← Eesti

4-21-916/19

Obsah (15)§ 29§ 17§ 117§ 119§ 87§ 23§ 69§ 68§ 19§ 471§ 121§ 120§ 2§ 85§ 38

4-21-916 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 24.05.2021, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 4-21-916 Kohtunik Heili Sepp Vaidlustatud kohtulahend Harju

§ 29

lg 1 p 1 alusel ning jäeti X AS kaitsjate taotlused Euroopa Liidu Kohtult eelotsustuse küsimiseks ja menetluskulude hüvitamiseks läbi vaatamata Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Kohtuvälise menetleja Finantsinspektsiooni (menetluses kasutatud registrikood 74000174) esindajate Siim Tammeri, Janar Stammi ja Johanna Maria Kuusemetsa määruskaebus RESOLUTSIOON

  1. Jätta Harju Maakohtu 31.03.
  2. a määrus muutmata ning kohtuvälise menetleja Finantsinspektsiooni esindajate määruskaebus rahuldamata.
  3. X AS kaitsjate Carri Ginteri ja Monika Tombergi taotlus määruskaebemenetluses valitud kaitsjatele makstud tasu hüvitamiseks jätta rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD

§-dest 192 ja 193 tulenevalt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

§ 17

lg 2 kohaselt on määruskaebuse esitamise õigus X AS advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Finantsinspektsiooni (FI) juhatus tegi 08.02.2021 FI sunni rakendamise osakonna jurist Johanna Maria Kuusemetsa 04.01.
  2. a väärteoprotokolli alusel väärteoasjas nr 4.5-3.2/3046 otsuse X AS karistamise kohta väärtpaberituru seaduse (VPTS) § 85 lg-s 1 sätestatud nõuete või investeerimisteenuste osutamisel kliendi teavitamise nõuete rikkumise eest VPTS § 23712 lg 2 järgi, summas 32 000 eurot. Otsuse kohaselt avaldas X AS 22.04.2020 ja 24.04.2020 oma veebilehel teavet, mille kohaselt X AS etteteatamata ja ühepoolselt tõstis SWAP tasusid ning muutis WTI toornafta hetkehinna arvutamise metoodikat, rikkudes selliselt VPTS § 85 lg 1 p 1 ja 7 nõudeid. 1

(18)4-21-916
  1. X AS (kaebaja) kaitsjad esitasid Harju Maakohtule 23.02.
  2. a kaebuse, milles taotlesid tühistada FI juhatuse 08.02.
  3. a otsus nr 4.1-1/15 väärteoasjas nr 4.5-3.2/3046 ja lõpetada X AS suhtes väärteomenetlus. Samuti taotlesid kaitsjad ELTL artiklile 267 tuginedes küsida eelotsust Euroopa Liidu kohtult, esitades järgmised küsimused: kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15.05.2014 direktiivi nr 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (MiFID II), artikli 30 punkti 1 tuleb tõlgendada selliselt, et erakorralises turusituatsioonis võib tekkida vajadus ootamatult teha muudatusi instrumentide tingimustes ja sellises olukorras puudub kohustus eelistada ühe kliendi huve kõikide teiste klientide huvidele; kas ebakindluse tingimustes võib sekkuda ootamatult või lühikese etteteatamisega ja muuta instrumentide tingimusi ja kas erakorralistes tingimustes tulevikus aset leidvaid sündmusi teadmata tehtud otsused saavad viidata kliendi parimatest huvidest mittelähtumisele.
  4. Kokkuvõtvalt leidsid kaitsjad, et kohtuvälise menetleja väärteoprotokollist ega -otsusest ei ole aru saada, milline kaebaja tegu või teod väidetavalt klientide õigusi rikkusid ja kuidas põhjusliku seosena kaebaja teod viisid klientide parimatest huvidest lähtumise nõude rikkumiseni. Samuti viitab FI nii klientide parimates huvides lähtumise nõude rikkumisele kui ka kliendi korralduse parima täitmise nõude rikkumisele, kuid ei ole võimalik aru saada, millise teoga pani FI hinnangul kaebaja nimetatud rikkumise toime ja kuidas see seondub määratud karistusega. Kaebaja hinnangul ei ole väärteoprotokollist ega ka väärteootsusest võimalik aru saada, mis tegu ja mis põhjusel moodustab FI poolt etteheidetava väärteo.
  5. FI ei ole otsuse tegemisel arvestanud X AS klientide huvidega kogumis, kuigi kaebaja peab seaduse kohaselt seda tegema ega või eelistada ühe kliendi huvisid teiste klientide huvidele. FI on lähtunud kaebaja klientide huvide määratlemisel ühe konkreetse kliendi huvidest, eelistades tema isiklikest motiividest kantud huvisid teiste kaebaja klientide huvidele. Olukorras, kus kaebajal oli kohustus käituda kõikide klientide huvides, on ainult ühe kliendi ärakuulamise puhul tegemist olulise menetlusveaga FI poolt.
  6. Kohtuväline menetleja sedastas väärteootsuses, et klientide parimates huvides tegutsemine on sisustamata õigusmõiste, mille puhul tuleb lähtuda eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/65/EL (MiFID II), VPTS-st, aset leidnud sündmuste asjaoludest ja tuvastatud faktidest. FI on jätnud valikuliselt tähelepanuta olulised asjaolud, eelkõige kaebaja selgitused ja esitatud informatsiooni väidetava väärteo toimepanemise ajal toimud turuanomaalia osas ning küsimuse all oleva finantsinstrumendi ja mõju osas, mida turuanomaalia ja sellele reageeriv turuosaliste käitumine avaldas kaebaja teistele klientidele.
  7. Väärtootsusest ei ole selge, millist käitumist FI antud olukorras X AS-lt oleks eeldanud. Kaebaja tegevus oli õiguspärane, kuivõrd kaebaja järgis kõiki seadusega sätestatud kohustusi, klientidega kokku lepitud tingimusi ja lähtus oma tegevuses klientide huvidest. Puudub igasugune info, et kaebaja poolt teistsuguse tegevuse valiku korral oleks tagajärjed klientide jaoks olnud oluliselt erinevad. Kaebaja pidi tegutsema klientide huvides ja järgima parimaid täitmise reegleid. Kaebaja täitis selle kohustuse, valides klientide parimatest huvidest lähtuvalt hoolikalt oma likviidsuspartneri ja kasutas CMC-d, kui ühe maailma tõhusaima järelevalveasutuse FCA järelevalvele allutatud investeerimisühingut, et vältida väikeriigis opereerimisest tulenevaid riske. Sellises olukorras, kui isik ei saanud tulevikku ette näha, puudub isiku kaudne tahtlus ja ettevaatamatus.
  8. Väärteootsuse kohaselt on kaebaja poolt toime pandud karistatav tegu WTI toornafta hetkehinna arvutamise metoodika muutmine ette teatamata ja ühepoolselt. Nagu väärteoprotokoll ja otsus sedastavad, ei ole kaebaja nimetatud kuupäevadel süüks pandud tegu toime pannud. X AS hinnangul puuduvad tema tegevuses väärteo tunnused, õigusvastasus ja süü. Seega tuleb väärteootsus tühistada ja väärteomenetlus lõpetada

§ 29lg 1 p 1 alusel. Kaebaja 2

(18)4-21-916 tunnistas, et toimus SWAP tasude ja hinnaarvestamise metoodika muutus, kuid see ei kahjustanud klientide huve.
  1. Kaitsjad leidsid, et väärteokoosseisu objektiivne ja subjektiivne teokoosseis ei ole täidetud ning toime on pandud menetlusõiguslikud rikkumised. Väärteoprotokollis sisaldavad andmed ei võimalda jõuda väärteootsuses tehtud järeldusteni. Väärteootsusest ei nähtu, milles seisnes juriidilise isiku huvides tegutsemine ja seda küsimust ei ole protokollis üldse käsitletud. Väärteoprotokollis ei ole kajastatud ka subjektiivse koosseisu täitmist toetavaid asjaolusid ega nähtu, kuidas konkreetse füüsilise isiku käitumine täidab süüteokoosseisu. Maakohtu määrus
  2. Harju Maakohus rahuldas 31.03.
  3. a määrusega X AS taotluse, tühistas Finantsinspektsiooni 08.02.
  4. a otsuse väärteoasjas nr 4.5-3.2/3046 täies ulatuses ja lõpetas väärteomenetluse

§ 29lg 1 p 1 alusel.

Kaitsjate taotlused Euroopa Liidu Kohtult eelotsustuse küsimiseks ja menetluskulude hüvitamiseks jättis kohus läbi vaatamata.

  1. Maakohus leidis, et kohtuvälise menetleja 08.02.
  2. a otsusest nähtuvad mitmed väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised, mis tingivad

§ 117

lg 1 p-le 3 ja

§ 119lg-le 1 tuginedes väärteootsuse tühistamise ja menetluse lõpetamise.

11.

§ 87

näeb ette, et väärteoasja arutatakse menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Seega on kohus asja arutamisel seotud väärteoprotokolli teokirjeldusega ehk faktiliste asjaoludega ja tal puudub õigus tuvastada protokollis kajastamata koosseisulisi asjaolusid. Käesolevas asjas on väärteoprotokolli kohaselt menetlusaluseks isikuks juriidiline isik X AS. KarS § 14 lg 1 järgi saab juriidiline isik vastutada üksnes siis, kui tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja käitumises esinevad kõik deliktistruktuuri elemendid ning kui tuvastatakse, et tegu pandi toime juriidilise isiku huvides. See tähendab, et juriidilise isiku väärteoasjas peab väärteoprotokollist või otsusest nähtuma füüsilise isiku tegu, mis selle koosseisupärasuse, õigusvastasuse ja süülisuse korral toob kaasa juriidilise isiku vastutuse KarS § 14 lg 1 järgi. Viimane tähendab selle selgitamist, kas konkreetse füüsilise isiku käitumises, kelle tegevust juriidilisele isikule omistatakse, esinevad menetlusalusele isikule omistatud väärteo tunnused. Seega tuleb tuvastada füüsiline isik, kes on toime pannud õigusvastase teo ja samuti, et see tegu on toime pandud juriidilise isiku huvides. Märgitud asjaolud peavad olema kajastatud ka etteheitena sisuliselt väärteoprotokollis. 12. Käesolevas väärteoprotokollis on kajastatud väärteo lühikirjelduses „22.04.2020 ja 24.04.2020 avaldas X AS oma veebilehel teavet, mille kohaselt X AS etteteatamata ja ühepoolselt (

