Obsah (5)

§ 96§ 97§ 100§ 101§ 102

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-20-7259 Otsuse tegemise aeg ja koht 30. november 2020, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi J. T. hagi V. T. vastu elatise vähend

§ 96

, ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (

§ 97lg 1).

Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (

§ 100lg 1, 2, 4).

Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (

§ 101

lg 1).

§ 102

lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi

1. lõike kohaselt ei vabane vanemad lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt.
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 järgi pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada.
3. Riigikohus on oma praktikas korduvalt asunud seisukohale, et elatise suuruse muutmiseks on alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud ning kohus peab võtma aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad. Mõjuvaks põhjuseks võib olla mh vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel alammääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps (nt Riigikohtu
4. oktoobri
5. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-6608, p 18;
6. detsembri
7. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-09, p 10;
8. jaanuari 2013.a. otsus tsiviilasjas nr. 3-2-1-160-12, p. 17 ). Elatise maksmine (sh makstava elatise suurus ja selle muutmine) on ülalpidamissuhe ning elatise suuruse muutmisel hindab kohus asjaolusid, mis on muutunud võrreldes elatise väljamõistmise kohtuotsuse tegemise ajaga. Seega on väär hageja esindaja arusaam sellest, et kuna kohus varasemas menetluses kinnitas pooltevahelise kompromissi, siis „ei ole eriti otstarbekas analüüsida varasema menetluse asjaolusid“, kuna nii seadusest, so TsMS § 459 lg 1 ja Riigikohtu seisukohtadest tulenevalt on kohtul kohustus elatise muutmise (vähendamise) korral hinnata eelneva menetlusega seotud asjaolusid. Kohus jääb siinjuures 21.05.2020 hagi käiguta jätmise määruses äratoodud põhjenduste juurde, mille kohaselt „Hageja palub käesoleval juhul muuta Viru Maakohtu 30.12.2019 kohtumäärusega hagejalt kostja kasuks välja mõistetud elatise suurust. Tegemist on kompromissmäärusega, millega kinnitati kostja, so J. T. poolt väljapakutud kompromiss. Kohus, võrreldes tsiviilasja nr. 2-1916189 ja käesoleva asja materjale, tuvastas, et juba eelneva menetluse ajal oli J. T. arvel Eesti Töötukassas, seega ei saa öelda, et oleks toimunud asjaolude suur muutus (kui hageja oleks kompromissi sõlmimise ajal töötanud ja seejärel jäänud töötuks, siis oleks võinud öelda, et on toimunud asjaolude oluline muutus). Kohus nõustub sellega, et praeguseks on hageja sissetulekute suurus muutunud, kuid samas ei ole hageja märkinud, mida on teinud töö leidmiseks. Ainuüksi väljend „otsin tööd“ ei tähenda ja ei tõenda aktiivseid tööotsinguid, samas ei anna töö puudumine iseenesest alust elatise summa vähendamiseks, kuna hageja peab tegema kõik endast sõltuva, et teenida ülalpidamist nii endale kui ka lapsele. Seega, kohus praeguseks ei ole tuvastanud asjaolusid, mis annaksid alust 30.12.2019 kompromissmäärusega kinnitatud elatise summa muutmiseks/vähendamiseks.“
9. 30.12.2020.a kohtumääruse (tsiviilasi nr 2-19-16189) tegemise ajal lähtus kohus sellest, et kostja J. T. tegi ise kompromissettepaneku, milles nõustus elatise maksmisega seadusega ettenähtud miinimummääras ning sellest lähtuvalt kohus kompromissi ka kinnitas. Riigikohtu seisukohtade kohaselt on mõjuvaks põhjuseks elatise muutmiseks kas isiku töövõimetus või teise lapse/laste olemasolu. J. T. ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et tal oleks tuvastatud töövõimetus, seega on ainsaks mõjuvaks põhjuseks teise, xxx sündinud lapse olemasolu. Seega ei ole kohus tuvastanud asjaolude olulist muutust kuni 15.10.2020, so kuni J. T.l teise lapse sünnini, kelle suhtes ta on samuti kohustatud ülalpidamiskohustust täitma. Käesolevaks hetkeks on hagejal 2 last, so kostja V., kelle ülalpidamiseks on välja mõistetud elatis ning laps Evelina, kes elab koos hagejaga ning kellele ta on kohustatud ülalpidamist andma. Ülaltoodust lähtuvalt võib öelda, et alus elatise suuruse vähendamiseks tekkis hagejal alates 15.10.
