) § 149 lg 1 alusel võib käendaja esitada võlausaldaja nõudele kõiki vastuväiteid, mida oleks võinud esitada põhivõlgnik ise, välja arvatud need, mis on vahetult seotud põhivõlgniku isikuga. Pooled ei vaidle järgmise üle: - kostja II ja xxxx sõlmisid 18.04.2016 laenulepingu nr xxxx, mille laenusumma tagastamise lõpptähtpäeva pikendasid nad korduvalt kirjalikult kuni 15.04.2018 (tl 17-22, tl 36-41); - hageja ja xxxx sõlmisid 18.04.2016 käenduslepingu nr xxxx (tl 86); - nõue on loovutatud kostjale I (tl 50, tl 87-88); - kohtutäitur E. V. alustas 12.10.2018 ja 22.11.2018 täitemenetlust nr xxxx kostja I 10.10.2018 ja 14.11.2018 täitmisavalduse alusel, mille kohaselt soovis kostja I pöörata täitmisele hüpoteegiga tagatud nõude 5437.51 eurot hagejale kuuluva korteriomandi arvel (tl 11-14, tl 23-25, tl 30, tl 32-33); - kohtutäitur seadis keelumärke hageja korteriomandile xxxx (tl 15, tl 34-35). Pooled vaidlevad selle üle, kas 18.04.2016 laenuleping lõppes 15.04.2018 või lepingupooled pikendasid seda. 18.04.2016 laenulepingu nr xxxx p-de 18.2 ja 18.3 kohaselt võib lepingut muuta poole kirjalikul kokkuleppel ning muudatused jõustuvad muudatustele-täiendustele alla kirjutamise hetkest. 3 Vaidlus puudub selles, et lepingupooled muutsid korduvalt laenu tagastamise kuupäeva kirjalikult lepingu lisade allkirjastamisega. Seega ei ole usutav, et pooled 2018. aasta aprillis otsustasid lepingut pikendada suuliselt, mis on vastuolus laenulepingu p-dega 18.2 ja 18.3. Hageja ei ole tõendanud lepingu pikendamist pärast 15.04.2018. Ainuüksi asjaolu, et kostja II tasus kostjale I justkui intressimakseid pärast 15.04.2018 (vt tl 45-49) ei muuda sõlmitud lepingu tähtaega. Kuna laenulepingu pooled ei pikendanud laenu tagastamise kuupäeva pärast 15.04.2018, siis puudub õiguslik tähendus laenuandja 10.08.2018 teatisel (tl 43). Seda on möönnud ka hageja, kes ei mõistnud teatise tähendust. Kostja I on selgitanud teatise saatmist inimliku eksimusega. Seega on kohus seisukohal, et laenuleping lõppes 15.04.2018. Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas täitmisel oleva viivitusintressi määr on ülemäärane. Kostja II ja Xxxx vahel 18.04.2016 sõlmitud laenuleping nr xxxx on tarbijakrediidileping vastavalt
Xxxx on sõlminud kostjaga II lepingu oma majandus- või kutsetegevuse raames, kostja II sõlmis lepingu tarbijana
lg 5 tähenduses.
lõike 1 järgi ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda
lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist.
lg 3 p 5 kohaselt on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.
Riigikohus on leidnud, et eelduslikult tuleks
lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 alusel hinnata tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (vt Riigikohtu 10.05.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 13). Laenuleping nr xxxx p 3.6 kohaselt on viivisemääraks lepinguga ettenähtud intressimäär ning leping p 1.10 kohaselt on intressimäär 0,040% päevas.
