Obsah (6)

§ 38§ 207§ 208§ 224§ 228§ 230

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-21-291 Määruse kuupäev 19. veebruar 2021 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi Juri Kolesnikovi kaebus Tartu Vangla kohustamiseks viia läbi kr

) sätestatud alustel, teabe väljastamine ei toimu haldusorgani poolt haldustegevuse käigus ning selle väljastamata jätmist pole võimalik vaidemenetluses vaide esitamisega vaidlustada. Kannatanule otsustab kriminaalmenetluse toimikust koopiate väljastamise prokuratuur (

§ 38lg 1 p 7 ja § 224 lg 5).

1. Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule
2. veebruaril 2021 kaebuse, milles palub kohustada Tartu Vanglat väljastama talle koopiad ning lahendama tema
3. jaanuaril 2021 vanglale esitatud vaie sisuliselt. Kaebuses on esitatud taotlused riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja riigi õigusabi saamiseks.
4. Tartu Vangla esitas
5. veebruaril 2021 kohtule vastusena kohtunõudele kaebuse asjaoludega seonduvad dokumendid. KOHTU SEISUKOHT
6. Kohus tõlgendab tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg-st 4 kaebust vastavalt kaebaja tegelikule tahtele ning saab haldusasja materjale kogumina käsitledes aru, et kaebaja nõuab vangla kohustamist viia läbi kriminaalmenetlus ning väljastada talle koopiad kriminaalmenetluse alustamata jätmise materjalidest. Kaebaja õiguste kaitseks ei ole asjakohane kaebaja nõue vangla kohustamiseks vaadata uuesti läbi kaebaja
7. jaanuari
8. a vaie, kuivõrd kaebajal on võimalik põhivaidlusega otse kohtusse pöörduda, mida kaebaja on ka teinud, ning kaebaja õiguste tõhusa kaitse tagamiseks on kõige otstarbekamad eelnimetatud kohustamisnõuded.
9. Kohtu hinnangul kuulub kaebus tervikuna tagastamisele HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, mille kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Kuigi 2 3-21-291 kriminaalmenetlus on iseenesest avalik-õiguslik, on käesoleva vaidluse lahendamiseks kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud teistsugune menetluskord kui halduskohtumenetlus.
10. Tartu Vangla
11. veebruari
12. a otsuse nr 1-11/12-2 kohaselt anti kaebajale
13. oktoobri
14. a teatisega nr 6-47/161-2 teada, et tema esitatud pöördumistes kirjeldatud asjaoludel kriminaalmenetlust (nr 20922900088) ei alustata. Tartu Vangla selgitas kaebajale
15. detsembri
16. a vastusega nr 2-3/3888-3 uuesti, et kriminaalmenetluse läbiviimiseks ei ole alust. Kaebaja nõuab siiski kriminaalmenetluse läbiviimist ning soovib seega vaidlustada kriminaalmenetluse algatamata jätmist, kuid eeltoodu ei ole halduskohtumenetluse raames võimalik. Kaebajal on võimalik kriminaalmenetluse alustamata jätmist vaidlustada, esitades selleks kaebuse prokuratuurile (

§ 38lg 1 p 1 ja § 207 lg 1).

Olukorras, kus prokuratuur jätab kannatanu kaebuse kriminaalmenetluse alustamata jätmise peale rahuldamata, on kannatanul esitada õigus kaebus Riigiprokuratuurile (

§ 207lg 2).

Kui Riigiprokuratuur on jätnud

§ 207

lg-s 1 või 2 nimetatud kaebuse määrusega rahuldamata, võib kaebuse esitanud isik määruse advokaadi vahendusel vaidlustada ringkonnakohtus (

§ 208lg 1).

Kohtule teadaolevalt on kaebaja eelkirjeldatud õiguskaitsevahendeid ka kasutanud (vt järgmist kohtumääruse punkti).

1. Samuti puudub halduskohtul käesoleval ajahetkel pädevus lahendada kaebaja nõuet Tartu Vangla kohustamiseks väljastada talle koopiad kriminaalmenetluse alustamata jätmise materjalidest. Tartu Ringkonnakohtu
2. veebruari
3. a määrusest kriminaalasjas nr 1-21-828 nähtub, et Riigiprokuratuur on teinud
4. veebruaril 2021 määruse, millega on lahendanud kaebaja kaebuse Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse alustamata jätmise määruse peale. Tartu Ringkonnakohtus on käesoleval hetkel lahendamisel kaebaja riigi õigusabi taotlus, millest võib järeldada kaebaja soovi vaidlustada viimati nimetatud Riigiprokuratuuri määrust. Tartu Ringkonnakohus on
5. veebruari
6. a määrusega kriminaalasjas nr 1-21-828 jätnud kaebaja riigi õigusabi taotluse käiguta ning palunud kaebajal oma taotlust täpsustada. Seega ei saa kriminaalmenetluse alustamata jätmisega seonduvat menetlust pidada veel lõppenuks, kuivõrd kaebajal on võimalik kriminaalmenetluse alustamata jätmist edasi vaidlustada, ning vaidlusalustest materjalidest koopiate väljastamine toimub

§ 224

lg-s 5 sätestatud korras.