11. Kohus tegi 05.11.2020 päringu Maksu- ja Tolliametile (tl. 97). Maksu- ja Tolliameti 06.11.2020.a vastuse kohaselt moodustas J. T. neto-sissetulek ajavahemikul 01.10.2019 kuni 30.09.2020 925,36 eurot, so keskmiselt 77,11 eurot kuus (tl. 101-103). Hageja poolt kohtule esitatud Eesti Töötukassa 12.12.2019.a otsuse kohaselt on hageja 29.05.2019 töötuna arvele võetud ning 12.12.2019.a otsusega on hagejale määratud töötutoetus, päevamääraga 5,65 eurot kuus (tl. 24-25). Hageja poolt esitatud Eesti Töötukassa 01.10.2020.a otsuse kohaselt hageja töötuna arvelolek lõpetatud 30.09.
12. (tl. 89-90). Hageja esitas kohtule alaealise E. T. sünnitõendi (tl. 94) ja OÜ-ga X 01.10.2020 sõlmitud töölepingu (tl. 91-93). Maksu ja Tolliameti 06.11.2020.a vastuse kohaselt moodustas kostja seadusliku esindaja A. T. neto-sissetulek ajavahemikul 01.10.2019 kuni 30.09.2020 6 222,36 eurot, so keskmiselt 518,53 eurot kuus (tl. 105-111). Kostja seaduslik esindaja esitas kohtule 21.05.2020 koondamisteate ja töölepingu ülesütlemisavalduse, millest nähtub, et tööleping lõpetatakse seoses OÜ X pankrotimenetlusega (tl. 67-68). Kostja seaduslik esindaja esitas samuti konto väljavõtted, millest nähtuvad nii OÜ X, kui ka Eesti Töötukassa poolt tehtud väljamaksed (tl. 72-73, 118)
13. Kohus jätab tähelepanuta hageja poolt 19.05.2020 esitatud konto väljavõtted (konto väljavõte ei pruugi kajastada kõiki sissetulekuid/väljaminekuid; elatise maksmisega seotud info kajastab perioodi enne hagi esitamist – seega ei ole see käesoleva vaidluse esemeks, tl. 7-23); 31.05.2020 esitatud arved ja 13.11.2020.a konto väljavõtte (tl. 126, elamispinnaga seotud kulude kandmise kohustus on samuti ka kostja seaduslikul esindajal, tl. 38-40), samuti 09.07.2020 esitatud skrinnid SMS-dest (SMS-id oleksid sobivaks tõendiks siis, kui menetluse esemeks oleks suhtluskorra määramine, tl. 79-81), kuna need ei oma olulist tähtsust elatise vaidluse lahendamisel ning kannavad pigem informatiivset tähendust. Seega ei anna kohus nimetatud tõenditele sisulist hinnangut. Hageja poolt esitatud Tööturukoolituse osavõtulehtede (tl. 41-42) ja väljastatud tunnistuste (tl. 137, 140-142) osas märgib kohus, et need oleks omanud olulist tähtsust juhul, kui koolitused oleks andnud tulemusi, so hageja oleks avanud oma ettevõtte, asunud tööle FIE-na, jne. Antud juhul kannab info koolitustest samuti informatiivset tähendust, seega ei anna kohus nimetatud tõenditele sisulist hinnangut. Hageja poolt 31.05.2020 esitatud konto väljavõttest (tl. 43-45) nähtub hageja poolt hasartmänguasutuse/kasiino sage külastamine ning hageja ei ole tõendanud, et maksed on tehtud teise isiku eest, nagu ta väidab – ei ole loogiline, et hageja lihtsalt viibis kasiinos ning kasutas pangakaarti teise isiku huvides – seega, kui hagejal on olemas rahalised vahendid hasartmängudeks, siis on tal vahendid ka elatise maksmiseks. Hageja poolt 13.11.2020 esitatud konto väljavõttest nähtub, et hagejale on Kohtla-Järve Linnavalitsuse poolt määratud toimetulekutoetus (tl. 127-136) Väidetavalt on hageja sunnitud võtma laenusid kostjale elatise maksmiseks. Hageja ei ole oma väidet millegagi tõendanud.
14. Kohus jätab tähelepanuta kostja seadusliku esindaja poolt esitatud fotod x, kuna antud fotod on tehtud perioodist, mis oli oluliselt enne hagi esitamist (tl. 61-62), seega ei oma nad tähtsust käesoleva vaidluse lahendamisel. Kohus jätab tähelepanuta ka kostja seadusliku esindaja poolt esitatud väljavõtte tööpakkumistest, kuna antud väljavõte tõendab küll seda, et tööpakkumised on olemas, kuid käesoleva asja lahendamise seisukohalt omab see pelgalt informatiivset tähendust (kohus kahtleb selles, kas hagejale oleksid erialaliselt sobinud kõik nimekirjas märgitud tööpakkumised, tl. 63-66)
15. Kohus teostas päringud hageja ja kostja seadusliku esindaja varalise seisundi kohta. Kohus tuvastas, et sõidukid J. T.l puuduvad, ta on kantud liiklusregistrisse 2 sõiduki, millest üks kuulub tema emale, teine X OÜ-le, kasutajaks (tl. 148-149, 151). Kinnisvara hagejal puudub (tl. 152). Kostja seadusliku esindaja väide, et hageja vara on registreeritud sugulaste nimele ei ole antud juhul tõendatud, kuna kohus saab lähtuda ainult ametlikest andmetest. Seega puudub hagejal vara, mida oleks võimalik elatise katteks võõrandada. A. T.le kuulub sõiduauto KIA CEED, reg.märgiga XXX, 2008.a väljalase (tl. 150) . Kinnisvara kostja seaduslikul esindajal puudub (tl. 153).
16. Kohus peab vajalikuks anda hinnangu elatise vähendamise aluseks olevatele asjaolude muutumisele ja mõjuva põhjuse olemasolule või selle puudumisele. Asjaolude muutumisena ja mõjuva põhjusena arvestab kohus seda, et pärast kompromissi määruse tegemist, so 15.10.2020 on hagejal sündinud veel 1 laps, kes elab koos hagejaga ja kelle ülalpidamise kohustus hagejal on. Seega võib öelda, et hageja ülalpidamisel on 2 last, hageja väitel moodustab tema töötasu alates 01.10.2020, so tööle asumisest, miinimummäära, so 584 eurot kuus. Hageja väitel puudub ettevõttel võimalus tasu maksmiseks suuremas ulatuses, kuna ettevõte alles hiljuti alustas tegevust. Kohtul on kahtlus selles, et ettevõttel puudub võimalus tasu maksmiseks suuremas ulatuses, kuna ettevõte OÜ X tegutseb alates
17. aastast ning ettevõtte omanikuks on hageja ema (tl. 147), samas tuleb kohtul lähtuda kohtule esitatud tõenditest, sh töölepingust. Ülaltoodust tulenevalt peab kohus hindama seda, et hageja teine lapse ei osutuks elatise väljamõistmisel alammääras varaliselt vähem kindlustatuks, kui elatist saav laps, so kostja. Kostja seadusliku esindaja ülalpidamisel on käesolevaks hetkeks 1 laps (kostja), ta on arvel Eesti Töötukassas, tema igakuine sissetulek moodustab keskmiselt 320-330 eurot kuus.
18. Vastavalt Riigikohtu seisukohale võib mõjuvaks põhjuseks olla olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel alammääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks, kui elatist saav laps (nt Riigikohtu
19. oktoobri
20. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-08, p 18;
21. detsembri
22. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-09, p 10;
23. jaanuari 2013.a. otsus tsiviilasjas nr. 3-2-1-160-12, p. 17). Elatise suuruse muutmisel tuleb arvestada samade asjaoludega nagu elatise väljamõistmisel. Seega tuleb ka elatise suuruse muutmisel lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadustest. Hagejalt lapse ülalpidamiseks elatise nõudmise tsiviilasjas nr 2-16-16189 puudus kostja seaduslikul esindajal vajadus lapse ülalpidamiskulude tõendamiseks, kuna elatise nõue oli esitatud seadusega ettenähtud miinimummääras, seda enam, et menetlus lõpetati kostja poolt väljapakutud kompromissi kinnitamisega. Samuti oli
24. aastal hagejal ülalpidamiskohustus ainult ühe lapse, so V. suhtes. Vara, mille müügi arvelt oleks hagejal võimalik kostja ülalpidamiskohustust täita, puudub. Hageja esindaja väitel tuleks võtta arvesse kostja seadusliku esindaja poolt saadavaid toetusi (peretoetus 1 lapse kohta moodustab käesoleval ajal 60 eurot kuus). Toetustega arvestamise osas peab kohus vajalikuks selgitada, et nimetatud toetusi on põhjendatud võtta arvesse elatise määramisel seadusega sätestatud määras või elatise vähendamisel ½ toetuse summa võrra, mitte aga elatise olulisel vähendamisel. Pealegi on samade toetustega kaetud ka hageja teise, tema ülalpidamisel oleva lapse vajadused ning hageja elukaaslase ülalpidamine on tagatud tema poolt saadava vanemahüvitisega. 19.

