← Eesti

2-20-4244/10

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Määruse tegemise aeg ja koht 18. mai 2020. a, Tallinnas Tsiviilasja number 2-20-4244 Tsiviilasi Osaühing Linale

§ 10

lg 2 p 1 järgi peab võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks võlausaldaja muu hulgas tuginema vähemalt ühele järgmistest asjaoludest: võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. 06.03.

  1. a esitas võlausaldaja võlgnikule nõude tasuda 667 117,33 eurot hiljemalt 18.03.
  2. a. Neticom OÜ sai pankrotihoiatuse kätte ja esitas sellele 16.03.
  3. a vastuväited. 4
  4. Võlgniku vastuväite kohaselt puudub OÜ-l Linaleo nõue Neticom OÜ vastu. Pankrotiavaldus on vastuolus

§ 10lg 2 p 1 sätestatuga.

OÜ Milestone poolt 01.11.2019 tehtud korralise ülesütlemise avalduse kohaselt öeldakse laenuleping tervikuna üles alates 07.05.

  1. a. OÜ Linaleo poolne pankrotihoiatus on esitatud 06.03.2020, seega enne 07.05.2020, mil kõnealuse 01.11.2019 korralise ülesütlemisteate järgi laenuleping tervikuna lõppema pidi. Võlausaldaja ei ole tõendanud väidetava võlgnevuse suurust ega sissenõutavust. Võlausaldaja on jätnud esitamata väidetavat võlgnevust tõendava 31.12.2007 laenulepingu. Laenulepingut tõendavate dokumentidena esitatud OÜ Milestone (esialgne võlausaldaja) ja Neticom OÜ vahelise 31.12.2007 laenulepingu muudatuste kokkulepped:
  2. detsembri
  3. a laenulepingu lisa 7 intressi määra fikseerimine;
  4. detsembri
  5. a laenulepingu lisa 10 – viimane põhisumma fikseerimine ei reguleeri/sätesta intresside tasumise tähtaegu. Järelikult on ainetu võlausaldaja 25.11.2019 erakorraline ülesütlemise avalduses toodud ja selle aluseks olev väide, nagu Neticom OÜ oleks rikkunud intressi tasumise kohustust. Lisaks toob Neticom OÜ esile, et Neticom OÜ-l on vähemalt 5 korda suurema väärtusega nõue OÜ Linaleo vastu, mida kohus menetleb tsiviilasjas nr 2-19-
  6. Võlausaldaja väited Neticom OÜ halvast majanduslikust seisundist on alusetud ja pahatahtlikud.
  7. Võlausaldaja poolt kohtule esitatud pankrotiavalduse kohaselt tuleneb tema nõue asjaolust, et Neticom OÜ on saanud Osaühingult Milestone
  8. detsembri
  9. a sõlmitud laenulepingu alusel 1 212 842,14 eurot. Võlausaldaja väitel on lepingupooled korduvalt sõlminud laenulepingu lisasid, kus on fikseeritud kokkulepped nii laenu summa kui intressi osas. Viimane kokkulepe sõlmiti intressi osas
  10. detsembril
  11. a, kui pooled leppisid kokku intressimääraks 2% aastas.
  12. detsembri
  13. a laenulepingu lisa 10 p-s 2 leppisid pooled kokku, et laenusumma suurus on vastava lisa sõlmimise seisuga 1 557 964,37 eurot.
  14. a lõpus pooled kokkulepet ei sõlminud, seega tekkis Neticom OÜ-l kohustus tasuda OÜ-le Milestone intress
  15. a eest
  16. a lõpus. Neticom OÜ intressi ei tasunud ja 01.11.
  17. a ütles OÜ Milestone laenulepingu korraliselt üles.
  18. novembri
  19. a tegi OÜ Milestone laenulepingu erakorralise ülesütlemise avalduse.
  20. jaanuaril
  21. a sõlmisid OÜ Milestone ja OÜ Linaleo nõude loovutamise lepingu, mille kohaselt OÜ Milestone loovutas OÜ-le Linaleo nõude summas 667 117,33 OÜ Neticom vastu.
  22. Ajutise halduri nimetamata jätmise alused on sätestatud

§ 15lg 3 p-des 1-7.