§ 224

lg 5 kohaselt on kannatanul õigus teha kriminaaltoimiku materjalist väljakirjutusi ja taotleda prokuratuurilt kriminaaltoimiku materjalist tasu eest koopiate tegemist. Seega peab kaebaja esitama taotluse kriminaalmenetluse alustamata jätmise materjalidest koopiate väljastamiseks prokuratuurile. Kui prokuratuur talle materjale ei väljasta, on kaebajal võimalik prokuratuuri tegevust vaidlustada, esitades selleks kaebuse Riigiprokuratuurile (

§ 228

lg 2) ning Riigiprokuratuuri otsustust on kaebajal võimalik omakorda vaidlustada maakohtus (

§ 230lg 1).

1. Kohus selgitab täiendavalt, et kui kriminaalmenetluse alustamata jätmine on lõplik, s.t et edasikaebe võimalused on ammendunud, siis ei reguleeri materjalide väljastamist enam kriminaalmenetluse seadustik. Sellest ei saa aga järeldada, et kaebajal ei võiks materjalidega tutvumise õigust tekkida mõne muu seaduse alusel. Kriminaalmenetluse käigus kogutud teave on sõltuvalt sisust avalik teave ja/või isikuandmed, millele kriminaalmenetluse seadustiku eriregulatsiooni puudumisel laienevad vastavalt avaliku teabe seadus ja isikuandmete kaitse seadus (erandjuhtudel ka arhiiviseadus). Sellisel juhul on nii Tartu Vangla, kes tegutses kriminaalmenetluse alustamise otsustamisel uurimisorganina, kui ka halduskohus pädevad lahendama nõudeid materjalidest koopiate saamiseks. Tegu oleks siis materiaalselt haldusülesande täitmisega (Riigikohtu halduskolleegiumi
2. novembri
3. a määrus asjas nr 3-3-1-58-16, p-d 7-9;
4. juuni
5. a otsus asjas nr 3-3-1-84-15, p-d 18-24; Riigikohtu 3 3-21-291 kriminaalkolleegiumi
6. novembri
7. a määrus asjas nr 3-1-1-116-04, p-d 20-21;
8. aprilli
9. a määrus asjas nr 1-19-8262, p-d 40-41 ja 43).
10. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus Juri Kolesnikovi kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
11. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning kohus jätab taotluse läbi vaatamata.
12. Kaebaja on esitanud ka riigi õigusabi taotluse. Kohus saab aru, et kaebaja soovib riigi õigusabi enda esindamiseks käesoleva haldusasja menetluses ehk halduskohtumenetluses, sh vajadusel määruskaebuse esitamiseks, arvestades, et seoses kriminaalasja alustamata jätmise vaidlustamisega on kaebaja riigi õigusabi taotlus juba Tartu Ringkonnakohtus kriminaalasjas nr 1-21-828 lahendamisel ning kuivõrd tema riigi õigusabi taotlus on jäetud puuduste kõrvaldamiseks käiguta, on kaebajal võimalik sealses menetluses teavitada ringkonnakohut ka soovist vaidlustada kriminaalasja alustamata jätmise materjalidest koopiate väljastamata jätmist. 15.
13. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lg 1 p 1 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. 15.
14. Kaebaja on esitanud Tartu Vanglale kohtueelses menetluses ning Tartu Halduskohtule käesoleva haldusasja menetluse raames arusaadavad avaldused, millest nähtuvad kaebaja taotlused ja põhjendused. Eelkirjeldatuga on tõendatud, et kaebaja on iseseisvalt võimeline halduskohtumenetluses osalema ning ta ei vaja advokaadi abi. Kaebajal on ulatuslik kohtumenetlustes osalemise kogemus ja ta on varasemalt korduvalt suutnud iseseisvalt halduskohtumenetluses kaebusi ja muid menetlusdokumente esitada (vt haldusasjad nr 3-20-2265, 3-20-2211, 3-20-2109, 3-21-184, 3-21-286 jne). Halduskohtumenetluses selgitab vajalikud asjaolud, seadusesätted ja asjakohase kohtupraktika välja kohus enda initsiatiivil ning isiku õigusalaste teadmiste puudumist kompenseerib halduskohtus kohalduv uurimisprintsiip. 15.
15. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 4