Obsah (7)

§ 322§ 475§ 477§ 613§ 172§ 174§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Määruse tegemise aeg ja koht 29. aprill 2021.a, Jõhvi Tsiviilasja number 2-21-4520 Kohtuasi AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali avaldus S. G. ja

§ 322lg 1 järgi ettenähtud korras – abikaasa S.

G. kaudu), puudutatud isikud ei ole kohtule vastust/vastuväiteid esitanud. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 3 lg 1 järgi menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks.

§ 475lg 1 p 13 kohaselt hagita asjad on muuhulgas korteriomandi ja kaasomandi asjad.

Vastavalt

§ 477

lg 1 kohus vaatab hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

§ 613

lg 1 p 1 kohaselt kohus lahendab hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. Alates 01.01.2018 kehtiv

§ 613

lg 1 p 1 on sõnastatud varasemast laiemalt, hõlmates sätte sõnastuse kohaselt asju, mis tulenevad korteriomandist ning puudutavad korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi. Lisaks korteriomanikult majandamiskulude tasumise nõudele tuleb Riigikohtu arvates hagita menetluses lahendada muu hulgas rikkumisele eelnenud olukorra taastamise nõue, sh nõusolekuta tehtud kaasomandi eseme olulise muutmise tagajärgede likvideerimine (st endise olukorra taastamine). Samuti tuleb kehtiva

§ 613

lg 1 p 1 sõnastuse kohaselt hagita menetluses lahendada ka kahju hüvitamise nõuded, mis tekivad selle tõttu, et üks korteriomandi omanik tekitab kahju teise korteriomandi omaniku eriomandile (reaalosale). Samuti tuleb kohtuvaidlus korteriomanike kaasomandi esemeks olevate torude kahjustamisest (vähemasti kanalisatsioonitorude osas) lahendada hagita menetluses (vt ka Riigikohtu lahendeid nr 2-12-24747 ja 2-17-7999). Kohtupraktika kohaselt tuleb asja lahendada hagita menetluses, kui hagita menetluses esitatava nõudega (nõue kahju põhjustanud korteri omaniku vastu) on kohtusse pöördunud kindlustusandja, kes on nõude üleminekuga VÕS § 173 ja VÕS § 492 lg 1 järgi omandanud kindlustusvõtja kui kahjustatud korteri omaniku õigusliku positsiooni (Riigikohtu lahendi nr 2-19-19561 p-d 13 ja 14).

1. Kohus andis puudutatud isikutele tähtaja avaldusele vastamiseks. Puudutatud isikud kohtule vastust/vastuväiteid ei esitanud, seega leiab kohus, et neil puuduvad vastuväited nõude osas. Kohtu hinnangul on asjas võimalik teha sisuline lahend. Kohus leiab, et avaldus on õiguslikult põhjendatud.
2. Avalduse kohaselt kuulub puudutatud isikutele korteriomand asukohaga xxx(registriosa nr xxx). Puudutatud isikutele kuuluvas korteris toimus 06.02.2021 veeuputus, mille tagajärjel sai veekahjustusi korter asukohaga xxx. Kahjustusi saanud korter oli kindlustatud avaldaja juures ning avaldaja on kindlustusvõtjale hüvitanud tekitatud kahju summas 880 eurot.
3. Korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) § 31 lg 1 p 1 kohaselt on korteriomanik kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud.
4. Asjaõigusseaduse (VÕS) § 72 lg 5 kohaselt, kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. 3 Võlaõigusseaduse (VÕS) § 103 lg 1 kohaselt, võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. VÕS § 127 lg 1, 3, 4 kohaselt, kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 132 lg 1, 3 kohaselt, asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. Kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele
5. Kindlustustegevuse seaduse (KindlTS) § 2 lg 3 kohaselt, kindlustusandja on äriühing, kelle peamine ja püsiv tegevus on kindlustustegevus.
6. Avaldaja on oma nõude tõendamiseks esitanud Kodukindlustuse poliisi nr 1023799698, mille alusel kindlustati korter asukohaga xxx; 11.02.2021 vara ülevaatuse akti seoses 06.02.2021 sündmusega; 06.02.2021 kahjuteate; 03.03.2021 kahjunõude; 16.02.2021 hinnapakkumise, fotod, videosalvestise, korteriühistu 08.02.2021 teate, kinnistusraamatu väljavõtte. Avaldaja palub välja mõista puudutatud isikult põhivõla 481,71 eurot perioodi 01.03.2020-31.08.2020 eest. Avaldaja on esitanud puudutatud isikutelt tekitatud kahju summas 880 eurot, mida puudutatud isikud ei ole avaldajale hüvitanud. Avaldaja on antud summa kindlustusandjana kindlustusvõtjale välja maksnud. Puudutatud isikud ei ole kahju tekitamise osas vastuväiteid esitanud. Seega mõistab kohus välja puudutatud isikutelt solidaarselt tekitatud kahju summas 880 eurot.
7. Avaldaja palub lisaks põhivõlgnevusele välja mõista ka viivised. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
8. Avaldaja on arvestanud viivist 1,16 eurot. Puudutatud isikud ei ole viivise arvestusele vastuväiteid esitanud. Seega mõistab kohus puudutatud isikutelt solidaarselt avaldaja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivised 1,16 eurot ja lisanduva viivise alates 24.03.2021 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 ettenähtud määras. Menetluskulude jaotus 4 12.

§ 172

lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. 13. Arvestades korteriomandiga seotud nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldab avalduse ja mõistab puudutatud isikutelt avaldaja kasuks välja võlgnevuse, leiab kohus, et eeltoodu tõttu on õiglane jätta menetluskulud puudutatud isikute kanda.

§ 174

lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Avaldaja palub välja mõista menetluskulud 210 eurot, sh tasutud riigilõiv 50 eurot ja õigusabikulud 360 eurot (3,0 tundi x 120 eurot). 14.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 15. Seega kuulub puudutatud isikutelt solidaarselt avaldaja kasuks väljamõistmisele menetluskulu summas 410 eurot, samuti viivis menetluskuludelt (410 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Puudutatud isikute menetluskulud jätab kohus puudutatud isikute endi kanda. 16.

178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. / allkirjastatud digitaalselt / Helgi Vinni Kohtunik 5