kliendiandmestik (juhtumiplaani I osa), abivajaduse hinnang (juhtumiplaan II osa), eelnevalt läbiviidud hindamised (juhtumiplaani III osa), tegevuskava väljatrükk (juhtumiplaani IV osa). Kohtuistungil on nii kriminaalhooldusametnik kui kohaliku omavalitsuse esindaja kinnitanud, et sotsiaalkindlustusamet on noore olukorrast teadlik ning talle on koht kinnises lasteasutuses garanteeritud. Lapse võib kinnisesse lasteasutusse paigutada SHS § 1302 lg 1 tulenevalt vaid juhul, kui lapse käitumine seab ohtu tema enda elu, tervise või arengu või teiste isikute elu või tervise ja seda ohtu ei ole võimalik kõrvaldada ühegi vähem piirava meetmega. Kohtus uuritud tõenditest nähtub, et lisaks sellele, et Axxx-Lxxxx Axxxx on pannud toime
§ 121
lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo (korduva valu ja tervisekahjustusi tekitava kehalise väärkohtlemise), mille eest ta allutati käitumiskontrollile, on ta jätkanud katseajal käitumist, millega on ohustatud eelkõige tema enda tervis. Kuid suur oht on kahjustada ka teisi isikuid. Varasemalt toime pandud kuritegusid on mõjutanud alkoholi tarvitamine, mistõttu kohaldati alaealisele käitumiskontrolli ajaks
§ 75lg 2 p 2 alusel alkoholi tarvitamise keeld.
Sellele vaatamata on Axxx-Lxxxa Axxxx jätkanud alkoholi tarvitamis, joove on tuvastatud kokku kolmel korral: 19.04.2020, 11.03.2021 ja 13.03.2021. Tuvastatud joove on olnud viimati keskmise joobe lähedal. Lisandunud on suitsetamine ning on ette tulnud ka narkootikumide tarvitamist. Arvestades isiku vanust, on selline sõltuvusainete tarvitamine selgelt tema tervist kahjustav ja lisaks võib kaasa tuua ka ettearvamatu käitumise. Lisaks on ta tarvitanud ka isale määratud ravimeid ning manustanud neid liigsetes kogustes. Juulis 2020.a on Axxx-Lxxxx Axxxx võõraste ravimite liigse manustamise tõttu toimetatud SA Tartu Ülikooli Kliinikumi xxxxxxxxxxxxxxxxxxkusse. Kaaluti tema hospitaliseerimist, kuid Axxx-Lxxxa Axxxx keeldus ravist. Axxx-Lxxxx Axxxxxei allu vanemlikule järelevalvele ega täida ka kohustust elada kohtu poolt kindlaks määratud elukohas. Ka lapsevanemad ei suuda kontrollida tütre liikumisi, esineb hulkumist, öist kodust äraolekut, ööbimist võõrastes kohtades, ebasobivaid seksuaalsuhteid. Enda viibimiskohta keeldub alaealine avaldamast, liigub teadmata seltskonnas. Alkoholitarvitamist on tulnud ette ka enda elukohas. Axxx-Lxxxx Axxxxx selline riskiv elustiil võib viia kuriteo ohvriks langemiseni. Kindlasti kahjustab selline tegevus tema tervist ja arengut. Vaatamata kõigile Axxx-Lxxxx Axxxxx käitumise parandamiseks kohaldatud mõjutusvahenditele ja meetmetele on süüdimõistetu käitumisprobleemid süvenenud. Erakorralise ettekande kohaselt on Axxx-Lxxxa Arxxx rikkunud korduvalt talle 09.03.2020.a Tartu Maakohtu otsusega määratud registreerimiskohustust. Nii ei ilmunud ta kriminaalhooldaja juurde 21.12.2020 ja 28.12.2020 ning ei teavitanud ametnikku oma mittetulekutest ega olnud ka telefoni teel kättesaadav. Hilisemalt tõi 5
(8)mitteilmumiseks välja erinevaid põhjusi, mida ei saa lugeda mõjuvaks (näiteks oli kauge tulla, väidetavalt ei saanud teadet). Rikkumiste kohta tehti hoiatus. 11.01.2021 toimus süüdimõistetuga kohtumine, mis jäi enne erakorralise ettekande koostamist viimaseks, kuna Axxx-Lxxxx Axxxx kokkulepitud ajal, s.o 18.01.2021 enam kohale ei ilmunud. Mitteilmumist põhjendas telefoni teel pedikuloosi raviga. Uueks ajaks lepiti kokku 25.01.2021 ning sellest ajast alates kriminaalhooldusametnik temaga enam kontakti ei saanud. Ametnik käis süüdimõistetut ka kodust otsimas, kuid tulutult. Telefonile ta ei vastanud ning hilisemalt oli telefon välja lülitatud. 