← Eesti

2-19-16514/39

Obsah (9)§ 1§ 27§ 31§ 10§ 41§ 21§ 150§ 23§ 65

2-19-16514 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viktor Brügel Kohtujurist Maarja Kadakas Määruse tegemise aeg ja koht 12. veebruar 2020 kell 12:00, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-1651

§ 1lg 3 toodud maksejõuetuse aluseid.

Ajutise halduri tööaruande kohaselt on tal kulunud ülesannete täitmiseks 22,5 tundi arvestusega 94 eurot tunnis, millest tulenevalt on ajutise halduri tasu suuruseks 2215 eurot, millele lisandub käibemaks. 6. Kohus viis 05.02.2020 läbi pankrotiavalduste läbivaatamise kohtuistungi. Võlausaldajad jäid oma avalduste ning võlgnik vastuväidete juurde. Ajutine haldur märkis, et erinevalt tavalistest pankrotiavalduse menetlustest on käesoleval juhul võlgniku majandustegevus 5

(10)2-19-16514 jätkuv. Ajutise halduri hinnangul võiks maksejõuetusest rääkida siis, kui kõigi võlausaldajate nõuded oleksid selged, kuid siis oleks tegemist likviidsuspõhise maksejõuetusega. Praeguses olukorras ajutise halduri arvamuse kohaselt võlgniku maksejõuetusest ilmselt rääkida ei saa. Kohus määras otsustada ITS Estonia OÜ suhtes pankroti väljakuulutamise 12.02.2020 kohtumäärusega kell 12:00. Kohtumääruse põhjendused 7. Pankrotiseaduse (

) § 3 lg 2 kohaselt kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) sätestatut, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti. Vaidlused nõuete üle, muu hulgas nõuete tunnustamise ja vara tagasivõitmise üle, ning võlausaldaja üldkoosoleku otsuste vaidlustamine toimuvad hagimenetluses. Ajutise halduri nimetamine, pankroti väljakuulutamine ja muud pankrotimenetlusega seotud asjad lahendatakse hagita menetluses, kui seadusest ei tulene, et need lahendatakse hagimenetluses.

§ 27

lg 5 sätestab, et vaadanud pankrotiavalduse läbi, kuulutab kohus pankroti välja, jätab avalduse rahuldamata või lõpetab menetluse raugemise tõttu sama seaduse §-s 29 nimetatud alusel.

§ 31lg 1 sätestab, et kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

  1. Käesoleval juhul on ajutine haldur selgitanud välja võlgniku vara ja kohustused ning andnud hinnangu võlgniku maksejõulisusele. Ajutine haldur on toonud välja, et võlgnik on tegutsev ettevõte, kelle varade suuruseks on 8 500 000 eurot. Olemasolevaid kohustusi on ajutine haldur tuvastanud 3 521 736 euro ulatuses. Ajutise halduri hinnangul ei ole võlgniku puhul tegemist maksejõuetusega. Ka võlgnik ise on kohtule esitanud andmed ja tõendid oma maksejõulisuse kohta. Võlgnik on esitanud enda pangakontode väljavõtted 31.12.2019 seisuga, mille kohaselt on võlgniku pangaarvetel 3 365 693,33 eurot. Võlgnik viitab, et portaali teatmik.ee väljatrükist nähtub, et
  2. aasta III kvartalis oli võlgniku käive ligi 3,5 miljonit eurot ning
  3. aasta IV kvartalis ligi 2,5 miljonit eurot. Sealjuures maksis võlgnik III kvartalis riiklikke makse 143 909,41 eurot ning tööjõumakse 68 105,57 eurot ning IV kvartalis riiklikke makse 80 844,67 eurot ning tööjõumakse 82 127,57 eurot. Samuti pole võlgnikul maksuvõlgu. Võlgnik on kinnitanud, et on ajutise halduri nõusolekul teinud võlausaldajatele väljamakseid 5 994 025,59 euro ulatuses (28.01.2020 seisuga), kusjuures nimetatud summa ületab pankrotiavaldustega esitatud väidetavaid nõudeid kolm korda. Võlgniku maksejõulisust kinnitab samuti bilanss 31.12.2019 seisuga, millest nähtub, et 31.12.2019 seisuga oli võlgnikul käibevara 10 939 841 eurot, millest raha oli 3 436 382 eurot. Lühiajalisi kohustisi oli samal ajal 5 511 017 eurot.
  4. Ajutine haldur on viidanud, et võlgniku maksejõuetusest võiks rääkida siis, kui kõigi avalduse esitanud võlausaldajate nõuded oleksid selged. Samas märgib ajutine haldur, et sellisel juhul oleks tegemist likviidsuspõhise maksejõuetusega. Käesoleval juhul on võlgnik kõigile nõuetele vastu vaielnud, esitades vastuväited nõuete selguse ja tõendatuse osas. Kohus märgib, et

