) § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Nõude aluseks on mogo OÜ ja kostja I vahel 31.07.2018 sõlmitud laenu- ja tagatisomandamise leping nr L31072018/0080, mille alusel liisis mogo OÜ sõiduki kapitalirendi vormis kostjale I ja kostja I kohustus sõiduki omandamise eest tasuma mogo OÜ-le maksegraafiku alusel igakuiselt väljaostu- ja intressimakseid. Lepingu kohaselt võimaldas mogo OÜ kostjale I kokku 4253,85 eurot. Samuti on nõude aluseks mogo OÜ ja kostja II vahel 31.07.2018 sõlmitud käendusleping nr GP31072018/0080, mille punkti 1 alusel kostja II vastutab võlausaldaja ees lepingus nr. L31072018/0080 sätestatud ulatuses mogo OÜ ning kostja I vahel sõlmitud lepingust tulenevate kostja I kohustuste eest. Käenduslepingu punkti 2.1 kohaselt on kostja I vastutuse rahaline maksimumsumma 10 118,57 eurot. Kostjad ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi korrektselt. 01.08.2019 ütles mogo OÜ liisingulepingu üles. Mogo OÜ 20.09.2019 loovutas oma nõuded kostjate vastu hagejale. Nõuete loovutamisest on kostjaid teavitatud. Kohus edastas kostjatele hagimaterjalid koos menetlusse võtmise kohtumäärusega ja nõudis kostjatelt kirjalikku vastust. Kostjaid hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Hagimaterjalid toimetati kostjale I kätte posti teel isiklikult tema seadusliku esindaja kaudu. Hagimaterjalid edastati 18.01.2021 kostjale II avalikult
Kostjad kohtu poolt määratud tähtajaks ei vastanud ega esitanud vastuväiteid.
kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. 2
lg 1sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-4-15 leidnud, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul. Samas ei tähenda eelöeldu seda, et lepingulise esindaja kulu oleks ilma pikemata alati vajalik ja põhjendatud tsiviilasja hinna ulatuses. Lepingulise esindaja kulu võib konkreetse tsiviilasja keerukust ja mahtu arvestades olla vajalik ja põhjendatud ka väiksemas ulatuses kui tsiviilasja hind, seda eriti suurema tsiviilasja hinnaga asjades. Maakohus leiab, et lepingulise esindaja kulu (420 eurot) ei ole põhjendatud. Kohtu hinnangul on antud juhul lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud väiksemas ulatuses kui tsiviilasja hind. Tegemist ei ole keerulise ega mahuka tsiviilasjaga. Kohus arvestab ka, et rahuldab hagi eelmenetluses tagaseljaotsusega seetõttu, et kostjad ei ole hagile tähtajaks vastanud. Eelnevat arvestades on hageja põhjendatud ja vajalik esindajakulu 100 eurot. Lisaks peavad kostjad hüvitama hagejale riigilõivu 300 eurot. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 400 eurot. Hageja on taotlenud
lg 4 alusel kohustada kostjaid hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. Täiendavalt selgitab kohus, et
lg 5 kohaselt dokument loetakse kostjale II avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.