15.02.2021 sai ametnik kriminaalhooldusalusega ühendust tema isa vahendusel helistades viimase telefonile. Registreerimiskohustuse mittetäitmist põhjendas Axxx-Lxxxa Axxxx sellega, et ta ei ole üldse Jõgeval olnud. Lepiti kokku uus aeg järgmiseks päevaks pärast kooli, s.o 16.02.2021 kell 15.30, kuid Axxx-Lxxxa Axxxx taaskord kohale ei ilmunud ega korduvatele kõnedele 16.02.2021 ja 17.02.2021 ei vastanud. 22.02.2021 sai ametnik hooldusalusega kontakti valla lastekaitse vanemspetsialisti vahendusel Eerika Porro, kes oli parasjagu kodukülastusel. Süüdimõistetu lubas taas ilmuda järgmisel päeval ametniku vastuvõtule. Ka 23.02.2021 jättis ta ilmumata ega vastanud telefonile. Kriminaalhooldaja üritas taaskord alaealisega korduvalt ühendust saada, lõpuks õnnestus see 01.03.2021. AxxxLxxxx Axxxx avaldas, et ei pea ilmumist enam mõttekaks, kuna kohtule on ettekanne juba esitatud. Kriminaalhooldaja selgitas jätkuvalt kohustuste täitmise vajalikkust. Siis selgus, et süüdimõistetu viibib kodust eemal, väidetavalt 200 km kaugusel, täpsemat asukohta keeldus avaldamast. Lubas kohale ilmuda 02.08.2021, kuid ei ilmunud. Samuti lubas ta ilmuda 08.03.2021, kuid ei ilmunud ei sel päeval ega ka järgnevatel. Kaitsja märkis, et registreerimiskohustuse rikkumine on olnud juhuslikku laadi ja noorele tuleks anda uus võimalus. Kohus ei saa kaitsja seisukohaga nõustuda. Eelkirjeldatust nähtub, et registreerimiskohustuse täitmata jätmine on alates 2020.a detsembrikuust olnud süstemaatiline. Mõjuvaid põhjuseid selleks ei ole olnud ja vaatamata korduvalt antud lubadustele ei ole olukord muutunud. Lisaks registreerimiskohustuse rikkumisele on Axxx-Lxxxx Axxxx ilma eelneva loata lahkunud oma elukohast ega olnud kriminaalhooldajale seetõttu kättesaadav ning keeldus ka enda viibimiskohta avaldamast. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et ka tema lähedased ei olnud tema asukohast teadlikud. Kohtuotsusega määrati Axxx-Lxxxx Axxxxxxx
§ 75lg 2 p 4 alusel kohustus jätkata õpinguid põhihariduse omandamiseks.
Ka seda ei ole süüdimõistetu suutnud täita ja kinnitab, et see on tingitud tema enda tegevusetusest. Axxx-Lxxxa Axxxxxasus C. R. Jakobsoni nim. xxxxxxPõhikooli õppima 01.09.
- klassi, olles jäetud klassikursust kordama õppeaastaks 2019/2020xxxxxxxxxxxx Koolis. Õppeaastal 2019/2020 oli Axxx-Lxxxx Axxxxx puhul kõige suurem mure koolikohustuse mittetäitmine, millest tulenevalt ei olnud tal võimalik omandada II kooliastme lõpuks vajalikke õpitulemusi. Kool on võtnud ühendust lapsevanemaga ning pöördunud korduvalt valla lastekaitse poole, andes informatsiooni Axxx-Lxxxxxkoolikohustuse mittetäitmisest, et selgitada välja koolikohustuse mittetäitmise põhjusi ja takistusi. Õppealajuhataja ja klassijuhataja on korduvalt vestelnud õpilasega koolikohustuse ja õppeülesannete täitmise teemal, kuid tulemusteta. Axxx-Lxxxx Axxxxxxx on antud korduvalt aega positiivsete õpitulemuste saavutamiseks, kuid ta ei ole neid võimalusi kasutanud, hoolimata lubadustest ja kokkulepetest aineõpetajatega. Ka distantsõppe ajal ning pärast seda pakkus kool abi õppeülesannete täitmisel, kuid Axxx-Lxxxx Axxxxxseda ei kasutanud. Õppenõukogu otsusega jäi Axxx-Lxxxx Axxxx taas klassikursust kordama. Õppeaastal 2020/2021 täitis Axxx-Lxxxx Axxxx koolikohustust kaks nädalat, seejärel ilmus kooli vaid üksikutel päevadel. Kool on soovinud õpilast toetada, pakkudes võimalusi 6
(8)konsultatsioonideks ja võlgnevuste järele vastamiseks, kuid Axxx-Lxxxx Axxxxxei ole neid kasutanud. Klassijuhatajal ei ole olnud võimalust AxxxxLxxxx Axxxxxxx tema koolikohustuse täitmisest ja õppeedukusest rääkida, kuna Axxx-Lxxxa Axxxx ei vasta telefonile ega ka Stuudiumis. Kuna Axxx-Lxxxx Axxxxxxx ei ole olnud võimalik kohtuda, et leida koostöös temaga põhjuseid ja lahendusi koolis mittekäimisele, siis on olukord õppetöös puudumiste pärast muutunud väga keeruliseks. Korrektselt täitmata on
§ 75lg 2 p 5 alusel määratud kohustus alluda psühhiaatrilisele ravile.
