2-19-19125/23

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Enely Sepp Otsuse tegemise aeg ja koht 12. aprill 2021. a Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-19125 Tsiviilasi UAB „Girteka logistics“ hagi NORINtrade OÜ vastu võla nõudes Tsiviilasja hind 19 008 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja UAB „Girteka logistics“ (registrikood 300569015, asukoht Račių 1, LT-03154, Vilnius, Leedu Vabariik) lepinguline esindaja advokaat Jaanus Stern (e-post: jaanus@greinoman.ee) Kostja NORINtrade OÜ (registrikood 11041261, asukoht Harju maakond, Rae vald, Rae küla, Koplipere tee 21, 75310, e-post: info@norintrade.eu) RESOLUTSIOON 1. Rahuldada hagi.

2.Välja mõista NORINtrade OÜ-lt UAB „Girteka logistics“ kasuks põhivõlgnevus 17 600 eurot ja viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 06.12.2019 kuni 10.02.2020 põhinõudelt 15 700 eurot ning alates 11.02.2020 põhinõudelt 17 600 eurot kuni põhinõude täitmiseni.

3.Jätta menetluskulud NORINtrade OÜ kanda.

4.Välja mõista menetluskuluna NORINtrade OÜ-lt UAB „Girteka logistics“ kasuks 2722,24 eurot. Kostja poolt hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (2722,24 eurot) tuleb tasuda viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese 2-19-19125 astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi asjaolud ja hageja nõue 1. UAB „Girteka logistics“ (hageja) esitas 05.12.2019 Harju Maakohtule hagi NORINtrade OÜ (kostja) vastu võla ja viiviste nõudes. Hagiavalduse kohaselt on UAB "Girteka logistics" äritegevuseks kaubavedu ja muud veondust abistavad tegevused. Girteka logistics gruppi kuuluvad ka leedu äriühingud UAB „Girmeta“ (Girmeta) ja UAB "ME transportas" (Me transportas). Kõik nimetatud äriühingud tegelevad kaubaveoga. Vahemikus 05.04.2019 kuni 21.05.2019 tellis kostja kaheksal erineval korral veoteenust hagejalt, Girmetalt ja Me transportas. Tellimused täideti vastavalt kokkulepitule, CMR-de kohaselt ja hiljem pole tellimuse täitmisega seotud etteheiteid tehtud. Kostja jättis saadud teenuste eest tasumata. Girmeta ja Me transportas on loovutanud nõuded hagejale. Hageja nõuab kostjalt 17 600 euro tasumist osutatud kaubaveo teenuste eest.

Teenuste eest on esitatud kostjale arved, mille kostja on kätte saanud. Kostja on enne hagi esitamist võlgnevust tunnistanud. Hageja on andnud täiendava täitmise tähtaja. Kostja selgituse kohaselt on tasumine viibinud põhjusel, et ka kostjale ollakse raha võlgu ja see mõjutab tugevalt kostja majandustegevust. Kostja tõi esile, et tal ei ole võimalik võlgnevust tasuda enam, kui iganädalaste 200 euro suuruste maksetega. Lõpuks kostja ei tasunud ka sellises summas osamakseid.

Hageja nõustus Eesti õiguse kohaldamisega. Hageja palub mõista kostjalt välja ka viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (praegu 8% aastas) alates hagi esitamisele järgnevast päevast ehk 06.12.2019 kuni põhinõude täitmiseni, alternatiivselt alates 10.02.2020 kuni põhinõude täitmiseni.

Hageja selgituste kohaselt ei ole kostjalt nõutud suurema summa tasumist, kui tellimuses kokku lepitud. Hageja on kohtule nõude esitamisel juba arvestanud sellega, et kahe arve korral ületas arve suurus kokku lepitud summat, hageja ei ole hagis nõudnud tellimuses kokku lepitust suuremat summat. Tellimusega nr NT191398 seotud arve ja CMR-i sai kostja kätte hiljemalt hagiavalduse ja tõendite kättetoimetamisega. Seega möödus selle arve tasumise tähtaeg (30p) hiljemalt 06.02.2020 ning hageja nõue on sisse nõutav alates 07.02.2020.