§ 10

lg 1 kohaselt peab võlausaldaja pankrotiavalduses tõendama enda nõude olemasolu ning selleks peavad esitatud asjaolud olema selged, vastuoludeta ja vaidlustamata. Riigikohus on asunud seisukohale, et kui võlgnik on nõudele vastu vaielnud, esitanud oma põhjendused ja tõendid ning nõude olemasolu kindlakstegemine eeldab asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljub pankrotimenetluse raamest, ei saa pankrotiavalduse aluseks olevat nõuet lugeda selgeks ja seda tuleb tõendada hagimenetluses (RKTKm 3-2-1-17-02, p 10). Eeltoodust tulenevalt ei saa praegusel juhul öelda, et võlausaldajate nõuded oleksid selged, vastuoludeta ja vaidlustamata. Kohtu hinnangul annavad ajutise halduri poolt välja selgitatud andmed ning ühtlasi võlgniku enda 6

(10)2-19-16514 poolt esitatud tõendid alust asuda seisukohale, et võlgniku puhul ei ole tegemist maksejõuetu äriühinguga ning eeldused pankroti väljakuulutamiseks puuduvad. 10. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus võlgniku pankroti välja kuulutamata ning võlausaldajate pankrotiavaldused

§ 27lg 5 kohaselt rahuldamata.

11.

§ 41

teise lause kohaselt määrus, millega pankrotiavaldus jäetakse rahuldamata, samuti määrus, millega avaldus jäetakse läbi vaatamata või lõpetatakse menetlus, on kehtiv ja kuulub täitmisele alates jõustumisest. 12. Kuna kohus pankrotiavaldust ei rahulda, kuulub ITS Estonia OÜ suhtes 11.12.2019 määrusega kohaldatud kogu vara käsutamise keeld tühistamisele.

§ 21

lg 3 alusel käsutuskeelu tühistamise kohta avaldatakse teade väljaandes Ametlikud Teadaanded. 13.

§ 150

lg 3 näeb ette, et kui kohus jätab võlausaldaja pankrotiavalduse rahuldamata või läbi vaatamata, samuti kui menetlus lõpetatakse seetõttu, et võlausaldaja oma pankrotiavaldusest loobub, hüvitab pankrotimenetluse kulud võlausaldaja. Tulenevalt

§ 150

lg 1 p-dest 1 ja 2 on pankrotimenetluse kuludeks menetluskulud ja ajutise halduri tasu. Seega jäävad menetluskulud ning ajutise halduri tasu käesoleval juhul solidaarselt võlausaldajate kanda. 14.

§ 23

lg 1 sätestab, et ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.

§ 23

lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot.

§ 23

lg 6 kohaselt võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

§ 65

lg 11 kohaselt sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. 15. Ajutine haldur Veli Kraavi on esitanud kohtule taotluse, milles palub määrata tasu 22,5 töötunni eest arvestusega 94 eurot tunnis, millest tulenevalt on ajutise halduri tasu 2115 eurot, millele lisandub käibemaks 423 eurot, kokku 2538 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri poolt taotletav tasu mõistlik, vastab ajutise halduri poolt tehtud tööle ja halduri kvalifikatsioonile ning on põhjendatud. Kohus määrab seega Veli Kraavi tasu suuruseks 2115 eurot, millele lisandub käibemaks 423 eurot, kokku 2538 eurot. Tasu kuulub välja mõistmisele solidaarselt võlausaldajatelt Timber Services Group OÜ, Hostech OÜ ja Estwoods Baltic OÜ OÜ Advokaadibüroo Lextal (a/a xxxx, AS S) kasuks. Kuna kohus on 04.11.2019 kohtumääruse alusel kohustanud võlausaldajat Timber Services Group OÜ tasuma ajutise halduri tasu ja kulude katteks kohtu deposiiti 1500 eurot, siis kuulub ajutise halduri tasust 1500 eurot maksta välja võlausaldaja Timber Services Group OÜ poolt 07.11.2019 Rahandusministeeriumi arvelduskontole tasutud deposiidi arvelt ning kanda see OÜ Advokaadibüroo Lextal arvelduskontole nr xxxx, AS-is S. 7

