Obsah (9)

§ 423§ 331§ 162§ 174§ 138§ 175§ 177§ 178§ 386

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Moonika Tähtväli Otsuse tegemise aeg ja koht 03.05.2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-8933 Tsiviilasi AS-i Tallinn

§ 423lg 2 p 2 alusel perspektiivituse s.o tuvastushuvi äralangemise tõttu.

Kohus leiab, et kostja taotlus on

§ 331lg 1 alusel esitatud hilinenult ning tuleb seetõttu jätta tähelapanuta.

Taotluse lahendamine põhjustaks lahendi viibimise. Kohus teeb asjas kohtuotsuse.

1. Kohus, tutvunud asja materjaliga, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ja kuulanud pooled ära, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
2. Pooled ei vaidle selle üle, et: * hageja omab ja opereerib Tallinnas, Peterburi tee 2 asuval kinnistul T1 kaubanduskeskust; * pooled sõlmisid 07.08.2018 isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu, mille kohaselt on kostja (lepingus kasutaja) kohustuseks muuhulgas elektrivarustuse tagamine ja alajaama majandamine (I kd lk 9-23); * kostja esitas hagejale 09.03.2020 arve 20030 summas 88 477,49 eurot maksetähtajaga 17.03.2020, millest hageja tasus 25.03.2020 – 30 000 eurot (I kd lk 24-25); 6 * kostja esitas hagejale 07.04.2020 arve 20050 summas 74 241,13 eurot maksetähtajaga 15.04.2020 (I kd lk 48); * kostja esitas hagejale arved 20097, 20096, 20118, 20119, mille hageja on kostjale tasunud (I kd lk 49-52; 55-59) * hageja suhtes algatati 03.04.2020 saneerimismenetlus tsiviilasjas nr 2-20-4917 (I kd lk 26-36; lk 45-47); * hageja tasus 24.04.2020 kostjale 58 477,49 eurot, märkides ülekande selgitusse, et tasub arve 20030 (I kd lk 53); * hageja tasus 06.05.2020 kostjale 15 763,64 eurot, märkides ülekande selgitusse „arve 20050 lõplik“ (I kd lk 54).
3. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja tasus 24.04.2020 kostjale 58 477,49 eurot arve 20030 või 20050 eest.
4. Hageja esitatud arve nr 20030 oli summas 88 477,49 eurot ja hageja tasus sellest 30 000 eurot 25.03.
5. Seega jäi hagejal arvest tasumata 58 477,49 eurot. Kohus on seisukohal, et hageja tasus 24.04.2020 kostjale 58 477,49 eurot arve 20030 eest. Hageja ei ole tõendanud, et soovis tasuda arve 20050 ja märkis 24.04.2020 maksekorralduse selgitusse vale arve numbri. Kohus nõustub kostjaga selles, et 24.04.2020 maksekorralduse selgituses ei saa olla tegemist juhusliku eksimusega arve numbris, sest hageja tasus täpselt 58 477,49 eurot ehk täpse summa, mille ta 24.04.2020 seisuga kostjale arve nr 20030 eest põhiosas võlgnes. Seega märkis hageja 24.04.2030 maksekorraldusel nii õige arvenumbri kui ka sendi täpsusega õige võlgnetava summa.
6. Kohus leiab, et ligi 60 000 euro suuruse makse teostamisel peaks hageja kontrollima hoolsalt, et makse läheb õigele isikule, õiges summas ja kohase selgitusega. Võib eeldada, et käesoleval juhul kinnitasid makse mõlemad juhatuse liikmed A. R. ja K. K.. Aga ka juhul kui juhatuse liikmed või konkreetse ülekande teinud isik (nt raamatupidaja) oli eksimuses või rikkus sisesuhtest tulenevaid toimingupiiranguid, peab selle isiku käitumist ja sellest tulenevaid asjaolusid taluma hageja ise (TsÜS § 132 lg 1).
7. Hageja tegevus 24.04.2020 kogu arve tasumisel oli mõistlik ja loogiline, sest elektrivarustus on hageja majandustegevuse jaoks nii oluline, et ta soovis igal juhul vältida selle katkestamist. Kaubanduskeskuse opereerimine elektrita on võimatu ja seetõttu tooks elektrivarustuse katkestamine hagejale kaasa suure kahju. Seega on mõistetav, miks hageja täitis arvest 20030 tuleneva kohustuse vabatahtlikult, vältimaks saneerimismenetluse võimaliku ebaõnnestumisega automaatselt kaasnevat suurt kahju.
8. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et tema tegelik tahe oli suunatud arve 20050 tasumisele. Kohtu hinnangul ei tõenda nimetatut ka juhatuse liikmete ja hageja raamatupidaja käesoleva menetluse kestel antud selgitus (II kd lk 17-18). Kohus nõustub kostjaga selles, et hageja 24.04.2020 maksekorralduse selgitust ei saa tahteavaldusena VÕS § 88 lg 1 ega TsÜS § 75 lg 1 alusel tõlgendada selliselt, et maksekorralduse selgitus oli ekslik ning hageja tahe oli suunatud arve 20050 tasumisele. Hageja kandis üle täpse summa, mis vastas konkreetsele kohustusele ja märkis sõnaselgelt juurde, et täidab just selle konkreetse kohustuse. Seega on hageja tuvastusnõue välistatud VÕS § 88 lg 1 alusel, sest hageja on ise määranud, et soovis täita just arvest nr 20030 tuleneva kohustuse. Samuti on ajas varem tekkinud võlgnevuse tasumine kooskõlas poolte vahel sõlmitud lepingu punktiga 7.10, mille kohaselt varem sissenõutavaks muutunud põhikohustus kustutatakse enne hiljem sissenõutavaks muutunud põhikohustust.
9. Kohus nõustub kostjaga ka selles, et hageja ei saanud TsÜS § 72 alusel tahteavaldust tagasi võtta peale seda, kui tahteavaldus oli jõudnud kostjani. Hageja tegi tahteavalduse 24.04.2020, 7 märkides maksekorraldusse vajalikud andmed (saaja - kostja, arvenumbri 20030 ja täpse seni tasumata summa 58 477,49 eurot), kuid teatas soovist tahteavaldus tagasi võtta alles 06.05.
10. Kohtu hinnangul oli hageja selleks hetkeks minetanud õiguse konkreetse tahteavalduse tagasivõtmiseks.
11. Osundatust tulenevalt tuleb hageja nõue tuvastada, et 24.04.2020 tasutud 58 477,49 eurot tasuti arve nr 20050 täitmiseks, jätta rahuldamata. Samuti tuleb jätta rahuldamata hageja nõue kohustada kostjat täitma lepingust tulenevaid kohustusi, sealhulgas kohustama kostjat tagama T1 kaubanduskeskuse elektrivarustus või alternatiivselt keelata kostjal arve nr 20030 tasumata jätmise tõttu lepingust tulenvate kohustuste täitmata jätmine.
12. Menetluskulude jaotus 34.
13. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Menetluskulud jäävad

