) § 97 p 2 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Riigikohus on selgitanud, et täisealiseks saanud isiku puhul saab eeldada, et ta hangib endale eluks vajalikud vahendid ise. Üksnes juhul, kui täisealiseks saanud isikul ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks, tekib isikul õigus nõuda ülalpidamist. Seejuures sõltub ülalpidamise ulatus isiku 4 abivajaduse ulatusest ning täisealiseks saanud lapse elatisenõudele ei kohaldu perekonnaseaduse (
) § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäär (vt ka Riigikohtu lahend 3-2-1-119-15 p 10).
lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.
lg 2 kohaselt arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi. 4. Käesolevas tsiviilasjas puudub vaidlus selles, et kostja on hageja isa (kd I lk 5, 7, 8). Samuti puudub vaidlus selles, et hageja on täisealine, kes õpib käesoleval ajal xxx xndas klassis (kd I lk 6, 16). Seega on hageja
Kohtu hinnangul ei saa õppetöö tõttu eeldada, et hageja hangiks endale eluks vajalikud vahendid ise. Kuna hageja käib xndas klassis, siis eelduslikult on igapäevaselt vajalik ka kodus õppetööga tegeleda. Samuti ei ole hagi esitamine kostja vastu hea usu põhimõtte vastane, kuna hagejal on seadusest tulenev õigus hagi esitamiseks.
lg 3 kohaselt täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena. Iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Riigikohus on asunud seisukohale, et ülalpidamiseks kohustatud isiku puhul tuleb temalt elatise väljamõistmisel arvestada
ja
Sealjuures ei kohaldu täisealise lapse puhul
lg 2, vaid üksnes sama paragrahvi lg 1, mille kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi 7 ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-119-15, p. 11). Kostja on esitanud tõendi, mille kohaselt on tema töötasuks katseajal alates 01.04.2021 X AS-s 1860 eurot (bruto) (kd II lk 14-15). Muid sissetulekuid ei ole kostja välja toonud. Kostjale kuulub ka ½ kinnistust Jõgeva maakonnas. Igakuised kulud moodustavad kostja väljatoodu alusel kokku 1497,26 eurot (kd II lk 23 tabel), s.h elatis K. J. S. 292 eurot, elatis H. S. 200 eurot, O.M. S. kulu 200 eurot, autoliising 166 eurot, transport 30 eurot, üür ½ määras 175 eurot, kommunaalkulud ½ määras 72,26 eurot, elekter ½ määras 25 eurot, toit 200 eurot, sidekulud ½ määras 30 eurot, riietus 40 eurot, hügieenitarbed ja majapidamine 15 eurot, muud kulud (pangakonto kuutasu, juuksur jms) 9 eurot, õppelaenu kuutasu 43 eurot. Kostja on esitanud kulude tõendamiseks üksnes üürilepingu, mille kohaselt on igakuiseks üüritasuks 350 eurot (kd II lk 8-13) ning eelmiste üürnike kommunaalkulude arved (kd II lk 16-22). Muid kulude suurust ja kulude kandmist tõendavaid dokumente ei ole kostja kohtule esitanud (s.h nt liising, laen, sidekulud, transpordikulud). Samuti on tõendamata kulud, mida kostja kannab seoses teiste lastega. Iseenesest on eluliselt usutav, et teatud igakuised kulud võivad kostjal täiendavalt enda peale kuluda (s.h nt toit, hügieen, majapidamine) ning samuti on kostjal seadusest tulenevalt ülalpidamiskohustus oma alaealiste laste osas. Kohus asub seega seisukohale, et kostja ei ole käesoleval juhul tõendanud, et tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades ei oleks ta võimeline hagejale elatist tasuma või et elatise väljamõistmisel kannataks tema enda tavapärane ülalpidamine. 7. Kostja on viidanud, et lapse emale laekub ka peretoetus, millega tuleks elatise väljamõistmisel arvestada. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-35-17 p-s 20.3 märkinud, et lapse vajaduste kaetuse hindamisel saab kogumis muude asjaoludega arvestada ka selleks mõeldud riiklike vm lapsetoetustega. PHS §-de 15 ja 16 kohaselt on peretoetuste, mille liigiks on mh lapsetoetus, eesmärgiks tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine (erinevalt nt sama seadusega reguleeritud vanemahüvitisest, mille eesmärgiks on säilitada varasem sissetulek isikule, kelle tulu väheneb seoses laste kasvatamisega (§ 32 lõige 1). Samuti on Riigikohus leidnud, et kohus saab asjaolu, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud peretoetustega, arvesse võtta juhul, kui menetlusosaline sellele tugineb (vt nt lahendid nr 3-2-1-37-11, punkt 16; nr 3-2-1-174-16, punkt 11). Kohus selgitab, et
-i sätetest ei tulene, nagu võiks kohus elatist üksnes seetõttu vähendada, et elatist saama õigustatud lapsel on õigus saada lapsetoetust. Lapsetoetust makstakse kõigile teatud vanuses lastele olenemata nende tegelikust vajadusest. Kohus on seega seisukohal, et käesoleval juhul puudub alus peretoetuse arvelt elatise vähendamiseks. Kostja ei ole tõendanud, et käesoleval juhul esineksid sellised erandlikud asjaolud, mille alusel saaks arvestada peretoetuse laekumisega hageja emale ning selle arvelt elatist vähendada.
kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kohus osundab, et Riigikohus on märkinud, et kuivõrd ülalpidamisnõue on suunatud õigustatud isiku igapäevaste vajaduste järjepidevaks rahuldamiseks, on üksnes juhul, kui õigustatud isik nõuab järjepidevalt ülalpidamiskohustuse täitmist, võimalik tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab oma eesmärgi.
mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p-d 11 ja 12). Teatud juhtudel võib ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud. Nimetatud asjaolu tuleb arvestada tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suurust määrates (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-13613, p 12). Eeltoodu ei tähenda aga, et kui õigustatud isik ei ole tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist järjepidevalt ülalpidamist nõudnud, kaotab ta tagasiulatuva ülalpidamisnõude esitamise õiguse. Järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmine ei mõjuta õigustatud isiku nõudeõiguse olemasolu, kuid selle asjaoluga saab arvestada, nagu eespool viidatud, nõude ulatuse määramisel (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-35-16). Kuivõrd tagasiulatuvalt elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-78-13, p 13; Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p 13). Muu hulgas saab üldsätetest lähtuda ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel, et kohustus ei oleks isikule ebamõistlikult koormav. Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik kohustatud isiku äärmiselt raskesse olukorda asetamist vältida eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse määramisel õigustatud isiku toonaseid vajadusi, kohustatud isiku toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p 14). Tsiviilasja materjalide kohaselt on elatise tasumise küsimust pooled arutanud juulis 2020 (kd I lk 19, 60). Hagiavalduse kohaselt on hageja arvestanud vähemmakstud kulusid täiskuude september-detsember eest. Nimetatud perioodil tuli kostjal tasuda hagejale kokku 992 eurot (4x248). Kostja on tasunud antud perioodil kokku 688 eurot (kd I lk 18). Samuti on kostja tasunud hageja septembri, oktoobri, novembri ja detsembri telefoniarved kogusummas 52,75 eurot (koos käibemaksuga) (kd I lk 62-65). Kohtu hinnangul saab nimetatut pidada ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Seega on kostjal tasumata 251,25 eurot. 9 10. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagiavaldus rahuldamisele osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista elatis 248 eurot kuus alates 04.01.2021 kuni hageja keskvõi kõrghariduse või kutseõppe tasemeõppe lõpetamiseni, kuid mitte kauem kui 21aastaseks saamiseni, s.o xxx. Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista tagasiulatuv elatis perioodi eest 27.08.2020 kuni 03.01.2021 summas 251,25 eurot. Elatise summad tuleb tasuda igakuiselt hageja kontole iga jooksva kalendrikuu 10. kuupäevaks. Samuti märgib kohus, et juhul kui kostja on kohtumenetluse kestel hagejale maksnud elatist, siis tasutud summad tuleb väljamõistetud elatisega tasaarvestada. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Kuna kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, siis ei määra kohus ka kindlaks menetluskulude rahalist suurust. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.