← Eesti

2-20-1297/48

Obsah (8)§ 101§ 116§ 97§ 96§ 100§ 102§ 99§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Anu Vismann Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 23.04.2021, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-1297 Tsiviila

§ 101lg 1 määrata pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Lapse isa (kostja) elab lapse emast ja lapsest lahus alates tsiviilasjas nr 2-19-14426 tehtud esialgse õiguskaitse määrusest, millega rakendati esialgset õiguskaitset ning M M V asus elama oma ema K A juurde. Kuna kostja ei ole lapse vajaduste täitmise eest sellest ajast alates minimaalses vajalikus ulatuses hoolitsenud, tuleb asuda seisukohale, et isa oma ülalpidamiskohustust lapse ees vajalikul määral täitnud ei ole. Kostja on perioodil 01.11.201930.03.2020 tasunud elatist kokku summas 260 eurot. Hageja on varasemalt kohtule avaldanud, et kostja ei ole tasunud elatist alates november

  1. Ekslikult vastas hageja kohtu küsimusele, et ta nõuab elatist alates 31.03.
  2. Vastavalt varasemalt avaldatud faktilistele asjaoludele, so mis hetkest alates ei ole kostja tasunud elatist, palub hageja välja mõista ka tagasiulatuv elatis summas 1156 eurot, so 01.11.2019 kuni 31.03.2020 ehk hagiavalduse täpsustuse esitamise seisuga. Alates 01.04.2020 palub hageja kohtul kohustada T Vt tasuma M M Vele igakuist elatist summas, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuni M M Ve täisealiseks saamiseni. Käesoleval juhul on lisaks juba märgitud kuludele lapse kulude seas määrava tähtsusega ka tasuline kool, mille igakuine kulu 144-192 eurot on ainuisikuliselt tasutud hageja ema poolt. Kostja on esitanud nimekirja oma igakuistest kuludest lapsele, esitamata ühtegi tõendit. Kostja on asunud igakuiselt tegema tasaarvestusi, mis annaksid aluse elatise väiksemas suuruses maksmiseks. Hageja arvates on selline lähenemine ebaõige, kuna elatist tuleks vaadata aasta lõikes ning igakuise elatise suurus tuleneb kulude keskmisest määrast. Selgelt on vanemal, kellega laps elab, rohkem kulutusi, sest lapse igapäevaelu korraldab just see vanem. Näiteks tuleb elukoha valikul arvestada lapse vajadusi. 2 Igapäevane toitmine, riietamine ja tervishoiuga seonduv jääb tavaliselt selle vanema kanda, kellega laps elab. Asjaolu, et kostja on mõnel korral ostnud riideeseme või teeb kulutusi lapse toidule sellel ajal, kui laps on suhtluskorra alusel lapse isal külas, ei ole sellises proportsioonis aluseks elatise vähendamiseks alla miinimummäära. Kummastavalt on kostja toonud esile, et temal kulub 6 päeva jooksul lapsele 205 eurot. Selliste arvutuste järgi oleks ka hageja igakuised kulud tunduvalt suuremad. Siiski leiab hageja, et kostja kulud on ülepaisutatud ning tegemist ei ole kuludega, mis annaksid aluse elatise vähendamiseks. Vastuseks kostja viidatud uuringutele juhib hageja tähelepanu, et Riigikohus on leidnud, et seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Arvestades kostja esitatud seisukohti leiab hageja, et puudub alus elatise väljamõistmiseks alla seaduses sätestatud miinimummäära. Kostja ei ole toonud esile mõjuvaid põhjusi elatise vähendamiseks. Samuti ei nähtu kostja seisukohtadest asjakohaseid põhjendusi või

§-st 102 tulenevaid aluseid, mis annaksid võimaluse elatise vähendamiseks alla miinimummäära. Hageja palub rahuldada M M Ve hagi ja kohustada T Vt tasuma alates 01.04.2020 M M Vele igakuist elatist summas, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, kuni M M Ve täisealiseks saamiseni. Samuti palub hageja mõista T Velt M M Ve kasuks välja tagasiulatuva elatise alates 01.11.2019 kuni 31.03.2020 kokku summas 1156 eurot. Hageja palub kohustada T Vt tasuma M M Vele elatist lapse seadusliku esindaja K A arvelduskontole nr XXX ning elatise tasumise kuupäevaks määrata iga kuu viies kuupäev. Hageja palub jätta hageja menetluskulud T Ve kanda.

  1. 22.10.2020 täpsustas hageja oma nõudeid. Hageja märkis, et kuivõrd hagiavaldus on kohtule esitatud 26.01.2020, siis palub hageja tagasiulatuva elatise nõude osas arvestada perioodi 01.11.201925.01.
  2. Hagejal on kostja vastu tagasiulatuva elatise nõue kokku summas 775,50 eurot. Hageja palub kohustada T Vt tasuma alates 26.01.2020 M M Vele igakuist elatist summas, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, kuni M M Ve täisealiseks saamiseni ning mõista T Velt M M Ve kasuks välja tagasiulatuva elatise alates 01.11.2019 kuni 25.01.2020 kokku summas 775,50 euro. Kostja vastuväited
  3. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja ei ole nõus miinimumelatise nõudega, kuna laps viibib tavaliselt minimaalselt ühes kuus 6 päeva isaga. Sel perioodil kui laps elab isa juures, teeb kõik lapsega seotud kulud isa. Lapsega seotud kulud isal ühes kuus on (kui laps viibib 6 päeva isaga): eluasemekulud 30 eurot, toidukulud 60 eurot, transport: 60 eurot (lapse liikumine Tartu-Tallinna vahel 2 korda kuus, bussi või autoga), kulutused tervishoiule 10 eurot, kulutused hügieenitarvetele 10 eurot, kulutused riietele, jalanõudele 20 eurot ja lapse telefoniarve 15 eurot. Nendel kuudel, kui lapsel on koolist koolivaheaeg (jaanuar, veebruar, aprill, juuni, juuli, august, oktoober, detsember), viibib laps isa juures pool aega koolivaheajast, kokku umbes 58 päeva aastas. Eesti riigis valitseva eriolukorra tõttu viibib laps isa juures käesoleval hetkel 05.-25.04.2020, kokku 3 nädalat. Sel ajal on kõik lapsega seotud kulud isa kanda. Seega aprillikuu