  1. i)tõstis SWAP tasusid, ning (
  2. ii)muutis WTI toornafta hetkehinna arvutamise metoodikat (väärteotoimiku dokumendid nr 9 ja 10)“. Sealt edasi on kajastatud menetlusaluse isiku X AS ütlusi, kirjalikke tõendeid ja menetlusaluse isiku selgitusi, misjärel on analüüsitud kogutud tõendite pinnalt SWAP tasude tõstmise ja hetkehinna metoodika muutmise asjaolusid ning teostatud kokkuvõte. Maakohtu hinnangul on väärteoprotokoll (ja -otsus) üles ehitatud justkui kohtuvaidluste kõne, st mõlemas on kajastatud läbisegi teo toimepanemise aeg, koht, etteheidetud õigusnormid, sh väärteoprotokollis VPTS § 85 lg 1 terviktekst, ütlused ja dokumentaalsed tõendid. Samas peaks väärteoprotokoll (ja -otsus) sisaldama konkreetset teokirjeldust ja õigusnormidega piiritletud rikkumisi, mitte investeerimisühingu tegevuse üldpõhimõtete kataloogi kopeerimist. Samuti ei pidanud maakohus kohtuvälise menetleja otsuse viidet KarS § 14 lg-le 1, ilma selle sisu avamata, piisavaks meetmeks väärteoprotokollis olevate vigade asendamiseks. 13. QQ kui füüsilise isiku (juhatuse liikme) nimi on kirjas väärteoprotokolli lõigus “10.11.2020 vastuskirjas selgitas menetlusalune isik, et likviidsuspartneri M plc-ga lepingu allkirjastas X ASi juhatuse liige QQ. Likviidsuspartneri roll menetlusaluse isiku tootejuhtimises on piiritletud riskijuhtimisega seotud asjaoludega. Samuti kinnitas menetlusalune isik ülekuulamistel, et 3

(18)4-21-916 riskijuhtimise temaatika kuulub QQ vastutusvaldkonda (väärteotoimiku dokumendid nr 2, 8, 20, 32 ja 34)“. Sarnaselt eelpool mainitule ei asenda maakohtu hinnangul väärteoprotokolli puudust ka väärteootsuses tehtud viide „X AS on oma seadusliku esindaja – juhatuse liikme QQ´i – kaudu andnud väärteo toimepanemise kohta ütlused 10.06.2020, 13.10.2020 ja 04.11.2020..:“.
  1. Maakohus tõdes, et väärteoprotokolli kirjeldavas tekstis on kajastatud läbivalt X AS-i juriidilise isikuna, kui teo toimepanijana, kuid sisustamata on konkreetse füüsilise isiku tegevus ja selle toimepanemine juriidilise isiku huvides. Asjaolu, et väärteoprotokollis on märgitud, et juhatuse liige QQ on andnud ütlusi, selgitusi jms, ei ole õiguslikus mõttes konkreetse isiku süülise tegevuse kirjeldus, vaid tõendi kajastamine. Muus osas ei ole kordagi välja toodud X ASi tegevuse kirjelduse juures konkreetset füüsilist isikut ega etteheidet, kes millise teo/tegevusetusega ja mil viisil rikkumise toime oleks pannud ning kuidas see on juriidilise isiku huvides tehtud.
  2. Kohus tõdes, et väärteoprotokollist ei ole võimalik välja lugeda, millises QQ teos/tegevusetuses realiseerusid väärteootsuses märgitud VPTS § 85 lg 1 p-des 1 ja 7 sätestatud rikkumised ning milles väljendus see, et tegu pandi toime juriidilise isiku huvides. Väärteoprotokollis on kajastatud VPTS § 85 lg 1 tervikuna ehk siis peaksid olema kajastatud kõik märgitud lõike rikkumised sisuliselt. Samuti ei nähtu väärteoprotokollist ega -otsusest analüüsi, kas faktilise teo toimepanija ehk QQ tegu on koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Väärteoprotokollist ei ole võimalik sedastada, mil viisil on QQ isiklikult seotud SWAP tasude tõstmisega ja WTI toornafta hetkehinna arvutamise metoodika muutmisega. Nimelt, tuginedes eelpool viidatud QQ-ga seotud lõigule, siis seisnevad etteheited justkui selles, et isik allkirjastas lepingu likviidsuspartneri M plc-ga X AS-i juhatuse liikmena (kusjuures väärteoprotokollis ega otsuses ei ole kajastatud lepingu ega allkirjastamise kuupäevi) ja et 22.04.2020 toimus SWAP tasude muutmine automaatselt MetaTrader süsteemis ning menetlusaluse isiku veebilehel ilma inimsekkumiseta. Seos QQ füüsilise teo/tegevusetusega puudub täielikult. Maakohus ei pidanud kaudselt tuletatavat seost QQ kui riskijuhtimise valdkonna eest vastutava juhatuse liikme staatusega, kes on allkirjastanud lepingu likviidsusparteriga, väärteokoosseisu etteheiteks piisavaks. Väärteoks ei ole lepingu allkirjastamine ja väärteoprotokollist ei ole tuletatav, mil viisil on QQ poolt lepingu allkirjastamine või riskijuhtimise valdkond tervikuna seotud konkreetsete etteheidetega ehk SWAP tasude tõstmise ja WTI toornafta hetkehinna arvutamise metoodika muutmisega. Selle alusel ei ole kohtul võimalik sisustada ega kontrollida X AS juhatuse liikme QQ käitumises süüteokoosseisu olemasolu, kuivõrd tema tegevust rikkumise toimepanemise tähenduses ei ole nõuetekohaselt kirja pandud. Kohtul puudub pädevus ise väärteoprotokolli täiendada. Kuivõrd füüsilise isiku süülise teo tuvastamine on juriidilise isiku vastutuse eelduseks, siis ei saa kohus ilma selle faktilise asjaolu tuvastamiseta võtta seisukohta ka X AS tegevuse suhtes.
  3. Arvestades, et juriidilise isiku vastutuse eelduseks on juriidilise isiku juhatuse liikme tegevuse kirjelduse (mida väärteoprotokollis ei sisaldu) kontrollimine, ei oleks kohtul ka asja sisulisel arutamisel õigust asuda ise tuvastama väljaspool väärteoprotokolli märgitud teokirjeldust esinevaid asjaolusid. Sel põhjusel sedastas maakohus, et asjas esineb oluline väärteomenetlusõiguse rikkumine, mis ei oleks kohtumenetluses ületatav ja väärteomenetlus tuleks lõpetada. Kohus, juhindudes

§ 119

lg-st 1, lõpetas väärteomenetluse

§ 29lg 1 p 1 alusel, seoses teos väärteotunnuste puudumisega.

  1. Obiter dictum’i korras pidas maakohus vajalikuks märkida, et kohtuväline menetleja ei ole menetlusaluse isiku süü suurust ammendavalt tuvastanud ja on määranud karistuse vastuolus sanktsiooniõiguse põhimõtetega.
  2. Kuna maakohus lõpetas väärteomenetluse, siis jättis maakohus kaitsjate taotluse Euroopa Liidu Kohtult eelotsustuse küsimiseks läbi vaatamata. 4

(18)4-21-916
  1. Kaebaja kaitsjad esitasid kohtule ka menetluskulude hüvitamise taotluse, kuid ei esitanud menetluskulude kogusummat, kulude arvestust ega üksikuid raamatupidamisdokumente (nt arveid). Seega puudus maakohtul võimalus taotlus sisuliselt lahendada ja kohus jättis selle läbi vaatamata, kuid kohus aktsepteeris võimalust menetluskulude hüvitamise taotluse esitamiseks pärast kohtumääruse jõustumist viieteistkümne päeva jooksul.
  2. X AS kaitsjad esitasid Harju Maakohtule 05.04.
  3. a menetluskulude nimekirja ja taotluse menetluskulude väljamõistmiseks. Kaitsjad paluvad mõista X AS-le

§ 23alusel hüvitis summas 8711 eurot (ilma käibemaksuta).

Taotlusele on lisatud ka arve nr 0648/21EE. Määruskaebus 21. Harju Maakohtu 31.03.2021. a määruse vaidlustasid kohtuvälise menetleja Finantsinspektsiooni esindajad Siim Tammer, Janar Stamm ja Johanna Maria Kuusemets, kes paluvad maakohtu määrus tühistada, jätkata väärteoasjas kohtulikku menetlust ning jätta rahuldamata X AS poolt 06.04.2021 esitatud menetluskulude hüvitamise taotlus ja jätta kõik menetluskulud X AS kanda. 22. Kaebuse kohaselt on X AS investeerimisühing, mis pakub võimalust kaubelda väärismetallide, aktsiate-, toormete-, futuuride-, indeksite- ja digitaalsete valuutade CFD-dega (Contract for Difference ehk hinnavahelepingud). Käesoleva väärteoasja esemeks on hinnavahelepingute SWAP tasude (s.o tasud positsioonide ülekandmise eest järgmisele kauplemispäevale) tõstmine ja hinnavahelepingute hetkehinna arvutamise metoodika muutmise õiguspärasus. X AS avaldas 22. ja 24.04.2020 oma veebilehel teavet, mille kohaselt X AS etteteatamata ja ühepoolselt (

  1. i)tõstis SWAP tasusid, ning (
  2. ii)muutis WTI toornafta hetkehinna arvutamise metoodikat. Menetlusaluse isiku kõnealustest teavitustest tuleb, et WTI toornafta hetkehinna arvestamise metoodika ja SWAP tasude muudatuste põhjuseks oli negatiivsete naftahindade esinemine ning äärmiselt ebakorrapärane turg, mille tõttu võisid kliendid väga lühikese hetkega suuri kahjumeid kanda. Avaldatud teated kogumis jätsid avalikkusele mulje, et muudatused olid kantud üksnes investorkaitse eesmärgist, kuid tegelikkuses olid kauplemistingimuste muudatused tingitud peaasjalikult hoopis enda huvide kaitsest. Nimelt vähendas X AS SWAP tasude ja WTI toornafta hetkehinna metoodika muudatuste ülekandmisega oma enda klientidele riski, mis oleks talle endale kahju tekitanud. Faktiliselt oleks tekkinud olukord, kus X AS klientidega sõlmitud lepingutingimused erinevad oma likviidsuspartneri M plc-ga sõlmitud lepingutingimustest. Sellisel viisil oma protsesside ja süsteemidega seotud riskide korraldamisel on menetlusalune isik jätnud arvestamata aga ühe oluliseima investeerimisühingu tegevuse põhimõttega, mille kohaselt peab investeerimisühing teenuste osutamisel igal ajahetkel lähtuma oma kliendi parimatest huvidest (VPTS § 85 lõige 1 punkt 1). X AS lähtus vaid enda huvidest, ei avaldanud oma klientidele kauplemistingimuste muudatuste tõelisi põhjuseid, vaid põhjendas neid avalikkusele kohatult investorkaitse eesmärgi taha pugedes. 23. Maakohtu lahend oli üllatuslik ja kohtuvälisel menetlejal ei ole olnud võimalust X AS kaebusega tutvuda. Tegu on esmakordse sellelaadset finantsõigust puudutava otsusega, mistõttu vajab derivatiivse vastutuse küsimus tugevamat süübimist kogutud tõenditesse ja seostamist X AS tegevusega. FI on seisukohal, et nii väärteoprotokollist kui otsusest nähtub üheselt teo omistamine vastutava juhatuse liikme QQ kaudu. 24. Esindajate hinnangul lõpetas maakohus menetluse liialt kergekäeliselt ja rutakalt, jättes arvesse võtmata väärteoasja olemust, X AS-ile etteheidetava teo raskust ja seda, et tegemist on väga keerulise ning seejuures esmakordse sellelaadse finantsõigusalase vaidlusega. Maakohtu põhjendustest ei nähtu, et kohus oleks mõistnud X AS-ile ette heidetava teo olemust ega investeerimisühingu toimimise põhimõtteid. Lisaks esmakordsele sellelaadsele finantsõiguse 5

(18)4-21-916 vaidlusele on see ka äärmiselt oluline nii investeerimisühingu tegevuspõhimõtete selgitamise kui ka investorkaitse seisukohast. 25. Maakohus heidab määruses ette, et väärteoprotokoll on vastuolus kehtiva kohtupraktikaga, kuid on ise väljunud

§ 87piiridest, lähtudes väärteoprotokolli asemel väärteootsusest.