Kohus jätab ajutise halduri nimetamata, kui punkt 1 kohaselt võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust ning punkt 4 kohaselt võlausaldaja ei ole oma pankrotiavaldust piisavalt põhistanud või nõude olemasolu tõendanud.

  1. Kohus peab andma hinnangu, kas antud asjaoludel on võimalik ajutine haldur nimetada või kuulub vaidlus lahendamisele hagimenetluse korras. Kohtu hinnangul vaidleb võlgnik nõudele põhjendatult vastu ning vaidlus tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Võlausaldaja leiab, et tema intressinõue
  2. a ja
  3. a eest Neticom OÜ vastu on igal juhul sissenõutavaks muutunud 18.03.
  4. a. Põhivõlgnevuse ja
  5. a intressi nõue on muutunud sissenõutavaks 07.05.
  6. a, vastavalt 25.11.
  7. a laenulepingu ülesütlemise avaldusele. Võlausaldaja hinnangul on kõik Neticom OÜ vastuväited nõudele ainetud ja otsitud.
  8. Kohus võlausaldaja seisukohaga ei nõustu. Kohtu hinnangul ei kuulu käesoleval juhul 31.12.
  9. a laenulepingu sõlmimise ja täitmise asjaolude kindlakstegemine lahendamisele pankrotimenetluses. Võlausaldaja 31.12.
  10. a laenulepingut kohtule esitanud ei ole. Võlausaldaja kinnitusel on 31.12.
  11. a Milestone OÜ ja Neticom OÜ vahel sõlmitud suuline tähtajatu laenuleping. Kohtu hinnangul on võlausaldaja väited vastuolus võlausaldaja enda poolt kohtule esitatud tõenditega. TsMS § 328 lg 1 kohaselt menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad olema tõesed. Võlausaldaja käesoleval juhul kohtule tõeseid andmeid esitanud ei ole. 5 20.12.
  12. a on Neticom OÜ esitanud vastuse Milestone OÜ pankrotihoiatusele, milles Neticom OÜ juhib tähelepanu, et 31.12.2007 kirjalikus laenulepingus ei ole toodud ammendavalt kõiki antud laenulepingu tingimusi. Neticom OÜ lisab veel, et 31.12.2007 kirjalik laenuleping OÜ Milestone ja OÜ Neticom vahel on vaid üks osa tehingukogumist ning selle tõlgendamisel ja lepingutingimuste kohaldamisel tuleb arvesse võtta kõiki tehingukogumi tingimusi. Kohtu hinnangul ei saa eeltoodust tulenevalt asuda 31.12.2007 a tehingut tõlgendama pankrotimenetluses, ilma tehingut teinud isikute tegelikku tahet välja selgitamata.
  13. Kohus ei nõustu võlausaldaja väitega, et igal juhul on sissenõutavaks muutunud võlausaldaja intressinõue Neticom OÜ vastu. Intressinõue on esitatud laenulepingu punkt 2.
  14. ning laenulepingu lisade alusel. Vaidlusalust laenulepingut kohtule esitatud ei ole, laenulepingu lisadest intressi tasumise tähtaeg aga ei selgu, seega ei saa võlausaldaja kohtu hinnangul väita, et tema intressinõue on tõendatud ja sissenõutavaks muutunud.
  15. Võlausaldaja väited selle kohta, et võlgnik peidab ja raiskab vara ning teeb raskeid juhtimisvigu, on kohtu hinnangul paljasõnalised ja tõendmaata ning viitavad sellele, et pankrotiavaldus ei ole esitatud

§ 2

sätestatud eesmärki silmas pidades, vaid tsiviilasja 2-19-19435 tulemuse mõjutamiseks.

