KOHTUOTSUS Kohus EESTI VABARIIGI NIMEL Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17.05.2021 Jõhvi kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-1439 (14240103230) Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Ja

§197

lg.2 järgi Kriminaalasi Oleg NOSIKOVI süüdistus Karistusseadustiku §13 lg.

§197

lg.2 järgi XXX AS süüdistus Karistus-seadustiku §13 lg.1 §197 lg.3 järgi üldmenetluses 1 Igor KULEŠOV sünd. 08.07.1970, isikukood 37007083725, xxx, xxx, emakeel xx keel, elukoht xxx, töökoht xxx, varem kriminaalkorras karistamata I A sünd. xxx, isikukood xxx, xxx kodanik, xxx, emakeel xxx keel, elukoht xxx, töökoht xxx, varem kriminaalkorras karistamata Süüdistatavad Oleg NOSIKOV sünd. 20.05.1959, isikukood 35905202267, xxx kodanik, xxx, emakeel xxx keel, elukoht xxx, töökoht xxx, varem kriminaalkorras karistamata xxx registrikood xxx, asukoht xxx esindaja A Z isikukood xxx, juhatuse liige esindaja M G isikukood xxx, juhatuse liige Kannatanu Kannatanu esindaja A V isikukood xxx L V isikukood xxx, elukoht xxx Juhindudes KrMS §306; §309 lg.1, 2, 3; §313; §315; §318 lg.1 ja §319 lg.1, 2, maakohus OTSUSTAS: Mõista I A süüdistuses Karistusseadustiku Kriminaalmenetluse seadustiku §301 alusel õigeks. §13 lg.

§197

lg.2 järgi Mõista XXX AS süüdistuses Karistusseadustiku Kriminaalmenetluse seadustiku §301 alusel õigeks. §13 lg.

§197

lg.3 järgi Mõista Oleg NOSIKOV süüdistuses Karistusseadustiku §13 lg.

§197

lg.2 järgi (episood seoses mööbli paigutusega) Kriminaalmenetluse seadustiku §301 alusel õigeks. Süüdi tunnistada Igor KULEŠOV Karistusseadustiku §197 lg.2 järgi ning mõista karistuseks 2 (kaks) aastat 10 (kümme) kuud vangistust. 2 Karistusseadustiku §73 lg.1 alusel määrata, et vangistus 2 (kaks) aastat 10 (kümme) kuud jäetakse Igor KULEŠOVI suhtes tingimisi täielikult kohaldamata, kui süüdlane ei pane kohtu määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. Karistusseadustiku §73 lg.3 alusel määrata katseajaks 3 (kolm) aastat 6 (kuus) kuud. Karistusseadustiku §78 p.1 kohtuotsuse kuulutamisest. alusel hakkab katseaeg kulgema alates käesoleva Süüdi tunnistada Oleg NOSIKOV Karistusseadustiku §13 lg.

§197

lg.2 järgi (episood seoses tegevusetusega kopplaaduri tööks võimaldamisel) ning mõista karistuseks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust. Karistusseadustiku §73 lg.1 alusel määrata, et vangistus 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud jäetakse Oleg NOSIKOVI suhtes tingimisi täielikult kohaldamata, kui süüdlane ei pane kohtu määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. Karistusseadustiku §73 lg.3 alusel määrata katseajaks 2 (kaks) aastat. Karistusseadustiku §78 p.1 kohtuotsuse kuulutamisest. alusel hakkab katseaeg kulgema alates käesoleva Kriminaalmenetluse seadustiku §181 lg.1 alusel mõista Eesti Vabariigilt XXX AS kasuks välja kaitsjatasu (vandeadvokaat Aivar PILV ja vandeadvokaadi abi A TSEMIN) 26 638 (kakskümmend kuus tuhat kuussada kolmkümmend kaheksa) eurot 52 senti. Kaitsjatasu 26 638 (kakskümmend kuus tuhat kuussada kolmkümmend kaheksa) eurot 52 senti tuleb Eesti Vabariigil kanda XXX AS arvelduskontole nr.XXX Swedbank AS. Kriminaalmenetluse seadustiku §181 lg.1 alusel mõista Eesti Vabariigilt I AI kasuks välja kaitsjatasu 7110 (seitse tuhat ükssada kümme) eurot. Kaitsjatasu 7110 (seitse tuhat ükssada kümme) eurot tuleb Eesti Vabariigil kanda I AI arvelduskontole nr.XXX Swedbank AS. Rahuldada vandeadvokaadi abi A MATVEJEVI taotlus osaliselt, määrata tema poolt Oleg NOSIKOVILE kohtulikus menetluses osutatud õigusabi tasu suuruseks ja mõista välja riigituludest 3223 (kolm tuhat kakssada kakskümmend kolm) eurot 20 senti. Välja mõista Igor KULEŠOVILT Kriminaalmenetluse seadustiku §179 lg.1 p.2 alusel sundraha seoses teise astme kuriteos süüdimõistmisega summas 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot, Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.4 alusel kaitsjale (vandeadvokaadi abi Igor BELUGIN) kohtueelses menetluses makstud tasu 3 eest 60 (kuuskümmend) eurot ja Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.3 alusel ekspertiisitasu 190 (ükssada üheksakümmend) eurot riigituludesse. Sundraha ja menetluskulud tuleb Igor KULEŠOVIL tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole: SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE502200221014193355 Luminor Bank nr EE401700017002872300 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99921700021738 ning selgitus „Igor KULEŠOV 1-19-1439 kriminaalmenetluse kulud“. Välja mõista Oleg NOSIKOVILT Kriminaalmenetluse seadustiku §179 lg.1 p.2 alusel sundraha seoses teise astme kuriteos süüdimõistmisega summas 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot, Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.4 alusel kaitsjale (vandeadvokaadi abi A MATVEJEV) kohtueelses menetluses makstud tasu eest 45 (nelikümmend viis) eurot ja kaitsjale (vandeadvokaadi abi A MATVEJEV) kohtulikus menetluses makstud tasu eest 2269 (kaks tuhat kakssada kuuskümmend üheksa) eurot 80 senti ning Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.3 alusel ekspertiisitasu 95 (üheksakümmend viis) eurot riigituludesse. Sundraha ja menetluskulud tuleb Oleg NOSIKOVIL tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole: SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE502200221014193355 Luminor Bank nr EE401700017002872300 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99921700021741 ning selgitus „Oleg NOSIKOV 1-19-1439 kriminaalmenetluse kulud“. Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata apellatsiooni korras Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik maakohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsusega on Viru Maakohtu kantseleis võimalik tutvuda vahetult peale selle väljakuulutamist. Süüdistused Igor Kulešov on kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et tema, töötades alates 07.10.2003 XXX AS (alates 17.06.2016 XXX AS) XXX kaevanduses töölepingu nr.XXX alusel allmaa koristustöölise ametikohal, eiras 08.08.2014 talle töölepingust, ametijuhendist, seadustest, tööandja sisedokumentidest ja ohutusjuhenditest tulenevaid tööohutusnõudeid, mille tagajärjel põhjustas ettevaatamatusest kaastöölise A Vi surma. 4 Sellega pani Igor Kulešov toime Karistusseadustiku (edaspidi tekstis KarS) §197 lg.2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. I A on kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et tema, töötades alates 01.12.2002 XXX AS (alates 17.06.2016 XXX AS) Xxx kaevanduses peainseneri ametikohal ning kellel oli kohustus tagada ja juhendada tööohutusnõuete täitmist ja luua tööohutuse tagamiseks vajalikud kontroll- ja teavitussüsteemid, jättis täitmata talle töölepingust, ametijuhendist, seadustest, tööandja sisedokumentidest ning ohutusjuhenditest tulenevad kohustused, mille tagajärjel hukkus I Ai tegevusetuse tõttu 08.08.2014 koristustööline A V. Sellega pani I A toime KarS §13 lg.

§197lg.2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Oleg Nosikov on kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et tema, töötades alates 16.10.1995 XXX AS (alates 17.06.2016 XXX AS) Xxx kaevanduses töölepingu nr.XXX alusel allmaamäemeistri ametikohal ning kellel oli kohustus järgida ja juhendada tööohutusnõuete täitmist, eiras 08.08.2014 talle töölepingust, ametijuhendist, seadustest, tööandja sisedokumentidest ja ohutusjuhenditest tulenevaid kohustusi, mille tagajärjel hukkus Oleg Nosikovi tegevusetuse tõttu 08.08.2014 koristustööline A V. Sellega pani Oleg Nosikov toime KarS §13 lg.

§197lg.2 järgi kuriteo.

kvalifitseeritava XXX AS (kuni 16.06.2016 XXX AS) on kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et tema juriidilise isikuna eiras tegevusetuks jäädes ohutusnõudeid, mille tagajärjel põhjustati ettevaatamatusest inimese surm. Sellega pani XXX AS toime KarS §13 lg.