Kohus on asja arutamisel seotud väärteoprotokolli teokirjeldusega ehk teo faktiliste asjaoludega. Seega maakohus, heites FI-le väärteootsuse põhjal ette, et ta pole korrektselt sisustatud KarS § 14 lg 1, on ise rikkunud menetlusõigust, minnes vastuollu

§-s 87 sätestatuga.

  1. Maakohus väljus obiter dictum’i korras märgituga väärteoprotokolli raamidest, andes hinnangu väärteootsuse vastavuse kohta sanktsiooniõiguse põhimõtetele. Kohus peab asja arutamisel lähtuma väärteoprotokolli teokirjeldusest ehk faktilistest asjaoludest ja tal puudub õigus tuvastada väärteoprotokollis kajastamata koosseisulisi asjaolusid. Väärteoasja arutatakse ainult väärteoprotokollis sätestatud ulatuses, mis tähendab, et kohus ei või väljuda väärteoprotokollis või kiirmenetluse otsuses sisalduva väärteokirjelduse piiridest. Seega ei saa kohtumääruses hinnata väärteootsuses määratud rahatrahvi suurust, selle põhistusi ega vastavust sanktsiooniõiguse põhimõtetega. Kuigi määrus tugineb väärteoprotokolli väidetavatele puudustele ja kohus sellest tulenevalt asja sisulise arutamise juurde ei asunudki, jäävad kohtuvälisele menetlejale selgusetuks määruses esitatud korduvad viited väärteootsusele.
  2. Kehtiv kohtupraktika ei näe ette, et väärteoprotokollis peab subjektiivset koosseisu analüüsima.

§ 69

lõike 2 punkti 1 mõtte kohaselt on väärteoprotokolli teokirjelduses vaja välja tuua isikule süüks arvatava süüteokoosseisu igale objektiivsele ja subjektiivsele tunnusele vastavad faktilised asjaolud. Väärteoprotokoll ei pea ega saagi sisaldada asjaolusid, millest oleks tuletatav isiku karistamise aluseks olevate asjaolude olemasolu põhjendus. Väärteoprotokollis kirjeldatu on hüpotees, mille tõestamine või ümberlükkamine on järgneva menetluse ülesanne. Seega on alusetu väide, et menetlusõigust on rikutud sellega, et väärteoprotokollis ei ole hinnatud subjektiivset teokoosseisu. Isegi kui väärteoprotokollis esineb puudusi (millega FI ei nõustu), siis ei ole need sellised, mida ei saaks väärteoasja sisulisel arutamisel kõrvaldada. 28. Kohtuväline menetleja ei nõustu maakohtu etteheitega, et väärteoprotokollis on sisustamata konkreetse füüsilise isiku tegevus ja selle toimepanemine juriidilise isiku X AS huvides. Riigikohus on leidnud, et ei ole vajalik juriidilise isiku seotust füüsilise isiku teoga spetsiifiliselt põhjendada, vaid piisab kui väärteoprotokolli faktilistest asjaoludest nähtub, mille alusel on tegu loetud toimepanduks juriidilise isiku huvides (RKKKo asjas nr 3-1-1-67-09, p 9.2). Väärteoprotokollis on välja toodud järgmised asjaolud: etteheidetava teona SWAP tasude ja WTI toornafta hetkehinna arvutamise metoodika muutmine ühes põhistusega, mil moel selline ühepoolne ning etteteatamata tingimuste muutmine polnud kooskõlas klientide parimate huvidega; konkreetne füüsiline isik (juhatuse liige QQ), kelle kaudu omistatakse rikkumine menetlusalusele isikule; QQ allkirjastas likviidsuspartneri M plc-ga lepingu ja et likviidsuspartneri roll menetlusaluse isiku tootejuhtimises on piiritletud riskijuhtimisega seotud asjaoludega; riskijuhtimise temaatika kuulub juhatuse liikme QQ vastusvaldkonda. Eeltoodust tulenevalt on FI hinnangul väärteoprotokollis korrektselt sisustatud füüsilise isiku tegevus ja selle toimepanemine juriidilise isiku huvides. Tegu on toime pandud X AS tegevussfääris ja rikkumine on omistatav menetlusalusele isikule tema juhatuse liikme QQ kaudu. Ekslik on maakohtu järeldus, justkui oleks väärteoprotokollis sisuliselt puudu derivatiivse vastutuse küsimus ja et see annaks aluse rakendada

§ 29lg 1 p 1.

29. Kohus heidab kohtuvälisele menetlejale ette sedagi, et väärteoprotokolli kirjeldavas tekstis on kajastatud läbivalt X AS-i juriidilise isiku kui teo toimepanijana ning väärteoprotokollist ei ole väljaloetav, mil viisil on QQ isiklikult seotud SWAP tasude tõstmisega ja WTI toornafta hetkehinna arvutamise metoodika muutmisega. Esindajad peavad neid etteheiteid alusetuteks ja selleks tuleb mõista investeerimisühingu olemust, millest maakohus ei ole usutavasti aru saanud. Investeerimisühingu toimimise põhimõtteid arvestades jääb mõistetamatuks, mil viisil saab 6

(18)4-21-916 füüsiline isik olla etteheidetava teoga veelgi enam seotud kui juhatuse liige, kes vastutab investeerimisühingus riskijuhtimise eest. Asjaolu, et menetlusaluse isiku poolt likviidsuspartneriga lepingu sõlmimine, tehingusüsteemi ning teenuse osutamise tingimuste kehtestamine on osa riskijuhtimisest, nähtub üheselt X AS suhtes koostatud väärteoprotokollist. 30. Asjas ei oma tähtsust, et väärteoprotokolli kirjeldavas tekstis on kajastatud teo toimepanijana läbivalt X AS-i juriidilise isikuna. Väärteomenetlust alustati juriidilise isiku suhtes. Tema on menetlusaluseks isikuks ja ka karistusõigusliku hinnangu andmine toimub lõppkokkuvõttes tema käitumise suhtes. Õiguslikult väär olukord tekiks hoopis juhul, kui menetlust alustataks juriidilise isiku suhtes, kuid väärteoprotokollis heidetaks tegu või tegevusetust läbivalt ette füüsilisele isikule. Seda enam, et väärteoprotokolli teokirjelduse eesmärgiks on välja tuua isikule süüks arvatava süüteokoosseisu tunnusele vastavad faktilised asjaolud. Väärteoprotokolli esemeks ei ole järelduste tegemine või hinnangute andmine, mida eeldaks aga see, kui juriidilise isiku osas alustatud väärteomenetluse faktiliste asjaolude kajastamine toimuks läbi füüsilise isiku teo. 31. Kohtuväline menetleja juhib kohtu tähelepanu sellele, et Euroopa Liidu Komisjoni delegeeritud määrus nr 2017/565 (MiFID II delegeeritud määrus) on otsekohalduv ning sellest tulenevad investeerimisühingu kõrgema juhtkonna vastutuse ja riskijuhtimise põhimõtted. Siinkohal viitavad esindajad MiFID II delegeeritud määruse artikli 23 lg 1 p-des a ja b, artikli 25 lg-s 1 sedastatule ja märgivad, et eelkõige nõutakse kõrgemalt juhtkonnalt ja vajaduse korral järelevalvefunktsiooni täitjalt, et nad hindaksid ja vaataksid perioodiliselt läbi direktiivi 2014/65/EL kohaste kohustuste täitmiseks kehtestatud poliitikat, korralduste ja menetluste tulemuslikkust ning võtaksid asjakohased meetmed puuduste kõrvaldamiseks. Viimati viidatud lõige sätestab sedagi, et oluliste funktsioonide jaotus kõrgema juhtkonna liikmete vahel näitab selgelt, kes vastutab ühingu organisatsiooniliste nõuete järelevalve ja jätkuva kohaldamise eest. Vastav põhimõte sisaldub seejuures ka VPTS § 54 lg 1 p-s 5 ning § 80 lg 1 p-s 1. Eelnev ühes väärteoprotokollis kajastatuga, mille kohaselt QQ oli (
  1. i)vastutav X AS riskijuhtimise eest ning (
  2. ii)vastava valdkonna eest vastutades oli ta investeerimisühingu riskijuhtimise protsessid ja süsteemid kujundanud selliselt, mille kohaselt eelistati ühingu enda huve oma klientide huvidele, on tema konkreetse teo toime pannud füüsiliseks isikuks. Kõik vastavad asjaolud on üheselt kajastatud ka väärteoprotokollis. 32. Teo toimepanemise aja tuvastamise seisukohast ei ole X AS ja tema likviidsuspartneri M plc vahelise lepingu sõlmimise kuupäev määrava tähtsusega. Lepingu sõlmimine ja väärteo toimepanemine ei ole omavahel seotud, sest investeerimisühingu kohustuste rikkumine ei realiseerunud mitte lepingu sõlmisel, vaid väärteoprotokollis kajastatud kuupäevadel, s.o kui leping kehtis. Isegi kui X AS süsteemid ja protsessid olid alates kõnealuse lepingu sõlmimisest samased, eelistades juba eos investeerimisühingu huve klientide omadele, oli tal siiski teoreetiline võimalus oma lähenemist igal ajahetkel muuta ning oma protsessid ja süsteemid ümber teha. Seetõttu on teo toimepanemise aja seisukohast oluline hetk, kui realiseerus X AS enda huvide eelistamine klientide omadele, mitte kuupäev, mil ta sõlmis koostöölepingu likviidsuspartneriga. 33. Kohtuväline menetleja peab alusetuks maakohtu etteheidet, et väärteoprotokollis on kajastatud VPTS § 85 lg-t 1 tervikuna ning sellest tulenevalt peaksid väärteoprotokollis olema kajastatud kõik märgitud lõike rikkumised sisuliselt. Väärteoprotokollis ja -otsuses on läbivalt välja toodud, et X AS on rikkunud VPTS § 85 lg 1 p-s 1 sätestatud põhimõtteid. Kuigi X AS rikkus ka kliendi korralduste parima täitmise kohustust VPTS § 85 lg 1 p 7 mõttes, ei ole sellele ne bis in idem põhimõttest tulenevalt väärteootsuses karistusõiguslikku hinnangut antud. Vastused määruskaebusele 7
(18)4-21-916
  1. X AS kaitsjad Carri Ginter ja Monika Tomberg esitasid ringkonnakohtule 20.04.2021 kirjaliku seisukoha, milles leiavad, et määruskaebus ei kuulu rahuldamisele.
  2. Kaitsjad ei nõustu FI seisukohaga, et derivatiivne vastutus on väärteoprotokollis esile toodud, kuivõrd X AS derivatiivne vastutus oli sisustatud läbi juhatuse liikme poolt likviidsuspartneriga lepingu sõlmimise, aga mitte läbi selle konkreetse lepingu täitmisel toimunuga, mida väärteoprotokollis kaebajale ette heidetakse. Väärteoprotokoll ei sisalda ühtegi viidet konkreetse füüsilise isiku toime pandud koosseisupärase teo kirjeldusele ega küsimust füüsilise isiku käitumise õigusvastasusest või süülisest, jättes seeläbi väärteo protokolli koostamisel KarS § 14 lg-s 1 ja Riigikohtu praktikas (vt nt 09.12.
  3. a RKKKo asjas nr 3-1-1-100-11, p 14 ja 12.05.
  4. a RKKKo asjas nr 3-1-1-30-11, p-d 15.1-15.2) esitatud nõuded täitmata. Kuivõrd kohtväline menetleja jättis väärteoprotokolli koostades ekslikult füüsilise isiku karistusõigusliku vastutuse analüüsimata, tulnuks kohtuvälisel menetlejal viga