§ 162lg 1 järgi hageja kanda.

Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses

§ 174lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi.

34.

1. Kostja 05.04.2021 taotluse kohaselt on ta menetluskuludeks määruskaebuselt tasutud riigilõiv 50 eurot ja kulu õigusabi eest 15 305,40 eurot, kokku 15 355,40 eurot. Kostjale on osutatud õigusabi 93,1 tundi ja 13 minutit, keskmise hinnaga 162/180 eurot tund (käbemaksuta). 34.
2. Hageja palus 09.04.2021 taotluses kohtul kontrollida menetluskuludele vajalikkust ja põhjendatust ning määrata kulud kindlaks vajalikus ja põhjendatud ulatuses. 34.
3. Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud (

§ 138lg 1).

Kohtukuluks on mh riigilõiv (

§ 138lg 2).

Eeltoodust tulenevalt tuleb riigilõiv 50 eurot, kui menetluskulu hagejalt kostjale välja mõista. 34.5. Tsiviilkohtumenetluses mõistetakse lepingulise esindaja kulud välja üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses (

§ 175

lg 1).

§ 175

lg 1 järgi tuleb kohtul hinnata nii esindamisele kulunud aja kui ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (Riigikohtu määrus asjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Seega esindaja kulude põhjendatuse ja vajaliku ulatuse hindamisel tuleb eelkõige arvestada sellega, milliseid vajalikke menetlustoiminguid pidi esindaja antud kohtuvaidlusega seoses tegema ja kui palju pidi esindaja töötama selleks, et menetlusosalise huvid saaksid kohtus kaitstud. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-115-14 (p 14) asunud seisukohale, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi. 34.6. Kuivõrd kostjal oli menetluses lepinguline esindaja, peab hageja hüvitama kostjale tekkinud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses (

§ 175lg 1).

Maakohus, hinnates käesoleva vaidluse keerukust ja mahukust, esindajate teostatud toiminguid ja nende mahtu ning esindaja kvalifikatsiooni ja tunnitasu suurust, leiab, et antud juhul on kostja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud taotletud ulatuses. Hagejal tuleb kostjale hüvitada õigusabikuluna 15 305,40 eurot. 34.7. Kostja on taotlenud

§ 177

lg 4 alusel kohustada hagejat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. 8 34.8.

§ 178

lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. 35. Hagi tagamise tühistamine 35.1. Kooskõlas

§ 386

lg 4 tühistab kohus selles tsiviilasjas 19.06.2020 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõud. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik