Obsah (4)

§ 563§ 663§ 659§ 172

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu Määruse tegemise aeg ja koht 25. mai 2021, Tallinn Kohtuasja number 2-18-16164 Kohtuasi XX ava

) §

1. Maakohus oli seisukohal, et kuigi nimetatud sätte eesmärk on vanemaid lepitusmenetluse käigus lepitada ja saavutada seeläbi vanemate kokkulepe lahuselava vanema ja lapse suhtluseks, on vaja tagada lapsega suhtlemist reguleeriva kohtumääruse täitmine ka siis, kui vanemad kokkulepet ei saavuta. Käesolevas kohtuasjas ei saavutanud vanemad kokkulepet selles, kuidas isa lapsega suhtlema peaks ja lapse isa avaldas, et tema lepitusmenetluses enam osaleda ei taha, sest see on ebaõnnestunud. Maakohus tuvastas, et lapse isa on rikkunud 20.05.2019 kohtumäärusega kindlaksmääratud suhtluskorda, mida ta ka ei eitanud, vaid väitis, et ei kavatse kohtumäärust täita, kuna see ei ole tema arvates kooskõlas lapse huvidega. Maakohus oli seisukohal, et sellist käitumist ei saa pidada lapse huve arvestavaks. Lapse huvide kahjustamisena tuleb mõista ka vanema halvustavat käitumist teise vanema suhtes lapse juuresolekul. Perekonnaseaduse (PKS) § 143 kohaselt on vanemal kohustus pidada oma õigusi teostades alati silmas lapse parimaid huve ja teostada vanema õigusi heas usus, sh ei tohi vanem kahjustada lapse suhet teise vanemaga.
2. Kuna maakohus asus seisukohale, et lapse isa on rikkunud 20.05.2019 kohtumäärust, ning lepitusmenetlus tuleb tunnistada ebaõnnestunuks, siis tuleb juhindudes

§ 563

lg 7 punktist 1 määrata kohtuotsusega kindlaks ka see, milliseid sunnivahendeid tuleb rakendada suhtluskorra jätkuva rikkumise korral. Maakohus pidas piisavaks sunnivahendiks sunniraha määramist.

1. Maakohus pidas põhjendatuks muuta suhtluskorda selliselt, et laps on üle ühe nädala kummagi vanema juures, kuid kohtumäärusega tuleb kohustada lapse isa viima last huviringidesse, lasteaeda ja eelkooli. Kohus selgitas, et kuivõrd vanematel on lapse suhtes ühine hooldusõigus kõigis last puudutavates küsimustes, tuleb lapse eelkooli ja huviringide osas saavutada neil kompromiss. Läbirääkimiste pidamisel tuleb lähtuda eelkõige lapse huvidest. Vastasel korral võib vanem taotleda kohtus kas ühise hooldusõiguse (osalist või 4 täielikku) lõpetamist või otsustusõiguse saamist lapse eelkooli või huviringi panemiseks PKS § 137 või § 145 alusel, kui vanemad selles üksmeelt ei saavuta. MÄÄRUSKAEBUS
2. Maakohtu määrusele esitas lapse isa 23.09.2020 määruskaebuse, milles vaidlustab maakohtu määrust osas, mille kohaselt kohtumääruse täitmise rikkumise korral võib lapse isale määrata sunniraha. Määruskaebuse kohaselt on maakohus ebaõiglaselt määranud vaid lapse isale sunnivahendina sunniraha, kui menetluses on leidnud tõendamist, et ka lapse ema on rikkunud 20.05.2019 kohtumäärust. Kuivõrd maakohus on põhjendatult tunnistanud lepitusmenetluse ebaõnnestunuks, kuid seda mitte ainult lapse isa tõttu, siis tuleks lapsevanemaid võrdselt kohelda. Ebaõige on määrata sunniraha määramise võimaluse üksnes isa suhtes. Põhjendamatu on anda ühele vanemale suuremad õigused kui teisele. VASTUSED MÄÄRUSKAEBUSELE
3. Tallinna linn vaidles määruskaebusele vastu.
4. Lapse ema leidis, et tema ja lapse huvides on kohtuvaidluse lõppemine ning kuigi ema eelistaks sunniraha määramise osas maakohtu määruse muutmata jätmist, siis ei kavatse ta edasi vaielda, kui kohus peab selles osas mõistlikuks määruskaebus rahuldada. Menetluskulud palub lapse ema jätta menetlusosaliste enda kanda.
5. Teised menetlusosalised määruskaebusele ei vastanud. MENETLUSE EDASINE KÄIK
6. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 15. Lapse isa on vaidlustanud maakohtu määruse sunniraha määramise võimalust puudutavas osas. Ülejäänud osas ei ole määruskaebust esitatud, mistõttu muus osas ringkonnakohus maakohtu määrust ei kontrolli (