lg 1 kolmas lause lubab seadusjärgset viivist arvestada ka lepingujärgse intressi suuruses, kui lepingujärgne intress on suurem seadusjärgsest viivisest ning
Järelikult on kostjal I õigus nõuda kostjalt II lepingu järgi viivist samas ulatuses, mis pooled olid näinud ette lepingus intressimäärana. Lepingus kokkulepitud viivisemäär 0,040% päevas ei ületa ka kolmekordset seadusjärgset viivisemäära, mis annaks aluse eelduslikult hinnata
Järgnevalt annab kohus hinnangu, kas täitmisel oleva viivise arvestuskäik on kontrollitav ja arusaadav. Vaidlus puudub selles, et kostja I täpsustas täitmisel oleva nõude suurust ja arvestuskäiku 14.11.2018 (tl 30-31) ning sellest täpsustusest teavitas kohtutäitur ka hagejat 22.11.2018 (tl 3233). Nimetatud täpsustuse kohaselt on täitmisel nõue 5437.51 eurot. Kostja I on kohtumenetluse käigus viivise arvutuskäiku täiendavalt selgitanud 11.02.2019 22.05.2019 dokumendis (tl 82-83 pöördel, tl 120 pöördel) ning selle kohaselt on viivise suurus täitemenetluses oleva täitmisavalduse esitamise seisuga 5782.07 eurot, mis aga ületab tegelikku täitmisel olevat nõuet 344.56 euro võrra. Hageja on kinnitanud, et ta ei nõustu kostja I viivise arvutuskäiguga, kuna viivise arvestuse alguspäev on hageja hinnangul ebaõige (vt 03.09.2020 protokoll). 4 Kohtu hinnangul on kostja I viivise arvestuskäik tl 82 – 83 pöördel, tl 120 pöördel jälgitav ja mõistetav. Kostja I on arvestanud laenulepingu täitmiseks tehtud makseid 30.04.2018 800.00 eurot, 02.07.2018 1500.00 eurot, 24.09.2018 1000.00 eurot, 23.10.2018 1000.00 eurot ja 23.10.2018 1000.00 eurot
lg 8 alusel intressi ja põhivõla katteks ning tähtaegselt tasumata põhiosalt arvestati viivist kooskõlas
30.04.2018 800.00 eurot intressi katteks. 02.07.2018 laekumisest 8.00 eurot intressi katteks ning 1492.00 eurot põhiosa katteks ning järgmised maksed täies ulatuses põhiosa katteks. Viivist on kostja I arvestatud järgmiselt: 16.04.2018-02.07.2017 64 700.00 eurolt 2406.84 eurot (93 päeva eest), 03.07.2018-24.09.2018 63 208.00 eurolt 2123.79 eurot (84 päeva eest), 25.09.2018-23.10.2018 62 208.00 eurolt 721.61 eurot (29 päeva eest), 14.10.2018-14.11.2018 60 208.00 eurolt 529.83 eurot (22 päeva eest). Seega kokku 5782.07 eurot, millest on 344.56 euro võrra väiksem täitmisel olev viivise nõue. Sellega ei oleks hageja huve kahjustatud ning sundtäitmine ei oleks lubamatu. Kuid kostja I on eksinud viivise arvestuses ajavahemikus 16.04.2018-02.07.2017, kus kostja I on arvestanud 64 700.00 eurolt viivist 93 päeva eest, kuid õige on 78 päeva eest. Seega on õige viivise summa 78 päeva eest 2018.64 eurot (64 700.00 eurot x 78 päeva x 0,04% päevas). Ning korrektne viivise kogusumma on 2018.64+2123.79+721.61+529.83=5393.87, mis aga on aga 43.64 euro võrra väiksem kui täitmisel olev viivise nõue. Seega ei ole kostja I täitmisel olev viivise arvutuskäik õige, hageja huve on kahjustatud ning sundtäitmine on lubamatu. Tuginedes kõigele eelnenule kohus leiab, et I. F.i hagi Renovum OÜ (endine ärinimi Rävala Õigusbüroo OÜ) ja M. F.i vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr xxxx on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohus tunnistab lubamatuks sundtäitmise täiteasjas nr xxxx. Kohus on seisukohal, et ülejäänud hageja nõuded, s.o vabastada aresti alt xxxx asuv korteriomand (registriosa nr xxxx), tuvastada kostja I kohustus anda nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistriosa nr xxxx kolmandasse jakku kantud keelumärke kustutamiseks, asendada kostja I tahteavaldus kohtuotsusega, on seotud täitemenetluse läbiviimisega ning nende osas võtab otsustuse vastu kohtutäitur. Menetluskulude jaotus Kooskõlas TsMS § 162 lg-ga 1 jätab kohus menetluskulud kostja I kanda. TsMS § 177 lg 2 alusel määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Mõistlik kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 19.02.2021 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 30.09.2020 kohtuotsus. 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.