2-20-3264/7

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Tsiviilasja number 2-20-3264 Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuli
2. a, Jõhvi Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi A Ki hagi D Ki vastu väljamõistetud elatise vähendamise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Hageja: A K (isikukood xxx, elukoht: xxx) Hageja esindaja: Advokaat Aleksei Forstiman, AB Narlex, epost: aleksei.forstiman@narlex.com Kostja: D K (isikukood xxx) Kostja seaduslik M D (isikukood xxx, elukoht: xxx) esindaja: RESOLUTSIOON
3. Hagi rahuldada osaliselt.
4. Vähendada Viru Maakohtu 07.09.
5. a otsusega A Kilt väljamõistetud elatist ja välja mõista A Kilt elatis D Ki kasuks alates 28.02.2020.a igakuise elatusrahana 146 (ükssada nelikümmend kuus) eurot kuni xxx. a, s.o kuni D K täisealiseks saamiseni või kuni lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumiseni.
6. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. 1 EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD
7. Hageja A K on kostja D Ki isa. Viru Maakohtu 07.09.
8. a otsusega tsiviilasjas nr 2-11-27954 mõisteti A Kilt D Ki kasuks välja elatis alates 15.06.
9. a igakuise elatusrahana 139,01 eurot kuus kuni D Ki täisealiseks saamiseni, kusjuures igakuine elatis lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.
10. a on elatise miinimummäär lapse kohta kuus 292 eurot.
11. Hagiavalduse kohaselt
12. aastal kohtuotsuse tegemise ajal oli hageja kinnipeetav ning kostja oli kolme kuune ja elas oma emaga. Hetkel on hageja ja kostja suhtlemiskord kindlaks määratud (2-18-14718). Perioodil 01.07.
13. a kuni 31.01.
14. a viibis kostja hageja juures 276 päeva s.o 48 % ajast. Hageja perre sündis xxx. a tütar A. Hageja sissetuleksuks on töötasu 518,67 eurot. Hageja märgib, et tema majanduslikus seisundis on toimunud muudatused ning samuti palub arvestada asjaoluga, et kostjale makstakse riikliku peretoetust 60 eurot. Hageja kandis kostjaga suhtlemisel kostja vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulud vahetult 276 päeva jooksul 580 päevast. Selline suhtlemise püsivust jätkatakse ka edaspidi. 580 päeva jooksul peavad kostja vanemad andma kostjale ülalpidamist võrdselt s.o kohustus üksinda ülal pidada kostjat 290 päeva. 290 päeva jooksul peab hageja kostjat üksinda vahetult üleval 276 päeva s.o 95 % ajast ning järgmise 14 päevase perioodi jooksul, s.o 5 % 290 päevast, peab hageja andma kostjale ülalpidamist elatise tasumisega.
15. aasta miinimumelatis on 292 eurot ning sellest 5% on 14, 60 eurot. Eeltoodud põhjendustel tuginedes taotleb hageja elatise vähendamist summani 14,60 eurot kuus.
16. Kostja seaduslik esindaja M D vastuse kohaselt asjaolud alates elatise väljamõistmise ajast muutunud ei ole. Kostja on töötu ja tema majanduslik seis on raske. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
17. Kohus on seisukohal, et hagi on põhjendatud osaliselt.
18. Perekonnaseaduse (PKS) § 116 lg 2 järgi on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest. D K on A Ki laps. Viru Maakohtu 07.09.2011 .a otsusega tsiviilasjas nr 2-11-27954 mõisteti A Kilt D Ki kasuks välja elatis alates 15.06.
19. a igakuise elatusrahana 139,01 eurot kuus kuni D Ki täisealiseks saamiseni, kusjuures igakuine elatis lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (tl 6-9). 2 Käesolevas tsiviilasjas esitatud hagis palub hageja vähendada väljamõistetud elatist ning mõista välja elatise D Ki ülalpidamiseks 14,60 eurot kuus.
20. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 p 1 ja 2 on poolel pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed, õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel nõue rahuldati ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist.
