Obsah (4)

§ 184§ 182§ 116§ 121

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Andreas Paukštys Otsuse tegemise aeg ja koht 30.04.2021, Tallinn Haldusasja number 3-20-374 Haldusasi Xi kaebus Tallinna Vangla 20.

) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 184

). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 182lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vangla 20.01.2020 käskkirjaga nr 5-2/20/33 karistati Xi vangistusseaduse (VangS) § 67 p 4 rikkumise eest ja määrati distsiplinaarkaristuseks 3 ööpäevaks kartserisse paigutamine. Kaebaja kandis kartserikaristuse 28.-31.01.
3. X esitas 23.01.2020 Tallinna Vangla 20.01.2020 käskkirjale nr 5-2/20/33 vaide, mis jäeti Tallinna Vangla 16.02.2020 vaideotsusega nr 5-15/20/11-3 rahuldamata.
4. X esitas 27.02.2020 (täpsustatud 14.04.2020 ja 15.05.2020) Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla 20.01.2020 käskkirja nr 5-2/20/33 ja 16.02.2020 vaideotsuse nr 515/20/11-3 tühistamiseks ning Tallinna Vangla kohustamiseks kompenseerima kartsas viibitud aeg.
5. Kohus võttis kaebuse 18.05.2020 menetlusse tühistamisnõuete osas, muus osas tagastas kaebuse

§ 121lg 1 p 4 alusel.

Kohus määras vastustajaks Tallinna Vangla. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