Kostja vastuväited 2. Kostja vaidles 07.02.2020 seisukohas hagile vastu ning palus jätta see rahuldamata. Kostja vastuväited puudutasid kohalduvat õigust, kostja hinnangul kuulub kohaldamisele Eesti õigus.

Samuti leidis kostja vastuväidetes, et tellimuste nr NT191398 ja NT191418 osas on arve esitatud suuremas summas, kui tellimuse esitamisel kokkulepitud tasu. Samuti ei ole kostja saanud tellimusega nr NT191398 seotud arvet ja CMR-i. Kostja leiab, et kuna kokku lepitud 2 2-19-19125 maksetingimuste kohaselt on arve maksetähtaeg 30 kalendripäeva alates arve ja CMR kättesaamisest kostja poolt, siis sellest tulenevalt ei ole kostjal tekkinud maksekohustust.

KOHTU PÕHJENDUSED 3. Kohus, tutvunud asja materjalidega, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid leiab, et hagi tuleb rahuldada.

4.Vaidlus puudub selles, et poolte vahel on olnud koostöö; et kostja on esitanud veotellimused hagejale, samuti et Girteka logistics gruppi kuuluvad äriühingud UAB „Girmeta“ ja UAB "ME transportas" on kostja tellimuse alusel teostanud vedusid ning hageja on esitanud nende eest kostjale arveid; et kostja ei ole esitanud pretensioone vedude osas; et kostja poolt on arved osaliselt tasumata.

5.Mõlemad pooled on nõus Eesti õiguse kohaldamisega, kohus käsitleb seda kui kokkulepet kohalduva õiguse määramiseks. Hageja esitas nõude kostja vastu veotasu saamiseks. Hageja hinnangul oli poolte vahel sõlmitud ekspedeerimisleping. Kostja ei ole esitanud oma seisukohta võimaliku õigusliku kvalifikatsiooni osas.

VÕS § 854 lg 1 alusel kohustub ekspedeerija ekspedeerimislepinguga korraldama veose vedamise saatja arvel, saatja aga kohustub maksma ekspedeerijale tasu. Ekspedeerimislepingule kohaldatakse käsunduslepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-32-15 (p 11) leidnud, et seega on ekspedeerimisleping kahepoolne leping, mille poolteks on saatja ja ekspedeerija. /---/ Ekspedeerimislepingu sisuks olev veose vedamise korraldamine võib hõlmata nii vedaja valikut kui ka vedamiseks vajalike lepingute, sealhulgas veolepingu sõlmimist (VÕS § 855 lg 1 p-d 3 ja 4). Vedamiseks vajalikud lepingud võib ekspedeerija sõlmida oma nimel või, kui ta on selleks volitatud, saatja nimel (VÕS § 855 lg 3).

Kohtu hinnangul tuleb praegusel juhul jõuda järeldusele, et poolte vahel oli sõlmitud ekspedeerimisleping, s.o täidetud olid VÕS § 854 lg-s 1 sätestatud ekspedeerimislepingu sõlmimiseks vajalikud tingimused. Kohtule ei ole esitatud poolte vahelist koostöölepingut vms sarnast lepingut, millest nähtuks täpselt poolte õiguste ja kohustuste olemus. Samas nähtub kõigist kaheksast transporditellimusest (tl 22; 27, 31 ja 38 pöördel; 45; 50 pöördel; 56; 60), et need on esitatud UAB-le Girteka, mitte tegelikule vedajale. Samuti nähtub esitatud saatelehtedest (tl 23;

28, 32 ja 39 pöördel; 46; 51 pöördel; 57; 61), et kõigi kaheksa veo korral on vedajaks olnud kas UAB „Girmeta“ või UAB "ME transportas", mitte hageja ise. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid sellele, et veosed ei ole vedanud hageja. Kohtu hinnangul tuleneb poolte taolisest praktikast, et pooltevahelist lepingut käsitleti ekspedeerimislepinguna ning hageja oli ekspedeerijana õigustatud ja kohustatud veo korraldama, valides selleks vedaja.

6.VÕS § 854 lg-st 1 tuleneb saatja kohustus maksta ekspedeerijale tasu ning VÕS §-st 857 tuleneb, et ekspedeerijale tuleb maksta tasu, kui veos on antud üle vedajale. Praegusel juhul on pooled leppinud kokku teistsuguses tasu sissenõutavaks muutumises. Kostja esitatud veotellimustest ning hageja esitatud arvetest nähtub, et maksetingimusena on poolte vahel kokku lepitud, et makse tuleb sooritada 30 päeva jooksul pärast arve ja CMR saamist.

7.Poolte vahel on vaidlus selles, kas tasu on muutnud sissenõutavaks kõigi hagis toodud veotellimuste/arvete osas. Kostja vastuväidete kohaselt on hageja esitanud kahel korral arveid 3 2-19-19125 suuremas summas, kui veotellimuses on kokku lepitud. Samuti on kostja tuginenud sellele, et hageja ei ole esitanud kostjale ühe tellimusega seonduvat arvet ja CMRi.

8.Kostja on välja toonud, et transpordi tellimuse nr NT191398 tellimuslehe (tl 45) järgi lepiti kokku hinnas 1900 eurot. Samas esitas hageja kostjale arve summale 2090 eurot (tl 49), s.o 190 eurot kokkulepitust rohkem. Transpordi tellimuse nr NT191418 tellimuslehe (tl 60) kohaselt lepiti kokku hinnas 4500 eurot, arve on esitatud samas summale 4900 eurot (tl 63), ehk 400 eurot kokkulepitust rohkem.

Hageja on kinnitanud, et on arvestanud hagi esitamisel mitte arvetel näidatud suuremat summat, vaid tellimuse esitamisel kokkulepitud summat (kajastub tellimuslehtedel). Kohus leiab, et kuna hageja on hagis taotlenud tellimusega nr NT191398 seonduva tasu 1900 euro ning tellimusega nr NT191418 seonduva tasu 4500 euro tasumist, ei ole hageja seega nõudnud kokkulepet ületava tasu tasumist ning kostja vastuväited on selles osas põhjendamatud.

9.Kostja kinnitusel ei ole hageja kostjale transpordi tellimusega nr NT191398 seotud arvet ja CMR-i edastanud. Kohus nõustub hagejaga selles, et tellimusega nr NT191398 seotud arve ja CMR-i on kostja kätte saanud hiljemalt hagi kättetoimetamisega 09.01.2020, s.o kättetoimetamisega kostja seaduslikule esindajale G. I.ele. Tasu maksmise tähtajaks seonduvalt selle arvega saab lugeda (30p) 10.02.2020. Vaidlus puudub selles, et teisi tellimusi puudutavad arved ja CMR-id on kostja kätte saanud ning et need nõuded on muutunud sissenõutavaks hagis toodud tähtajal.

10.Hageja on välja toonud, et kostja on tasunud viivitusega, kuid täielikult hagi lisas 6 toodud veotellimuse eest esitatud arve summas 3150. Kostjal on täies ulatuses tasumata järgmiste tellimuste eest esitatud arved: NT191371 summas 3100, NT191382 summas 3150, NT191398 summas 1900 eurot, NT191401 summas 3150 eurot, NT191409 summas 950 eurot ja NT191418 summas 4500 eurot. Osaliselt on kostja tasunud veotellimusega nr NT191377 arve (tellimus 950 eurot, tasutud 100 eurot), tasumata on jäänud 850 eurot. Kokku on kostjal tasumata viidatud tellimuste ja arvete alusel 17 600 eurot.

11.Kostja on kinnitanud pooltevahelises kirjavahetuses (tl 64-67 pöördel) võlgnevuse olemasolu hageja ees, põhjendanud võlgnevuse tekkimist rahaliste raskustega ning lubanud tasuda võlgnevuse väikeste summadega. Asjas esitatud tõenditest ei nähtu ja ka pooled ei ole väitnud, et esineks pooltevaheline kehtiv kokkulepe võlgnevuse tasumiseks maksegraafiku alusel.