21. TsMS § 459 kohaldub ka otsusele, millega kohus mõistis hagejalt elatise välja (Riigikohtu 16.01.2013.a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12 p 16).
22. Elatise suuruse muutmisel tuleb arvestada samade asjaoludega nagu elatise väljamõistmisel. Ka elatise suuruse muutmisel tuleb lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid ja igapäevased vajadused. Üldjuhul peab vanem andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras. Elatise suuruse muutmiseks on alust juhul, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud.
23. PKS § 102 lg 2 võimaldab mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lg 1 sätestatud miinimummäära. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps, kusjuures PKS § 102 lg 2 on erijuhtum, mitte üldreegel.
24. PKS § 102 lg 2 puhul on tegemist näidisloeteluga, mistõttu saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks või mitte. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07, p 13 ja 3-2-1-33-11). Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (vt nt Riigikohtu 24.
26. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 13).
27. Elatise suuruse muutmist õigustavaid asjaolusid peab tõendama hageja. Esitades nõude elatise vähendamiseks pidi hageja tõendama, et pärast maakohtu 07.09.
28. a tsiviilasjas nr 2-11-27954 tehtud otsuse jõustumist on muutunud elatisemakse suurust mõjutanud asjaolud ja käesoleval ajal esinevad hagejal PKS § 102 lg 2
29. ja
30. lauses kirjeldatud asjaolud, mis õigustavad elatise tasumist alla miinimumi.
31. Juhul, kui vanem tugineb vastuväites asjaolule, et tema majanduslik seis, ei võimalda tasuda elatist miinimummääras, tuleb oma vastuväiteid TsMS § 230 lg 1 kohaselt tõendada.
32. Vastavalt TsMS § 5 lg 2 määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. 3 Hageja palub vähendada väljamõistetud elatist 14,60 eurole kuus põhjusel, et kostja viibib tema juures 580 päevast 276 päeva. Hageja märgib, et 290 päeva jooksul peab hageja kostjat üksinda vahetult üleval 276 päeva jooksu, mis on 95 % ajast. Hageja igakuine sissetulek on töötasu 518, 67 eurot (bruto). Hageja perre on sündinud xxx. a tütar A. Oma kulusid hageja tõendanud ei ole. A K märkis, et tema sissetulekuks on töötasu 518,67 eurot bruto. Kohus juhib hageja tähelepanu asjaolule, et hageja poolt esitatud sissetuleku tõendist nähtub, et hageja
33. a jaanuarikuu sissetulekuks oli 608,29 eurot (bruto) (töötasu 518,67 eurot ja Eesti Haigekassalt saadu 89,62 eurot) (tl 30). Viru Maakohtu 18.12.
34. a määrusega (muudetud tsiviilasja nr 2-17-11934, 01.03.2018 . a määrust), on hageja ja kostja suhtluskord määratud kindlaks. Määrusest nähtub, et vanematel on suhluskord kindlaks määratud.
35. Kohus selgitab hagejale, elatise suurust ei saa aga määrata üksnes selle järgi, kui palju aega veedab laps ühe või teise vanema juures, vaid arvestada tuleb seda, kui suured on kummagi vanema kulud lapse vajaduste rahuldamiseks. Kohus rõhutab, et ülalpidamiskohustus on rahaline nõue vanema vastu, kelle juures laps ei ela või ei osale lapse kasvatamises. Vaidlust, ei ole selle üle, et hageja ei osale kostja kasvatamises. Arusaamatuks jääb hageja arvutuslik käik 5% osas. Hageja ise märgib, et kostja viibis 580 päevast tema juures 276 päeva, ning sellest lähtuvalt arvestab hageja, et tema elatise maksmise kohustus kostja ees moodustab 5 %.
36. Hageja on seisukohal, et tema kohustus on maksta 290 päeva (mis on 580 päevast pool ajast) kostja poolt tegelikult viibitud päevade 276 päeva vahe eest elatist. (290 päeva – 276 päeva =14 päeva) ehk siis 14 päeva, mis hageja arvestuste järgi 5 % - 290 päevast. 5 % elatise summast teeb 14,60 eurot. Hageja on seisukohal, et nimetatud summa on tema poolt makstava elatise suurus.
37. Kohus selgitab hagejale, et kui kostja viibib hageja juures 580 päevast siis pool ajast on 290 päeva. Seega tuleks hagejal arvestada elatise maksmine kostja esindajaga võrdselt pooleks. (580/2=290 päeva). Hageja on hetkel arvestanud elatise maksmist selliselt, et tema kohustus on kostja ees 290 päeva ning sellest viibis kostja 276 päeva tema juures siis hagejal on nüüd kostja ees elatise kohustus 5 % ulatuses ehk nende päevade eest mis jäid 290 päevast puudu. Kohus ei nõustu hageja poolt esitatud arvestustega. Kui arvestada, et mõlemal vanemal on võrdne suhlemiskord kostja suhtes, siis on mõlemal vanemal võrdne ülalpidamiskohustus. Samas märgib kohus, et ilmselgelt teeb see lapsevanem suuremaid kulutusi lapsele, kelle juures laps igapäevaselt ja püsivalt elab, ehk siis antud juhul kostja ema (tsiviilasi 2-18-14718).
38. Hageja on seisukohal, et kostja igakuine elatise suurus on 292 eurot, millest siis tuleb maha arvestada kostja viibitud päevad hageja juures ja siis nende päevade eest mil kostja ei viibi hageja juures on hageja ainult kohustatud ülalpidamiskohustus täitma raha maksmisega.
39. Kohus selgitab, et 580 päevast poole ehk siis 290 päeva on kostja ülalpidamiskohustus kostja seadusliku esindajal ja 290 päeva hagejal. 4 Kohus juhib hageja tähelepanu asjaolule, et vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele on alates 01.01.
40. a kuupalga alammäär 584 eurot, elatise miinimummäär ühele lapsele seega 292 eurot. Kuna last peavad ülal pidama mõlemad vanemad, siis eeldatakse, et lapse ülalpidamiseks kulub kahekordne elatise miinimummäär. Seega panustavad vanemad lapse ülalpidamisse kokku kahekordses elatise miinimumsuuruses. Järelikult on 292 eurot miinimumäära summa pool elatise summast, teise poole ehk 292 eurot panustab teine lapsevanem kelle juures laps elab. Ilmselgelt on selle lapsevanema kulutused suuremad kelle juures laps igapäevaselt ja püsivalt elab. Elatise miinimumsumma on 2020 aastast 292 eurot siis sellest pool ehk 50 % moodustab 146 eurot. Hageja leiab, et elatise väljamõistmisel tuleb muuhulgas võtta arvesse kostjale määratud riiklikku peretoetust. Riigikohus on märkinud, et ainuüksi riiklike peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna alust elatist automaatselt alla miinimummäära vähendada. Elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad (Riigikohtu 09.06.
41. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17 p 28.2). Kohus arvestab ajaoluga, et peale kostja on hagejal ülalpidamiskohustus veel ühe lapse – tütre A ees. Kohus möönab, et vanemale uue ülalpeetava lisandumine mõjutab selle vanema varalist seisundit ning võib olla aluseks juba väljamõistetud elatise vähendamisele. Lapse tavalise elulaadi kujundavad vanemate käsutuses olevad varalised vahendid ning igasugune vanemate varalise seisundi muutus mõjutab otseselt ka lapse tavalist elulaadi ning sellest tulenevalt ka lapse ülalpidamise ulatust. Kohus on seisukohal, et 146 eurot on summa, mille iga terve, elujõus ja vastutustundlik vanem on suuteline iga oma lapse ülalpidamiseks teenima, kahjustamata enda tavapäraseid vajadusi
42. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus A Kilt välja elatise poja D Ki ülalpidamiseks igakuiselt 146 eurot alates hagi esitamisest ja kuni poja täisealiseks saamiseni so kuni xxx. a või kuni lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumiseni. Menetluskulude jaotus
43. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kohus jätab TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud poolte endi kanda. / allkirjastatud digitaalselt / 5 Viljo Junolainen Kohtunik Osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu lahendiga 6