§197lg.3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtulik uurimine maakohtus Süüdistatav Igor Kulešov end maakohtu istungil talle inkrimineeritavas kuriteos süüdi ei tunnistanud. Süüdistatava ütluste kohaselt tuli ta 08.08.2014 tööle, tööülesanded andis talle mäemeister Oleg Nosikov. Kui süüdistatav jõudis garaaži, olid kõik masinad ära võetud, ta läks koos mäemeistriga masinat otsima. Üks kopplaadur seisis oma garaažist eemal vabas nišis, aga mitte remonditsehhis. Süüdistatav seletas, et ta ei tea, kas selle kopplaaduri osas oli teostatud remonditöid, piduritega tööprotsessi ajal probleeme ei olnud. Enne töö alustamist kontrollis süüdistatav kopplaadurit, see oli töökorras. Enne juhtumit ei ole ta oma töös kopplaaduri avariipidurit kasutanud. Tööõnnetuse ajal vajutas süüdistatav avarii- ja käsipidurit ka, kuid kopplaadur sõitis edasi, ilmselt oli mingi rike. Süüdistatav kinnitas, et vajutas kõikidele piduritele ja hakkas valjusti karjuma, vasakule ei pööranud, kuna aega ei jätkunud. Süüdistatav möönas, et kui ta märkas kannatanut istumas laua taga, võimaldas kopplaadur TORO 400 oma tehniliste omaduste poolest teha manöövrit, et pöörata lauast eemale. Pardapäevikute täitmiseks pandud pink ja laud ei asunud kopplaaduri teetrajektooril ning parkimist ei seganud. 5 Kaitsja vandeadvokaadi abi Allan Valk leidis maakohtu istungil, et süüdistus ei ole põhjendatud ja kinnitas, et süüdistatav tegi kõik selle, mida temalt operaatorina nõuti ning tegutses õigesti. Samuti leidis kaitsja, et süüdistatav ei rikkunud Liiklusseadust, kuna uuringuid süüdistatava poolt juhitud sõiduki kiiruse osas ei ole tehtud. Süüdistatav I A end maakohtu istungil talle inkrimineeritavas kuriteos süüdi ei tunnistanud. Süüdistatava ütluste kohaselt töötas ta tööõnnetuse toimumise ajal Xxx kaevanduse peainsenerina, tehnika ja selle remont ei olnud peainseneri vastutusala, selle eest vastutasid jaoskonna mehaanikud, tööohutuse eest vastutas jaoskonna juht, töövahetuse ajal selle vahetuse mäemeister. Tööõnnetuse kohta paigaldatud lauast, pingist ja riiulist süüdistatav enne tööõnnetust ei teadnud, nende paiknemise kohta ei pidanud keegi ka temaga kooskõlastama. Kõikide maa-aluste masinate kontroll viidi läbi kord aastas, lõppakti kinnitas süüdistatav, kuid masinaid isiklikult ta üle ei vaata, ta kontrollis vaid seda, et masinad olid kontrollitud pädevate isikute poolt. Masinate jooksev kontroll oli Kstatud pardapäevikutes iga masina jaoks. Tööõnnetuse toimumise ajal oli süüdistatav puhkusel ja tema asemel osales asetäitja. Peale puhkuselt naasmist tutvus süüdistatav dokumentidega, mis olid kogutud, organiseeris küsitlusi ja edastas dokumendid politseile. Uurimise käigus leiti, et operaatori poolt tehtud manööver parkimiseks ei olnud sobiv, see fikseeriti õnnetusjuhtumi aktis. Süüdistatav kinnitas, et nägi paljusid pargitud kopplaadureid, ükski ei seisnud nii viltuselt. Operaatorile annab tööülesande ja määrab ka kopplaaduri mäemeister, kui olukord muutub, võib mäemeister muuta ka tööülesannet. Kaitsja Aleksei Smelov leidis maakohtu istungil, et süüdistatav ei pea ega saa vastutada selle traagilise sündmuse eest. Süüdistatav Oleg Nosikov tunnistas end maakohtu istungil süüdi osaliselt. Süüdistatava ütluste kohaselt oli ta 08.08.2014 tööl, tema haridus lubab teostada kopplaaduri tehnilist kontrolli, sel päeval kontrollis ta kopplaadurit virtuaalselt vahetuse alguses, probleeme ei näinud. Töö kestel käib süüdistatav kõikide masinate töökohtades, operaator saab vigade kohta kohe öelda, samuti märgib operaator rikked üles pardapäevikusse. Selle kopplaaduri kohta, millega töötas Igor Kulešov, rikkeid märgitud ei olnud. Süüdistatav kinnitas, et nägi kopplaadurit, kui Igor Kulešov sõitis sellega parkimiskohalt välja ja kinnitas, et ei mäleta, kas oli tema korraldus Igor Kulešovile võtta see kopplaadur, võis olla. Süüdistatav seletas ka, et laua pardapäevikute täitmiseks paigutas antud kohta jaoskonna juhtkond. Süüdistatav seletas, et kopplaadur ei seisnud sel ajal, kui Igor Kulešov selle võttis valgustatud tsoonis, kuid remonditsoon on valgustatud. Samuti kinnitas süüdistatav, et kopplaadurit peab kontrollima operaator, tema isiklikult ei näinud, kas Igor Kulešov seda tegi, ta vaid kuulis töötavat mootorit ja nägi tulesid. Mingit teist masinat süüdistataval Igor Kulešovile anda ei olnud ning kellegagi süüdistatav selles osas ei konsulteerinud. Kaitsja vandeadvokaadi abi A Matvejev leidis maakohtu istungil, et kuigi süüdistatav tunnistas end osaliselt süüdi, ei ole süüdistatav toimunus süüdi. Kaitsja leidis, et süüdistatava tööülesannetes ei olnud kopplaaduri kontrolli kohustust. Süüdistatav XXX AS esindaja A Z leidis maakohtu istungil, et ettevõte ei ole süüdi. 6 Süüdistatava esindaja M G seletas maakohtu istungil, et mäemeister sai tööülesande jaoskonna juhilt ja kui oli vaja midagi muuta, näiteks kui masin oli katki, siis võis ta ise muuta. Kogu info kopplaaduri töökorras oleku kohta tuleb operaatorilt, kes teavitab riketest mäemeistrit ja kirjutab rikked pardapäevikusse. Operaator teostab ka kopplaaduri kontrolli enne sellega tööle hakkamist. Mäemeistril ei ole kopplaaduri juhtimise ja kontrolli teostamise õigust. Kopplaadurite remonti teostas remondipersonal, kes allus mehaanikule. Tehnilise Järelevalve Ameti poolt ei esitatud Xxx kaevandusele etteheiteid. Kaitsja vandeadvokaat Aivar Pilv leidis maakohtu istungil, et antud asjas ei ole tuvastatud, et tööohutusnõuded ei ole välja töötatud, selgelt olid määratletud iga töötaja kohustused ja nende täitmist kontrolliti regulaarselt, mistõttu ettevõtet ei saa süüdistada tegevusetuses tööohutuse alal. Kannatanu esindaja L Vi ütlustest maakohtu istungil nähtub, et kannatanu oli tema vend, ühtegi süüdistatavatest ta ei tunne. Venna matsid koos tema ja venna lahutatud abikaasa, raha matusekuludeks võttis venna endine abikaasa venna enda kontolt, hauakivi suhtes aitas kaevandus. Kannatanu esindaja kinnitas, et tema kandis matusekuludest väikese osa, mis ei ole kõne väärt. Kannatanu esindajal ei ole süüdistatavate vastu mingeid materiaalseid nõudeid, samuti ei soovi ta avaldada oma seisukohta võimaliku karistuse osas. Kannatanu esindaja kinnitas, et 2014 ei olnud vennal mingeid kaebusi tervise osas. Tunnistaja K Ni ütlustest maakohtu istungil nähtub, et augustis 2014 töötas ta Tööinspektsioonis tööinspektorina ja sai korralduse minna XXX AS Xxx kaevandusse (edaspidi tekstis Xxx kaevandus), kus oli toimunud surmaga lõppenud tööõnnetus. Tööõnnetuse koht oli maa all, kus pargiti kopplaadureid, hukkunu oli juba üles viidud. Tunnistaja kinnitusel oli mööbel (laud, pink ja riiul) kokku surutud, see oli koht, kus töötajad täitsid peale vahetust pardapäevikuid, see koht ei olnud muust ruumist eraldatud, oli lihtsalt nurgas, kopplaadur nr.106 parkimiskoha lähedal. Nähtavus oli ruumis hea, mingeid hoiatussilte, et seal on inimeste jaoks töökoht, ei olnud. Kopplaaduri ülevaatuse teostas tunnistaja visuaalselt, kabiin oli väga kulunud olekuga, juht istub selles küljega sõidusuunas. Tunnistaja koostas ekspertiisiakti põhjal uurimiskokkuvõtte, et tööõnnetuses osalenud kopplaadur ei olnud kasutamiskõlblik. Kopplaadurit oli remonditud, mingid detailid olid sellelt maha võetud, kuid puudusid andmed, et need oleksid tagasi pandud. Tunnistaja kinnitas, et füüsiliselt ta ise ei kontrollinud, kas ja mis oli maha võetud ja kas ka tagasi pandud, luges vaid dokumente selle kohta. Tunnistaja märkis oma uurimiskokkuvõttes, et kopplaaduri pidurid ei olnud piisavalt töökorras, kuid ei osanud seletada, mida tähendab väljend piisavalt. Tunnistaja andis suuliselt korralduse, et