← Eesti

2-19-8441/37

Obsah (7)§ 657§ 654§ 175§ 174§ 177§ 178§ 696

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Meeli Kaur, Vallo Kariler ja Margo Klaar Määruse tegemise aeg ja koht 24. mai 2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-8441 Tsiviilasi Traat Holdin

) § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 3

(6)8. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb

§ 657

lg 1 p 2 (koosmõjus

§-ga 659) alusel tühistada osas, millega maakohus mõistis avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja puudutatud isiku menetluskulud 4101,20 eurot ületavas osas, samuti sellelt viivise väljamõistmise osas. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas uue määruse, millega jätab puudutatud isiku menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldamata ja menetluskulud avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja mõistmata 4101,20 eurot ületavas osas, samuti jätab rahuldatama sellelt viivise väljamõistmise nõude. Ülejäänud osas jääb maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu määruse resolutsiooni, märgib ringkonnakohus vaidlustatud määruse resolutsiooni tervikliku sõnastuse

§ 654

lg 2² (koosmõjus

§-ga 659) alusel. 9. Kolleegium selgitab, et kohus saab ja peab

§ 175

lg 1 alusel otsustama, kas kantud kulud olid konkreetse menetluse kontekstis põhjendatud ja vajalikud. Selleks hindab kohus talle esitatud dokumentide alusel õigusabi osutamiseks kulunud aega ja tehtud toiminguid, samuti saab kohus võtta seisukoha, kas kokkulepitud tunnitasu suurus on mõistlik. Kuna menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on

§ 175

lg 1 esimese lause järgi kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja vaidluse keerukust hinnates, sekkub kõrgema astme kohus sellesse üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire (vt nt Riigikohtu üldkogu

  1. mai
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16, p 56).
  3. Määruskaebuse väidete kohaselt on maakohus puudutatud isiku lepinguliste esindajate ajakulu ja tunnitasu suuruse kontrollimisel rikkunud

§ 175lg-t 1.

Kolleegium nõustub sellega osaliselt. Kolleegium leiab, et maakohtu määrus on puudutatud isiku lepinguliste esindajate teostatud õigusabitoimingute ajakulu osas põhjendatud, kuid maakohtu põhjendatuks peetud tasumäär ületab keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.

  1. Määruskaebuse väite kohaselt ei nähtu vaidlustatud määrusest, millised toimingud olid maakohtu hinnangul põhjendatud ja millised mitte. Kolleegium sellega ei nõustu. Vaidlustatud määrusest nähtub selgelt, millises ulatuses luges maakohus menetluskulude nimekirjades toodud ajakulu põhjendatuks ja millises osas mitte. Maakohus nimetas vaidlustatud määruses need toimingud, mille ajakulu ei ole maakohtu arvates täies ulatuses põhjendatud ja vajalik. Asjaolu, et ülejäänud menetluskulude osas ei analüüsinud maakohus määruse põhjendustes iga menetluskulude aruande rida eraldi toimingupõhiselt, ei tähenda, et maakohtule saaks ette heita määruse olulises osas põhjendamata või menetluskulude analüüsimata jätmist. Maakohus on kokkuvõtvalt märkinud seisukoha, et ülejäänud osas on puudutatud isikute poolt väljatoodud toimingud kooskõlas menetluse käiguga ja toimingutele märgitud ajakulu ei ole selgelt ülemäärane.
  2. Kolleegium ei nõustu ka avaldaja seisukohaga, mille kohaselt ei selgitanud maakohus, kuidas ta jõudis järeldusele põhjendatud ajakulu osas. Määruskaebuses selles osas viidatud toimingute nr 1–5 ja 11–12 puhul nähtub vaidlustatud määrusest selgelt, et maakohus arvestas põhjendatud ajakulu kindlaks tegemisel menetlusdokumentide sisu ja mahtu ning õiguslikku keerukust. Vaidlustatud määruse põhjendused on jälgitavad ja arusaadavad. Maakohtu põhjenduste lühidus ja konkreetsus ei anna iseenesest alust arvata, et maakohus ei ole menetlustoimingute vajalikkust ja ajakulu põhjendatust nõuetekohaselt hinnanud (vt ka Riigikohtu
  3. jaanuari
  4. a otsus haldusasjas nr 3-19-1207/21, p 29). See, et avaldaja maakohtu analüüsiga ei nõustu, ei muuda maakohtu järeldust ebaõigeks.
  5. Samuti heidab avaldaja maakohtule ette seda, et maakohus ei hinnanud iga puudutatud isiku lepinguliste esindajate toimingut eraldiseisvalt. Kolleegium märgib, et praktikas on tavapärane, et mõned toimingud koondatakse ja neile märgitakse kokku kulunud aeg (vt nt Riigikohtu
  6. oktoobri
  7. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-109972/115, p-d 19.5 ja 20.2). See aga ei tähenda, 4

(6)et maakohus ei hinnanud, kas need toimingud olid põhjendatud ja vajalikud ning kui palju võis esindajal kuluda ühe või teise toimingu tegemiseks mõistlikult aega. Kolleegium ei tuvastanud, et maakohus oleks rikkunud diskretsioonipiire puudutatud isiku lepinguliste esindajate ajakulu kontrollimisel. 14. Vastuseks avaldaja väitele, et määrusest ei nähtu, millistel alustel pidas maakohus põhjendatuks toimingute tegemist kahe esindaja poolt, märgib kolleegium järgmist. Üldjuhul hüvitatakse mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest (

§ 175lg 3).

