← Eesti

2-21-52/19

Obsah (5)§ 99§ 97§ 105§ 102§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 05.05.2021.a Tallinn Tsiviilasja number 2-21-52 Tsiviilasi H. S. hagi I. S.

) § 97 p 2 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Riigikohus on selgitanud, et täisealiseks saanud isiku puhul saab eeldada, et ta hangib endale eluks vajalikud vahendid ise. Üksnes juhul, kui täisealiseks saanud isikul ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks, tekib isikul õigus nõuda ülalpidamist. Seejuures sõltub ülalpidamise ulatus isiku 4 abivajaduse ulatusest ning täisealiseks saanud lapse elatisenõudele ei kohaldu perekonnaseaduse (

) § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäär (vt ka Riigikohtu lahend 3-2-1-119-15 p 10).

§ 99

lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

§ 99

lg 2 kohaselt arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi. 4. Käesolevas tsiviilasjas puudub vaidlus selles, et kostja on hageja isa (kd I lk 5, 7, 8). Samuti puudub vaidlus selles, et hageja on täisealine, kes õpib käesoleval ajal xxx xndas klassis (kd I lk 6, 16). Seega on hageja

§ 97p 2 kohaselt iseenesest õigustatud elatist nõudma.

Kohtu hinnangul ei saa õppetöö tõttu eeldada, et hageja hangiks endale eluks vajalikud vahendid ise. Kuna hageja käib xndas klassis, siis eelduslikult on igapäevaselt vajalik ka kodus õppetööga tegeleda. Samuti ei ole hagi esitamine kostja vastu hea usu põhimõtte vastane, kuna hagejal on seadusest tulenev õigus hagi esitamiseks.