(2020)eest ei pea isa elatisraha maksma. Kõigest eelnevast tulenevalt leiab lapse isa, et miinimum elatissumma nõudmine ei ole õiglane, kuna isa panustab lapse ülalpidamisse. Lapse isa osaleb lapse kasvatamises ja lapse ülalpidamise kohustuses. Märtsis 2020 avaldas Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus uuringu, millest ilmneb, et miinimumelatise määr on hetkel Eesti Vabariigis liiga suur. Uuringus on välja toodud, et elatise miinimummäär on 70 % suurem kui keskmiselt lapsele kulub. Seega on lapse ülalpidamiskulu ühe vanema kohta uuringu järgi 172 eurot kuus. 5. 11.11.2020 esitas kostja kohtule täiendava seisukoha. Tagasiulatuvalt ei ole kostja nõus tasuma elatist. Hageja kolis lahku elama oktoobris 2018 ja laps jäi elama kostja juurde Tartusse üheteistkümneks
(11)kuuks - novembrist 2018 kuni oktoobrini
  1. Samal ajal sai hageja riigipoolset lapsetoetust 60 eurot kuus, millest kandis kostjale 510 eurot. Üheteistkümne kuuga sai hageja riigilt 3 lapsetoetust 660 eurot, millest kostjale jäi üle kandmata 150 eurot. Elatist hageja perioodil, kui laps elas Tartus novembris 2018-oktoobris 2019, kostjale ei tasunud. 11-kuulise perioodi eest oleks pidanud hageja tasuma kostjale elatist (540 / 2) 270 eurot kuus, kokku summas 2970 eurot (11 x 270). Seetõttu ei ole kostja nõus hageja nõudega tasuda hagejale perioodi november-detsember 2019 ja jaanuar 2020 eest elatist summas 775,50 eurot. Kostja on nõus tasaarveldama- kostja kulud 2970 eurot lahutada hageja kulud 775,50 eurot, tuleb hagejal kostjale kanda 2194,50 eurot. Kostja on nõus tasuma elatist 156 eurot kuus. Hageja nõuab igakuist elatist isalt 292 eurot kuus, peab ta panustama ta ka ise lapse kasvatusse igakuiselt 292 eurot, siis kokku teeb see lapse kasvatuseks igakuiselt 292 + 292 + 60 = 644 eurot kuus. Hageja seaduslik esindaja K A saab riigilt igakuiselt lapsetoetust 60 eurot kuus. Uuringu „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“ Justiitsministeeriumi kodulehel https:// www.just.ee/sites/www.just.ee/files/miinimumelatis_lopparuanne.pdf lõpparuandes 2020 on lapse kulud kuus Harjumaal 431 eurot / 2 lapsevanemaga = 216 eurot ühe lapsevanema kohta kuus. Sellest uuringust järeldub, et lapse tegelik vajaduspõhine miinimumelatis on igas kuus 153 eurot väiksem kui 2020 miinimumelatis 584 eurot (431 eurot kokku kahele lapsevanemale). 431 / 2= 216 eurot ühe vanema kohta, lahutades hagejale laekuv riigipoolne lapsetoetus 60 eurot, siis jääb hageja kanda sisuliselt igakuiselt elatis 156 eurot kuus. Sama summaga- 156 eurot- on kostja nõus igakuist elatist hüvitama. Lähtudes kohtuotsusest 2-19-14426 kokkulepitud suhtluskorrast viibib laps igakuiselt isaga vähemalt kahel nädalavahetusel kuus (aastas kokku 72 päeva) ning koolivaheaegadel pool aega (aastas kokku 63 päeva). Kuna kohtuotsusega on laps üle ühe nädalavahetuse Tartus kostja juures, siis siiani on kõik transpordikulud ja bussipiletid tasunud kostja, bussipiletid Tallinn-Tartu-Tallinn igakuiselt minimaalselt 60 eurot (bussitranspordi hinnad poolte vahel pooleks jagades on hageja kanda transpordikuludest 30 eurot kuus). Tegelikkuses on olnud olukordi, kus laps viibib isa juures terve vaheaja (mitte pool vaheaega nagu kokkulepitud suhtluskorra järgi), näiteks: sügisvaheaeg 17.25.10.2020 viibis terve selle aja laps isa juures, seega olid kõik lapsega seotud kulud isa kanda. Samuti on olukordi, kus isaga koosolemise nädalavahetus on pikem kui 3 päeva (reedest-pühapäevani), näitena: 06.11.2020 kuni 10.11.2020 viibis laps isa juures Tartus (kokkuleppe alusel pidi viibima reedest pühapäevani, aga tegelikkuses oli reedest teisipäevani). Sel ajal olid kõik lapsega seotud kulud isa kanda. Seoses kohtuasjadega on kostja tasunud käesoleval aastal elatist kahel korral, veebruar ja märts 2020 hageja seadusliku esindaja arveldusarvele 130 eurot kuus. Kostja on ostnud lapsele riideid ja muid vajalikke tarbeid. Sel aastal on korduvalt hageja poolt antud lapsele suusõnaline nimekiri, mida lapsele on vaja osta ning mida kostja on ka teinud. Seega on kostja panustanud otseselt lapse ülalpidamisse. Lisaks kannab kostja igakuistest püsikuludest lapse telefoni eest makseid, hetkel püsitasu 14 eurot kuus. Kostja osaleb lapse kasvatamises ja temaga seotud kulutuste tegemises otseselt. Seega ei ole põhjendatud hageja nõue elatise summa osas. Käesoleval juhul osaleb isa lapse kasvatamises. Kostjal jääb arusaamatuks, kuidas tema peab hagejale pooled lapse kulud kompenseerima, aga hageja ei arvesta kostja tehtud kulusid lapsele. Kostja palus menetluskulud jätta poolte endi kanda. Menetluse käik
  2. 27.10.2020 määrusega võttis kohus menetlusse M M Ve tagasiulatuva elatise nõude T Ve vastu.
  3. 15.02.2021 määrusega lõpetas kohus eelmenetluse 18.02.
  5. 26.03.2021 määrusega määras kohus menetleda hagi kirjalikus menetluses. Kohus teatas, et pooltel on soovi korral võimalik esitada kohtule lõplikud seisukohad ja menetluskulude nimekirjad hiljemalt
  6. aprillil 2021 ja vastaspoole menetluskulude nimekirjale vastata hiljemalt
  7. aprillil
  8. Kohus andis pooltele tähtaja kompromissi sõlmimiseks ja kohtule esitamiseks hiljemalt
  9. aprillil
  10. Kohus teatas, et kohus teeb lahendi avalikult teatavaks Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei kaudu ja avalikus e-toimikus
  11. aprillil
  13. Pooled kompromisskokkuleppele ei jõudnud. 4 Kohtuotsuse põhjendused
  14. Kohus selgitas 13.11.2020 ja 20.01.2021 kohtukirjadega pooltele seadust ja viitas Riigikohtu lahenditele.
  15. Pooled ei vaidle, et hageja M M V, kes on sündinud 27.11.2009 kostja ja K A kooselust (kd I, tl 3), elab koos emaga K Aga.
  16. Perekonnaseaduse (