§ 659§ 651 lg 1).

Kolleegium leiab, maakohtu määrust tuleb täiendada lapse emale sunniraha määramise võimaluse osas. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt. 16.

§ 563

järgi toimub vanema ja lapse suhtlemist korraldava kohtumääruse rikkumise korral rikkumise kõrvaldamiseks vanema palvel kohtus lepitusmenetlus. Riigikohus on selgitanud, et kuigi lepitusmenetluse eesmärgiks on lepitada vanemaid ja saavutada seeläbi vanemate kokkulepe selle kohta, kuidas lapsest lahus elav vanem saab lapsega suhelda, on vaja tagada lapsega suhtlemist reguleeriva kohtumääruse täitmine ka siis, kui vanemad kokkulepet ei saavuta (vt Riigikohtu 16. juuni 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-10, p 34). Kui lepitusmenetlus luhtub, saab kohus

§ 563

lg 7 järgi määrata: 1) milliseid sunnivahendeid tuleb rakendada; 2) millises ulatuses tuleb muuta suhtlemist puudutavat määrust või kokkulepet; 3) milliseid muudatusi on vaja teha vanema õigustes lapse suhtes.

1. Maakohus on määranud, et käesolev määrus on sundtäidetav ning lubanud kohtumääruse täitmise rikkumise korral lapse isale määrata sunniraha täitemenetluse seadustikus (TMS) § 261 sätestatud korras. Kolleegium selgitab, et Riigikohus on TMS § 179 lg-t 2 koosmõjus §-dega 183 ja 26¹ tõlgendanud selliselt, et kohtutäitur võib vanema ja lapse suhtlemist 5 reguleerivat kohtulahendit täites määrata lapsega koos elavale vanemale sunniraha, kui vanem takistab kohtulahendi sundtäitmist, s.o takistab lapsel lahus elava vanemaga kohtulahendis määratud ajal, kohas ja viisil suhelda. Seetõttu ei ole sunniraha määramisel otsustava tähendusega mitte asjaolu, et vanema ja lapse suhtlemist ei ole toimunud kohtulahendis määratud ajal, kohas ja viisil, vaid see, et lahus elava vanema ja lapse suhtlemist ei ole toimunud lapsega koos elava vanema tegude või tegevusetuse tõttu. Muu hulgas saab vanema ja lapse suhtlemist reguleeriva kohtulahendi sundtäitmise takistamiseks pidada seda, kui lapsega koos elav vanem keeldub võimaldamast lapsel lahus elava vanemaga suhelda ja muudab suhtluse võimatuks (Riigikohtu 17.12.2013 määrus asjas nr 3-2-1-4-13, p 69).
2. Eelnimetatud Riigikohtu lahendis väljendatut arvestades leiab ringkonnakohus, et maakohus on vaidlustatud määruse täitmise tagamiseks määranud põhjendatult sunnimeetme. Samas nõustub ringkonnakohus määruskaebuse väitega, et käesoleval juhul nähtub tsiviilasja materjalidest, et mõlemad vanemad on kaldunud kõrvale 20.05.2019 määrusega kehtestatud suhtluskorra täitmisest. Eeltoodule tuginedes on põhjendatud sätestada sunniraha määramise võimalus vaidlusaluse kohtumääruse rikkumise puhuks ka lapse ema suhtes. Maakohtu määrust tuleb vastavas osas täiendada. 19.

§ 172

lg 3 alusel jätab ringkonnakohus lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda, muud menetluskulud on põhjendatud

§ 172lg 1 alusel jätta menetlusosaliste endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu 6