§ 68

lg-st 2 lähtuvalt kõrvaldada ja anda menetlusalusele isikule täiendav võimalus vastulause esitamiseks, mitte hakata asjaolusid juurde mõtlema ja koosseisu elemente esmakordselt sisustama alles väärteootsuses või hilisemas kohtumenetluses.

§ 87

sedastab selgelt, et väärteoasja arutamise piirid paneb paika väärteoprotokollis märgitu.

  1. FI tõi määruskaebuses karistatava teona taas välja SWAP tasude muutmise ja hinnametoodika muutuse
  2. ja 24.04.2020, s.o kohtuvälise menetleja hinnangul seisnes etteheidetav tegu just nendel kuupäevadel teatava karistatava teo toimepanemises X AS poolt. Väärteoprotokoll räägib teo sisustamisel likviidsuspartneriga lepingu sõlmimisest, mille toimumine ei lange kokku väärteo kuupäevaga. Samas ei selgu väärteoprotokollist, kas teabe avaldamine oli etteheidetav koosseisuline tegu.
  3. Kohtuväline menetleja tõi määruskaebuses esile, et kaebaja otsustas oma huve eelistada klientide huvidele, kuid samas ei ole selgitatud, kes ja millal selle otsuse tegi. FI süüdistab X ASi ka enda kahju klientidele ülekandmises, kuid ka selle osas ei ole selge, millal toimus kahju ülekandmine ja kui suur kahju oli. Menetlusalusele isikule ei saa ette heita muudatust süsteemides, kuna sellist tegu ei toimunud ja tegevusetus ei saa olla seotud riskide ülekandmise tahtega. Seda ei ole avatud ka väärteoprotokollis. Selles ei ole välja toodud, et oleks kaalutud, kas tegemist võis olla kaebaja enda riskide vähendamisega. Kohtuväline menetleja ei saa

§ 87

kohaselt kohtumenetluses tugineda väidetele/asjaoludele, mida ta varem menetlusalusele isikule ette ei ole heitnud. Sellest irdumine oleks vastuolus

§ 19

lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusaluse isiku üldise õigusega teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse. Praegu on aga FI asunud kohtumenetluses esitama etteheiteid, mida varasemas kohtuvälises menetluses menetlusalusele isikule ei esitatud. 38. Kaitsjad peavad põhjendamatuks ka FI väidet, et X AS ei avaldanud oma klientidele kauplemistingimuste muudatuste tõelisi põhjuseid, vaid põhjendas neid avalikkusele kohatult investorkaitse eesmärgi taha pugedes. Sellist seisukohta ei ole kohtuväline menetleja millegagi põhjendanud ja samuti ei ole seda väärteoprotokollis välja toodud. Seetõttu ei saa kohtuväline menetleja sellele

§ 87kohaselt kohtumenetluses tugineda.

  1. Kohus, hinnates väärteootsuse kehtivust, peab hindama ka selle vastavust väärteoprotokollile, mistõttu jääb kaitsjatele arusaamatuks FI väide, et kohus ei tohi hinnata või tugineda väärteootsuses toodule.
  2. Kohus on õigesti leidnud, et selliseid süüteokoosseisu igale objektiivsele ja subjektiivsele tunnusele vastavad faktilisi asjaolusid, nagu näeb ette

§ 69lg 2 p 1 mõte, ei ole kohtuväline menetleja väärteoprotokollis välja toonud.

Kuigi kaebaja esindaja QQ sõlmis lepingu likviidsuspartneriga, siis puudub seos 22. ja 24.04.2020 toime pandud karistatava teo ja lepingu sõlmimise vahel. Kohtuväline menetleja väldib läbivalt konkreetsust kuupäevades. Võttes arvesse, et juriidilise isiku vastutus seostatakse KarS § 14 kohaselt tema füüsilise isiku teo 8

(18)4-21-916 kaudu ja et QQ poolt lepingu sõlmimise kuupäev ei lange kokku väärteo toimepanemise kuupäevaga, siis ei saa väärtegu sisustada QQ tegevuse kaudu M plc-ga lepingu sõlmimisel. Kohtuvälise menetleja väited on kohut eksitavad. 41. Kohtuväline menetleja tunnistas määruskaebuses, et tema hinnangul pole lepingu sõlmimine ja väärteo toimepanemine omavahel seotud, kuivõrd investeerimisühingu kohustuste rikkumine ei realiseerunud mitte lepingu sõlmisel, vaid väärteoprotokollis kajastatud kuupäevadel, s.o kui leping kehtis. Sisuliselt leiab FI, et väärtegu on toime pandud tegevusetusega, mida ei ole väärteootsuses ega protokollis süüteokoosseisuna välja toodud. Kui väärteoasjas ei ole väärteoprotokollis märgitud KarS § 14 lg-s 1 nimetatud tunnustele vastavat füüsilist isikut, kes ja millise süüteo juriidilise isiku huvides toime pani, ei sisalda väärteoprotokoll andmeid, millele tuginedes tuvastada juriidilise isiku karistusõigusliku vastutuse eeldusi. Kuna

§ 87

järgi on kohus seotud väärteoprotokolli piiridega, ei saa seda viga enam kohtumenetluses kõrvaldada ja väärteomenetlus tuleb lõpetada. Kohtuvälise järelevalve teostaja ei või järelevalvet läbi viia korrektseid menetlusdokumente vormistamata ja karistusõiguse üldpõhimõtteid rikkudes.

  1. Kaitsjad esitasid ringkonnakohtule 10.05.2021 kirjaliku seisukoha, milles paluvad jätta Finantsinspektsiooni kaebuse rahuldamata ja taotluse menetluskulude hüvitamiseks.
  2. Kaitsjate hinnangul ei ole kohtuväline menetleja piisavalt kogutud tõendeid analüüsinud ja neid kaebaja tegevusega seostanud, mistõttu ei ole üheselt arusaadavad väärteo toimumise asjaolud, teo toimepanemise aeg ega ka see, kas kohtuvälise menetleja hinnangul on väärtegu toime pandud tegevuse või tegevusetusega. Väärteoprotokollis on X AS-le esitatud süüdistus tegevusega väärteo toimepanemises, mis seisnes SWAP tasude ja hinnametoodika muutmises. Määruskaebemenetluses asus menetleja väitma, et kaebajale ei heidetagi ette
  3. ja 24.04.2020 füüsiliste isikute poolt tehtud tegusid, vaid hoopis tegevusetust. Sellisel juhul peab väärteoprotokollis olema selgelt esile toodud kohustus tegutseda ja isik, kes seda kohustust sellel päeval rikkus. Tegevusetuse kui väärteo eeldused on nii väärteoprotokollis, -otsuses kui ka määruskaebuses välja toomata.
  4. Menetlusalune isik ei nõustu kohtuvälise menetlejaga, et väärteoprotokollist kui ka -otsusest nähtub üheselt teo omistamine vastutava juhatuse liikme QQ kaudu, kuivõrd kaebaja derivatiivne vastutus oli sisustatud läbi juhatuse liikme poolt likviidsuspartneriga lepingu sõlmimise, aga mitteläbi selle konkreetse lepingu täitmisel toimunuga ehk väärteoga, mida kaebajale ette heidetakse. FI on karistatava teona välja toonud SWAP tasude muutmise ja hinnametoodika muutuse
  5. ja 24.04.2020, s.o etteheidetav tegu seisnes nendel kuupäevadel teatava karistatava teo toimepanemises X AS poolt. Väärteoprotokoll räägib teo sisustamisel menetlusaluse isiku juhatuse liikme poolt likviidsuspartneriga lepingu sõlmimisest 13.04.2016, mis ei lange kokku väärteo kuupäevaga. Kuigi menetlusalusele isikule heidetakse ette tegevusetust, siis jääb mulje, et nendel kuupäevadel toimus ikkagi õigusvastane tegu, kuid ei märgita, milline füüsiline isik teo toime pani. Kaitsjatele jääb selgusetuks, millise ja millal menetlusaluse isiku toime pandud teo eest kohtuväline menetleja X AS-i karistas.
  6. Esindajad märgivad määruskaebuses, et X AS otsustas oma huve eelistada klientide huvidele, kuid on jätnud selgitamata, kes ja millal selle otsuse tegi. Samuti süüdistab FI menetlusalust isikut enda kahju klientidele ülekandmises, mille osas ei ole samuti selge, millal kahju ülekandmine toimus ja kui suur kahju oli. Menetlusaluse isiku huvid on määratlemata ja ei ole aru saada, millise väärtusega need olid. Huvidele ei ole antud rahalist väärtust ja neid ei ole kaalutud. Samuti pole kaalutud kõikide teiste klientide huve ega kaebaja tegutsemist nende huvide parima kaitse eesmärgil. Kaitsjad on seisukohal, et menetlusalusele isikule ei saa ette heita muudatust süsteemides, kuna sellist tegu ei toimunud ja tegevusetus ei saa olla seotud riskide ülekandmise tahtega. Eeltoodut ei ole avatud ka väärteoprotokollis – selles ei ole välja toodud, et oleks kaalutud, kas tegemist võis olla kaebaja enda riskide vähendamisega. Kohtuväline menetleja ei saa

§ 87kohaselt kohtumenetluses tugineda 9

(18)4-21-916 väidetel/asjaoludele, mida ta varem menetlusalusele isikule ette ei ole heitnud. Eeltoodust irdumine oleks vastuolus

§ 19

lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusaluse isiku üldise õigusega teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse. Praegu on FI asunud kohtumenetluses esitama etteheiteid, mida varasemas kohtuvälises menetluses menetlusalusele isikule ei esitatud.