selle kopplaaduriga peale tööõnnetust enam ei töötataks, kuid kas seda järgiti, ta ei tea, kuna ei kontrollinud seda hiljem. Tunnistaja kinnitas, et õnnetuskohal ja kopplaaduri juures ta õlilaike ei näinud. Tunnistaja ei mäletanud kohtuistungil, kes nimeliselt seletas mööbli paigutamist kopplaaduri parkimiskoha läheduses. Tunnistaja ei mäleta, kas kopplaadur sõitis õnnetuskohalt parkimiskohale ise või pukseeriti. Tunnistaja S Si ütlustest maakohtu istungil nähtub, et augustis 2014 töötas ta Xxx kaevanduses tootmisjuhina. Ametikohast tulenevalt tegeles tunnistaja ka tööohutusega ja käis tihti töökohtadel. Tunnistaja ütluste kohaselt on tehnika kontroll jaoskonna mehaaniku ülesanne, tema annab lukkseppadele töökorraldused, mäemeister tegeleb 7 kaevandamise protsessidega. Masinate tehnilise seisukorra kohta saab mäemeister teabe mehaanikult või jaoskonna juhilt. Jaoskonna juht koos mehaanikuga otsustavad, missugune tehnika jätkab töötamist, missugune mitte. Kui mäemeister tuleb tööle 3ndasse vahetusse, vaatab ta pabereid ja suhtleb eelmise vahetuse mäemeistriga. Iga vahetus algab töötoas, kus mäemeister annab igale töötajale töökäsu, kus ja missuguse tehnikaga ta töötab. Enne vahetust vaatab iga operaator oma tehnika üle, kui midagi on katki, teatab mäemeistrile. Kui tehnika läheb katki vahetuse jooksul, ütleb operaator samuti mäemeistrile. Kui masinaid on reservis, võetakse sealt, kui ei ole, leiab mäemeister operaatorile teise töö. Jaoskonna juht koos mehhaanikuga otsustavad, missugused masinad teha korda esimesena, millised hiljem, mehaanik annab töökäsud lukkseppadele. Lukksepad peavad lugema ka masina pardapäevikuid. Operaatoril on kohustus täita pardapäevikut. Lukksepp märgib sinna, kui puudus on kõrvaldatud, seda pardapäevikut loeb iganädalaselt ka mehaanik ja kinnitab oma allkirjaga. Tunnistaja kinnitas, et remondi- ja parkimisalade jaotus garaažis on jaoskonna sisene asi, tema seda ei tea. Kuuldavus on garaažis hea, kannatanu pidi ühe kopplaaduri liginemist kuulma. Tunnistaja seletas, et juhul, kui tema oleks kopplaaduri roolis olnud, oleks tema peatunud ja välja läinud või palunud kellelgi vaadata, et hakkab keerama ja kas see on ohutu. Tunnistaja arvates oli tööõnnetuse põhjuseks kopplaaduri juhi väsimus vahetuse lõpus ning kopplaaduri kiirus. Öises vahetuses on töötajad rohkem väsinud. Tööõnnetuse koht oli remonditsoonist väljas, seda eraldi pole piiritletud, kuid remonditsoonis on maas kanalid ja seinte ääres lukkseppade töövahendid. Igal kopplaaduril on juhi jaoks pime tsoon, mis on kirjas ka kopplaaduri passis ja kõigile öeldakse, et sinna tsooni jääda ei tohi. Tunnistaja kinnitas, et on olemas nimekiri, mida peab operaator enne masinaga tööle asumist kontrollima. Tööõnnetuses osalenud kopplaaduri kiirust ekspertiisiga ei määratud. Kopplaaduri kontrolli enne tööle asumist teostab operaator ja kui on puudusi, kannab ette mäemeistrile. Mäemeister fikseerib puudused töökäsus, muidu loetakse, et puudused tekitas operaator ise. Tunnistaja nõustus tol ajal, kui ekspertiis tegi järelduse, et see ei olnud töökorras. Tema seda ise ei kontrollinud, kuid seda kontrollisid pädevad inimesed. Tunnistaja selgitas, et kontrollitakse pidurisüsteemi, seal on hüdroakumulaatorid, kus saab kontrollida rõhu näite. Terve süsteemi rõhk peab olema 250 atmosfäÄ ja pidurisüsteemis 60 atmosfäÄ. Visuaalselt saab kontrollida, et hüdroakumulaatoril ei ole mingeid mõlke. Praktiliselt peatub ta piduriteta, võib kopa alla lasta ja peatub kohe. Laud, mille taga operaatorid täitsid pardapäevikuid, ei olnud kopplaadurite liikumistrajektooril. Selle töölaua paiknemine ei olnud projektides fikseeritud, aga selle paiknemise osas kaebusi ei olnud. Tunnistaja D Gi ütlustest maakohtu istungil nähtub, et tema töötas augustis 2014 Xxx kaevanduses I jaoskonna mehaanikuna ja tema alluvateks olid lukksepad, kes töötasid ainult päevases esimeses vahetuses. Jaoskonna juht sai mäemeistrilt nimekirja tehnika rikete kohta, edastas mehaanikutele ning siis toimus remont. Samuti lugesid lukksepad pardapäevikutest rikete kohta, tunnistaja kontrollis pardapäevikuid üks kord nädalas ja allkirjastas. Pardapäevikuid hoiti augustis 2014 garaažis tankimiskoha läheduses, need asusid riiulitel ja seal oli ka laud, mille peal operaatorid pardapäevikuid täitsid. Kui tehti remonti, kirjutasid mehaanik ja lukksepad asjad enda jaoks üles, mingit korda ametliku arvestuse kohta ei olnud ja seda ei peetud. Kopplaadur TORO 400 olid olemas seisu-, avarii- ja tööpidur, tööd saab teha, kui ei tööta seisupidur. Kui pidur ei tööta, tuleb vajutada avariipidurile, see katkestab mootori töö ja käiku läheb tööpidur. Kopplaaduril on pidurdusteekond, kuna masin kaalub 30 tonni. Tunnistaja arvates oli kopplaadur nr.106 enne tööõnnetust töökorras, kuna sellega tehti tööd. Pidurite kadumist saab kindlaks teha juhtimispaneelil asuvate 8 manomeetrite kaudu, need näitavad rõhku ja seal on ka lamp, mis hakkab tööle, kui rõhk langeb. Operaator ei saa ise sellisel juhul midagi teha. Kui avariipiduri nupp on katki, siis seda vajutada ei saa ja avariipidurit kasutada ei saa. Tunnistaja kinnitas, et tema ei olnud kuulnud, et keegi oleks kaevanud laua asukoha üle. Iga vahetuse mäemeister saab info remonditud tehnika kohta eelmise vahetuse mäemeistri käest. Laud ja riiul asusid küll tankimiskoha lähedal, kuid tankimiskohta sõitu need ei takistanud. Tunnistaja S Ci ütlustest maakohtu istungil nähtub, et tema töötas augustis 2014 Xxx kaevanduses I jaoskonna mehaanikuna, kuid oli augustis puhkusel ja tööõnnetusest kuulis alles peale tööle naasmist. Tunnistaja seletas, et masinate pardapäevikuid kontrollisid nad riketest teadasaamiseks ja mototundide kontrollimiseks. Rikked panid sinna kirja operaatorid. Pardapäevikud asusid riiulil, iga masina jaoks oli eraldi mapp, laud ja riiul asusid tankimiskoha kõrval. Garaažis on olemas eraldi remondiala, see on hästi valgustatud, seal on kanalid ja tööriistade kastid. Kui masin sai remonditud, viisid selle parkimisalale lukksepad või mehaanikud ja teatasid mehaanikule, mäemeistrile või jaoskonna juhile. Iga vahetuse mäemeister saab info tervetest ja katkistest masinatest eelmise vahetuse mäemeistrilt. 10 meetri ohutusreegel käib töötavate masinate kohta, tankimiskohale masin sõidab kohale, mootor lülitatakse välja ja siis sõidab kohe ära. Tunnistaja kinnitas, et juhul, kui masin läheb katki töökohas, siis võetakse mõnelt teiselt masinalt vajalik varuosa, et transportida masin remonditsooni, äravõetud varuosa pannakse teisele masinale tagasi. Kopplaadur jääb kiiruse 5 km/h juures kohe seisma, kui pidurid ei ole korras, siis ei jää. Sel juhul tuleb kasutada avariipidurit, võib ka kopa alla lasta. Laua ja riiuli asukohast teadsid kõik operaatorid, kõik lukksepad, jaoskonna juhtkond ja tööohutuse kontrollijad, tunnistaja ei ole kuulnud, et keegi oleks kurtnud selle üle, et laud segaks parkimist, tankimist või liikumist. Ohutsoon 10 m on juhul, kui masin töötab vahetult. Tunnistaja R Ä ütlustest maakohtu istungil nähtub, et tema töötas augustis 2014 Xxx kaevanduses I jaoskonna juhatajana, kuid oli augustis 2014 haiguslehel ja tööõnnetusest sai teada asetäitja I Ki käest. Tööõnnetus juhtus garaažis tankimiskoha lähedal, kui tema 2013 tööle tuli, oli garaaž juba olemas ja töötas. Tööõnnetuses osalenud kopplaaduri parkimiskoht on umbes 3 – 5 m õnnetuskohast, parkimiskohtade juures on tahvlid kopplaadurite numbritega. Garaaž on jaotatud parkimis- ja remonditsooniks, remonti tegid lukksepad, kes said info mehaanikult või operaatorilt. Mehaanikule andis info mäemeister, samuti informeeris ta jaoskonna juhatajat