Praegune õigusvaidlus ei olnud tavapärasest keerukam. Nii näiteks ei olnud töömaht erakordselt suur ega nõudnud asi eriteadmisi. Seetõttu ei saa pidada põhjendatuks menetluskulude hüvitamist suuremas ulatuses kui ühe esindaja kulude katteks. Tulenevalt vaidlustatud määruse põhjendustest on maakohus mõistnud välja ühe esindaja kulud, viidates ka vaidlustatud määruses korduvalt asja vähesele õiguslikule keerukusele. Seega on põhjendamatu avaldaja etteheide, et maakohus ei põhjendanud mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutuste hüvitamist. Samuti ei nõustu kolleegium avaldaja seiskohaga justkui oleks maakohus arvestanud ka dubleerivate toimingutega. Maakohus jättis puudutatud isiku lepingulise esindaja kulud osaliselt hüvitamata ning kolleegiumi hinnangul vastab maakohtu põhjendatuks peetud ajakulu sellele, mis oleks olnud mõistlik ja vajalik ühe esindaja puhul. Siinjuures märgib kolleegium, et tavapäraselt on täiendavaks kuluks, mis lisandub mitme lepingulise esindaja kasutamisest, kohtuistungiks valmistumine ja sellele osalemine, aga kohtuistungit praeguses asjas ei toimunud.

  1. Lisaks ei saa avaldaja hinnangul mõistlikuks pidada puudutatud isiku lepinguliste esindajate kulusid seoses kohtupraktika ja õigusliku analüüsiga. Kolleegium märgib, et kliendi parimal võimalikul viisil esindamiseks tuleb esindajatel olla teadlik asjakohasest kohtupraktikast ja muudest õiguskäsitlustest. Samas on kolleegium seisukohal, et menetlusdokumendi koostamine peaks hõlmama ka vastavasisulise Riigikohtu praktika ja õigusteooriaga tutvumist ning sellega seotud kulu kuulub hüvitamisele vaid põhjendatud ulatuses. Puudutatud isiku menetluskulude nimekirjast nähtuvalt hõlmasid õiguspraktika ja -teooria analüüsi maakohtus teostatud toiming nr 12 ja ringkonnakohtus teostatud toimingud nr 2–
  2. Maakohus on nimetatud toimingute puhul menetluskulude nimekirjas märgitud puudutatud isiku lepinguliste esindajate ajakulu oluliselt vähendanud. Nii pidas kohus maakohtus teostatud toimingute nr 11–12 ajakulu põhjendatuks 25,2 tunni asemel 7 tunni ulatuses ning ringkonnakohtus teostatud toimingute nr 1–3 puhul 12,3 tunni asemel põhjendatuks 8 tunni osas. Kolleegiumi arvates on maakohtu põhjendatuks peetud ajakulu kooskõlas asja mahukuse ja menetlustoimingute sisuga. Kolleegium ei pea ajakulu täiendavat vähendamist põhjendatuks.
  3. Avaldaja on määruskaebuses leidnud, et maakohtu poolt põhjendatuks peetud puudutatud isiku lepinguliste esindajate tunnihind on asja keerukust arvestades põhjendamatult kõrge. Kolleegium nõustub selles osas avaldajaga. 16.
  4. Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata ka esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust ning üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu
  5. veebruari
  6. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14). 16.
  7. Kolleegium leiab, et puudutatud isiku lepinguliste esindajate tunnitasu määrad 151,99 eurot (käibemaksuta) ja 157,50 eurot (käibemaksuta) ületavad keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kolleegium nõustub avaldaja seisukohaga, et põhjendatud tunnihind on 120 eurot (käibemaksuta). Lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb 5

(6)hinnata igas kohtuasjas eraldi. Põhimenetluses lahendatud vaidlus ei olnud keeruline ega sedavõrd mahukas, et võiks rakendada kõrgemat tunnitasu kui 120 eurot (käibemaksuta). 17. Kuivõrd kolleegium leidis, et maakohus ei ületanud diskretsioonipiire puudutatud isiku lepinguliste esindajate ajakulu (maakohtus 23,6 tundi ja ringkonnakohtus 10,16 tundi) põhjendatud ja vajalikuks pidamisel, siis on puudutatud isiku põhjendatud ja vajalik lepingulise esindaja kulu 4051,20 eurot (= 33,76 tundi x 120 eurot). Sellele lisandub puudutatud isiku määruskaebuselt tasutud riigilõiv 50 eurot. Seega määrab kolleegium hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 4101,20 eurot (= 4051,20 eurot + 50 eurot). Kuna puudutatud isik ei ole kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (

§ 174

lg 10), siis tuleb menetluskulud puudutatud isiku kasuks välja mõista käibemaksuta. Avaldaja peab tulenevalt puudutatud isiku taotlusest tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

§ 177

lg 4 järgi viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. 18.

§ 178

lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. 19. Määruse peale saab kaevata Riigikohtule

§ 696

lg 1 teise lause ja lg 3 esimese lause alusel.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.