← Eesti

2-21-5016/4

Obsah (8)§ 142§ 407§ 444§ 367§ 468§ 162§ 174§ 177

KOHTUOTSUS (TAGASELJAOTSUS) Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-21-5016 Otsuse tegemise aeg ja koht 20. aprillil 2021.a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Kohtuasi Piret Raik PlusPlus Capital AS

§ 142lg 2).

Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. ASJAOLUD

  1. PlusPlus Capital AS esitas hagi K. T.i vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 05.09.2016.a kompromissilepingu / võlatunnistuse nr
  2. Kompromissisummast on kostjal tasumata 5453, 73 eurot (millest põhivõlg 2 779, 40 eurot, viivis 2674, 33 eurot ja sissenõudmiskulu 35 eurot). Kompromissilepingu p 3.1 leppisid pooled kokku, et kui kostja ei tasu kompromissisummat tähtaegselt ja nõuetekohaselt, muutub kogu tasumata osa koheselt sissenõutavaks. Kostja ei tasunud maksegraafikujärgseid makseid tähtaegselt ja kokkulepitud ulatuses. Samuti hoiatati kostjat, et kui ta hilineb vähemalt kahe graafikujärgse maksega, on võlausaldajal õigus nõuda kohest kogu kompromissisumma jäägi tasumist. Hageja luges kompromissisumma tervikuna sissenõutavaks muutunuks 10.10.2018 osamakse tähtaja möödumisest arvates. Hageja nõuab kostjalt põhivõlga 2779, 40 eurot; kompromissisumma viivised 2674, 33 eurot (lepingu p 3.2) so 0,060% põhinõudest päevas alates 11.10.2018-30.03.2021.a. sissenõudmiskulu 35 eurot (VÕS § 1132 lg 2); viivist alates 31.03.2021.a. 0,060% põhinõudest (2779, 40 eurot) päevas kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte rohkem kui põhinõue, Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja mõista kostjalt välja hageja menetluskulude katteks hagi esitamisel tasutud riigilõiv 475 eurot ja õigusabikulud 420 eurot.
  3. Kohus saatis kostjale hagimaterjalid ja nõudis kirjalikku vastust. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Hagiavaldus koos lisadega on K. T.ile isiklikult kätte toimetatud 31.03.2021.a AET-i kaudu. 2

(4)3. Hagiavalduses esitas hageja esindaja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega vastavalt

§ 407lg 1.

KOHTU PÕHJENDUSED 4. Kohus, tutvunud hagiavaldusega, leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub kooskõlas

§ 407lg 1 rahuldamisele tagaseljaotsusega.

5. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 ja lg 3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuna kostja vastuväiteid hagile ei esitanud, siis leiab kohus, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle ning hagi kuulub rahuldamisele kogu haginõude ulatuses. 6.

§ 444

lg 3 ja 4 järgi võib tagaseljaotsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta või põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2, § 76, § 100, § 101, § 108, § 113 lg 1,

§ 367

. Vastavalt

§ 468

lg 1 p 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud 7. Vastavalt

§ 162lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldab hagi, seega poolte menetluskulud jäävad kostja K. T.i kanda. 8.

§ 174

lg 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskulud on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 475 eurot (tl 19) ja õigusabikulud 420 eurot. Vastavalt

175 lg 1 kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus on seisukohal, et hageja õigusabikulude hüvitamise nõue on põhjendatud osaliselt. Kohtu hinnangul on taotletud 420 eurot hagiavalduse koostamise ja kohtule esitamise eest tavapärase keerukuse ja mahuga võlaõiguslikus vaidluses, ebaproportsionaalselt suur ega vasta õigusabitoimingutele eeldatavale töömahule ja ajakulule. Kohus peab põhjendatud ajakuluks 2 töötundi. Riigikohtu praktikas on põhjendatuks ja mõistlikuks peetud tunnihinda 120 eurot (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Seega on põhjendatud ja vajalik õigusabikulu 240 eurot. Koos riigilõivuga mõistab kohus kostjalt välja hageja menetluskulude katteks 715 eurot. 9. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt

§ 177

lg 4.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda 3

(4)menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.