või asetäitjat. Masinate kohta täideti pardapäevikuid, sinna pandi kirja mototunnid ja rikked. Need täideti koheselt, kui rike tekkis. Kui rikkeid ei olnud, pandi vahetuse lõpus kirja mototunnid. Pardapäevikuid hoiustati hoiukohas, see on tavaline riiul, kuhu pandi kaustad. See oli dokumentide hoiukoht, mitte töö- või puhkekoht. Enne tööõnnetust oli seal ainult riiul, peale õnnetust selgus, et ka laud ja pink. Selles kohas oli tugev diislilõhn ja seal oli niiske, mingit töökohta sinna ei olnud võimalik tekitada. Tunnistaja kinnitas, et kui ta oleks enne tööõnnetust näinud selles kohas lauda ja pinki, oleks ta andnud korralduse nende eemaldamiseks. Remondialalt masina äravõtmiseks pidi info tulema jaoskonna juhilt, asetäitjalt või mehaanikult. Tunnistaja oli tööalaselt teadlik, et toimus varuosade ümberpaigutamine ühelt masinalt teisele. Mõnikord see toimus, aga teda ainult teavitati, et see masin lähiajal ei lähe tööle, sest sealt on võetud mingeid varuosi remondiks. Tunnistaja kinnitas, et nišš, kus asus laud, võis olla ohutuks kohaks, kuna oli küllaltki sügav. Tööõnnetuse ajal pidi tööohutuse tagama mäemeister, kelle vahetu juht oli jaoskonna juhataja 9 asetäitja, kuna jaoskonna juhatajana oli tunnistaja haiguslehel. Remondi- ja parkimistsoonidel ei olnud garaažis mingeid eraldi piirdeid. Kui oli parkimistsoon, olid sildid numbritega, remonditsoonis olid kanalid ja remondiks vajalik abitehnika. 10 meetrine ohutsoon on masinatel, mis töötavad, parkimis- ja remonditsoon ei ole ohutsoonis. Kes laua ja pingi sinna riiuli juurde tõi, ei õnnestunud välja selgitada. Kui keegi tahtis sinna lauda paigaldada, tuli kooskõlastada tunnistaja või tema asetäitjaga, tunnistaja poole ei ole keegi selleks pöördunud. Mäemeistril puudub kopplaaduri ülevaatuse kompetents, info pidi ta saama operaatoritelt. Tunnistaja I K ütlustest maakohtu istungil nähtub, et tema töötas augustis 2014 Xxx kaevanduses I jaoskonna juhataja abina, kelle tööülesandeks oli eelkõige 9 erineva päeviku täitmise jälgimine. Samuti trükkis ta välja mäemeistrite töökäsud, lisad, skeemid jne. Garaažides kontrollis tunnistaja, et poleks õlilekkeid, prahti ja et asjad oleksid omadel kohtadel. Garaaž oli jagatud parkimis-, remondi- ja tankimisaladeks, kuid polnud konkreetselt piiritletud. Igale masinale oli ette nähtud oma parkimiskoht, garaažis puhketsoone ei olnud. Tööõnnetuse toimumisest sai tunnistaja teada, kui tuli hommikul tööle. Jaoskonna juht R Ä ei olnud tööl, teda asendas I K, kelle korraldusel läks tunnistaja kohapeale, et kindlustada tööõnnetuse koha puutumatus, mäemeister oli lindi juba ümber tõmmanud. Seega ei pidanud tunnistaja midagi tegema, jäi vaid komisjoni ootama ja jälgima, et keegi kõrvaline ei läheks ligidale. Tööõnnetuse koht on tankimiskoha juures, masin seisis õnnetuskohas. Tunnistaja nägi ka kopplaaduri operaatorit, viimane oli šokis ja rääkida temaga ei olnud võimalik. Konkreetset ruumi kasutati masinate tankimiseks. Igale masinale oli ette nähtud pardapäevik, neid hoiustati seal tanklaalal. Pardapäevikuid hoiustati seal, et operaatoritel oleks neid peale tankimist kohe mugav täita. Pardapäevikute täitmiseks ja hoiustamiseks oli seal alguses riiul, hiljem pandi mugavuse pärast ka laud. Tööõnnetuse ajal oli seal kohas ka pink, aga kes ja millal laua ja pingi pani, tunnistaja ei tea. Tunnistaja kinnitas, et jaoskonna juhataja R Ä pidi lauast ja pingist teadma, aga mingeid kaebusi ei olnud. Kui keegi oleks kaevanud, oleks need kindlasti ära viidud. Tööõnnetuse koht ei olnud märgistatud sildiga, et seal viibivad inimesed, alati tuli eeldada, et inimesed on, kuna see oli garaaž. Laud ja riiul seisid nišis, mis ei olnud masinate liikumisteel, nende asukoha osas ei olnud vaidlusi, kaebusi, arutelusid. Kõik operaatorid olid asukohaga rahul, neile meeldis see koht. Kopplaaduri liikumisel 5 km/h seiskub ta kohe, kui pidurid on töökorras. 10 m ohutsoon on reaalse kaevandamise kohas. Kopplaaduril TORO 400 on nähtavus hea, masin reageerib rooli keeramisele kohe. Masinate pardapäevikutesse pandi kirja rikked ja hiljem ka see, et on korras, muidu liikus info suuliselt – mehaanik ütles kas otse operaatorile, mäemeistrile või juhtkonnale. Pardapäevikut pidid lugema operaator ja mehaanik. Remonditsoonist viisid masina parkimiskohta ära lukksepad, operaator ise võis võtta, kui lukksepp või mehaanik lubasid ja neil endal polnud aega. Ohutsoon 10 m on töötaval masinal, kui ta täidab vahetult tööfunktsioone. Operaatoritele annab tööülesandeid mäemeister. Iga kuu lõpus toimus mäetööde vastuvõtt, see komisjon vaatas ka tööohutust. Konkreetse masina tehnilist seisukorda kontrollis operaator. Tunnistaja kinnitas, et tal puuduvad andmed selle kohta, et operaator Igor Kulešov liikus kopplaaduriga enne tööõnnetust kiiremini kui 5 km/h. Tunnistaja seletas, et operaator võtab vahetuse alguses selle masina, millele ta on kinnistatud. Kui masin ei ole töökorras, tuleb valida teine masin. Operaator pidi tööd alustades kontrollima pardapäevikut ja masinat ning teatama mäemeistrile, et võtab selle masina. Kui vahetuse alguses pidurid masinal ei tööta, tööle asuda ei tohi, kui vahetuse jooksul lähevad rikki, edasi töötada ei tohi. Tunnistaja kinnitas, et laua paigaldajat tööõnnetuse kohta ei õnnestunud välja selgitada. Masinat peab vahetuse alguses 10 kontrollima operaator, mitte mäemeister. Masinate töökorras oleku eest vastutavad mehaanikud. Töökohtade sisustamise skeemi pidi kinnitama peainsener. Kaebusi kiiruse ületamise osas garaažis ei olnud, samuti ei olnud kaebusi ega küsimusi laua ja riiuli asukoha osas. Kui tunnistaja jõudis õnnetuskohta, siis piiras mäemeister Oleg Nosikov juba lindiga selle koha ära. Tunnistaja V Š ütlustest maakohtu istungil nähtub, et tema töötas augustis 2014 Xxx kaevanduses töökeskkonnaspetsialistina. Ametikohast tulenevalt koostas tunnistaja sisedokumente ja teostas nende kontrolli. Samuti toimusid kaevanduses ohutusnädalad, ta võttis neist osa, külastas töötajaid töökohtadel, esitas küsimusi, vaatas tööohutust, ühel korral aastas osales ta komisjonis, mis vaatas üle kogu tehnika. Tunnistaja on alati kaasatud komisjoni tööõnnetuste toimumise korral. Augustis 2014 oli tunnistaja puhkusel, tööõnnetuse toimumise kohta helistati talle. Kui tunnistaja puhkuselt välja tuli, tegeles ta koos peainseneriga tööõnnetuse toimumise põhjuste väljaselgitamisega. Tööõnnetuse toimumise päeval ja järgmisel päeval tunnistaja kohapeal ei käinud. Enne tööõnnetuse toimumist käis tunnistaja selles kohas maikuus. Tööõnnetus osalenud kopplaadurit nägi tunnistaja parkimiskohal, sellele tehti ka tootjapoolne kontroll, selles tunnistaja ei osalenud. Peale tööpiduri on kopplaaduril veel ka seisupidur. Masina operaatoritel on kohustus enne tööle asumist teha masina kontroll – väline vaatlus, käivitamine, süsteemide töö, k.a. pidurite süsteem. Rikked peab operaator üles märkima pardapäevikusse. Kui on sellised rikked, millega töötada ei tohi, tuleb teatada ka mäemeistrile. Pardapäevikuid hoiti selles kohas, kus toimus tööõnnetus. Neid tuleb hoida kuivas ja ohutus kohas, neid täideti samuti seal, kus hoiti. Siseuurimise käigus ei õnnestunud leida inimest, kes otsustas pardapäevikuid hoida ja täita tööõnnetuse toimumise kohas. Korda, kus pardapäevikuid hoida ja täita, ei ole. Ohutusjuhendi nr.43 on koostanud tunnistaja, selles mainitud väljendid tähendavad järgmist: kaevanduse mäetööde piirkond - ala, kus tehakse kaevandustöid, 10 x 14 km; töötsoon – ala, kus töötab üks või teine masin; mäetööde sõiduala – ettenähtud sõitmiseks; ohutsoon – inimesed ei tohi tulla töötavale masinale lähemale kui 10 m igast