) § 97 p 1 kohaselt on elatise nõude esitaja laps, kuid teda esindab seaduslik esindaja, so lapsevanem, kes peab last oma vahenditest üleval ning leiab, et teine vanem ei täida lapse suhtes seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust.

§ 116

lg 1 järgi on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused.

§ 97

p 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist ja tema vanem on

§ 96alusel kohustatud talle ülalpidamist andma.

Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta

§ 100lg 2 järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele elatist makstes.

Ülalpidamiskohustus on täidetud juhul, kui vanem annab ülalpidamist regulaarselt ja elatis makstakse hagejat esindanud vanemale. Seega on kostjal seadusest tulenev kohustus hagejale ülalpidamist anda. Kuna

§ 101

lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning last on kohustatud ülal pidama mõlemad vanemad, kulub lapse vajaduste rahuldamiseks eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada. Kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, tuleb lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus asjas esitatud tõendite alusel kindlaks teha.

  1. Hageja palub kostjalt välja mõista alates hagi esitamisest 26.01.2020 igakuise elatise miinimummääras kuni hageja täisealiseks saamiseni. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista elatise tagasiulatuvalt perioodi 01.11.2019-25.01.2020 eest summas 775,50 eurot (kd I, tl 44, pöördel). Kostja on hagile vastu vaielnud järgmistel põhjustel:  kostja osaleb hageja ülalpidamises;  hageja viibib igakuiselt kostjaga vähemalt kahel nädalavahetusel kuus (aastas kokku 72 päeva) ning koolivaheaegadel pool aega (aastas kokku 63 päeva);  kostja kulud hagejale igakuiselt on 205 eurot;  hageja seaduslik esindaja saab riigilt igakuiselt lapsetoetust 60 eurot kuus; 
  2. aasta RAKE uuringust järeldub, et lapse tegelik vajaduspõhine miinimumelatis on igas kuus 153 eurot väiksem kui 2020 miinimumelatis 584 eurot (431 eurot kokku kahele lapsevanemale).
  3. Seega vaidlevad pooled selle üle, kas ja mis suuruses peaks kostja hagejale elatist maksma.
  4. Kohus selgitab, et üldjuhul ei või igakuine elatis ühele lapsele

§ 101

lg 1 järgi olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (miinimumelatis). Samas võib kohus

§ 102

lg 2 kolmanda ja neljanda lause järgi mõjuval põhjusel ka miinimumelatist vähendada.

§ 102

lg-tes 1 ja 2 sätestatud põhimõtete kohaselt ei vabane vanem oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest põhjendusel, et ta ei ole oma varalise seisundi tõttu võimeline andma alaealisele lapsele ülalpidamist enese tavalist ülalpidamist kahjustamata, kuid kui ta on kirjeldatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikke vahendeid ning vanem ei vabane ülalpidamiskohustusest ainuüksi seetõttu, et tal ei ole 5 sissetulekut või see on väike, aga samuti, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva.