  1. Kaitsjad peavad põhjendamatuks ka FI väidet, et kaebaja ei avaldanud oma klientidele kauplemistingimuste muudatuste tõelisi põhjuseid, vaid põhjendas neid avalikkusele kohatult investorkaitse eesmärgi taha pugedes. Sellist seisukohta ei ole millegagi põhjendatud ja see ei sisaldu ka väärteoprotokollis.
  2. Kohus, hinnates väärteootsuse kehtivust, peab hindama ka selle vastavust väärteoprotokollile. Kaitsjad ei nõustu kohtuvälise menetleja seisukohaga, et kohus, hinnates väärteootsuse vastavust sanktsiooniõiguse põhimõtetega, on väljunud väärteoprotokolli raamidest. Kohus peab hindama määratud sanktsiooni seaduslikkust ja on õigesti välja toonud, et tavapraktikas määratakse sanktsiooni keskmäär. Antud juhul ei ole kohtuväline menetleja analüüsinud, mis asjaolud annaksid põhjuse määrata kaebajale sanktsiooni selle ülemmääras.
  3. Kaitsjate hinnangul ei läinud maakohus vastuollu

§-s 87 sätestatuga, kui juhtis kohtuvälise menetleja tähelepanu asjaolule, et viimane ei ole väärteoprotokollis korrektselt sisustatud KarS § 14 lg-t

  1. Kaebaja ei nõustu kohtuvälise menetleja seisukohaga, et on alusetu väita, et rikutud on menetlusõigust sellega, et väärteoprotokollis ei ole hinnatud subjektiivset teokoosseisu. Riigikohus on järjekindlalt leidnud, et juriidiline isik saab vastutada üksnes siis, kui tema pädeva esindaja käitumises esinevad kõik KarS § 2 lg-s 2 sätestatud deliktistruktuuri elemendid (RKKKo nr 4-19-2526, p 10). Väärteoprotokoll ei sisalda juriidilise isiku nimel tegutsenud konkreetse füüsilise isiku (st pädeva esindaja) toime pandud koosseisupärase teo kirjeldust ega küsimust füüsilise isiku käitumise subjektiivsest koosseisust, mistõttu on FI jätnud väärteoprotokolli koostamisel KarS § 14 lg-s 1 ja Riigikohtu praktikas esitatud nõuded täitmata.
  2. Väärteoprotokollis esinevad puudused, mida ei ole võimalik kohtumenetluse käigus kõrvaldada. Seega ei ole maakohus lõpetanud kohtumenetlust kergekäeliselt. Kui väärteoasjas ei ole väärteoprotokollis märgitud KarS § 14 lg-s 1 nimetatud tunnustele vastavat füüsilist isikut, kes ja millise süüteo juriidilise isiku huvides toime pani, ei sisalda väärteoprotokoll andmeid, millele tuginedes saaks tuvastada juriidilise isiku karistusõigusliku vastutuse eeldusi. Kuna

§ 87

järgi on kohus seotud väärteoprotokolli piiridega, ei saa seda viga enam kohtumenetluses kõrvaldada ja väärteomenetlus tuleb lõpetada (17.03.

  1. a RKKKo asjas nr 4-19-2526, p 11). Praegusel juhul ei ole väärteoprotokollist selge, milline tegu kaebaja poolt toime pandi ja kes juriidilise isiku pädeva esindajana teo konkreetsetel kuupäevadel toime pani.
  2. Kaebaja ei nõustu kohtuvälise menetleja seisukohaga, et väärteoprotokollis on korrektselt sisustatud nii füüsilise isiku tegevus kui teo toimepanemine juriidilise isiku huvides. Kuigi QQ kaebaja esindajana sõlmis lepingu likviidsuspartneriga, siis QQ poolt lepingu sõlmimise kuupäev (13.04.2016) ei lange kokku väärteo toimepanemise kuupäevadega, mistõttu ei saa väärtegu sisustada QQ tegevuse kaudu M plc-ga lepingu sõlmimisel. Väärtegu toimus väärteootsuse ja protokolli kohaselt
  3. ja 24.04.2020 ning puudub seos toime pandud karistatava teo ja lepingu sõlmimise vahel. Eeltoodut kinnitab ka kohtuväline menetleja ise, kui leiab, et lepingu sõlmimine ja väärteo toimepanemine pole omavahel seotud. Kohtuväline menetleja on leidnud, et juhatuse liige, kes vastutab riskijuhtimise eest, on eelkõige seotud etteheidetava teoga. Samas on FI ette heitnud konkreetset tegu, mis toimus
  4. ja 24.04.2020, mil juhatuse liige väärtegu toime ei pannud. Kaebajale jääb sellisel juhul arusaamatuks, kas rikkumine toimus juba likviidsuspartneriga lepingu sõlmimises, mida ei ole väärteona karistatava teona väärteoprotokollis välja toodud.
  5. Kaebaja ei nõustu kohtuvälise menetlejaga, et QQ oli X AS-i riskijuhtimise eest vastutades investeerimisühingu riskijuhtimise protsessid ja süsteemid kujundanud selliselt, mille kohaselt 10

(18)4-21-916 eelistati ühingu enda huve oma klientide huvidele. Samuti ei nõustu kaebaja, et see on korduvalt sedastatud juba varasemalt ja kõik vastavad asjaolud üheselt kajastatud ka väärteoprotokollis.

§ 69

lg 2 p 1 mõtte kohaselt on väärteoprotokolli teokirjelduses vaja välja tuua isikule süüks arvatava süüteokoosseisu igale objektiivsele ja subjektiivsele tunnusele vastavad faktilised asjaolud. Maakohus on õigesti leidnud, et selliseid süüteokoosseisu igale objektiivsele ja subjektiivsele tunnusele vastavad faktilisi asjaolusid ei ole kohtuväline menetleja väärteoprotokollis välja toonud.

  1. Kaitsjad toovad kokkuvõtlikult välja asjaolud, millises osas on nende hinnangul kohtuväline menetleja väärteo koosseisu elemente esmakordselt sisustanud alles väärteootsuses.
  2. Nad rõhutavad, et kohtuväline menetleja süüdistusfunktsiooni kandjana peab tagama, et oleks arusaadav, millist tegu menetlusalusele isikule ette heidetakse ja millisele väärteokoosseisule see tegu vastab. Faktiliste asjaolude kirjeldus on piisav, kui täiendavaid asjaolusid juurde mõtlemata saab järeldada, et isiku käitumises on täidetud väärteokoosseisu tunnused. Kajastatud andmete alusel peab olema võimalik hinnata nii objektiivse kui ka subjektiivse koosseisu täidetust. Seda ka olukorras, kus isikute tegevust tuleb hinnata otsekohalduva Euroopa Liidu Komisjoni delegeeritud määrus nr 2017/565 (ehk MiFID II delegeeritud määrus) ning sellest tulenevate investeerimisühingu kõrgema juhtkonna vastutuse ja riskijuhtimise põhimõtete alusel.
  3. Kaebaja esitas

§-s 23 sätestatust tulenevalt väärteoasjaga seoses kantud täiendavate menetluskulude nimekirja ja taotluse menetluskulude hüvitamiseks. Kaebajale on osutatud täiendavat õigusabi 19,2 tunni ulatuses, summas 3988,50 eurot (ilma käibemaksuta), keskmise tunnitasuga 207,73 eurot (ilma käibemaksuta). Teenust osutasid vandeadvokaat Carri Ginter, advokaat Monika Tomberg ja jurist Krista Ševerev. Taotlusele on lisatud ka menetluskulude nimekiri teenuse kirjeldusega ja märkega, et arve on alles koostamisel. Kaitsjad kinnitavad, et kõik kulud on kantud seoses menetlusega väärteoasjas nr 4-21-916. Kaitsjateks on kogenud ja kõrgelt kvalifitseeritud õigusteenuse osutajad, mistõttu on nende hinnangul käesolevas asjas keskmine tunnihind 181,48 eurot (ilma käibemaksuta) asja keerukust ja mahukust ning õigusabi osutajaid arvestades põhjendatud. Seega palub kaebaja mõista X AS-le

§ 23alusel välja hüvitise summas 3988,50 eurot (ilma käibemaksuta).

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 55. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.

§ 119kohaldamise eeldused 56.

Esmalt puudutab ringkonnakohus määruskaebuse väiteid, mille kohaselt oli maakohtu lahend üllatuslik ja kohtuvälisel menetlejal ei olnud võimalust X AS kaebusega tutvuda, samuti rõhuasetust, et tegu on esmakordse sellelaadset finantsõigust puudutava otsusega, mistõttu vajab derivatiivse vastutuse küsimus tugevamat süübimist kogutud tõenditesse ja seostamist X AS tegevusega. 57. Kaebaja, väites kohtumääruse üllatuslikkust, on heitnud maakohtule ette, et X AS kaebus pole väärteomenetlejale olnud kättesaadav isegi käesoleva määruskaebuse koostamise ajal. Täpsemalt pole määruskaebuses seda etteheidet avatud. Ringkonnakohus selle etteheitega ei nõustu. Kohtuinfosüsteemis on maakohtu väärteoasja menetlustoimikusse lisatud kirjavahetus, milles Finantsinspektsiooni esindaja J. M. Kuusemets (ühtlasi üks arutatava määruskaebuse allkirjastajaid) on kirjutanud Harju Maakohtule 10.03.2021 e-kirja, milles uurib, millal nad saavad Harju Maakohtust kätte otsusele esitatud kaebuse. 16.03.2021 on Harju Maakohtust vastatud, et 23.02.2021 kuupäevaga on Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja poolt avatud 11

(18)4-21-916 väärteoasi 4-21-916 X AS kaebus Finantsinspektsiooni juhatuse 08.02.2021 otsusele nr. 4.1-1/15 väärteoasjas 970020000007, määratud lahendamiseks ja edastatud kohtunik K. Välistele ning elektroonilises kohtuinfosüsteemis on kaebus seotud kohtuvälise menetleja otsusega. Maakohtu referent palub pöörduda FI-l antud küsimuses oma süsteemi halduri poole, kuna elektroonilises kohtuinfosüsteemis viga ei nähtu. Väärteoasja materjalidest ei ilmne, et diskussioon kaebuse juurdepääsu üle oleks jätkunud. Kuna sellega kirjavahetus piirdub, ei ole võimalik väita, et maakohus ei teinud enda poolt kõike vajalikku, et

§ 471

tähenduses teha e-toimiku süsteemis kohtuvälisele menetlejale menetlusdokumente nähtavaks. Sõltumata sellest ei saa väita, et kaebus ei olnud Finantsinspektsioonile kättesaadav – ei ole teada takistusi, mis oleks välistanud kaebusega tutvumise maakohtus, kus FI teadis kaebuse olevat, või paluda sõnaselgelt saata neile kaebus e-posti teel, kui e-toimiku kaudu juurdepääsu saada ei õnnestunud. Hinnates praegu kohtule kättesaadavaid materjale, saab neist järeldada, et maakohus oli enda arusaamise kohaselt teinud kaebuse e-toimikus kättesaadavaks, Finantsinspektsioon teavitas kohut elektroonilise juurdepääsu probleemist 10.03.2021, maakohus andis omapoolsed juhised probleemi parandamiseks (pöörduda oma süsteemihalduri poole) ja kuna nad tagasisidet ei saanud, võis maakohus eeldada, et kaebus on kättesaadavaks tehtud. Seega ei võimalda määruskaebus teha maakohtule selles osas etteheidet, ammugi aga etteheidet rikkumises, mis võinuks viia ebaõige kohtulahendini. 58. Teiseks saab määruskaebuse pinnalt seostada maakohtu lahendi väidetavat üllatuslikkust sellega, et maakohus lahendas asja juba eelmenetluses, asumata asja sisu arutama kohtuistungil või kirjalikus menetluses. Teisisõnu on õhus küsimus, kas olukorras, kus maakohus jõuab väärteosüüdistusega tutvudes järeldusele, et sellise süüdistuse alusel ei ole võimalik isikut väärteos süüdi jätta ehk väärteomenetleja otsust jõusse jätta, peab kohus ilmtingimata asuma asja sisuliselt arutama või võib ta teha ka otsuse eelmenetluses. 59. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et sellise toimimisviisi

§ 119

tõepoolest ette näeb.