12.Kohus on tuvastanud, et kostjal on hagejale tasumata ekspedeerimislepingu alusel veotasu kokku summas 17 600 eurot. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1-de 1 ja 6 kohaselt muu hulgas nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

Kohus leiab, et kostja on rikkunud tasu maksmise kohustust. Seega esineb alus hagi rahuldamiseks.

Kohus rahuldab hagi põhivõlgnevuse 17 600 euro nõudes.

13.Hageja on esitanud ka viivisenõude. Hageja nõuab kostjalt viivist 20.01.2021 täpsustuse kohaselt alates hagi esitamisele järgnevast päevast, s.o alates 05.12.2019 ning alternatiivselt alates 4 2-19-19125 10.02.2020, s.o kui oli möödunud 30 päeva kostja poolt tsiviilasjas hagimaterjalide ja menetlusse võtmise määruse kättesaamisest. Hageja on viidanud viivisenõude esitamisel 20.01.2021 menetlusdokumendi resolutsiooni punktis C VÕS § 113 lg-le 1, milles on sätestatud nii seadusjärgne viivisemäär (lg 1 teine lause) kui ka lepinguline viivisemäär (lg 1 kolmas lause).

20.01.2021 dokumendi põhjendustes (punkt 59) on hageja kinnitanud, et nõuab viivist määras 8 % aastas põhinõudelt 17 600 eurot, mis vastab seadusjärgsele viivisemäärale. Kohtu hinnangul nähtub sellest, et hageja on taotlenud viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja viivisenõudele sisulisi vastuväiteid esitanud ei ole, leides üksnes, et viivisenõue on põhjendamatu.

Kuivõrd kostja on põhinõude tasumisega viivitanud, siis tulenevalt sellest on hagejal õigus nõuda viivist tasu maksmisega viivitamisel. Selleks annab hagejale õiguse võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 (esimene ja teine lause), mille järgi võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Alus tuleneb ka VÕS § 101 lg 1 p-st 6.

Kohus on seisukohal, et kuna pooled ei ole viivise suuruses kokku leppinud, siis tuleb viivist arvestada seadusjärgses määras. Kostja ei ole väitnud, et mõne tellimuse tasunõue ei ole muutunud sissenõutavaks hagi esitamise ajaks, välja arvatud tellimusega nr NT191398 seotud tasunõue summas 1900 eurot. Seega on põhjendatud hageja viivisenõue põhinõude 15 700 euro osas alates 06.12.2019 (hageja nõuab viivist alates sellest kuupäevast) ning põhinõude 1900 euro osas alates 11.02.2020 (30päevane tasumise tähtaeg saabus hiljemalt 10.02.2020, s.o 30 päeva pärast hagi kättetoimetamist kostjale).

Tulenevalt eeltoodust mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras selliselt, et põhinõudelt 15 700 eurot tuleb tasuda viivist alates 06.12.2019 kuni 10.02.2020 ning põhinõudelt 17 600 (s.o ka lisanduva 1900 euro osas) alates 11.02.2020 kuni põhinõude täitmiseni.

Menetluskulude jaotamine ja rahalise suuruse kindlaksmääramine 14. TsMS § 173 lg-s 1 on sätestatud, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Kohus rahuldas hagi. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.

Hageja menetluskulud on 17.12.2019 menetluskulude nimekirja kohaselt riigilõiv (750+50) eurot, tõlkekulu 382,24 eurot ning lepingulise esindaja tasu 1540 eurot, kokku 2722,24 eurot. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid menetluskuludele. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulu mõistlikus ja põhjendatud suuruses, arvestades nii lepingulise esindaja tunnitasu kui ka ajakulu. Vastavalt menetluskulud jaotusele tuleb kostjal hagejale hüvitada menetluskulu kokku 2722,24 eurot.

Vastavalt hageja taotlusele märgib kohus, et kostja poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (summas 2722,24 eurot) tuleb kostjal tasuda viivist käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

5 2-19-19125 Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp kohtunik 6

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.