§ 102

lg 2 teises lauses sätestatut arvestades ei ole välistatud vähendada elatist alla alammäära, arvestades kohustatud vanema varalist seisundit ja seda, millised on lapse tegelikud vajadused, kui esiletoodud asjaolud seda tingivad. Seda juhul, kui viidatud asjaolud on lapse õigustatud huve arvestades piisavalt kaalukad. Samuti võib elatist vähendada alla miinimummäära põhjusel, et see on kaetud muul viisil (nt vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel, kulude jooksva katmisega, lapsetoetusega). 16. Kohus leiab, et kindlaks tuleb teha, kui suur on hageja ülalpidamise ulatus.

§ 99

lg 1 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Hageja vajadused ja tema tavaline elulaad on järgmised: - eluasemekulud= 240 eurot kuus; - kulutused toidule= 200 eurot kuus; - kulutused transpordile= 30 eurot kuus; - kulutused tervishoiule= 10 eurot kuus; - kulutused hügieenitarvetele= 15 eurot kuus; - kulutused lapse koolikohustuste täitmiseks= 170 eurot kuus; - kulutused riietele ja jalanõudele= 40 eurot kuus. Kokku on hageja vajadused ühes kuus 705 eurot. Hageja on 17.12.2020 menetlusdokumendis märkinud, et kuivõrd kostja on esitanud vastuväite hageja (st hageja ema) eluaseme kulude tõusmise osas, siis lisab hageja tõendid eluaseme kulude kohta (kd I, tl 68-73), millest nähtub kulude kasvamine. Samuti lisab hageja arved lapse psühholoogi vastuvõttude (kd I, tl 74-81) eest ning lapse koolikulude kohta (kd I, tl 72-91). Kohus jätab tähelepanuta hageja 17.12.2020 esitatud tõendid tuginedes TsMS § 238 lõikele 5, kuna hageja 17.12.2020 menetlusdokumendist ei nähtu hageja vastavate kulude (eluase, psühholoog, kool) suurust. Kohus ega kostja ei pea tuletama hagi aluseks olevaid asjaolusid hageja seisukohale lisatud materjalidest, kõik asja lahendamiseks tähtsust omavad asjaolud peavad tulema hagiavaldusest endast. Lisaks on Riigikohtu tsiviilkolleegium 07.02.2018 lahendis nr 2-15-15909 märkinud, et kuna hagejad esitasid nõude miinimumelatise saamiseks, ei pidanud nad enda vajadusi tõendama. Kostjal oli võimalik tõendada, et esineb mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla miinimummäära

§ 102lg 2 mõttes (punkt 12).

Hageja on esitanud nõude miinimumelatise saamiseks. Seega ei pea ta enda vajadusi tõendama. Kostjal on võimalik tõendada, et esineb mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla miinimummäära

§ 102lg 2 mõttes. Elatise vähendamise eelduseks olevad asjaolud tuleb kostjal esile tuua ja ka tõendada (Ts

MS § 230 lg 1).

  1. Kohus märgib, et ainuüksi
  2. aasta RAKE uuring ei saa tõendada konkreetselt hageja vajadusi.

-i kohaselt lähtutakse elatise kindlaksmääramisel eelkõige lapse vajadustest ning vanemate võimalustest, samuti tuleb arvesse võtta lapse varasemat elulaadi. Erineva sissetulekute suurusega leibkondadel võivad olla erinevad võimalused ning erinevad tarbimisharjumused ning seega erinevate perekondade lastel ka erinevad vajadused.

sätestab vaid elatise alampiiri ning lapse tarbimisvajaduste hindamisel tuleb lähtuda ka vanemate võimalustest. Kui

-i mõte oleks see, et elatise alampiirist või RAKE uurimustes näidatud kulutuste suurusest suuremat elatist ei ole võimalik lahuselavalt vanemalt välja mõista, oleks selline piirang

-i ka sätestatud.