  1. Hagiavalduse kohaselt moodustavad hageja igakuised kulud kokku 688 eurot, s.h eluasemekulud 178 eurot; riided ja jalanõud 75 eurot; kulutused toidule 200 eurot; sidekulud 22 eurot; kulutused tervishoiule, hügieenitarvetele ja isiklikule hooldusele 58 eurot; transport 100 eurot; ettenägematud kulud 50 eurot ning koolikohustuse täitmine 5 eurot. Lisaks on hageja viidanud X poolt korraldavatele ettevalmistavatele kursustele, millele kulub ajavahemikul 25.01.2021-12.05.2021 kokku lisaks 275 eurot. Kuna kostja on esitanud kulude suuruse osas vastuväiteid, siis peab kohus nõude lahendamisel vajalikuks esmalt hinnata hageja igakuiste kulude põhjendatust. 5.1 Hageja eluasemekulud koosnevad hagiavalduse kohaselt eluaseme laenumaksetest, kindlustusest, elektri-, kütte- ja vee tarbimisest ning prügiveo arvetest. Riigikohus on kohtulahendis nr 3-2-1-69-13 (p 18) asunud seisukohale, et asjaolu, et üks vanem annab enda kasutuses oleva eluaseme ka oma lapse kasutusse, ei tähenda, et see vanem peabki üksi lapse eluasemevajaduse rahuldama ja teine vanem vabaneb selles osas oma ülalpidamiskohustusest. Eelduslikult peavad vanemad osalema võrdselt ka lapse eluasemevajaduse rahuldamisel. Kohus asub seega seisukohale, et vanemad peavad osalema võrdselt nii kommunaalkulude kandmisel, kui ka laenumaksete ja kindlustuse kandmisel, kuna neid saab pidada eluasemevajaduse rahuldamiseks. Hageja on kohtule selgitanud, et hageja peres on kokku 4 liiget. Seega tuleb eluasemekulude kogukulud jagada neljaga. Kuna hageja on selgitanud, et üheks perekonnaliikmeks on L. L., siis on eluliselt usutav, et osaliselt on ka eluasemekulude arved esitatud tema nimel. Seega saab eluasemekulude suuruse kindlakstegemisel arvestada ka L. L. nimele esitatud arvetega. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on hageja ema tasunud 2020 aastal laenumakseid kokku 4461,75 euro ulatuses, s.o igakuiselt keskmiselt 371,81 eurot (tlk 26). Hageja osa moodustab sellest 92,95 eurot (371,81/4). Kodukindlustuse aastane makse on tõendatud 72 5 euro ulatuses (tlk 27), millest hageja osa moodustab igakuiselt 1,50 eurot (72/12 kuuga/4). Elektri igakuine keskmine makse esitatud X AS-i arvete kohaselt on ca 81,96 eurot (tlk 28, 98, 104, 111, 118, 125, 132), mis teeb hageja osaks 20,49 eurot (82/4). X OÜ arvete kohaselt on keskmiseks küttekuluks 83,43 eurot (tlk 29, 105, 112, 119, 126, 133), millest hageja osa moodustab 20,86 eurot (83,43/4). AS-i X arvete kohaselt on keskmiseks vee- ja kanalisatsioonikuluks 42,18 eurot (kd I lk 30, 103, 110, 117, 124, 131, 139), mis teeb hageja osaks 10,55 eurot (42,18/4). X AS-i arvete kohaselt on igakuine konteineri tühjendamise ja laenutamise kulu 8,45 eurot (kd I lk 99, 106, 113, 120, 127, 134), mis teeb hageja osaks 2,11 eurot (8,45/4). Hageja eluasemekulud on seega põhjendatud kokku ca 148,46 eurot. 5.2 Kohus selgitab, et üldtuntud on asjaolu, et nii alaealised, kui ka täiskasvanud vajavad igapäevaselt riideid ja jalanõusid. Samuti tuleb arvestada asjaoluga, et hageja elab kliimavööndis, kus erinevatel aastaaegadel kantakse erineva paksusega riideid. Arvestades hageja vanusega, ei pea aga kohus usutavaks, et igakuiselt tuleks riideid osta. Samuti tuleb arvestada asjaoluga, et hageja ei kasva enam oma riietest välja ning tal on võimalus valida, millisest poest ja millise hinnaga kaupa ostetakse. Kohus peab põhjendatud kuluks 50 eurot. 5.3 Asjaolu, et inimesed tarbivad igapäevaselt toitu on samuti üldtuntud ja tõendamist mittevajav asjaolu. Samas on kohtu hinnangul 200 eurot toidukulude osas ülepaisutatud. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et ta peaks näiteks järgima erilist dieeti, mille tõttu oleks tema toidukorv keskmisest kallim. Kohus peab mõistlikuks toidukuluks igakuiselt 140 eurot. 