masina punktist. Tankimise ajal masin seisab, kuid parkimise ajal peab kõrvaline inimene parkimiskoha lähedusest ära minema. Eraldi teed jalakäijatele ei ole märgistatud, inimesed võivad käia igal pool, aga ettevaatlikult. Masina sõidukiiruse valib operaator. Tunnistaja leidis, et riiulile, lauale ja pingile oli leitud ohutu koht, mööblit ei või paigutada sõiduteele, antud juhul ei olnud tegu sõiduteega. Maikuus asus see laud teises kohas, tunnistajale ei olnud teada, et laud oli paigutatud tööõnnetuse toimumise kohta ja seal täideti pardapäevikuid. Varasemalt olid pardapäevikud mäemeistri ruumi juures, kuid operaatorid ütlesid, et unustavad numbrid sinna minekuga ära. Tunnistaja kinnitas, et kui ta oleks mööbli paigutamisest tööõnnetuse kohta teadlik, oleks ta kindlasti võtnud ära pingi, et ei oleks võimalik istuda ja magama jääda. Riiul ja laud võisid jääda, neile oli seal ohutu niši koht. Kuna laua paigaldamiseks reeglit ei ole ja tegemist ei olnud sõiduteega, ei võtnud ka seda mööblit näinud komisjon midagi ette. Vahetuses tagas tööohutuse mäemeister, transpordi osas mehaanik. Tunnistajal puuduvad andmed selle kohta, et tööõnnetuse põhjustanud operaator ületas kopplaaduriga liikumisel kiirust. Peainseneri roll tööohutuse alal on see, et kui töö käigus tekivad ohtlikud faktorid, tuleb algatada uurimine ja uute juhendite tekitamine. Enne tööõnnetust juhtis operaator Igor Kulešov masinat Roof Master, mille rooli pööramisel paremale keeravad rattad vasakule, kopplaaduril TORO 400 pööravad rooli keeramisel paremale rattad samuti paremale. Tunnistajale teadaolevalt on Igor Kulešov rohkem töötanud masinal Roof Master. 11 Tunnistaja V Ei ütlustest maakohtu istungil nähtub, et tema töötas augustis 2014 Xxx kaevanduses lukksepana. Tunnistaja kinnitas, et Oleg Nosikoviga tal kokkupuuteid ei olnud. Lukksepad töötavad vaid I vahetuses ja öise vahetusega mingit otsest kokkupuudet ei ole. Augustis 2014 toimunud tööõnnetusest sai tunnistaja teada hommikul, kui tuli tööle, tööõnnetuses osales kopplaadur TORO 400, kuid tunnistaja ei mäleta, kas see kopplaadur oli enne tööõnnetust remondis. Kui mõni pidur on masinal rikkis, siis masinat kasutada ei tohi. Kui avariipiduri nupp oli katki või kadunud, siis avariipidurit kasutada ei saa. Masinate remont toimus garaažis, seal olid selleks spetsiaalsed kohad. Kui lukksepp sai remondiga valmis, teatas selles mehaanikule. Enne mehaaniku teavitamist ei võinud masinat remondialalt ära viia, peale teavitamist paigutas lukksepp masina parkimiskohta. Mehaanikut teavitas ta suuliselt. Tunnistaja kinnitas, et tema ei teostanud remonti pardapäevikute alusel, hommikul andis mehaanik kabinetis info, mida on vaja teha. Pardapäevikuid pidi täitma kopplaaduri operaator. Tunnistaja V Ki ütlustest maakohtu istungil nähtub, et tema töötas augustis 2014 Xxx kaevanduses mäetööde juhatajana. Tunnistaja kinnitas, et igas jaoskonnas vastutas tööohutuse eest jaoskonna juhataja, kuid kõik töötajad peavad igas vahetuses tagama tööohutuse. Kuu lõikes olid moodustatud komisjonid, kes kontrollisid muuhulgas ka tööohutust. Vahetuse alguses andis operaatorile tööülesanded mäemeister, kuidas see toimus, tunnistaja ei tea. Samuti ei tunnistaja, kes määras konkreetsele operaatorile masina. Masinate tehnilise seisukorra eest vastutab mehaaniku talitus, remondivad lukksepad ja enne tööd kontrollib operaator ise. Pärast vahetust täideti pardapäevik, kuhu pandi kirja rikked ja mehaanik sai sealt neist teada. Kui vahetuse alguses selgus, et masinal on tõsine rike, tuli võtta teine masin, kooskõlastama pidi mäemeistriga. Kui operaator oleks tööpäeva alguses avastanud, et kopplaaduril on pidurid korrast ära, siis ei oleks see kopplaadur suutnud oma vahetuses tööd ära teha. Pardapäevikuid hoiti garaažis, sinna märgiti mototunnid, kütuse hulk ja märkused rikete kohta. Kopplaadurid seisavad sirgelt tervikute vahel. Peale tööõnnetust käis tunnistaja kohapeal, tegemist oli garaažis asuva tankimiskohaga. Seal oli laud katki, kõrval seisis kopplaadur. Mööbli paigaldamise kohta reeglid puudusid. Tol ajal ei rikkunud laua asukoht mingeid reegleid, see oli paigaldatud mugavalt ja ei seganud kedagi. Tunnistaja arvates pidi operaator, kes istus laua taga, s.h. kõrvaklappidega, kuulma kopplaaduri lähenemist, sest kopplaaduri lähenemine on lärmakas. Kuigi tunnistaja oli iga kuu komisjoni liige, ei käinud ta vahel garaažides, kuna seal muutusi ei toimunud. Laua paiknemine tööõnnetuse kohas ei olnud tööohutusnõuete rikkumine, koht oli ohutu, laud ei asunud masinate sõiduteel, oli vabalt võimalik sõita. Tunnistaja I Ki ütlustest maakohtu istungil nähtub, et tema töötas augustis 2014 Xxx kaevanduses I jaoskonna juhataja asetäitjana. Tööõnnetuse toimumise ajal oli jaoskonna juhataja R Ä haiguslehel ja tema kohustusi täitis tunnistaja. Tehnika korrasoleku ja remondi eest vastutasid mehaanikud S C ja D G, tegemist on heade töötajatega, kellele tunnistajal tööalaseid pretensioone ei olnud. Masinate operaatorid täitsid pardapäevikuid ja panid rikked sinna kirja. See info edastati mäemeistrile, kes edastas selle mehaanikule. Info liikumisel mingeid segadusi ei tekkinud. Tööõnnetuses osales kopplaadur TORO 400, kui see liigub 5 km/h, peatub kiiresti. TORO 400 ja Roof Masteri vahe on selles, et kui keerata rooli, liiguvad erinevalt. Tööõnnetuse toimumise kohas on tunnistaja käinud, see on garaažis asuv tankimiskoht, mille juures oli laud ja kus hoiti pardapäevikuid. Varasemalt oli kaevanduses toimunud kopplaaduri tulekahju, mille tagajärjel põles ära ka masinas hoitud pardapäevik, peale 12 seda otsustati, et kõiki pardapäevikuid hoitakse ühes kohas. Selleks leiti garaažis tankimiskoha juures ohutu koht, kus oli riiul ja laud selle riiuli toestamiseks, riiul ei olnud kusagile kinnitatud. Kes otsustas mööbli sinna panna, tunnistaja ei mäleta, kuid selle asukohast teadsid kõik jaoskonna töötajad. Tegemist oli ohutu kohaga, see oli nišš, kuhu masinad ei sõitnud. Tunnistajale ei ole tulnud kaebusi selle kohta, et laud segab tankimist, parkimist või masinate liikumist. Otsustati paigutada riiul ja laud, tunnistaja ei mäleta otsust pingi kohta, samuti ei mäleta ta, et oleks pinki näinud. Tunnistaja seletas, et kui masinal ei tööta pidurid ja kiirus on 5 km/h, tuleb pidurdada vastupidise käiguga. Vahetuse alguses andis mäemeister operaatorile suuliselt korralduse ja operaator pidi masinat kontrollima. Masinad olid operaatoritele kinnitatud, suuliselt, neid muudeti töö käigus, see sõltus korrasolekust. Töökorras masinate kohta sai mäemeister info mehaanikult, öises vahetuses eelmise vahetuse mäemeistrilt. Masinat peab enne tööle asumist kontrollima operaator, mitte mäemeister. Kui masin polnud korras, pidi operaator ütlema mäemeistrile. Kui masin läheb katki vahetuse ajal, piiratakse koht, lülitatakse sisse gabariidituled ja teatatakse mäemeistrile. I vahetuse lõpus teatasid mehaanikud jaoskonna juhtkonnale, milline tehnika on töökorras ja milline mitte. Konkreetse vahetuse töökäsust nähtub, et operaatorite paaril V – Kulešov oli töömaht suurem kui tavaliselt, mis tähendab seda, et masinad olid töökorras. Töötava masina ohutsoon on 10 m, kui masin töötab töökohas mäetöödel. Garaažis ja tankimiskohas ei ole 10 m reeglit. Remondi jaoks oli garaažis eraldi tsoon, kui masin on remonditsoonis ja pardapäeviku kandeid ei ole, siis operaator ei tohi masinat sealt võtta. Kõikidele operaatoritele oli teada, kus on remonditsoon ja kus parkimistsoon, kuigi need tsoonid ei olnud kuidagi eraldatud, suuliselt oli teada. Töökäsu viimasest numbrist on näha, et number 6 tähendab number 106 ja number 9 tähendab number