1. Kaebuse põhjendus. Vangla on rikkunud ise tootjatehase tuletõkke kaitset O-510 uksel, millega pole rikutud üksnes kaebaja õigusi, vaid on tulekahju korral ohtu seatud kõigi kinnipeetavate elud. Vangla on ise rikkunud oma vara ilma tootjatehase kooskõlastuseta. Samas on vanglapoolne rikkumine võetud kaebaja karistamise aluseks. Selline tegevus on lubamatu.
2. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja esitab sellele järgmised vastuväited. 6.1 Tallinna Vangla valvur Taavet Ollino koostas 23.12.2019 ettekande nr 1-196728, sest nägi 23.12.2019 kella 09.02 paiku esimese üksuse O1 osakonda jalutama lastes kuidas kinnipeetav X tegi jalutusplatsile viiva ukse O-510 akent katva paberi katki. Valvur küsis miks ta selle katki tegi, X vastas, et see oli juba katki. 6.2 Kaebajat on teavitatud 09.01.2020 distsiplinaarmenetluse alustamisest ning ta on saanud esitada omapoolse selgituse. Kaebaja 13.01.2020 esitatud selgituse kohaselt läks ta koos veepudeliga jalutama, hoidis boksi ust ja vajutas käega kogemata kleebitud valge paberi peale. Samuti väitis ta, et kuskil ei ole infot, et seda ei tohi puutuda ning palus piirduda vestlusega. 6.3 Turvakaamera salvestiselt, mille vaatamise kohta on koostatud 15.01.2020 menetlustoimingu protokoll, nähtub, et 23.12.2019 kell 10.02.02 lükatakse jalutusplatsile viiv uks O510 lahti, selle ukse akent katab sinna vangla poolt pandud terve valge paber. 10.02.04 on näha, kuidas esimene kinnipeetav hakkab sisenema jalutusplatsile, kinnipeetavast on uks vasakul pool ja on näha, kuidas kinnipeetav parema käega teeb paberisse auku. 10.02.05 on kaamerast tuvastatav, et antud isik, kes paberit lõhkus on kinnipeetav X. 10.02.06 kinnipeetav X vaatab korra üle õla selja taha ja seejärel 10.02.07 vaatab uksele asetatud paberi poole ning hakkab enda parema käega sinna suuremat auku tegema. Ta jätkab paberi lõhkumist kuni 10.02.11, seejärel liigub uksest mööda jalutusplatsile ja talle järgnevad teised jalutama tulevad kinnipeetavad. 10.02.14 X seisab ukse juures ja vaatab sinna suunda, kust teised kinnipeetavad sisenevad, ta räägib kellegagi midagi ja viipab enda peaga uksel oleva augu suunas, mille ta just tegi. 10.02.19 jalutusplatsi uks suletakse. 2 6.4 Distsiplinaarmenetlus on läbi viidud nõuetekohaselt. Distsiplinaarmenetluse protokoll kinnitab, et menetluses olid kogutud tõendid, kaebaja oli saanud anda ütlusi ja sellega oli arvestatud. Arvestamine ei tähenda, et kaebajaga tuleb nõustuda. Käskkirjaga määratud karistus on kaalutletud. Kaebaja pani toime distsiplinaarsüüteo, tema süü on distsiplinaarmenetluses kogutud tõenditega tuvastatud ja esines alus kaebaja distsiplinaarkorras karistamiseks. Tallinna Vangla on piisava selguse ja täpsusega fikseerinud asjaolud, mis on vajalikud sündmuse asjaolude esitamiseks, mis on tõendatud asjakohaste tõenditega. 6.5 Jalutusplatsile viiva ukse O-510 klaasile kleebiti paber üksuse juhi korraldusel julgeoleku kaalutlustel ning selle eesmärk oli takistada kinnipeetavate omavahelist suhtlust (nt kinnipeetavatega, kellel on piiratud suhtlemisõigust), samuti takistada kinnipeetavate vaadet vanglaametnike tegevusele (nt läbiotsimise taktikale). Selles üksuses on kinnipeetavad ka varem ukse aknale paigaldatud paberit lõhkunud. Selle takistamiseks pani vangla üles kirjalikke teavitusi ning kinnipeetavaid informeeriti ka suuliselt, et selline käitumine ei ole aktsepteeritav. 6.6 Vastustaja möönab, et Tallinna Vangla esimese üksuse jalutusplatsile viiv uks O-510 on tõepoolest tuletõkkeuks ning selle ukse aknale ei oleks vangla tohtinud paberilehte paigaldada. Vangla on selle küsimuse tähelepanu alla võtnud ja järgib tuleohutusreegleid. See, kas ukse akent võis või ei võinud paberiga katta, ei oma antud juhul tähtsust. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
3. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata järgmistel põhjendustel. 7.1 Asjas puudub vaidlus, et kaebaja on 23.12.2019 lõhkunud Tallinna Vangla esimese üksuse jalutusplatsile viival uksel O-510 olnud paberilehe. Kaebaja väide paberi temapoolse juhusliku lõhkumise kohta pole usaldusväärne, kuna esiteks, on ta esmalt väitnud, et paber oli juba katki (vt valvur Taavet Ollino 23.12.2019 ettekanne, tl 49); teiseks, nähtub turvakaamera salvestise protokollist, et kaebaja tegeles kõnealuse paberi lõhkumisega kokku umbes 6 sekundit, milline asjaolu viitab otseselt tahtlikule tegevusele (vt 15.01.2020 menetlustoimingu protokoll, tl 50). Seega on vastustaja õigesti lugenud VangS § 67 p 4 järgi kvalifitseeritava distsiplinaarsüüteo tõendatuks. Kohtul pole alust pidada ka valitud karistust ebaproportsionaalseks. Kohus nõustub vastustajaga, et sellise käitumisega näitas kaebaja oma hoolimatust vangla vara ja reeglite suhtes (vt kaevatava käskkirja lk 2) ning kuna kaebaja omas juba kahte kehtivat distsiplinaarkaristust (allumatuse ja ebaviisaka suhtlemise eest, tl 66-73p), oli sellele kolme ööpäevase arestiga reageerimine kohtu hinnangul käesoleval juhul põhjendatud. Seega on kaevatavad aktid õiguspärased ja nende tühistamiseks puudub alus. 7.2 Kaebuses väidetud vastustajapoolne tuleohutusnõuete rikkumine pole käesoleva vaidluse lahendamisel oluline, kuna kaebaja pole väitnud, et tema tegu oli tuleohutusest motiveeritud. Siiski märgib kohus, et vastustaja ei ole tuletõkkeukse akent kinni kattes tuleohutusnõudeid rikkunud. Nimelt kehtiv õigus tuletõkkeukse akna kohta nõudeid ei sätesta, mistõttu võib aken tuletõkkeuksel ka üldse puududa. Järelikult ei mõjuta ka sellise akna katmine tuleohutust.
4. Menetluskulude väljamõistmist pole taotletud. /allkirjastanud digitaalselt/ Andreas Paukštys 3