5.4 Sidekulude osas on hageja selgitanud, et need koosnevad vaid koduinterneti ja televisiooni kasutamise kuludest, kuna mobiiltelefoni arveid kattis jaanuarini kostja. Veebruaris lisandus ka mobiiltelefoni kulu. Samuti on hageja selgitanud, et kuna Alliku külas puudub kaabliga internet, siis üks teenusepakkuja ei kata pere vajadusi ja televisioon ja internetiteenus tulevad erinevatelt teenusepakkujatelt. Hageja on esitanud kulude tõendamiseks arved X AS-lt, X OÜ-lt, X AS-lt ning X AS-lt (kd I lk 31, 32, 33, 100, 101, 102, 107, 108, 109, 114, 115, 116, 121, 122, 123, 128, 129, 130, 135, 136, 137, 138). Arvestades, et koduinterneti ja televisiooni kasutamise kulud esitatud arvete kohaselt ületavad keskmiselt 90 eurot, siis leiab kohus, et hageja väljatoodud sidekulu 22 eurot on igati mõistlik ja põhjendatud. 5.5 Hageja on menetluses selgitanud, et tal on xxx, xxx. Lisaks kulub hagejale valuvaigisteid puusavalude leevendamiseks (x, x). Kohus peab eluliselt usutavaks, et aegajalt tuleb tarvitada teatud ravimeid (nt valuvaigisteid, palavikualandajaid, käsimüügiravimid külmetuse leevendamiseks, vitamiinid). Samuti ei saa ebavajalikuks pidada igakuiselt hügieenikulusid, s.h kulud pesemistarvetele, hügieenitoodetele, kreemidele. Kohus arvestab s.h ka hageja vanusega. Samas ei ole hageja esitanud tõendeid, et tal esineks kroonilist ninakinnisust või muid tervise probleeme, mille tõttu peaks ta igakuiselt ostma kallemaid retseptiravimeid või kreeme. Kohus loeb mõistlikuks tervishoiu- ning hügieenikuluks kokku 40 eurot. 6 5.6 Transpordi kulude osas on hageja selgitanud, et ta õpib X, mis asub kodust 9 km kaugusel, mida autoga läbitakse ca 20 minutit ja pidav ummikutes liiklemine suurendab oluliselt kütusekulu. Põhjusel, et bussigraafikud ei sobi kooli tundide aegadega ja buss ei kuulu Tallinna tasuta ühistranspordi alla on pilet tasuline. Lisaks käib hageja, seoses autokoolis käimisega, tegemas õppesõitu millele kulub samuti kütust. Samuti on hageja märkinud, et hageja igapäevase elu juurde kuulub ka vanavanemate külastamine Hiiumaal ja sugulaste sõprade külastamine Põltsamaal. Hageja transport kooli on kuus ca 360 km mille läbimiseks kulub kütust ca 32 euro eest. Põltsamaale ja tagasi on 280 km. Hageja käib seal ca 2 korda kuus ja kulu on 48 eurot (sisaldab ka sõite Hiiumaale). Õppesõit ja muud käigud Tallinnas on kuus ca 280km ja lisavad kütusekulule 20 eurot. Seega hagejale kulub kütuse peale kuus ca 100 eurot. Kuigi hageja on tõendanud kauguse kodust koolini (tlk 206, 207), siis ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et bussigraafikud ei sobiks koolitundide aegadega või et bussipilet oleks hagejale tasuline. Samas on kohtu hinnangul usutav, et teatud transpordikulu võib igakuiselt tekkida ning aja kokkuhoiu mõttes ei ole igakord mõistlik ka ühistransporti kasutada. Samuti ei saa ebavajalikuks pidada aeg-ajalt vanavanemate külastamist Hiiumaal (kd I lk 196-201). Autokoolis käimist ja selle igakuist maksumust ei ole aga hageja tõendanud. Üksik makse igakuist kohustust ega sellega seotud kütusekulu ei tõenda (kd I lk 205). Kohus loeb põhjendatud ja vajalikuks transpordikuluks kokku 40 eurot. 5.7 Kohus loeb eluliselt usutavaks, et aeg-ajalt võib tekkida ka vajadus teha täiendavaid kulutusi, mis ei ole kaetud muude hageja nimekirjas märgitud kululiikidega, s.h nt matemaatika riigieksamiks ettevalmistaval kursusel osalemine (kd I lk 36, 37), arvuti ostmine (kd I lk 185). Ka nimetatud kulude suurus võib kuude lõikes erineda. Kuna hageja käib koolis, siis on usutav, et hagejal tekivad kulud ka seoses erinevate õppevahenditega (nt kirjatarbed, vihikud jms). Kohus peab mõistlikuks muuks kuluks koos õppevahendite kuluga kokku 55 eurot. 5.8 Hageja on esitanud kohtule ka tšekke toidukulude, riiete ja jalanõude kulude, kütuse ja apteegikaupade ja muu tarbekaupade tõendamiseks (kd I lk 141-195, 202). Kohus ei pea vajalikuks eraldi igale tšekile hinnangut anda. Nimetatud tõendid kogumis kinnitavad asjaolu, et vastavaid kulutusi tehakse. 5.9 Eeltoodust tulenevalt on hageja igakuised kulud kohtu hinnangul põhjendatud kokku 495,46 euro ulatuses, millest kostja osa moodustab ca 248 eurot.
  2. Kostjalt väljamõistetava elatise summa määramisel tuleb kindlaks teha, millises ulatuses kumbki vanem elatist maksma peab.