1. Number 301 võib tähendada asjaolu, et süüdistatav püüdis esialgu seda masinat võtta. Tunnistaja G Mi ütlustest maakohtu istungil nähtub, et tema töötas augustis 2014 Xxx kaevanduses peamehaanikuna. Augustis 2014 toimunud tööõnnetust tunnistaja mäletab, kopplaadur sõitis töölisele parkimiskohal otsa, see toimus I jaoskonnas, mis ei allunud tunnistajale. Kõikide masinate eest vastutab see jaoskond, kus masinad asuvad, ekspluatatsiooni ajal vastutab masina eest operaator. Kopplaadurite TORO 400 hooldust tehti vastavalt tootja juhendile, see käis mototundide järgi. I jaoskonnas vastutasid masinate tehnilise korrasoleku eest jaoskonna juht ning mehaanikud D G ja S C, tunnistajal ei olnud pretensioone nende tööle. Tunnistaja seletas, et pardapäevikutesse märgiti avariiremondid, jooksvad remondid olid kirjas tahvlil või elektrooniliselt. Info liikumisega oli alati probleeme, see kas hilines või oli muudetud. Info edastati vahetuse üleandmisel. Mehaanik sai infot kopplaadurite remondi kohta telefoni teel mäemeistrilt. Kopplaadurite hooldusse ja remonti peainsener ei sekkunud. Kui kopplaaduril ei tööta tööpidur, ei tööta ka avariipidur, need on ühendatud; seisupidur töötab teisel põhimõttel. Mõlemad pidurid töötavad, kui töötab mootor ja üldiselt hüdraulika. Kui pidurid ei tööta, masinaga tööd teha ei tohi. Tunnistaja A Fi ütlustest maakohtu istungil nähtub, et tema töötas augustis 2014 Xxx kaevanduses peainseneri asetäitjana ja tema tööülesandeks oli tehnilise osakonna juhatamine, mäemassi laadimisega ta kokku ei puutunud. Tunnistaja ütluste kohaselt korraldas kõikides vahetustes töid ja vastutas tööohutuse eest mäemeister. Kõik rikked panid operaatorid kirja pardapäevikusse, riketest teatati ka jaoskonda. Järgmise vahetuse operaator kontrollis masinat. Rikete kõrvaldamisega ei tegelenud operaator, tema peab ainult neist teatama, rikked kõrvaldab mehaanik. Millist laadurit tööks 13 kasutada, otsustab see, kes annab välja töökäsu, operaatoril ei olnud lubatud tehniliselt mittekorras masinaga tööd alustada. Kui töö käigus ilmneb rike, peab operaator masina peatama ja mittekorras masinaga on töötamine keelatud. Pardapäevikuid hoiti masinatest eraldi, operaatorid täitsid neid vahetuse lõpus tankla juures. Iga jaoskond otsustas pardapäevikute hoidmise koha ise, samas kohas neid ka täideti. Need kohad ei olnud dokumentidega reguleeritud. Tunnistaja kinnitas, et oli antud tööõnnetuse uurimise komisjoni esimees, tema ülesanneteks olid dokumentide kogumine, nende läbivaatus ja komisjoni töö korraldus. Komisjon ei tuvastanud juhendites puudusi ja pidas I jaoskonna mööbli paigutamise kohta ohutuks. Peainsener ei vastutanud tehnika korrasoleku eest, pardapäevikute hoidmise kohad ja kopplaadurite parkimiskohad ei pidanud olema kooskõlastatud peainseneriga. Uurimise ajal ei tuvastatud kaebusi mööbli paigutamise osas ning komisjon ei leidnud puudusi peainseneri töös. Tunnistaja ei näinud, et keegi kaevandusest osales S ekspertiisi tegemisel. Tunnistaja A Si ütlustest maakohtu istungil nähtub, et augustis 2014 töötas ta Xxx kaevanduses vanemmehaanikuna ja tema tööülesandeks oli vastutus laadimistööde eest, samuti kureeris ta jaoskonna mehaanikute tööd, jälgis üldist masinate seisukorda, planeeris kapitaalremonte ja tellis varuosasid. Tunnistaja kinnitas, et vaatas masinad üle üks kord kvartalis, muidu vaatasid masinaid üle ja reageerisid kaebustele mehaanikud. Igal masinal oli oma pardapäevik, operaatori kohustuseks oli kõik rikked sisse kanda ning hoida isiklikult kontakti lukkseppade ja mehaanikutega. Kui masinal oli rike, siis tööle asuda ei tohtinud, enne pidi rikked kõrvaldama. Iga jaoskond hoidis masinate pardapäevikuid erinevas kohas, iga jaoskond valis selleks ise koha, tavaliselt oli selleks valgustatud koht, mida teadsid operaatorid, mehaanikud ja mäemeister. Rikke kohta pidi operaator teate kirjutama pardapäevikusse ning edastama info mehaanikutele või lukkseppadele. Praktikas tuli ette, et pardapäevikut ei täidetud seoses asjaoluga, et masin oli läbindamistöödel. Lubatud oli olukord, kus ühelt masinalt võeti mingeid konkreetseid osi ja paigaldati need teisele masinale. Seda tehti juhul, kui masin läks pikaajalisse remonti, siis temalt võidi võtta üks detail ja panna teisele masinale. Pärast siis see osa tagastati või siis pandi uus. Remondibrigaad ei pidanud pardapäevikut täitma, aga kui masin oli korras, siis mõnikord kirjutati, et masin on korras, et võib kasutada. Kui masin oli remondis, siis igasuguste plakatitega märgistati, et seda võtta ei tohi. Kui masinal ei ole plakatit, et ta oli rikkis, kuid on juba remonditud ja jäetud kanalile ja on jäetud info, et see on töökorras, siis on võetud. Masinal TORO 400 oli tehases paigaldatud seisupidur, tööpidur ja avariipidur, tööprotsessis kasutati tööpidurit, kõigil piduritel olid erinevad süsteemid. Tööõnnetuse toimumise ajal oli tunnistaja tööl ja sõitis peale tööõnnetust sündmuskohale. Riiul pardapäevikutega ja laud olid seal seisnud mitu kuud enne tööõnnetust, kaebusi nende paiknemise osas ei ole tunnistaja kuulnud. Mööbel paiknes nišis, sõiduteel ei olnud midagi. Kopplaaduri tööpidur on seotud akuga, avariipidur töötab korralikult ka juhul, kui tööpidur ei tööta. Kopplaaduri tehnilist seisukorda ei pea mäemeister kontrollima, ta vaatab vaid pardapäevikut või saab info operaatori sõnadest. Peale õnnetust kontrollisid nad tööõnnetuses osalenud kopplaaduri tööpidureid, need olid korras. Kui vajutada avariipidurile, lülituvad kohe välja kõik masina süsteemid. Tunnistaja ei mäleta, et mõlemad pidurid oleksid kontrolli momendil olnud rikkis. Enne tööle asumist peab operaator vajutama ka avariipiduri nuppu, et kontrollida selle töösolekut, masin peab peatuma. Tunnistaja kinnitas, et nägi, kui kopplaadur oli pärast piiritletud lindiga. 14 Tunnistaja A Mi ütlustest maakohtu istungil nähtub, et augustis 2014 töötas ta Xxx kaevanduses lukksepana, tema ülemuseks oli mehaanik, kes andis tööülesanded. Tunnistaja tegeles laadurmasinate remondiga. Väikseid rikkeid kõrvaldas ta parkimiskohtadel, suurte rikete puhul sõidutati masin remondipaika. Nii remondikohta kui pärast tagasi parkimiskohta sõidutasid laaduri lukksepad. Kui nad lõpetasid remondi ja masin oli töökorras, siis mehaanik kirjutas järgmise vahetuse ajaks töökäsu, et masin on korda tehtud. Tunnistaja kinnitas, et viibis tööõnnetuse kohal, tal paluti peale tööõnnetust panna masin kohale ja kontrollida pidureid. Tunnistaja pani masina tööle ja testis pidureid, sõites natuke edasi ja tagasi. Pidurid olid olemas, aga töötasid halvasti, kabiinis näitasid mõõturid, et pidurid on tööolekus. Seisupidurit tunnistaja ei kontrollinud. Antud juhul ei töötanud pidurid piisavalt, pidurdamine võttis aega ja masin kohe ei peatu. Neid pidureid kontrollis tunnistaja tööõnnetuse toimumise päeval, pidurid olid halvad. Konkreetset kopplaadurit käis vaatamas firma S, nad kontrollisid kaevanduse garaažis. Kaevanduse töötajatest keegi selles kontrollis ei osalenud. Kohtueelses menetluses kogutud tõenditest uuriti ja avaldati kohtulikus menetluses: - tööandja XXX AS Xxx kaevanduse 08.08.2014 teatis tööõnnetuse toimumisest, mille kohaselt toimus 08.08.2014 kell 06.55 tööõnnetus töötaja A Viga XXX AS Xxx kaevanduse tootmisjaoskonna nr.1 kambriplokis nr.
