KOHTUOTSUS /ÕIGEKSVÕTUOTSUS/ Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson Otsuse tegemise aeg ja koht 10. mai 2021 kell 16.00, Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 2-20-15574 Kohtuasi

) § 96 alusel on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.

§ 97

p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.

§ 100

lg 1, lg 2 ja lg 4 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (

§ 101lg 1).

Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 115 (Töötasu alammäära kehtestamine) § 1 kohaselt töötasu alammääraks on alates 01. jaanuarist 2020.a 584 eurot kuus, millest pool moodustab 292 eurot.

§ 100

lg 3 kohaselt võivad vanemad leppida kokku elatise maksmise ka seaduses sätestatust erineval viisil, sh minimaalmäärast väiksemas määras.

1. Hageja esitas 23.10.2020 kohtule hagiavalduse D. P.lt K. N.i kasuks elatise välja mõistmiseks alates hagi esitamisest kuni K. N.i täisealiseks saamiseni summas 292 eurot kuus, s.o kuni 06.10.
2. 10.05.2021 toimunud kohtuistungil avaldas kostja, et ta võtab hagi õigeks, kuid arvestades, et tal on lisaks hagejale veel kaks alaealist ülalpeetavat, siis on ta valmis maksma hagejale elatist summas 183 eurot kuus alates hagiavalduse esitamisest. Hageja seaduslik esindaja nõustus sellega.
3. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Kuna kostja on nõustunud ülalpidamiskohustuse täitmisega ja elatise tasumisega summas 183 eurot kuus ja hageja seaduslik esindaja on sellega nõustunud, saab asuda seisukohale, et kostja võtab hageja nõude õigeks. Tulenevalt eeltoodust teeb kohus asjas õigeksvõtuotsuse. Menetluskulude jaotus
4. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
5. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 alusel ei võeta riigilõivu elatise nõudmise hagi ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Et hagejal on tekkinud muid menetluskulusid, ei ole kohtule teada. Tulevikus menetluskulude üle vaidluse tekkimise vältimiseks, jätab kohus kõik menetluskulud kostja kanda. Viivitamatu täitmine
6. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 1, kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult. /allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson Kohtunik