§ 101

lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära, milleks käesoleval aastal on 292 eurot. Hageja on nõus maksma elatist summas 175 eurot kuus. Kostja seaduslik esindaja nõustus elatise määraga 200 eurot kuus, kuid mitte vähem kui 34% miinimumpalgast, mis käesoleva ajal moodustab 198,56 eurot. Hageja väitel on tema sissetulekuks töötasu miinimumpalga ulatuses, so summas 584 eurot kuus, seega lähtub kohus otsuse tegemisel just nimelt Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud palgamäärast.

1. Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis, arvestades poolte varalist seisundit ja laste (kostja ning E. T.) vajadusi, leiab põhjendatud olevat muuta Viru Maakohtu 30.12.2019.a kohtumäärusega (tsiviilasi nr 2-16-16189) väljamõistetud elatiste suurust, kuid mitte alates hagi esitamisest, vaid alates teise lapse sünnist, so 15.10.2020 ning mitte hageja poolt märgitud ulatuses, vaid lähtudes Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud palgamäärast, so 584 eurot kuus, mis kuulub jagamisele 3-ga (hageja ja kahe lapse vahel), so keskmiselt summas 195 eurot inimese kohta kuus. Kohus, võttes arvesse eelpooltoodud asjaolusid, vähendab väljamõistetud elatise summat 195 euroni kuus. Antud summa on ligilähedane summaga, millega nõustus kostja seaduslik esindaja.
2. Kohus mõistab hagejalt välja tütre V. T. ülalpidamiseks elatise alates 15.10.2020 summas 195 eurot kuus kuni V. T. (sündinud xxx) täisealiseks saamiseni, so. xxx, kusjuures igakuine elatis lapsele ei või olla väiksem kui 1/3 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast.
3. Kohus selgitab pooltele, et maksete suurust või kestust mõjutavate asjaolude olulise muutumise korral võib kumbki pool nõuda uues hagis maksete suuruse ja tähtaegade muutmist (TsMS § 459), st hagejal on võimalus nõuda elatise vähendamist ja kostjal suurendamist. Menetluskulude jaotus
4. TsMS § 173 lg 1, 2 kohaselt, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta kohtuasjas riigilõivu elatise nõudmise ja muutmise hagilt ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Sellest tulenevalt on nii hageja kui kostja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise hagis. TsMS § 163 lg 1 kohaselt, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Vastavalt TsMS § 164 lg 1, kannab hagilises perekonnaasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.
5. Kuna hageja ja kostja on riigilõivu tasumisest vabastatud, siis jätab kohus muud menetluskulud lähtuvalt TsMS § 163 lg 1 ja § 164 lg 1 poolte endi kanda. Seoses sellega ei anna kohus sisulist hinnangut hageja ja kostja lepinguliste esindajate menetluskulude põhjendatusele. /allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik Osaliselt tühistatud TRK lahendiga.