2. Teatise kohaselt istus A V kambriplokis nr.1403 diiselmasinate allmaa tankimiskoha juures laua taha, et täita pardapäevik kopplaaduri mototundide ja tehnilise seisukorra kohta. Samal ajal sõitis oma seisukohale garaažis kopplaaduriga TORO 400 (garaažinumber 106) allmaa koristuseetööline Igor Kulešov. Kopplaaduri raam kiilus pööratud asendis kinni, Igor Kulešov hakkas pidurdama, kuid ei suutnud vältida otsasõitu laua taga istuvale A Vile. Otsasõidu tulemusena sai A V surmavalt vigastada - Sündmuskoha 08.08.2014 vaatlusprotokoll koos skeemi ja fotodega, mille kohaselt oli vaadeldavaks sündmuskohaks Xxx kaevanduse kambriploki nr.1603 garaažina kasutatav osa, diiselmasinate tankimisala TORO 400/106 - süüdistatav Igor Kulešovi isikukaart nr.13067 Xxx kaevanduse töölepingu nr.2029 alusel, mille kohaselt töötas ta alates 01.01.06 tootmisjaoskonnas nr.1 allmaa koristuseetöölisena ning tema Töökaitsealase koolituse registreerimise kaart, mille kohaselt oli ta muuhulgas 2003 läbinud allmaa koristuseetöölise ja läbindaja kursused ning 2013 omandanud allmaa laadurveoki üle 3 t juhtimise õiguse - tabel Igor Kulešovi juhendamiste kohta perioodil 09.09.2013 – 09.04.2014 koos iseseisvale tööle lubamisega allmaa koristuseetöölisena alates 06.10.2003 ja allmaa laadurveoki üle 3 t juhtimise õigusega alates 21.01.2013 - XXX AS (Xxx kaevandus) ja Igor Kulešovi vahel 01.04.2013 sõlmitud töölepingu nr.2029 lisa, mille kohaselt muudeti 11.07.2003 sõlmitud töölepingut nr.2029 ja millest nähtub, et Igor Kulešov asus alates 11.07.2003 tööandja juures tööle koristuseetöölise ametikohal - kannatanu A Vi isikukaart nr.12283 Xxx kaevanduse töölepingu nr.180 alusel, mille kohaselt töötas ta alates 25.06.2014 1.jaoskonnas allmaa koristuseetöölisena ning tema Töökaitsealase koolituse registreerimise kaart, mille kohaselt oli ta muuhulgas läbinud allmaaseadme masinisti, allmaa koristuseetöölise, laadurveoki juhi, allmaa remonditöölise ja lõhkaja abi kursused ning omandanud soonimismasina juhtimise õiguse - tabel A Vi juhendamiste kohta 26.05.2014 koos iseseisva tööle lubamisega allmaa koristuseetöölisena alates 21.10.1992 15 - - - - XXX AS (Xxx kaevandus) ja A Vi vahel 01.04.2013 sõlmitud töölepingu nr.180 lisa, mille kohaselt muudeti 05.10.1999 sõlmitud töölepingut ja millest nähtub, et A V asus alates 05.10.1999 tööandja juures tööle koristuseetöölise ametikohal Surnu 27.10.2014 ekspertiisiakt nr.14E-IDS0028/219 koos fotode ja õiendiga ekspertiisi maksumuse kohta, mille kohaselt oli A Vi surma põhjuseks rindkere, kõhu ja vaagna tömp trauma roiete hulgimurdude, niudeluu murruga, suurrasviku ja soolekinnisti ning selles kulgevate veresoonte rebendiga, mille tüsistusena tekkis äge verekaotus sisemisest verejooksust. Kannatanu surm võis ekspertiisiakti kohaselt saabuda määruses näidatud ajal 08.08.2014 kella 06.55 paiku. Surnukeha välisvaatlusel ja siseuuringul sedastatud kehavigastused (parema roide III – IX roide murd rinnakelme vigastusega, vasaku IV – VI roide murd; parema kopsu alasagara pindmine vigastus, marrastused ja nahaalused verevalumid mõlemal pool keskkõhu piirkonnas koos nahaaluse rasvkoe ulatusliku lömastusega, suurrasviku ja soolekinnisti ning selles kulgevate veresoonte rebendiga; pindmine maksakapsli ja -koe rebend parema sagara piirkonnas, marrastused ja nahaalused verevalumid mõlemal pool alajäsemetel ja paremal pool niudeluutiiva piirkonnas, parema niudeluuristluuliiduse täielik rebend ja niudeluu murd) on tekitatud tömbi vägivalla toimel, võimalik, et löögist massiivse esemega kannatanu selja-alaselja piirkonda nii, et kannatanu keha jäi surutuna laadur-tõstuki osa (nt. masina kopa külgpinna) ja sündmuskohal asuva puidust lauaplaadi serva vahele löögi suunaga tagant veidi paremalt ette veidi vasakule, võimalik, et määruses ja täiendmaterjalides märgitud asjaoludel – löögist liikuva laadur-tõstuki väljaulatuvate osadega. Kannatanu keha võis ekspertiisiakti kohaselt talle vigastuste tekitamise ajal olla vertikaalses (istuvas, poolistuvas või seisvas) asendis. Toksikoloogiauuringul ekspertiisiakti kohaselt surnukeha verest ega uriinist etüülalkoholi ega narkootilisi aineid ei sedastatud Tööinspektsiooni 02.11.2014 tööõnnetuse uurimiskokkuvõte nr.3-6/8825-6, mille alajaotuse V kohaselt korraldati 02.09.2014 XXX AS poolt kopplaadurile TORO 400 garaažinumbriga 106 tehniline ekspertiis, mille juurdluse käigus tuvastatud puudused näitavad selgelt, et õnnetuse hetkel ei olnud masin töökorras; selle masina kasutamine oli ja on ohtlik, sest sõidupidurid ei ole piisavalt korras, avariipidurid ei tööta üldse, seisupidur puudub täielikult; rõhulüliti ei tööta; operaatori töökohas puuduvad visuaalsed hoiatussignaalid; ohutussildid on kulunud. Tuvastatud puudused näitavad, et masinat ei oldud kaua aega nõuetekohaselt hooldatud ja remonditud. Sama uurimiskokkuvõtte kohaselt on tööandja rikkunud: Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded (Vabariigi Valitsuse 11.01.2000 määrus nr.13) §1 lg.1, §3 lg.10, §8 lg.2, §9 lg.6 p.3, 4 XXX poolt koostatud Toro 400D (seerianumber XXX) juurdluse aruanne koos fototabelitega, mille kohaselt tuvastati järgmist: masinal T4400500 puudus seisupidur; seda ei oldud hooldatud, see oli lahti ühendatud või ära võetud, masina T4400500 parkimisel puudub seisupidur täielikult. Masina T4400500 käivitamisel peaksid kõik hoiatustuled korraks süttima, antud masinal puudusid hoiatustuled, mis näitavad, et seisupidur on rakendunud või sõidupiduris olev rõhk on madal ning avariipiduri rõhku näitav hoiatustuli. Jäi mulje, et kõik rõhulülitid olid lahti ühendatud või ei töötanud. Ohutussildid ei olnud loetavad, puudus nõue kontrollida pidureid enne igat vahetust. Juurdluse käigus tuvastatud puudused näitasid selgelt, et õnnetuse hetkel ei olnud masin T4400500 töökorras. Selle masina kasutamine oli ohtlik, sest sõidupidurid ei 16 - - - - olnud piisavalt korras, avariipidurid ei töötanud üldse, seisupidur puudus täielikult, rõhulüliti ei töötanud, operaatori töökohas puudusid visuaalsed hoiatussignaalid ja ohutussildid olid kulunud. Tuvastatud puudused näitasid, et masinat ei oldud kaua aega nõuetekohaselt hooldatud ja remonditud. TORO 400D, T4400500 kasutamine sellises seisukorras, nagu see oli juurdluse hetkel, on rangelt keelatud Tööinspektsiooni 08.08.2014 ettekirjutus Töö peatamine/töövahendi kasutamise keelustamine, mille kohaselt keelati Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (edaspidi tekstis TTOS) §25 lg.5 p.4 alusel alates 08.08.2014 kell 12.00 kasutada tööülesannete täitmisel kopplaadurit TORO 400 kohaliku registreerimisnumbriga
3. Kopplaadur kästi seisata ja välistada temaga igasuguste toimingute tegemine Tehnilise Järelevalveameti Ameti (edaspidi tekstis TJA) poolt 03.03.2015 saatekirjaga nr.14-2/14-1233-005 edastatud materjalid, sealhulgas järgmised: 1) TJA 19.11.2014 järelevalveakt nr.14-2/14/0219-044, mille kohaselt tuvastati järelevalve käigus, et tagurdamise ajal piiravad juhi vaatevälja kaks tulekustutit (vertikaalpaigutusega kabiini nurgas ja horisontaalpaigutusega masina peal); leiti ka leke mootori juures õlifiltri peal ja hüdrovoolikute alune plekk oli veidi märg; osad töötulede klaasid olid katki ja kabiini uks oli ülevalt kõver; hüdroaku survenäidik (tagumine) oli osaliselt vedelikku täis; juhtimispaneelilt kabiinis puudusid hädaseiskamisnupp ja eelsoojenduse indikaatori kate – seega masin ei olnud tehniliselt korras ja komplektne, 2) Riikliku järelevalve paikvaatluse protokoll koos fototabelitega, mille kohaselt teostati paikvaatlus 14.08.2014 eesmärgiga tuvastada kopplaaduri tehniline seisukord, komplektsus ja ohutus Liiklusekspertiisi (autotehniline) 16.06.2015 akt nr.15E-LA0006 koos õiendiga ekspertiisi maksumuse kohta, mille kohaselt masina TORO 400 (garaažinumbriga 106) pidurisüsteem ei olnud 08.08.2014 töökorras, millest masina operaator pidi olema teadlik XXX AS poolt 02.07.2015 saatekirjaga nr.EK-JUH-4/259 edastatud 08.08.2014 EEK AS Xxx kaevanduse tootmisjaoskonna nr.1 allmaa koristuseetöölise A Viga toimunud surmaga lõppenud tööõnnetuse erijuurdluse kokkuvõte, mille kohaselt 1) tuvastas komisjon, et Xxx kaevanduses puudus kontroll ja vastutus tootmises kasutatava tehnika üle; enne töövahetust ei määra keegi vastutavatest isikutest kirjalikus töökäsus, missugust tehnikat peaksid töötajad töövahetustes kasutama, seega peavad töötajad töövahetusse minnes ise leidma endale sobiva töövahendi; selline süsteemi puudumine tekitab olukorra, kus töötajad teevad tööd rikkis ja remonti vajavate masinate ning seadmetega, Xxx kaevanduses rikkus tootmisjuht S S sellega