← Eesti

2-20-13256/15

Obsah (5)§ 430§ 428§ 173§ 168§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Kohtujurist Terje Vahemäe Tsiviilasja number 2-20-13256 Määruse tegemise aeg ja koht 20. mai 2021, Pärnu Tsiviilasi M. P. hagi H. V

§ 430

lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

  1. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg 1 annab kaasomanikele õiguse kaasomandi lõpetamiseks vastavalt kaasomanike kokkuleppele. AÕS § 77 lg 2 kohaselt juhul, kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel, kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Kohus leiab, et eeltoodu ei välista pärast hagi kohtule esitamist asja jagamist kaasomanike kokkuleppega, mille kohus kinnitab.
  2. AÕS § 641 sätestab, et kinnisomandi üleandmiseks ja kinnisasja koormamiseks asjaõigusega, samuti kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmiseks, koormamiseks või selle sisu muutmiseks on nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti. AÕS § 119 lg 1 näeb ette, et tehing, millega kohustatakse omandama või võõrandama kinnisasja, peab olema notariaalselt tõestatud. Sama paragrahvi
  3. lõike järgi muutub vorminõuet järgimata tehtud kohustustehing kehtivaks, kui tehingu täitmiseks on sõlmitud asjaõigusleping ja tehtud vastav kanne kinnistusraamatusse. AÕS § 120 lg 1 järgi peab kinnisomandi üleandmiseks vajalik asjaõigusleping olema notariaalselt tõestatud. Asjaõigusleping võib sisalduda ka kohtulikus kompromissis. 2

(4)Tsiviilasi nr 2-20-13256
  1. Kinnistusraamatusse kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks on kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg 1 alusel nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. KRS § 341 lg 5 kohaselt peab puudutatud isiku nõusolek olema notariaalselt kinnitatud, kuid tulenevalt KRS § 341 lg-st 3 võib puudutatud isiku nõusolek sisalduda ka kinnistamisavalduses. Sama paragrahvi 8.lõike järgi võib puudutatud isiku nõusolekut asendada jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega on tuvastatud nõusoleku andmise kohustus. Kostja on kinnitatavas kompromissis andnud nõusoleku omanikukannete muutmiseks.
  2. Piiratud teovõimega kostjat esindab menetluses eestkostja, Häädemeeste vald (vallavalitsuse kaudu). Perekonnaseaduse (PKS) § 187 lg 1 p 5 järgi eestkostja ei või eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta anda kasutusse eestkostetavale kuuluvat kinnisasja. Kohus praeguses asjas hindab tehingu eestkostetava huvidele vastavust kompromissi kinnitamisel, eraldi nõusolekut kohtumenetluses kompromissi sõlmimiseks kohtumenetluses kostja eestkostja kohtu hinnangul ei vaja. Kohus leiab, et kaasomandi lõpetamine hageja taotletud viisil on kostja huvides. Pärnu Maakohtu 16.03.2021 eestkoste seadmise määruse kohaselt H. V. viibib alates xx xx xxxx. a ööpäevaringsel hooldusteenusel xxx. Eestkoste on seatud H. V. kõigi asjade ajamiseks. H. V. oma tervisliku seisundi tõttu ei ole suuteline iseseisvalt oma elu korraldama, vaidlusalust kaasomandiosa kasutama ega kinnisomandi valitsemiseks vajalikke toiminguid tegema. H. V. eestkostevajadus on arvatavalt elukestev, ta ei vaja kaasomandi osa ka tulevikus elukohana. Seega kaasomandi lõpetamine selliselt, et H. V. saab omandiosa kaotuse eest rahalist hüvitist, on H. V. huvides ning kaasomandi lõpetamine ei kahjusta H. V. isiklikke ega varalisi õigusi. Eestkostjal on õigus teha H. V. nimel kaasomandi lõpetamiseks vajalikke tahteavaldusi, sh sõlmida kokkulepet ning anda nõusolekut õigusmuudatuste kinnistusraamatusse sissekandmiseks.
  3. Kõike eelnevat arvestades kohus kinnitab kompromissi ja

§ 428lg 1 p 4 kohaselt lõpetab asjas menetluse.

Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

  1. Kohus selgitab, et kostja nõusolekut ega kokkuleppe tingimusena kohtumäärusega kinnitamist ei vaja hageja taotlus riigilõivu osaliselt tagastamiseks. Kohus jätab selle punkti kompromissi kinnitamisel määruse resolutsioonist välja ja vastavalt muutub kahe viimase punkti numeratsioon, võrreldes poolte allkirjastatud kompromissi tekstiga.
  2. Kohtule esitatud kompromiss ei sisalda hageja enda tahteavaldusi kompromissi täitmiseks kinnistusraamatus kannete tegemiseks (kinnistamisavaldust), seega asendab kompromissi kinnitamise määrus jõustumise järel üksnes kostja tahteavaldusi. Kinnistusraamatusse kannete tegemiseks peab hageja esitama koos määrusega Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale ka kinnistamisavalduse. 11.

§ 173

lg 1 alusel kohus märgib määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi korral jäävad menetluskulud poolte endi kanda, kui nad ei lepi kokku teisiti. Pooled on selles asjas teisiti kokku leppinud, kompromiss sisaldab kokkulepet menetluskulude jaotamise ja kostja poolt hagejale osaliselt menetluskulude hüvitamise kohta. Seega on poolte kokkuleppega kulud jaotatud ja hüvitatava osa suurus kindlaks määratud, kohus kulusid täiendavalt ei jaota ja menetluskulude suurust täiendavalt kindlaks ei määra. 12. Hageja taotleb poole hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist.

§ 150

lg 2 p 1 järgi tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi.

§ 150lg 4 kohaselt riigilõivu tagastab kohus üksnes selle menetlusosalise, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti, kirjaliku avalduse alusel. 3

(4)Tsiviilasi nr 2-20-13256 Kohtute infosüsteemi andmetel on 10.09.2020 hagiavalduse esitamisel hageja eest Advokaadibüroo Tamar OÜ kontolt tasunud riigilõivu 300,00 eurot ja 18.11.2020 täiendavalt hageja enda kontolt 150,00 eurot. Kuna pooled sõlmisid kompromissi ja kohus kinnitab selle, tuleb

§ 150

lg 2 p 1 alusel hagejale tagastada menetluses hagiavalduste esitamise eest tasutud riigilõivust 450,00 eurost pool, s.o 225,00 eurot. Tagastatav riigilõiv kantakse hageja märgitud kontole. (allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.