§ 119

lg 1 sätestab, et maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata ja menetlusosalisi välja kutsumata tühistada kohtuvälise menetleja otsuse määrusega ja lõpetada väärteomenetluse üksnes kaebuse põhjal, kui ta leiab, et kohtuvälises menetluses ei ole menetlust lõpetatud väärteomenetlust välistavatel asjaoludel vastavalt

§-le 29. Siinkohal tuleb vaadata ka

§-s 117 sätestatud toimingute järjekorda.

§ 117

lg-d 1 ja 2 näevad eelmenetluses maakohtuniku toimingud ette järgmises järjekorras: 1) kohus kontrollib asja kohtualluvust ning

§-de 114 ja 115 nõuete täitmist; 2) jätab kaebuse käiguta või läbi vaatamata

§-s 118 sätestatud alustel; 3) lõpetab väärteomenetluse

§-s 119 sätestatud alusel või 4) lahendab asja kirjalikus menetluses vastavalt

§-le 120; 5) kui kaebust ei lahendata eespool mainitud viisidel 2–4, teeb kohtunik kindlaks kohtuistungile kutsutavad isikud, kaebusest tulenevad kohtuliku arutamise piirid ja uuritavad tõendid, lahendab kaebuses esitatud taotlused, saadab kaebuse koopiad kohtumenetluse pooltele ning määrab asja arutada, järgides

§ 121

. Eelnevast nähtub üheselt, et kui maakohus tuvastab

§ 119

kohaldamise alused juba eelmenetluses, siis on ta pädev ka selle sätte alusel menetluse lõpetama tegema ilma, et ta kuulaks kirjaliku või suulise menetluse vormis ära pooled (

§ 120-121).

60. On oluline, et

§ 119erineb analoogsest sättest kriminaalmenetluses: Kr

MS § 262 lg 1 p 3 näeb ette võimaluse lõpetada eelmenetluses ka kriminaalasja menetlus, kuid seda üksnes KrMS § 199 lõike 1 punktides 2–6 loetletud juhtudel (erandiks väärteo tunnuste tuvastamine). Samas kui kohus tuvastab eelmenetluses KrMS § 199 lg 1 p-s 1 nimetatud eelduse (st kriminaalmenetluse aluse (sh kuriteo tunnuste) puudumise), tuleb viia läbi kohtulik arutamine, mis saab päädida õigeksmõistva otsusega (vt ka KrMS § 274 lg 1 ls 2). KrMS § 199 lg 1 p-ga 1 analoogne süüteomenetluse alus väärteomenetluses sisaldub

§ 29

lg 1 p-s 1: väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui teos puuduvad väärteo tunnused. Seega erineb

§ 119lg 1 kui eelmenetluses lõpetamise säte selles osas väga 12

(18)4-21-916 selgelt vastavast KrMS sättest, võimaldades süüteo tunnuste puudumisel lõpetada asja ka eelmenetluses. Selles peegeldub seadusandja selgelt väljenduv tahe, mida on võimalik põhjendada muuhulgas ka menetlusökonoomiaga ja võimalike menetluskulude kokkuhoiuga. Tuleb arvestada, et

§ 2ja Kr

MS § 151 kohaselt vastutab maakohus väärteoasja arutades ka võimalikult kiire lahendini jõudmise eest. Seega on mõistlikult arusaadav, miks on põhjendamatult koormava kohtumenetluse vältimiseks õigustatud väärteomenetluse lõpetamine juba eelmenetluses, kus maakohus näeb juba väärteosüüdistusest, et selle alusel ei ole võimalik isikule väärtegu inkrimineerida. 61. Niisiis ei saa väita, et maakohtu toimimisviis oli üllatuslik, kuivõrd maakohus juhindus kehtivas seaduses sätestatud võimalusest.

§ 119

praegune kehtivuskuju tähendab, et väärteo kohtuväline menetleja ei saa kuidagi eeldada, et ta saab oma vastuväited väärteosüüdistuse kõlbmatuse kohta esitada just maakohtu menetluses. Ta peab arvestama, et maakohus võib lõpetada väärteoasja eelmenetluses ja sel juhul on võimalik esitada need vastuväited juba kõrgema astme kohtule. Väärteo tunnused ja juriidilise isiku vastutus 62.

§ 29

lg 1 p 1 kohaselt lõpetatakse väärteomenetlus siis, kui teos puuduvad väärteo tunnused. Väärteokoosseisu tunnuste tuvastamine isiku käitumises eeldab menetleja kontrolli, kas teo asjaolud vastavad süüteokoosseisu kirjeldusele. (Vt nt RKKKo 3-1-1-66-08, p 11.) Väärteomenetluse lõpetamine on

§ 29

lg 1 p 1 järgi vältimatu, kui väärteoprotokoll või kiirmenetluse otsus on koostatud nii puudulikult, et see ei võimalda menetlusalusel isikul enda kaitseõigust teostada ja kohtul tegu talle omistada (vt nt RKKKo 3-1-1-34-14, p-d 9, 15 ja 17; 31-1-85-16, p-d 5-6)

  1. Kaitseõiguse tagamiseks peavad süüdistuse tekstis piisava selguse ja täpsusega kajastuma kõik faktilised asjaolud, mis on isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks, ning olukorras, kus süüdistus on koostatud puudulikult, ei ole kohtul võimalik süüdistuses nimetamata vastutuse eeldusi isikule omistada sõltumata sellest, milline on kohtu tuvastatud faktiliste asjaolude kogum (vt RKKKo 3-1-1-84-12, p 10, RKKKm 3-1-1-80-13, p 7.2.1; 3-1-1-24-05, 3-1-1-6-16 jne). Isiku süüditunnistamine konkretiseerimata süüdistuses on kaitseõiguse eiramine, mis tuleb tunnistada kriminaalmenetluse seaduse oluliseks rikkumiseks (vt RKKKo nr 3-1-1-122-03). Isik peab aru saama, milles teda süüdistatakse (RKKKo nr 3-1-1-139-05, 3-1-1-158-05).
  2. Kohtuvälise menetleja Finantsinspektsiooni poolt väärteoasjas nr 4.5-3.2/3046-48 04.01.
  3. a koostatud väärteoprotokolli kohaselt on menetlusaluseks isikuks X AS, kellele heidetakse VPTS § 23712 lg 2 alusel ette, et tema avaldas
  4. ja 24.04.2020 oma veebilehel teavet, mille kohaselt menetlusalune isik ette teatamata ja ühepoolselt tõstis SWAP tasusid ning muutis WTI toornafta hetkehinna arvutamise metoodikat. Protokollis on viidatud VPTS § 85 lgle 1, aga ka eraldi selle p-de 1 ja 7 rikkumisele. Väärteo toimepanemise aja osas on märgitud: „Väärtegu pandi toime 22.04.2020, kui menetlusalune isik teatas, et muutis SWAP tasusid ning 23.04.2020 (klientide teavitamine toimus 24.04.2020), kui sedastas, et muutis toornafta hetkehinna arvutamise metoodikat.“ Edasiselt kajastab kõnealuse väärteoprotokolli väärteo lühikirjeldus ligi kolmel lehel X AS ütlusi, kirjalikke tõendeid, menetlusaluse isiku selgitusi, kogutud tõendite pinnalt on analüüsitud SWAP tasude tõstmise ja hetkehinna metoodika muutmise asjaolusid ning kokkuvõtet. 65.

§ 69

lg 2 p-d 1 ja 2 näevad ette, et väärteoprotokollis tuleb muu hulgas märkida väärteo lühike kirjeldus ning teo toimepanemise aeg ja koht ning väärteo kvalifikatsioon: seaduse nimetus, paragrahv, lõige ja punkt. (Väärteo)süüdistus peab seega sisaldama kahte asja, mida on võimalik mõtteliselt eraldada: isikule ette heidetava käitumise faktilist kirjeldust ja etteheite õiguslikku sisu (vt RKKKo nr 3-1-1-66-12, p 9.4). Seejuures tuleb käesoleval juhul tähele panna, et Riigikohtu järjekindla praktika kohaselt saab juriidiline isik kui abstraktsioon 13

