← Eesti

2-20-18591/11

Obsah (6)§ 456§ 637§ 652§ 639§ 168§ 638

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vallo Kariler, Kaija Kaijanen, Ande Tänav Määruse tegemise aeg ja koht 24. mai 2021, Tallinn Kohtuasja number 2-20-18591 Kohtuasi XX hagi YY vas

) § 651 lg 1 järgi apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, millega maakohus jättis hagi rahuldamata. Selles osas on maakohtu otsus

§ 456lg 4 teise lause järgi jõustunud.

Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ja kaebus tuleb selle esitajale tagastada.

§ 637

lg 1 p 6 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Käesoleval juhul ongi tegemist sellise olukorraga. Vastuses hagiavaldusele märkis kostja, et on nõus tasuma hagejale elatist 265 eurot kuus kuni gümnaasiumi lõpuni. Kostja palus hagiavalduse osaliselt rahuldada ja mõista hageja kasuks gümnaasiumi lõpetamiseni välja elatis 265 eurot kuus. Maakohus rahuldaski kostja vastuväidetest tulenevalt hagi üksnes kostja taotletud ulatuses.

§ 652

lg 7 järgi kehtib esimese astme kohtu menetluses avaldatud asjaolu omaksvõtt ja hagi õigeksvõtmine ka apellatsioonimenetluses. Kostja on maakohtu menetluses omaks võtnud asjaolu, et hageja õpib, samuti hageja vajaduste ja kulude ulatuse ning et hagejal on õigus kostjalt kuni gümnaasiumi lõpetamiseni 265 euro ulatuses ülalpidamist saada. Kostja ise 2 2-20-18591 palus hagi osaliselt rahuldada. Apellatsioonkaebuse väidetele tuginedes ei saaks ringkonnakohus teha teistsugust lahendit. Apellatsioonkaebuses esmakordselt esitatud vastuväiteid pole apellant maakohtus esitanud. Apellatsioonimenetluses ei saa algatada uut vaidlust, arendada maakohtus peetud vaidlust edasi ega laiendada vaidlust võrreldes sellega, mida maakohtus peeti. Kaebust ei saaks kehtiva õiguse järgi sisuliselt rahuldada. Menetlusse võtmisel kaebuse perspektiivi hindamine on põhjendatud menetlusökonoomilistel kaalutlustel, sest perspektiivituna menetlemata jäetud kaebusega ei kaasne apellandile kohustust hüvitada vastaspoole menetluskulusid. Kostja õigusi ei piiratud võrreldes sellega, kui kaebus oleks menetlusse võetud ja ringkonnakohus oleks teinud asjas otsuse, millega jätnud selle rahuldamata. Kostjale on tagatud ka kaebeõigus.

§ 639

lg 1 ja

§ 168

lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja kanda. Kuivõrd käesoleval juhul keeldub ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest enne selle hagejale vastamiseks edastamist, siis ei saanud hagejal apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid. Seetõttu määrab ringkonnakohus, et kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta

§ 638

lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastaspoolele kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente kohus ei tagasta. Kohtumäärus tuleb

§ 638

lg 8 järgi apellandile kätte toimetada ja edastada teistele menetlusosalistele.

§ 638

lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole kohtule esitatud.

§ 638lg 9 kohaselt saab määruse peale esitada määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler (allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen (allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.