Uuritud materjalist nähtub, et Axxx-xxxxx Axxxxxon vaimse tervise õe vastuvõtul käinud, kuid korduvalt on ta kokkulepitud aegadel jäänud ilmumata. Axxx-Lxxxx Axxxx ei ole motiveeritud raviplaani järgima ning on seadnud ennast olukordadesse, mis võivad ohustada tema emotsionaalset ja füüsilist heaolu. Eelnevast tulenevalt on Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliiniku arst soovitanud lastekaitsel hinnata täiendavate tugimeetmete rakendamist struktureeritud ning stabiilse kasvukeskkonna tagamiseks. Käesolevaks ajaks on Axxx-Lxxxx Axxxx täitnud vaid
§ 75
lg 2 p 8 määratud kohustuse läbida kriminaalhooldusametniku valitud sotsiaalprogramm „Minu valik“. Siiski ei ole ka selle kohustuse täitmine kulgenud plaanipäraselt. Seoses Axxx-LxxxxxAxxxxx väidetavate haigustega ja kriminaalhooldusametniku juurde mitteilmumistega on programmi läbiviimise perioodi korduvalt pikendatud. Kohtuistungil tunnistas süüdimõistetu, et kõik haigestumised ei olnud tegelikult tõsised ning alati ta arsti juurde ei pöördunudki. Viimane kohtumine oli planeeritud 18.01.2021, kuid Axxx-Lxxxx Axxxxxvastuvõtule ei ilmunud. Seejärel ei saanud kriminaalhooldusametnik temaga kontakti. Programm lõpetati kaks päeva enne kohtuistungit 23.03.
- Kriminaalhooldusametniku sõnul oli Axxx-xxxxxxAxxxxxsotsiaalprogrammis osaledes tubli, teema huvitas teda ja programmi oli temaga hea läbi viia. Lisaks kohtu määratud mõjutusvahenditele on Jõgeva Vallavalitsuse lastekaitse spetsialistid samuti perega pikema perioodi vältel tegelenud, pakkudes perele erinevaid nõustamisi ja teraapiaid ning aidanud korraldada Axxx-Lxxxx Axxxxx psühhiaatrilist ravi. Axxx-Lxxxa Axxxx suunati mitmedimensioonilisse pereteraapiasse (MDFT), mis kestis kuus kuud ning lõppes 01.02.
- Pereteraapias osales Axxx-Lxxxx Axxxx peamiselt koos isaga, samuti tegi terapeut temaga ka individuaaltööd. Kuigi programm andis vähesel määral positiivseid tulemusi, ei muutnud seeläbi Axxx-Lxxxx Axxxxx käitumine. Kohus nõustub, et süüdimõistetu edaspidises elukorralduses on vajalik stabiilne keskkond, kus on kindel päevakava, rutiin ja kehtestatud reeglid. Oluline on spetsialistide olemasolu keskkonnas, et toetada lapse iseseisvuse, toimetulekuoskuse, probleemide lahendamise oskuse ja emotsioonide reguleerimise oskuse arengut. Tagamaks alaealisele turvalise elu ja tervise ning edasise arengu, on käesolevalt kinnisesse lasteasutusse paigutamine vältimatu. Kergemate meetmetega ei ole see võimalik olnud. Eelnevast tulenevalt tuleb kohaldada Axxx-Lxxxx Axxxxxxx
§ 87
lg 8 ja § 87 lg 1 p 9 alusel mõjutusvahendina paigutamist kinnisesse lasteasutusse, s.o Maarjamaa Hariduskolleegiumisse.
§ 87
lg 5 järgi paigutatakse noorem kui kaheksateistaastane isik kinnisesse lasteasutusse kuni üheks aastaks. Menetluskulud KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu 182,40 eurot. 7
(8)Kaitsja osavõtt kogu kriminaalmenetlusest on kohustuslik, kui isik on pannud kuriteo või õigusvastase teo toime alaealisena (KrMS § 45 lg 2 p 1). Kohus on seisukohal, et kuna Axxx-Lxxxx Axxxxxon alaealine, kellel puudub iseseisev sissetulek, tuleb tema menetluskulud jätta KrMS § 180 lg 3 teise lause alusel riigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 8
(8)