  1. Kohus peab kindlaks tegema, kas ja millises ulatuses on kostja hageja ülalpidamiskohustust täitnud. 6 Kostja on esile toonud, et hageja viibib igakuiselt kostjaga vähemalt kahel nädalavahetusel kuus (aastas kokku 72 päeva) ning koolivaheaegadel pool aega (aastas kokku 63 päeva). Tsiviilasjas nr 2-19-14426 kinnitas kohus 25.11.2019 määrusega (kd I, tl 10-12, 17-18) hageja seadusliku esindaja ja kostja vahel sõlmitud kompromissi, mille kohaselt hageja suhtes jääb elukoha otsustuse õigus Eesti Vabariigi piires hageja seaduslikule esindajale. Hageja kohtub isaga vähemalt 2l nädalavahetusel kuus (igal teisel nädalavahetusel, reedest pühapäevani) alates 15.11.
  2. Muud kokkusaamised kostjaga lepitakse vanemate vahel kokku jooksvalt, millest vanemad teavitavad üksteist meili teel ette 2 päeva. Hageja veedab koolivaheajad võrdselt kummagi vanema juures. Jõululaupäevad veedab hageja vanemate juures üle aasta. Seega hageja olulist osa ajast kostja juures ei viibi ning hagejal ei ole vahelduvat elukohta. Kohus selgitab, et elatise suurust ei saa määrata üksnes selle järgi, kui palju aega veedab laps ühe või teise vanema juures, vaid tuvastada tuleb, kui suured on kummagi vanema kulud lapse vajaduste rahuldamiseks ning kas tehtavate kulude suurus vastab vanema ülalpidamiskohustuse ulatusele või tuleb tal lisaks maksta vastavalt oma kohustuse ulatusele ka elatist (vt Riigikohtu
  3. jaanuari
  4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 13;
  5. juuni
  6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-15, p 11). Kostja on vastuväidetes esile toonud lapse kuludena eluasemekulud 30 eurot; toidukulud 60 eurot; transport 60 eurot (lapse liikumine Tartu-Tallinna vahel 2 korda kuus, bussi või autoga); kulutused tervishoiule 10 eurot; kulutused hügieenitarvetele 10 eurot; kulutused riietele, jalanõudele 20 eurot; lapse telefoniarve 15 eurot, kokku 205 eurot. 20.01.2021 kohtunõudes selgitas kohus, et kostjal tuleb tõendada 205 euro ulatuses igakuiselt kantavate ülalpidamiskulude suurust. 18.02.2021 esitas kostja kohtule täiendava seisukoha, milles märkis, et kostja on maksnud bussi- ja rongisõidupiletid. Kui nad sõidavad Tõrvasse vanaema-vanaisa juurde nädalavahetustel, siis on samuti transpordikulud. Lapse kass (9,5 aastat vana), kes elas Tartus isa juures, jäi haigeks. Arsti juurde viies ja seal vastavaid protseduure saades ei saanud enam looma päästa ja veterinaar soovitas kassi eutaneerida. Kostja kandis lapse kassi eutaneerimise kulud. Kostjal on koduloomana ka koer, kellega laps Tartus viibides aega veedab ja mängib. Koos 18.02.2021 menetlusdokumendiga esitas hageja transpordikulud, kulutšekid, pangalaenu väljavõtte ja kommunaalkulude maksmise väljavõtte. 17.03.2021 seisukohas märkis hageja, et vaadeldes kostja esitatud tõendeid kulude kohta, on hageja seisukohal, et need on suuresti asjakohatud ning nende abil on kostja püüdnud kohut eksitada. Kostja on esitanud piletid transpordile Tallinna, Tartu ja Pärnu ja teiste asukohtade vahel. Samas ei ole tuvastatav, kellele ja mis asjaoludel on piletid ostetud. Kostja esitatud tõendite hulgas on esitatud ka täiskasvanud reisija pileteid reiside kohta, kuid samaaegselt puuduvad sama reisi kohta lapse piletid. Jääb arusaamatuks, mida kõnealuste tõenditega on soovitud tõendada. Veelgi enam on transpordi kulude puhul tegemist kuluga, mida on lapsega seoses tulnud kanda ilmselgelt ka hageja emal, kuivõrd transpordi organiseerimine on üldjuhul nii ehk naa vaja igapäevaselt korraldada vanemal, kelle juures laps elab. Kostja pangalaenu tagasimakseid ega kommunaalkulude makseid ei saa käsitleda kulutustena, mis annaksid aluse elatise vähendamiseks alla miinimummäära ja hageja ei hakka neid pikemalt käsitlema. Kostja esitatud kuludokumendid ja kommentaarid seoses lapse kassi eutaneerimise ja koeraga mängimisega on lausa küünilised. Vaatamata suurele kuludokumentide hulgale, mida kostja on kohtule esitanud, ei ole kostja esile toonud asjaolusid, mille alusel saaks teha järelduse, et kostja kannab vahetult hageja kulutusi määras, mis põhjendaks elatise väljamõistmise alla seaduses ette nähtud miinimummäära. 7 Mis puudutab kostja poolt esitatud kulutšekke (kd I, tl 183-200, kd II, tl 1-57), siis selles osas märgib kohus järgmist. Kostja ei ole selgesõnaliselt väljendunud, millist konkreetset asjaolu ta mingi konkreetse tõendiga tõendada soovib (TsMS § 236 lg 1). Tõendi esitamisel ei piisa sellest, kui kostja märgib üldsõnaliselt, et teatud dokument peaks tõendama ühte või teist asjaolu. Eeltoodut selgitas kohus kostjale ka 20.01.2021 kohtunõudes. Kohus jätab kulutšekid kooskõlas TsMS § 238 lõikega 5 tähelepanuta. Kostja kulutusi lemmikloomadele ei loe kohus hageja igakuiste vajaduste hulka. Transpordikulude osas on kostja esitanud kohtule nii rongi- kui ka bussipiletid (kd I, tl 58-92). Kostja on esitanud piletid transpordile Tallinna, Tartu ja Pärnu ja teiste asukohtade vahel. Hageja on esile toonud, et tuvastatav ei ole, kellele ja mis asjaoludel on piletid ostetud. Kostja esitatud tõendite hulgas on esitatud ka täiskasvanud reisija pileteid reiside kohta, kuid samaaegselt puuduvad sama reisi kohta lapse piletid. Transpordikulude suuruseks on märgitud hageja osas 60 eurot, mille hulka on arvestatud ka kütusekulu. Kohus märgib, et asjaolu, et bussipiletite hulgas on ka täiskasvanud isiku bussipileteid, ei tähenda, et hageja ei oleks bussiga reisinud. Eeltoodu osas ei ole hageja vastuväiteid esitanud. Küll aga leiab kohus, et bussiga Tallinn-Tartu vahet liikumise kulu 60 eurot ei ole põhjendatud. Kostja esitatud bussipiletitelt nähtub, et ühe reisi maksumus hageja kohta on ca 7 eurot, seega kujuneb igakuise transpordikulu suuruseks 28 eurot (sõit Tallinn-Tartu vahet, edasi-tagasi kaks korda). Hagejaga seonduvad eluasemekulud on kokku 30 eurot ühes kuus. Kostja kinnisvaraks on korter Xxx x, kus kostja elab ja kus ka laps viibib koos isaga olles. Kostjal on elukaaslane, kuid nad ei ela koos ja elukaaslane ei aita kostja korterikulusid mitte mingil määral katta. Kostja on esitanud kohtule enda pangakonto väljavõtted pangalaenu (kd II, tl 93, pöördel) ja kommunaalmaksete (kd II, tl 94) tasumise kohta. Kuna vaidlus puudub selles, et hageja kostjaga viibib kostja elukohas ning kostjal kaasnevad ka kulud eluasemele, leiab kohus, et kostja hagejaga seonduvad eluasemekulud 30 eurot kuus on põhjendatud. Kohus leiab, et kostja on ülalpidamiskohustust täitnud summas 58 eurot (28 + 30). 19.