(18)4-21-916 tegutseda vaid füüsilise isiku kaudu. KarS § 14 lg-s 1 sätestatud juriidilise isiku derivatiivse vastutuse põhimõtte kohaselt saab juriidiline isik vastutada üksnes siis, kui tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja käitumises esinevad kõik deliktistruktuuri elemendid ning kui tuvastatakse, et tegu pandi toime juriidilise isiku huvides (vt RKKKo nr 4-19-2526, p 10). Ühtlasi tähendab eelmärgitu seda, et juriidilise isiku väärteoasjades peab väärteoprotokollist või kiirmenetluse otsusest nähtuma mainitud füüsilise isiku tegu, mis koosseisupärasuse, õigusvastasuse ja süülisuse korral toob kaasa juriidilise isiku vastutuse KarS § 14 lg 1 tähenduses (vt RKKKo nr 4-18-6507/42, p-d 26-28). Viimane tähendab selle selgitamist, kas konkreetse füüsilise isiku käitumises, kelle tegevust juriidilisele isikule omistatakse, esinevad menetlusalusele isikule omistatud väärteo tunnused (vt nt RKKKo nr 3-1-1-100-11, p 14).
  1. Sarnaselt maakohtuga tõdeb ka ringkonnakohus, et väärteoprotokolli kirjeldavas tekstis on kajastatud läbivalt teo toimepanijana X AS-i juriidilise isikuna, kuid sisustamata on konkreetse füüsilise isiku tegevus ja selle toimepanemine juriidilise isiku huvides. Väärteoprotokollis on üksnes sedastatud, et menetlusaluse isiku kirja kohaselt allkirjastas QQ menetlusaluse isiku juhatuse liikmena lepingu likviidsuspartneri M plc-ga ja et riskijuhtimise temaatika, millega likviidsuspartneri roll on menetlusaluse isiku tootejuhtimises piiritletud, kuulub QQ vastutusvaldkonda.
  2. Väärteoprotokollis on QQ kui füüsilise isiku (menetlusaluse isiku juhatuse liikme) nime mainitud vaid kahel korral ja seda järgmises lõigus: „10.11.2020 vastuskirjas selgitas menetlusalune isik, et likviidsuspartneri M plc-ga lepingu allkirjastas X AS-i juhatuse liige QQ. Likviidsuspartneri roll menetlusaluse isiku tootejuhtimises on piiritletud riskijuhtimisega seotud asjaoludega. Samuti kinnitas menetlusalune isik ülekuulamistel, et riskijuhtimise temaatika kuulub QQ vastutusvaldkonda (väärteotoimiku dokumendid nr 2, 8, 20, 32 ja 34)“.
  3. Ringkonnakohus toonitab esiteks, et väärteosüüdistus peab kajastama vastutuse eelduseks olevaid faktilisi asjaolusid. Esiteks, kuna QQ nimi ja isik on mahukasse väärteoprotokolli toodud sisse läbi menetlusdokumendi (s.o. menetlusaluse isiku vastuskirja) refereerimise, ei ole see esitletud faktilise asjaoluna, vaid ühes menetlusdokumendis kajastuva väitena. Väärteoprotokolli pinnalt on raske otsustada, kas kõnealuse vastuskirja näol on tegemist tõendi või muu menetlusdokumendiga, kuna viidatud 10.11.2020 vastuskiri on loetletud nr 34 all väärteoprotokolli alaplokis „Väärteoasja lahendamiseks vajalikud tõendid ja andmed“. Samuti pole osutus, et riskijuhtimise temaatika kuulub QQ vastutusvaldkonda, esitatud mitte menetleja väitena, vaid see on üksnes osa tõendi (menetlusaluse isiku ütluste) refereeringust.
  4. Käesoleval juhtumil on asjakohane sarnane kriitika, mida Riigikohus on teinud (RKKKo nr 3-1-1-20-15, p-d 38-39; RKKKo 3-1-1-23-15, p 47-48) Maksu- ja Tolliameti koostatud väärteosüüdistustele: „

§ 69

lg 2 p 1 mõtte kohaselt on väärteoprotokolli teokirjelduses vaja välja tuua isikule süüksarvatava süüteokoosseisu igale objektiivsele ja subjektiivsele tunnusele vastavad faktilised asjaolud. /…/ Väärteoprotokolli teokirjelduses ei ole asjakohane viidata tõenditele, veel vähem nende sisu refereerida ja analüüsida. Faktilised asjaolud, millest lähtuvalt kohtuväline menetleja menetlusalusele isikule väärteo toimepanemist ette heidab, peavad väärteoprotokollis kajastuma kohtuvälise menetleja väidetena, mitte aga tunnistaja ütluste või mõne muu tõendi refereeringuna. /…/ Valdava osa selles asjas koostatud väärteoprotokolli teokirjelduse /…/ tekstist moodustab ülevaade erinevate tõendite sisust ja nende tõendite analüüs, samuti kirjeldus väärteomenetluse ja maksumenetluse käigust ja toimingutest. Sellise informatsiooni käsitlemine teokirjelduses on eespool toodud põhjustel õigustamatu, kuna see muudab teokirjelduse raskesti jälgitavaks. Seetõttu ei vasta käsitletavas asjas koostatud väärteoprotokoll

§ 69lg 2 p 1 nõuetele.“ 70.

Isegi kui ignoreerida eelviidatud lahendis märgitut ja samastada menetlusdokumentide refereeringud mentleja faktiväitega, saab väärteoprotokollis sedastada maksimaalselt etteheidet QQ-le justkui selles, et tema allkirjastas menetlusaluse isiku juhatuse liikmena lepingu 14

(18)4-21-916 likviidsuspartneri M plc-ga. Samas ei ole kõnealuse lepingu sõlmimine väärteoprotokollis kirjeldatu kohaselt see tegu, mis moodustaks etteheidetava teo. Seda, mil viisil on QQ isiklikult SWAP tasude tõstmisega ja WTI toornafta hetkehinna arvutamise metoodika muutmisega seotud, ei ole väärteoprotokollist võimalik sedastada. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kaudselt tuletatav seos QQ kui riskijuhtimise valdkonna eest vastutava juhatuse liikme staatusega, kes on allkirjastanud lepingu likviidsusparteriga, poleks väärteokoosseisu etteheiteks piisav.
  1. Väärteoprotokoll kannab väärteomenetluses samasugust funktsiooni nagu süüdistusakt kriminaalmenetluses. Selle ülesanne on kindlaks määrata menetlusese ning anda menetlusalusele isikule teada, milles teda konkreetselt süüdistatakse (vt nt RKKKo nr 3-1-1-5-15, p 6; 4-17-3969, p 7). Kohtuväline menetleja peab süüdistusfunktsiooni kandjana tagama, et kohtule esitatud väärteoprotokoll võimaldaks faktiliste asjaolude põhjal hinnata, kas menetlusaluse isiku tegu on väärtegu ja millisele väärteokoosseisule see vastab; just teokirjelduse põhjal peab saama anda hinnangut, kas ja kuidas täitis isik täitis konkreetse väärteokoosseisu (vt 16.09.
  2. a RKKKo asjas nr 3-1-1-43-14, p-d 12 ja 14). Analoogselt süüdistusaktiga on väärteoprotokolli ülesanne kajastada faktilisi asjaolusid, mille alusel on võimalik hinnata, kas süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused on täidetud (süüdistuse konkreetsuse nõue). Kui väärteoprotokoll seda ei võimalda, siis on rikutud

§ 19

lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse.

  1. Selle üle otsustamisel, mida väärteo lühike kirjeldus peab hõlmama, tuleb lähtuda regulatsiooni eesmärgist (RKKKo nr 4-17-3969). Seda, et väärteoprotokoll ei vasta süüdistuse nõuetele, ei saa kompenseerida hilisema otsuse põhjalikud motiivid. Kohus on väärteoasja arutamisel seotud rangelt väärteoprotokolli kantud teokirjeldusega ja tal puudub seaduslik õigus ise tuvastada väärteoprotokollis kajastamata koosseisulisi asjaolusid (vt RKKKo nr 3-1-1-45-11, p 12; 3-1-1-43-14, p 15). Maakohus ei saa konstrueerida ise fakte nende asjaolude alusel, mille kohtuvälise menetleja esindajad toovad jutuks alles maakohtu määrusele esitatud määruskaebuses või väärteoasja kohtuistungil (vrd nt RKKKo nr 3-1-1-40-14, 67).
  2. Eeltoodust tulenevalt nõustub ringkonnakohus kaitsjate ja maakohtuga, et väärteoprotokollist ei ole võimalik välja lugeda, millises QQ teos või tegevusetuses realiseerusid väärteoprotokollis ja –otsuses märgitud VPTS § 85 lg 1 (sh p-des 1 ja 7 sätestatud) rikkumised ning milles väljendus see, et tegu pandi toime juriidilise isiku huvides. Väärteoprotokoll ei sisalda juriidilise isiku nimel tegutsenud konkreetse füüsilise isiku (st pädeva esindaja) toime pandud koosseisupärase teo kirjeldust. Järelikult ei sisalda väärteoprotokoll selliste faktiliste asjaolude kirjeldust, millele tuginedes saaks tuvastada juriidilise isiku karistusõigusliku vastutuse eeldusi.
  3. Kui väärteoasjas ei ole väärteoprotokollis märgitud KarS § 14 lg-s 1 nimetatud tunnustele vastavat füüsilist isikut, kes ja millise süüteo juriidilise isiku huvides toime pani, ei sisalda väärteoprotokoll andmeid, millele tuginedes saaks tuvastada juriidilise isiku karistusõigusliku vastutuse eeldusi. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole X AS-le VPTS § 23712 lg 2 järgi etteheidetava tegevuse faktilise kirjelduse puudulikkus (juriidilise isiku juhatuse liikme õigusvastase tegevuse kirjelduse puudumine) selline „ebatäpsus“, mille selgitamine kohtuotsuses oleks lubatav väljumine väärteoprotokolli piiridest. Praeguses asjas on süüdistusetteheide olnud läbivalt menetlusaluse isiku kriitika all, sest tema hinnangul ei ole muuhulgas üheselt arusaadavad väärteo toimumise asjaolud ega ka see, kas kohtuvälise menetleja hinnangul on väärtegu toime pandud tegevuse või tegevusetusega. Sellise etteheitega tuleb nõustuda. 74.

§ 119

lg 1 näeb ette väärteomenetluse lõpetamise olukorras, kus maakohus leiab, et kohtuvälises menetluses ei ole menetlust lõpetatud väärteomenetlust välistavatel asjaoludel vastavalt

§-le 29. Riigikohus on leidnud, et kui väärteoprotokolli teokirjelduse põhjal ei ole võimalik tuvastada, et menetlusalune isik on pannud toime väärteokoosseisule vastava teo, tuleb väärteomenetlus

§ 29lg 1 p 1 alusel lõpetada (RKKKo 3-1-1-88-14, p 6.5). 15

(18)4-21-916 Eelnevast saab järeldada, et kui maakohus tuvastab sellise asjaolu eelmenetluses, on ta pädev lõpetama väärteomenetlust

§ 119alusel.

Kuigi teoreetiliselt on kohtuvälisel menetlejal võimalus kõrvaldada kohtuvälises menetluses väärteoprotokolli puudused uue väärteoprotokolli koostamisega (RKKKo nr 3-1-1-23-17, p 12), siis käesolevas asjas ei ole kohtuväline menetleja seda teinud ning kohtumenetluses ei oleks see ka enam võimalik. Seega tuleb tõdeda, et neil asjaoludel saabki olla ainus järelm menetluse lõpetamine väärteomenetlust välistavatel asjaoludel. Seega oli neil asjaoludel ka alust KrMS § 119 kohaldamiseks. 75. Olukorras, kus kohus on

§ 87

kohaselt seotud väärteoprotokolli piiridega ning puudulikult koostatud väärteoprotokoll ei võimalda X AS-le väärtegu inkrimineerida, sest selleks peaks kohus omistama süüteona väärteoprotokollis kajastamata koosseisulisi asjaolusid, tühistas maakohus

§ 119

lg-st 1 juhindudes ringkonnakohtu hinnangul põhjendatult kohtuvälise menetleja Finantsinspektsiooni 08.02.2021. a otsuse väärteoasjas nr 4.5-3.2/3046 ja lõpetas väärteomenetluse

§ 29lg 1 p 1 alusel.