(10)2-19-16514
  1. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. Vastavalt TsMS § 139 lgle 1 on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel tuleb maakohtul kontrollida lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust esindamisele kulunud aja ja ühe tööühiku suhtes. Samuti ei tohiks üldjuhul väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-4-15, p 14).
  2. Võlgnik on esitanud kohtule oma menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on võlgniku menetluskuludeks lepingulise esindaja kulu kokku summas 26 258 eurot (ilma käibemaksuta). Võlgniku lepingulistel esindajatel on esindamisele kulunud 136,9 tundi arvestusega 191,8 eurot tund.
  3. Võlausaldajad Timber Services Group OÜ ja Estwoods Baltic OÜ on esitanud võlgniku menetluskulude osas vastuväite, milles leiavad, et võlgniku menetluskulud on ülepaisutatud ning asja lahendamiseks vajaliku ning mõistliku õigusabi mahuga võrreldes ebaproportsionaalselt suured. Võlausaldajad leiavad, et võlgniku lepinguliste esindajate tunnitasu määr oluliselt kõrgem õigusabi keskmisest hinnast. Võlausaldajad peavad aktsepteeritavaks tunnihinnaks mitte rohkem kui 160 eurot tunnis. Võlgniku menetluskulude nimekirjas on mitu õigusabitoimingut, mille tegemise fakti osas puudub võlausaldajal mistahes informatsioon, ning millest tulenevalt pole selliste toimingute ajalist mahtu võimalik hinnata ega kontrollida. Valitseva kohtupraktika kohaselt ei kuulu taotluse koostamine menetluskulude väljamõistmiseks põhjendatud ja vajalike menetluskulude hulka. Arve nr 0139/20EE, sisuga „Kliendi esindamine kohtuistungil“, ajakuluga 1h, on kajastatud ebaõigesti, kuna kohtuistung kestis 25 minutit, mitte tund aega. Võlausaldajate hinnangul on võlgniku kulu kohtuistungiks ettevalmistuseks 14h ulatuses ebamõistlik ning ülepaisutatud. Võlausaldajad loevad mõistlikuks ajakuluks istungiks ettevalmistamiseks mitte rohkem kui 3 tundi. Võlgniku poolt esitatud menetluskulude ei tulene nimekirjast, kui palju on esindajatel ühe või teise menetlustoimingu tegemiseks aega kulunud, vaid ühel real on kajastatud mitu tegevust, milliste ajaline kulu võib olla äärmiselt erinev. Samuti on osad väidetavad õigusabitoimingud teostatud mitme nädalase perioodi vältel ning toimingute sisu on kajastatud äärmisel abstraktselt. Võlgniku õigusabikulude maht ei ole põhjendatud ega vajalik ka muude, eespool kajastamata menetlustoimingute osas. Hinnates asja keerukust, menetlusele kulunud aega, kohtumenetluse käigus esitatud tõendite mahtu ning muid menetluse seisukohalt olulisi asjaolusid, ei ole võimalik lugeda võlgniku põhjendatuks ja vajalikuks menetlustoimingute mahuks kümneid töötunde strateegiate väljatöötamiseks ning analüüsimiseks. Kahe lepingulise esindaja osalemine menetluses ei ole vajalik ega põhjendatud. Seda veel eriti olukorras, kus üks võlgniku esindajatest on advokaadibüroo partner ehk kõrgeima võimaliku kvalifikatsiooniga esindaja.
  4. Kohus on seisukohal, et võlgniku avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks on põhjendatud osaliselt. Kohtu hinnangul on võlgniku lepingulise esindaja ajakulu vajalik ja põhjendatud järgmises ulatuses:
  5. Timber Services Group OÜ pankrotiavaldusega tutvumine ja analüüs – 4,8 tundi;
  6. Suhtlus kohtuga seoses Timber Services Group OÜ pankrotiavaldusega – 0,3 tundi; 8
(10)2-19-16514
  1. Kohtumine ajutise halduriga, suhtlus ajutise halduri ja kliendiga seoses nõusoleku saamiseks maksete tegemiseks (periood 12.12.2019 – 07.01.2020) – 6 tundi;
  2. Kliendi õiguskaitsevahendite ja edasise strateegia analüüs (11.12.2019 – 03.01.2020) – 5 tundi;
  3. 27.12.2019 menetluse lõpetamise taotluse koostamine Timber Services Group OÜ suhtes, sh suhtlus kliendiga – 8 tundi;
  4. Timber Services Group OÜ seisukoha analüüs – 3 tundi;
  5. Estwoods Baltic OÜ ja Hostech OÜ pankrotiavalduste analüüs, kliendi esitatud informatsiooni ja tõendite analüüs – 6 tundi;
  6. 03.02.2020 seisukoha ja vastuste koostamine Timber Services Group OÜ, Estwoods Baltic OÜ ja Hostech OÜ avalduste osas – 10 tundi;
  7. 05.02.2020 kohtuistungiks ettevalmistamine – 2 tundi;
  8. Osalemine 05.02.2020 kohtuistungil – 0,5 tundi;
  9. Menetluskulude taotluse koostamine – 0,3 tundi. Kokku peab kohus seega põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 45,9 tundi.
  10. TsMS § 165 lg 1 kohaselt kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kui isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude jaotamisel võtta aluseks osalemise ulatuse. Kohtu hinnangul tuleb ka siinkohal analoogia korras arvesse võtta TsMS § 165 lg-t 1 ning määrata võlausaldajate poolt hüvitamisele kuuluvad menetluskulud kindlaks vastavalt nende osalemisele menetluses, st igal võlausaldajal tuleb hüvitada need kulud, mis on temaga seotud. Eeltoodust tulenevalt jaotab kohus käesoleva määruse punktis 19 loetletud võlgniku ajakulu võlausaldajate suhtes järgmiselt: • toimingud nr 1 – 6 on teostatud üksnes Timber Services Group OÜ pankrotiavaldusega seoses (st 27,1 tundi); • toiming nr
  11. on teostatud võlausaldajate Estwoods Baltic OÜ ja Hostech OÜ suhtes ning kohus jagab selle võrdselt nimetatud võlausaldajate vahel (st kumbki võlausaldaja 3 tundi); • toimingud nr 8 – 11 on teostatud kõigi kolme võlausaldaja pankrotiavaldustega seonduvalt (kokku 12,8 tundi) ning kohus jagab nimetatud ajakulu võlausaldajate vahel võrdselt (st iga võlausaldaja 4,27 tundi). Selle tulemusena tuleb võlausaldajal Timber Services Group OÜ-l hüvitada võlgniku lepingulise esindaja kulud 31,37 tunni ulatuses, võlausaldajal Estwoods Baltic OÜ-l 7,27 tunni ulatuses ning võlausaldajal Hostech OÜ-l samuti 7,27 tunni ulatuses.
  12. Riigikohus märkinud, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14). Võlgniku lepinguliste esindajate tunnitasu on 191,80 eurot (käibemaksuta). Võttes arvesse käesoleva asja sisu ja keerukust, sh asjaolu, et tegemist on pankrotimenetlusega, ei saa võlgniku lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasu olla suurem kui 150 eurot (käibemaksuta).
  13. Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on poole kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui pool ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (Riigikohtu
  14. juuni
  15. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16). Võlgnik on kinnitanud, et on 9
(10)2-19-16514 käibemaksukohustuslane, mistõttu mõistab kohus tema kasuks menetluskulud välja käibemaksuta.
  1. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus võlgnikule hüvitamisele kuuluvad menetluskulud kindlaks järgnevalt: Timber Services Group OÜ 4705,50 eurot, Estwoods Baltic OÜ 1090,50 eurot ning Hostech OÜ 1090,50 eurot.
  2. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Võlgnik on vastavasisulise taotluse esitanud.
  3. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 29.01.2021 kohtumäärusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 12.02.2020 kohtumäärus. 10
(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.