§ 108

järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist. Hageja nõuab lisaks igakuisele elatisele kostjalt tagasiulatuvat elatist perioodi 01.11.2019-25.01.2020 eest kokku summas 775,50 eurot, mis on kujunenud järgmiselt: 

  1. aasta miinimumelatis (540 / 2) on 270 eurot kuus. Perioodil november ja detsember kuulus seega tasumisele elatis summas 540 eurot (270 x 2). Kostja elatist ei tasunud. Elatise võlgnevus on 540 eurot. 
  2. aasta miinimumelatis (584 / 2) on 292 eurot. Arvestades, et jaanuari kuus saab elatist arvestada 25 päeva eest, kuulus seega 01.01.2020-25.01.2020 elatis kokku tasumisele summas 235,50 eurot (292 / 31 x 25 päeva). Elatise võlgnevus on 235,50 eurot. Kostja on selgitanud, et kostja ei ole nõus tagasiulatuvalt nõus tasuma. Hageja kolis lahku elama oktoobris 2018 ja laps jäi elama kostja juurde Tartusse üheteistkümneks

(11)kuuks - novembrist 2018 kuni oktoobrini
  1. Samal ajal sai hageja riigipoolset lapsetoetust 60 eurot kuus, millest kandis kostjale 510 eurot (kd I, tl 51). Üheteistkümne kuuga sai hageja riigilt lapsetoetust 660 eurot, millest kostjale jäi üle kandmata 150 eurot. Elatist hageja perioodil kui laps elas Tartus november 2018oktoober 2019 kostjale ei tasunud. 11-kuulise perioodi eest oleks pidanud hageja tasuma kostjale elatist (540 / 2) 270 eurot kuus, kokku summas 2970 eurot (11 x 270). Seetõttu ei ole kostja nõus hageja nõudega tasuda hagejale perioodi november-detsember 2019 ja jaanuar 2020 eest elatist summas 775,50 eurot. Kostja on nõus tasaarveldama- kostja kulud 2970 eurot lahutada hageja kulud 775,50 eurot, tuleb hagejal kostjale kanda 2194,50 eurot. 8 Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kostja ei ole hageja ema vastu elatise nõudeid esitanud. Kohus märgib, et ülalpidamise nõuet ei saa tasaarvestada, kuna selline käsitlus on vastuolus võlaõigusseaduse (VÕS) § 200 lg 1 p-ga
  2. Kuivõrd tagasiulatuvalt elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (vt Riigikohtu
  3. juuni
  4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13, p 13;
  5. detsembri
  6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p 13). Muu hulgas saab üldsätetest lähtuda ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel, et kohustus ei oleks isikule ebamõistlikult koormav. Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik kohustatud isiku äärmiselt raskesse olukorda asetamist vältida eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse määramisel õigustatud isiku toonaseid vajadusi, kohustatud isiku toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid (vt Riigikohtu
  7. detsembri
  8. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p 14). Hageja vajadused olid perioodil 01.11.2019-25.01.2020 igakuiselt miinimummääras, millest kostja osa oli kokku 775,50 eurot. Kostja sissetuleku suuruseks X 11 OÜ-lt saadud maksete põhjal antud perioodil oli ca 2061,79 eurot kuus (kd I, tl 123-161). Kostja kohtule tõendeid selle kohta, milliseid kulutusi kostja antud perioodil kandis, esitanud ei ole. Kostja ei ole tõendanud ega põhjendanud, et tagasiulatuva elatise väljamõistmine asetab teda äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Kohus leiab, et tagasiulatuvalt elatise väljamõistmine ei ole kostjale ebamõistlikult koormav. Eelpool toodust tulenevalt rahuldab kohus hageja tagasiulatuva elatise nõude perioodi 01.11.2019-25.01.2020 eest summas 775,50 eurot.
  9. Järgnevalt peab kohus vajalikuks kindlaks teha vanemate varalise seisundi. 20.01.2021 kohtunõudega palus kohus hageja vanematel esitada kohtule tõendid oma igakuiste sissetulekute suuruse ja varalise seisu kohta. Kohus hoiatas, et nõutavate tõendite esitamata jätmise korral on kohtul võimalik teha vastavad päringud ise. 29.01.2021 esitas hageja seaduslik esindaja kohtule andmed oma sissetulekute ja varalise seisu kohta. Hageja ema keskmiseks brutopalgaks on