Muud etteheited maakohtule ja kokkuvõte

  1. Kaebuses (p 2.1.) on muuhulgas tehtud osutusi ja vihjeid nö väärteoasja erilise sisu osas: „Arvestades väärteoasja sisu, lõpetas kohus kohtuvälise menetleja hinnangul menetluse käesoleval juhul liialt kergekäeliselt ja rutakalt. Ühelt poolt ei võtnud kohus arvesse menetluse lõpetamisel väärteoasja olemust ning X AS-ile etteheidetava teo raskust, teiselt poolt aga seda, et tegemist on väga keerulise ning seejuures esmakordse sellelaadse finantsõigusalase vaidlusega. /…/ Kohtuväline menetleja peab oluliseks rõhutada sedagi, et lisaks esmakordsele sellelaadsele finantsõiguse vaidlusele on see ka äärmiselt oluline nii investeerimisühingu tegevuspõhimõtete selgitamise kui ka investorkaitse seisukohast. Paraku jääb siinkohal arusaamatuks, miks kohus ei võtnud neid argumente oma seisukohtade kujundamisel arvesse.“
  2. Seadus ei näe ette, et olukorras, kus kohtuvälise menetleja hinnangul on tegu „esmakordse sellelaadse finantsõigust puudutava otsusega“, tuleks eelistada eelmenetluslikule lahendile asja arutamist sisulises menetluses või suhtuda väärteosüüdistusele kehtivatesse nõuetesse tavapärasest liberaalsemalt. Pigem tuleb tõdeda, et kui väärteomenetleja hinnangul on tegemist pretsedendi loomise seisukohalt iseäranis olulise kaasusega, siis saab sellise lahendi jõusse jäämist kõige kindlamini tagada sellega, et väärteosüüdistusele kehtivaid nõudeid järgitakse erilise tähelepanelikkusega. Nii saab ka ära hoida väärteoasja lõpetamise juba eelmenetluses. Kui aga väärteoprotokolli puudused on sellised, et võimaldavadki lõpetada

§-st 119 lähtudes väärteoasja juba eelmenetluses, siis ei ole ringkonnakohtu hinnangul korrektne heita maakohtule ette rutakust. 78. Kaebuses märgitakse kohtu veaks sedagi, et maakohus heitis KarS § 14 lg 1 korrektset sisustamata jätmist Finantsinspektsioonile ette väärteootsuse põhjal, minnes vastuollu

§-s 87 sätestatuga. Ringkonnakohus ei näe sellel etteheitel alust, kuna maakohtu määruses on jälgitav, et kohus tugines etteheite tegemisel väärteoprotokollile ja selle sisule. Maakohus on oma põhistustes (lk 3-4 üleminek) rõhutanud, et on asja arutamisel seotud rangelt väärteoprotokollis sedastatuga. Järgmiseks on maakohus käsitlenud (terve lk 4 ja suurem osa lkst 5) põhjalikult just väärteoprotokolli teksti ja kuidas selles väljenduvad KarS § 14 seisukohalt olulised asjaolud. Maakohtu määrus ei jäta kahtlust, et hinnang väärteosüüdistuse puudulikkuse osas on kujundatud just väärteoprotokolli pinnalt. 79. Maakohus on viidanud kohtuvälise menetleja otsusele, kummutamaks võimalikku vastuargumenti, nagu võiks kohtuvälise menetleja otsuses olla võimalik kõrvaldada vigu, mida kohus väärteoprotokollis tuvastas: „Lisaks, kohtuvälise menetleja otsuses olev viide KarS § 14 lg-le 1, ilma selle sisu avamata, nagu eelpool viidatud kohtupraktika vajalikuks peab, ei ole igal juhul piisav meede väärteoprotokollis olevate vigade asendamiseks./…/ Sarnaselt eelpool mainitule ei asenda väärteoprotokolli puudust ka väärteootsuses tehtud viide „X AS on oma 16

(18)4-21-916 seadusliku esindaja – juhatuse liikme QQ´i– kaudu andnud väärteo toimepanemise kohta ütlused 10.06.2020, 13.10.2020 ja 04.11.2020..:““ Kohtumääruse sõnastus ei jäta kahtlust, et kohtu järeldus väärteoprotokolli puudulikkusest kujunes sõltumata sellest, kuidas on sõnastatud mainitud nüansid väärteootsuses. Teine määruskaebuse etteheide väärteoprotokolli piirest väljumise kohta puudutab maakohtu obiter dictum korras märgitut. See maakohtu repliik puudutab karistuse mõistmist ega saanud mingil viisil mõjutada väärteootsuse tühistamiseni viinud mõttekäiku. Obiter dictum korras väljendatud seisukoht ei ole edasises menetluses kohtumenetluse pooltele siduv, sest tegemist on seisukohaga küsimuses, mis ei olnud lahendi esemeks (RKKKm nr 3-1-1-18-07, p 10). Seega, kuna maakohus ei rajanud lahendit eelmainitud väärteootsusega seotud tõdemustele, vaid mainis neid kas üksnes obiter dictum korras või ennetamaks vastuargumente maakohtu poolt juba kujundatud ja väljendatud seisukohale, ei saa näha siin rikkumist, mis oleks saanud mõjutada maakohtu lahendi õigsust (vt ka RKHKo 3-182022, 15.04.2021, p 17). 80. Mis puudutab määruskaebuse etteheidet, et on alusetu väide, nagu oleks menetlusõigust rikutud sellega, et väärteoprotokollis ei ole hinnatud subjektiivset teokoosseisu, siis sellekohane maakohtu seisukoht puudub. Tegemist on X AS kaitsjate väitega, mida maakohus ei käsitlenud. Seoses määruskaebuse väidetega tuleb siiski märkida, et

§ 69

lg 2 p 1 mõtte kohaselt on väärteoprotokolli teokirjelduses vaja välja tuua ka isikule süüksarvatava süüteokoosseisu subjektiivsele tunnusele vastavad faktilised asjaolud (vt nt RKKKo nr 3-1-1-20-15, p 38 ja 4-169132, p 13).

  1. Määruskaebuse p-s 3.
  2. sisalduva etteheite osas (justkui oleks maakohus väitnud, et väärteoprotokollis oleks pidanud kajastama kõiki VPTS § 85 lõike 1 rikkumisi sisuliselt, kuigi etteheidetavaks rikkumiseks on üksnes VPTS § 85 lõige 1 punkt 1, mis on toodud välja nii väärteoprotokollis kui ka väärteootsuses) märgib ringkonnakohus järgmist. Ringkonnakohus ei sedasta maakohtu määruses täpselt selliselt mõistetavat etteheidet. Küll aga saab tõdeda, et maakohus osutab korduvalt sellele, et väärteomenetleja on esitanud väärteoprotokollis terve VPTS § 85 lg 1 teksti, ning paneb selle omakorda asjakohasesse konteksti: „Antud juhul on väärteoprotokoll (ja otsus) ülesehitatud justkui kohtuvaidluste kõne, st mõlemas on kajastatud läbisegi teo toimepanemise aeg, koht, etteheidetud õigusnormid, sh väärteoprotokollis VPTS § 85 lõike 1 terviktekst, ütlused ja dokumentaalsed tõendid. Samas peaks aga väärteoprotokoll (ja otsus) sisaldama konkreetset teokirjeldust ja õigusnormidega piiritletud rikkumisi (mitte terve investeerimisühingu tegevuse üldpõhimõtete kataloogi kopeerimist).“ (Sarnane märkus ka kohtumääruse lk 5, read 4-5 ülalt). Ringkonnakohus sedastab, et väärteoprotokolli jagudes „Väärteo kvalifikatsioon“ ja „õiguslikud asjaolud“ on tõesti märgitud asjakohasena

§ 85lt 1 tervikuna, toomata esile ühtegi selle punkti.

Arvestades, et VPTS § 23712 süüteokoosseis on blanketne ning on nõutav ühemõtteline arusaam, millist VTPS § 85 lg 1 nõude rikkumist süüks pannakse, on arusaadav, miks tõstatas maakohus neil asjaoludel küsimuse süüdistuse jälgitavusest ja üheseltmõistetavusest. Ka ringkonnakohus tõdeb, et väärteosüüdistuse tekst on segadust tekitaval viisil paisutatud üles liigsete seaduseviidete ning menetlusdokumentide refereeringutega, selle asemel, et esitada konkreetne kohtuvälise menetleja väidetest koosnev teokirjeldus, mis kajastaks kõiki nõutavaid koosseisutunnuseid (vt ka ülal p 69). 82. Kokkuvõttes ei tuvasta ringkonnakohus maakohtu määruses selle tühistamist tingivaid vigu. Eelnevast lähtuvalt ning juhindudes

§-dest 194, 196 ja § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud Harju Maakohtu 31.03.

  1. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Menetluskulud
  2. Kaitsjad esitasid ringkonnakohtule taotluse mõista X AS-le

§ 23

alusel välja määruskaebemenetluses valitud kaitsjatele makstud tasu 3988,50 eurot (ilma käibemaksuta). Taotluses välja toodud menetluskulude nimekirja kohaselt kulutasid kaitsjad määruskaebuse 17

(18)4-21-916 analüüsiks kokku 4,5 tundi ja kaebuse osas seisukoha kujundamiseks kokku 3,8 tundi, väärteoprotokolli ja -otsuse võrdlevaks analüüsiks kokku 2,4 tundi ja määruskaebusele vastuse koostamiseks kokku 8,5 tundi. Kokku osutasid kaitsjad X AS-le õigusabi 19,2 tunni vältel. Õigusteenuse tunnihind on 207,73 eurot (ilma käibemaksuta). 84.

§ 38

lg 1 kohaselt järgitakse väärteomenetluses menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. Kohtupraktikas on leitud, et valitud kaitsjale makstud tasu arvamine menetluskulu (KrMS § 175 lg 1 p 1) hulka eeldab seda, et kohtule oleks esitatud kaitsjatasu maksmise kohustuse tekkimist või kandmist kajastavad dokumendid. Selliste dokumentide esitamata jätmise korral kohus ei hinda, kas taotluses märgitud summa on käsitatav valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasuna, ja jätab taotluse rahuldamata (vt nt 09.02.2021. a RKKKo asjas nr 4-20-1588, p 37; RKKKm nr 1-17-1205, p 34). Kuigi taotluses on sedastatud, et arve on koostamisel, ei ole X AS kaitsjad esitanud ringkonnakohtule dokumente, mis kajastaksid menetlusaluse isiku kohustust õigusteenuse eest tasuda. Kui taotlusele ei ole õigusabikulude tasumise kohustuse tekkimist või kandmist kajastavaid dokumente lisatud, ei saa kohus KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt võtta seisukohta, kas isikul on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega menetluskulu (vt RKKKm nr 1-17-1205, p-d 33-34; RKKKo nr 1-173858, p-d 17-18). Seetõttu ei saa nende toimingute eest makstavat tasu käsitada menetluskuluna ja järelikult pole alust ka tekkinud kulusid hüvitada (vt RKKKm asjas nr 3-1-1-4-14, p 10). Erinevalt maakohtust ei näe ringkonnakohus ühtki erandlikku asjaolu, mis tingiks põhjuse irduda neist väljakujunenud reeglitest. Eelnevast tulenevalt jätab ringkonnakohus kaitsjate taotluse menetluskulu hüvitamiseks rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 18

(18)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.