§ 105

lg 3 kohaselt täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena. Iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Riigikohus on asunud seisukohale, et ülalpidamiseks kohustatud isiku puhul tuleb temalt elatise väljamõistmisel arvestada

§ 102

ja

§ 105lg 3 järgi tema varalist seisundit.

Sealjuures ei kohaldu täisealise lapse puhul

§ 102

lg 2, vaid üksnes sama paragrahvi lg 1, mille kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi 7 ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-119-15, p. 11). Kostja on esitanud tõendi, mille kohaselt on tema töötasuks katseajal alates 01.04.2021 X AS-s 1860 eurot (bruto) (kd II lk 14-15). Muid sissetulekuid ei ole kostja välja toonud. Kostjale kuulub ka ½ kinnistust Jõgeva maakonnas. Igakuised kulud moodustavad kostja väljatoodu alusel kokku 1497,26 eurot (kd II lk 23 tabel), s.h elatis K. J. S. 292 eurot, elatis H. S. 200 eurot, O.M. S. kulu 200 eurot, autoliising 166 eurot, transport 30 eurot, üür ½ määras 175 eurot, kommunaalkulud ½ määras 72,26 eurot, elekter ½ määras 25 eurot, toit 200 eurot, sidekulud ½ määras 30 eurot, riietus 40 eurot, hügieenitarbed ja majapidamine 15 eurot, muud kulud (pangakonto kuutasu, juuksur jms) 9 eurot, õppelaenu kuutasu 43 eurot. Kostja on esitanud kulude tõendamiseks üksnes üürilepingu, mille kohaselt on igakuiseks üüritasuks 350 eurot (kd II lk 8-13) ning eelmiste üürnike kommunaalkulude arved (kd II lk 16-22). Muid kulude suurust ja kulude kandmist tõendavaid dokumente ei ole kostja kohtule esitanud (s.h nt liising, laen, sidekulud, transpordikulud). Samuti on tõendamata kulud, mida kostja kannab seoses teiste lastega. Iseenesest on eluliselt usutav, et teatud igakuised kulud võivad kostjal täiendavalt enda peale kuluda (s.h nt toit, hügieen, majapidamine) ning samuti on kostjal seadusest tulenevalt ülalpidamiskohustus oma alaealiste laste osas. Kohus asub seega seisukohale, et kostja ei ole käesoleval juhul tõendanud, et tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades ei oleks ta võimeline hagejale elatist tasuma või et elatise väljamõistmisel kannataks tema enda tavapärane ülalpidamine. 7. Kostja on viidanud, et lapse emale laekub ka peretoetus, millega tuleks elatise väljamõistmisel arvestada. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-35-17 p-s 20.3 märkinud, et lapse vajaduste kaetuse hindamisel saab kogumis muude asjaoludega arvestada ka selleks mõeldud riiklike vm lapsetoetustega. PHS §-de 15 ja 16 kohaselt on peretoetuste, mille liigiks on mh lapsetoetus, eesmärgiks tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine (erinevalt nt sama seadusega reguleeritud vanemahüvitisest, mille eesmärgiks on säilitada varasem sissetulek isikule, kelle tulu väheneb seoses laste kasvatamisega (§ 32 lõige 1). Samuti on Riigikohus leidnud, et kohus saab asjaolu, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud peretoetustega, arvesse võtta juhul, kui menetlusosaline sellele tugineb (vt nt lahendid nr 3-2-1-37-11, punkt 16; nr 3-2-1-174-16, punkt 11). Kohus selgitab, et

-i sätetest ei tulene, nagu võiks kohus elatist üksnes seetõttu vähendada, et elatist saama õigustatud lapsel on õigus saada lapsetoetust. Lapsetoetust makstakse kõigile teatud vanuses lastele olenemata nende tegelikust vajadusest. Kohus on seega seisukohal, et käesoleval juhul puudub alus peretoetuse arvelt elatise vähendamiseks. Kostja ei ole tõendanud, et käesoleval juhul esineksid sellised erandlikud asjaolud, mille alusel saaks arvestada peretoetuse laekumisega hageja emale ning selle arvelt elatist vähendada.

  1. Kohus selgitab, et kostja poolt viidatud Justiitsministeeriumi poolt tellitud analüüsist „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“ nähtuvad laste keskmised igakuised kulud. Kohtul 8 tuleb kulude põhjendatuse hindamisel lähtuda aga konkreetse isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Kohus ei saa vähendada elatist üksnes tehtud analüüsi pinnalt. Seega ei pea kohus vajalikuks ega põhjendatuks elatist mingis osas vähendada lähtudes nimetatud uuringust.
  2. Hageja on palunud välja mõista ka tagasiulatuva elatise perioodi eest 27.08.2020 kuni 03.01.2021 summas 480 eurot.

§ 108

kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kohus osundab, et Riigikohus on märkinud, et kuivõrd ülalpidamisnõue on suunatud õigustatud isiku igapäevaste vajaduste järjepidevaks rahuldamiseks, on üksnes juhul, kui õigustatud isik nõuab järjepidevalt ülalpidamiskohustuse täitmist, võimalik tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab oma eesmärgi.

§ 108

mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p-d 11 ja 12). Teatud juhtudel võib ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud. Nimetatud asjaolu tuleb arvestada tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suurust määrates (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-13613, p 12). Eeltoodu ei tähenda aga, et kui õigustatud isik ei ole tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist järjepidevalt ülalpidamist nõudnud, kaotab ta tagasiulatuva ülalpidamisnõude esitamise õiguse. Järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmine ei mõjuta õigustatud isiku nõudeõiguse olemasolu, kuid selle asjaoluga saab arvestada, nagu eespool viidatud, nõude ulatuse määramisel (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-35-16). Kuivõrd tagasiulatuvalt elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-78-13, p 13; Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p 13). Muu hulgas saab üldsätetest lähtuda ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel, et kohustus ei oleks isikule ebamõistlikult koormav. Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik kohustatud isiku äärmiselt raskesse olukorda asetamist vältida eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse määramisel õigustatud isiku toonaseid vajadusi, kohustatud isiku toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p 14). Tsiviilasja materjalide kohaselt on elatise tasumise küsimust pooled arutanud juulis 2020 (kd I lk 19, 60). Hagiavalduse kohaselt on hageja arvestanud vähemmakstud kulusid täiskuude september-detsember eest. Nimetatud perioodil tuli kostjal tasuda hagejale kokku 992 eurot (4x248). Kostja on tasunud antud perioodil kokku 688 eurot (kd I lk 18). Samuti on kostja tasunud hageja septembri, oktoobri, novembri ja detsembri telefoniarved kogusummas 52,75 eurot (koos käibemaksuga) (kd I lk 62-65). Kohtu hinnangul saab nimetatut pidada ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Seega on kostjal tasumata 251,25 eurot. 9 10. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagiavaldus rahuldamisele osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista elatis 248 eurot kuus alates 04.01.2021 kuni hageja keskvõi kõrghariduse või kutseõppe tasemeõppe lõpetamiseni, kuid mitte kauem kui 21aastaseks saamiseni, s.o xxx. Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista tagasiulatuv elatis perioodi eest 27.08.2020 kuni 03.01.2021 summas 251,25 eurot. Elatise summad tuleb tasuda igakuiselt hageja kontole iga jooksva kalendrikuu 10. kuupäevaks. Samuti märgib kohus, et juhul kui kostja on kohtumenetluse kestel hagejale maksnud elatist, siis tasutud summad tuleb väljamõistetud elatisega tasaarvestada. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Kuna kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, siis ei määra kohus ka kindlaks menetluskulude rahalist suurust. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 10

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.