  10. aastal 1231 eurot (kd I, tl 99-100). Hageja emal ei ole kinnisvara (kd I, tl 101) ega sõidukeid või ettevõtteid. Sellele lisandub lapsetoetus 60 eurot kuus. Samas on hagejale teadaolevalt kostjal kinnisvara ja ettevõte ning elukohta ja kulusid jagab kostja oma elukaaslasega. Kostja 20.01.2021 kohtunõuet ei täitnud. 15.02.2021 kirjaga tegi kohus kostja majandusliku seisundi kindlakstegemiseks päringu Maksu- ja Tolliametile, Töötukassale, Sotsiaalkindlustusametile ja krediidiasutustele. Sotsiaalkindlustusamet teatas kohtule, et kostjale ei ole määratud ja makstud pensioni ja/või toetuseid perioodil 01.11.2019 kuni 15.02.2021 (kd I, tl 106-107). Maksu- ja Tolliameti andmetel on kostjale perioodil 01.11.2019-31.01.2021 tehtud väljamakseid summas 7417,36 eurot ning makstud dividende või muid kasumieraldisi 4000 eurot (kd I, tl 116-117). Töötukassa teatas kohtule, et töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogu ei sisalda andmeid kostja kohta (kd I, tl 118-119). Krediidiasutuste päringute vastustest nähtub, et kostja omab AS-is SEB Pank järgmiseid kontosid: arvelduskonto nr XXX ja kogumishoius number XXX (kd I, tl 122). Kogumishoiuse kontost nr XXX nähtub, et seisuga 15.02.2021 on lõppjääk 46,42 eurot (kd I, tl 169). Arvelduskonto nr XXX perioodi lõppjääk on 15.02.2021 seisuga 1,53 eurot (kd I, tl 161). 9 Kostja arvelduskonto nr XXX väljavõttest nähtuvalt on kostjale laekunud järgmised summad X 11 OÜ-lt: 12.11.2019 600 eurot; 20.11.2019 335 eurot; 22.11.2019 600 eurot; 02.12.2019 500 eurot; 06.12.2019 300 eurot; 11.12.2019 500 eurot; 15.12.2019 300 eurot; 27.12.2019 500 eurot; 02.01.2020 100 eurot; 20.01.2020 450,38 eurot; 21.01.2020 2000 eurot; 11.02.2020 450,38 eurot; 12.02.2020 2000 eurot; 22.04.2020 500 eurot; 20.05.2020 500 eurot; 23.05.2020 500 eurot; 25.05.2020 250 eurot; 03.06.2020 500 eurot; 18.06.2020 500 eurot; 22.06.2020 500 eurot; 02.07.2020 200 eurot; 07.07.2020 100 eurot; 12.07.2020 100 eurot; 18.07.2020 250 eurot; 20.07.2020 500 eurot; 22.07.2020 200 eurot; 28.07.2020 200 eurot; 03.08.2020 200 eurot; 05.08.2020 200 eurot; 06.08.2020 2150 eurot; 10.08.2020 100 eurot; 12.08.2020 100 eurot; 16.08.2020 200 eurot; 20.08.2020 500 eurot; 22.08.2020 200 eurot; 25.08.2020 200 eurot; 27.08.2020 950 eurot; 01.09.2020 200 eurot; 04.09.2020 100 eurot; 09.09.2020 200 eurot; 16.09.2020 100 eurot; 21.09.2020 500 eurot; 22.09.2020 100 eurot; 30.09.2020 100 eurot; 03.10.2020 100 eurot; 07.10.2020 100 eurot; 09.10.2020 100 eurot; 10.10.2020 100 eurot; 16.10.2020 200 eurot; 04.11.2020 100 eurot; 13.11.2020 100 eurot; 20.11.2020 400 eurot; 25.11.2020 200 eurot; 30.11.2020 200 eurot; 10.12.2020 200 eurot; 16.12.2020 200 eurot; 21.12.2020 400 eurot; 23.12.2020 200 eurot; 29.12.2020 200 eurot; 07.01.2021 200 eurot; 11.01.2021 200 eurot; 19.01.2021 200 eurot; 20.01.2021 200 eurot; 23.01.2021 200 eurot; 30.01.2021 200 eurot; 06.02.2021 200 eurot. Igakuise keskmise summa suuruseks kujuneb 1483,49 eurot. Kostja on teinud väljamakseid kogumishoiuselt: 26.11.2019 88,33 eurot; 17.05.2020 115,62 eurot; 27.07.2020 45,58 eurot; 25.09.2020 44,16 eurot; 21.11.2020 28,59 eurot. Kostja on sularaha sissemakseid teinud järgmiselt: 29.03.2020 1570 eurot; 29.03.2020 1100 eurot; 24.07.2020 2000 eurot; 24.07.2020 2000 eurot; 20.10.2020 395 eurot. X OÜ on kostjale teinud 03.04.2020 ülekande 300 eurot. T K on kostjale teinud 21.04.2020 ülekande 30 eurot. L L on teinud kostjale 01.06.2020 ülekande summas 152 eurot. J E on kostjale teinud ülekande 12.08.2020 summas 6500 eurot. E N on kostjale 22.10.2020 teinud ülekande summas 300 eurot. M L on kostjale 04.11.2020 teinud ülekande summas 100 eurot, 03.12.2020 2 eurot ja 26.12.2020 10 eurot. L V on kostjale 27.01.2021 teinud ülekande summas 132 eurot. 11.03.2020 on kostjale laekunud I K 14 480 eurot ja notar E G 4690 eurot. 26.03.2020 on kostjale tehtud ülekanne summas 3000 eurot. 03.04.2020 on kostjale tehtud laenu väljamakse 90 000 eurot. Luminor Bank AS-i vastusest nähtub, et kostja omab arvelduskontot nr X, mille jääk on seisuga 31.12.2020 -6,57 eurot (kd I, tl 179, pöördel). 10.03.2021 kohtukirjaga andis kohus pooltele võimaluse esitada seisukoha Maksu- ja Tolliameti, Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti ja krediidiasutuste päringute vastuste osas kohtule. 17.03.2021 esitas hageja kohtule seisukoha, milles märkis, et päringute vastustest ja kostja seisukohast nähtuvalt ei ole kostja registreeritud töötuna ning tal on regulaarsed sissetulekud, mis tulenevad nii töösuhtest, dividendidest kui ka maksetest selgitusega aruandva isiku tegevus kulu. Ühtlasi nähtuvad kostja pangakonto väljavõtetest laekumised kinnisvara müügist. Kostja kohta edastatud andmetest ega kostja esitatud argumentidest ei nähtu erandlikke asjaolusid

§ 102lg 2 mõttes, mis annaksid aluse elatise vähendamiseks alla miinimummäära.

Kostja seisukohta 10.03.2021 kohtukirjale esitanud ei ole. Lisaks on kohus teinud kostja osas päringud Maksu- ja Tolliametisse, Kinnistusraamatusse, Äriregistrisse, Maanteeametisse ja Väärtpaberite Keskregistrisse. Maksu- ja Tolliameti andmetel on märtsis 2021 kostjale tehtud väljamakse X 11 OÜ poolt. Kostjale kuulub korteriomand asukohaga Xxx x. Kostjaga on seotud äriühing X x OÜ, milles kostja on juhatuse liige ja osanik (osamakse suurus 2500 eurot). Kohus on tuvastanud, et kostja igakuise sissetuleku suuruseks on X x OÜ poolt tehtavate ülekannete alusel 1483,49 eurot. Kostja on teinud ka sularaha sissemakseid järgmiselt: 29.03.2020 1570 eurot; 29.03.2020 1100 eurot; 24.07.2020 2000 eurot; 24.07.2020 2000 eurot; 20.10.2020 395 eurot. 11.03.2020 on kostjale laekunud I K 14 480 eurot ja notar E G 4690 eurot. 26.03.2020 on kostjale 10 tehtud ülekanne summas 3000 eurot. Kohus leiab, et kostja sissetulek võimaldab iseenesest hageja ülalpidamiskohustust täita.

  1. Kostja on esile toonud, et hageja seaduslik esindaja saab riigilt igakuiselt lapsetoetust 60 eurot kuus. Kohus märgib, et ainuüksi riiklike peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna aga alust elatist automaatselt alla miinimummäära vähendada. Kohus märgib, et riiklike peretoetuste maksmine võib olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega (nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad) elatise vähendamiseks alla miinimumi. Kohus tuvastas, et hageja vajadused ei ole miinimummäärast väiksemad ja samuti ei ole kostja varaline seisund halb. Eeltoodust tulenevalt ei kuulu hagejale tasutav elatisesumma vähendamisele riikliku lapsetoetuse tõttu.
  2. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja seaduslik esindaja ja kostja peavad kandma oma alaealise lapse ülalpidamiskulud võrdselt.
  3. Kohus märgib, et kostja peaks tasuma hagejale elatist 292 eurot (584 : 2), kuid arvestades asjaolu, et kostja on ülalpidamiskohustust täitnud summas 58 eurot, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks hageja ülalpidamiseks elatise välja alates 26.01.2020 summas 234 eurot kuni hageja täisealiseks saamiseni. Samuti mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja elatise ülalpidamiseks tagasiulatuvalt alates 01.11.2019 kuni 25.01.2020 summas 775,50 eurot. Vastavalt poolte kokkuleppele on elatisenõue hageja ülalpidamiseks kostja poolt täidetud aprill 2020 eest (kd I, tl 23, „asjaolude selgitus“ viies lause). Elatise maksmisel tuleb võtta arvesse kostja poolt kohtumenetluse ajal tasutud elatist.
  4. Juhindudes TsMS § 455 lg-s 1 sätestatust määrab kohus kohtuotsuses kindlaks ka kohtuotsuse täitmise korra ja tähtaja. Menetluskulude jaotus
  5. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
  6. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et kuna hagi rahuldati osaliselt ja puuduvad erandlikud asjaolud, mis annaks võimaluse kalduda hagilises perekonnaasjas (so ülalpidamisasjas) kõrvale hagi osalisel rahuldamisel menetluskulude jaotuse reeglist (TsMS § 163 lg 1), jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Kuna kohus jätab poolte kantud menetluskulud poolte endi kanda, puudub vajadus kohtuotsuses menetluskulude suurust rahaliselt kindlaks määrata. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Vismann Kohtunik 11

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.