§ 10

lg 6 kohaselt võlausaldaja, kes on esitanud pankrotiavalduse, kuigi teadis või pidi teadma, et pankrotiavalduse esitamiseks puudub alus, peab hüvitama võlgnikule sellega tekitatud kahju. Võlgniku vastuväite kohaselt on võlgnikul piisavalt vara võlausaldaja nõude rahuldamiseks, juhul nõue eksisteerib.

  1. Pankrotimenetlus eeldab, et võlausaldaja nõue on selge, pankrotimenetluses ei ole võimalik analoogiliselt hagimenetlusega nõude aluseks olevate asjaolude väljaselgitamine. Käesoleval juhul peaks kohus andma hinnangu 31.12.
  2. a laenulepingule ning sellega seotud tehingukogumile, tuvastama tehingu teinud isikute tegeliku tahte, see ei ole aga kooskõlas pankrotimenetluse põhimõtetega.
  3. Käesolevas menetluses on võlgnik nõuetele põhjendatult vastu vaielnud. Riigikohus on mitmes lahendis asunud seisukohale, et kui võlgnik on nõudele vastu vaielnud, esitanud oma põhjendused ja tõendid ning nõude olemasolu kindlakstegemine eeldab asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljub pankrotimenetluse raamest, ei saa pankrotiavalduse aluseks olevat nõuet lugeda selgeks ja seda tuleb tõendada hagimenetluses. Pankrotimenetluse eesmärgi ja mõttega ei lähe kokku võlgniku ja võlausaldaja vaheliste tsiviilõiguslike vaidluste lahendamine. Kohus leiab, et antud asjaoludel ei ole võimalik Neticom OÜ ajutist haldurit nimetada. Menetluskulude jaotus 22.

§ 15

lg 6 kohaselt kui kohus ei nimeta võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutist haldurit, kannab avalduse läbivaatamisega seotud kohtukulud pankrotiavalduse esitaja. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud täies ulatuses avaldaja kanda.

  1. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 6
  2. Neticom OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt taotleb Neticom OÜ õigusabikulude hüvitamist kokku summas 2 530 eurot (käibemaksuta). Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse nimekirjast nähtub, et Neticom OÜ kasutas esindaja teenust kokku 14,5 tundi. Eksperthinnangu saamise tasu on 500 eurot.
  3. Võlausaldaja kasutas lepingulise esindaja teenust 12,42 tundi ning palub võlgnikult välja mõista õigusabikulud summas 1 905 eurot, lisandub riigilõiv 300 eurot. Võlausaldaja vaidleb Neticom OÜ menetluskuludele täies ulatuses vastu, kuna Neticom OÜ vastus ei käsitle Neticom OÜ võlgnevust ning tema ettepanekuid seda tasuda. Seda ei saa pidada käesolevas kaasuses asjakohaseks vastuseks.
  4. Kohus, tutvunud Neticom OÜ taotlusega, leiab, et menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele. Menetlustoimingute ja dokumentide koostamise ajakulu on kooskõlas tsiviilasja keerukuse ning ka olulisusega Neticom OÜ jaoks.
  5. Riigikohus on 13.11.2013.a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud.
  6. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on vandeadvokaat Heidi Rajamäe-Parik osutanud Neticom OÜ-le õigusabiteenust tunnihinnaga 140 eurot. Kohus on seisukohal, et see ei ületa õigusabituru keskmist ning kohtute poolt mõistlikuks peetud tunnihinda.
  7. Eeltoodust tulenevalt on võlgniku põhjendatud lepingulise esindaja ajakulu 14,5 tundi, tunnihinnaga 140 eurot (käibemaksuta), kokku summas 2 530 eurot. Nimetatud summa tuleb avaldajalt

§ 15lg 6 alusel Neticom OÜ kasuks välja mõista. Neticom OÜ on esitanud ka taotluse Ts

Ms § 177 lg 4 alusel, seega käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb võlausaldajal tasuda Neticom OÜ-le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.