ametijuhendi p.5 ja allmaatöödejuhi 01.03.2013 käskkirja nr.EK-JUH.2-0038 p.6.2; 2) tootmisjaoskonna nr.1 mäemeister Oleg Nosikov asus täitma jaoskonna juhi abi poolt väljastatud töökäsku ja andis töövahetuses loa Igor Kulešovile võtta töömasinaks kopplaadur TORO 400 tehase numbriga T4400500, mis asus remondialas, ilma, et oleks välja selgitanud, mis põhjusel kopplaadur remondialasse on pargitud ja kas selle masinaga töötamine on töötaja jaoks ohutu, millega rikkus ametijuhendi põhikohustuste p.2 ja õiguste p.3 ning allmaatöödejuhi 01.03.2013 käskkirja nr.EK-JUH.2-0038 p.6.2; 3) Igor Kulešov oleks pidaud keelduma tööle asumisest remonti vajava kopplaaduriga, samuti ei pidanud ta oluliseks fakti, et kopplaaduril puudus seisupidur, millega rikkus allmaa laadurijuhi tööohutusjuhendi nr.145 p.1.15; 4) töölaua paigutus ei olnud piisavalt ohutu, 17 - - - - - millega seoses ei täitnud tootmisjaoskonna nr.1 juhataja R Ä oma ametijuhendit XXX AS (struktuuriüksus Xxx kaevandus) 08.08.2014 Tööõnnetuse uurimiskokkuvõte ettevõttes XXX AS allmaatööde juhataja 08.08.2014 käskkiri nr.EK-JUH-1/033 Komisjoni moodustamine õnnetusjuhtumi uurimiseks, mille kohaselt pidi komisjon seaduses ettenähtud tähtaegade jooksul läbi viima uurimise ja välja töötama abinõud selliste õnnetusjuhtumite vältimiseks XXX AS tootmisdirektori 03.10.2014 käskkiri nr.9 Täiendava komisjoni moodustamine, mille kohaselt tuli komisjonil vaadata üle allmaatööde juhi poolt määratud komisjoni uurimistulemused, vaadelda kogutud tõendeid kogumis ning esitada XXX AS juhtkonnale omapoolne uurimiskokkuvõte hiljemalt 10.10.2014 Tööõnnetuse 18.08.2014 raport, kus on märgitud tööandja andmed, töötaja andmed, tööõnnetuse andmed, tööõnnetuse asjaolude kirjeldus, põhjused, mis viisid tööõnnetuseni, andmed riskianalüüsi kohta ja samalaadse tööõnnetuse ärahoidmiseks rakendatavad abinõud ning mille kohaselt sõitis Igor Kulešov ümber tulp-terviku pöörates otsa laua taga istuvale A Vile. Tööõnnetuseni viivaks põhjuseks oli tööohutusnõuete rikkumine teise töötaja poolt Õnnetusjuhtumi toimumiskoha 08.08.2014 vaatlusprotokoll koos fototabelite ja skeemiga Igor Kulešovi, S.Š ja I Ki seletuskirjad Täiendavad küsimused ja vastused jaoskonna nr.1 mäemeister Oleg Nosikovile Oleg Nosikovi seletuskiri Täiendavad küsimused ja vastused Igor Kulešovile koos skeemiga Jaoskonna nr.1 koristusesi mäetöölise R.Š küsitlusprotokoll Jaoskonna nr.1 koristusesi mäetöölise Igor Kulešovi küsitlusprotokoll Jaoskonna nr.1 koristusesi mäetöölise A P küsitlusprotokoll Allmaa koristuseetöölise A Vi ametijuhend tootmisjaoskonnas nr.1 A Vi juhendamised 26.05.2014 Igor Kulešovi juhendamised perioodil 09.09.2013 – 09.04.2014 Igor Kulešovi ametijuhend Igor Kulešovi poolt 27.08.2012 antud allkiri, selle kohta, et ta on tutvunud passiga ja kohustub täitma selles toodud nõudeid Tööinspektsiooni 28.08.2014 luba nr.3-1/8827-2 tehnilise kontrolli koostamiseks kopplaadurile TORO 400 (registreerimisnumber 106) Allmaamäemeister Oleg Nosikovi ametijuhend väljavõte avarii likvideerimistööde 08.08.2014 päevikust, avarii koht: 16.paneel KB-1403 väljavõte diiselajamiga masinate korrasoleku kontrolli žurnaalist väljavõte tehnilise teenindamise žurnaalist väljavõte peamehhaaniku korralduste raamatust XXX AS Xxx kaevanduse peainsener I Ai 30.12.2013 akt nr.TÜ3 2013 Jaoskond nr.1, vahetus 08.08.2014 kell 00.00 – 08.00, töökäsk mäemeister Oleg Nosikovi töö tegemiseks XXX kaevanduse peainsener I Ai poolt 25.09.2012 kinnitatud Diiselmootoritega allmaa-autode ja -masinate liikumise kord XX kaevanduse mäetööde piirkonnas XXX AS Xxx kaevanduse peainsener I Ai poolt 19.11.2003 kinnitatud Juhend nr.145 Allmaa laadurijuhile koos skeemidega 18 - - - - - - - XXX AS ja Oleg Nosikovi poolt 01.04.2010 sõlmitud töölepingu nr.1488 lisa nr.11 ja nr.12 Allmaamäemeister Oleg Nosikovi ametijuhend XXX AS ja I Ai poolt 07.07.2009 sõlmitud tööleping nr.1669/776 Peainsener I Ai ametijuhend XXX AS allmaatööde juhi 07.03.2014 käskkiri nr.EK-Juh.1/18 Vastutavate spetsialistide määramine, mille kohaselt määrati kaevanduse Xxx vastutavaks spetsialistiks peainsener I A Xxx kaevanduse allmaatööde järelevalve eest vastutavate isikute nimekiri tõend Igor Kulešovi maksustatava tulu ning teatis tema keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta tõend Oleg Nosikovi maksustatava tulu ning teatis tema keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta tõend I Ai maksustatava tulu ning teatis tema keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta Karistusregistri väljavõte Igor Kulešovi kohta Karistusregistri väljavõte Oleg Nosikovi kohta Karistusregistri väljavõte I Ai kohta Äregistri andmete väljatrükk seisuga 13.12.2017 Riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise määrus, mille kohaselt on vandeadvokaadi abi Igor Belugin osutanud riigi õigusabi summas 60 € Igor Kulešovile Riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise määrus, mille kohaselt on vandeadvokaadi abi A Matvejev osutanud riigi õigusabi summas 90 € Oleg Nosikovile Xxx- ja XXX kaevanduste struktuur alates 01.07.2009 Xxx kaevanduse töötajate arv ja struktuur alates 01.06.2013 Xxx kaevanduse ja G Mi vahel 17.07.2009 sõlmitud tööleping nr.1287/799 Peamehaanik G Mi ametijuhend (Lisa 1 sõlmitud töölepingule) Xxx kaevanduse ja A Si vahel 01.07.2009 sõlmitud töölepingu nr.2382 muutmine Vanemmehaanik A Si ametijuhend Xxx kaevanduse ja D Gi vahel 13.10.2011 sõlmitud tööleping nr.26366 Allmaajaoskonna mehaanik D Gi ametijuhend Xxx kaevanduse ja S Ci vahel 27.06.2011 sõlmitud tööleping nr.25883 ning selle töölepingu 01.11.2011 sõlmitud Lisa nr.1 ja 01.12.2013 sõlmitud Lisa nr.3 Allmaajaoskonna mehaanik S Ci ametijuhend TORO 400 ja Roof Master 1.7 liikumisskeemid XXX AS-le 30.05.2012 välja antud (kehtivusega kuni 29.05.2015) Juhtimissüsteemi sertifikaat nr.TO-001/B, millega XXX tõendab, et eelnimetatud asutuse töötervishoiu ja tööohutuse juhtimissüsteem vastab standardi EVS 18001 : 2007 (OHSAS 18001) nõuetele põlevkivi kaevandamise ja raudteetranspordi tegevusvaldkondades; sertifitseeritud tegevuskohaks on nimetatud sertifikaadi kohaselt muuhulgas ka Xxx kaevandus Xxx kaevanduse kulud 2014 kopplaadurile TORO 400 inv. 218606 koos materjalide ja varuosade nimetuste ja hinnaga, kuludega hooldus- ja remonditöödele, kütusele ning tehnilistele uuringutele ja konsultatsioonidele Oleg Nosikovi tunnistajana ülekuulamise 08.08.2014 protokoll, millest nähtub, et Igor Kulešov võttis masina, mis seisis remonditsoonis, V-nimeline masinate 19 - - remondilukksepp teatas talle ja Igor Kulešovile, et antud masin on tööks valmis Oleg Nosikovi tunnistajana ülekuulamise 29.11.2014 protokoll, millest nähtub, et laadurveok TORO nr.6 asus enne vahetuse algust remonditsoonis, lukksepp V JEi käest sai ta teada, et laadurveok on töökorras. Igor Kulešov võttis selle laadurveoki vastu ja ta nägi, kuidas Igor Kulešov vaatas laadurveoki visuaalselt üle, käivitas ja kontrollis näidikute näite. Vastavalt ohutustehnikale ei olnud mäemeistril õigust laadurveoki kontrollimise ajal minna sellele lähemale kui 20 m, seetõttu ei oska ta midagi öelda laadurveoki näitude kohta Oleg Nosikovi kahtlustatavana ülekuulamise 20.12.2017 protokoll, mille kohaselt ta ei tunnistanud oma süüd selles, et ei korraldanud kopplaadurite garažeerimisplaani. See, et ta lubas Igor Kulešovil võtta kopplaaduri TORO 400 (garaažinumber 106) remondi alalt, siis keegi remonditöölistest lubas tal selle võtta, kes see oli, Oleg Nosikov ei mäletanud. Oleg Nosikov lubas Igor Kulešovil kontrollida selle kopplaaduri korrasolekut, ise ta seda ei teinud, kuna tal puudub selleks õigus. Oleg Nosikov nägi, kuidas Igor Kulešov kontrollis kopplaadurit ning peale seda sõitis tööle. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus, tutvunud käesoleva kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses kogutud ning kohtulikul uurimisel avaldatud tõendid kogumis kinnitavad alljärgnevat. Kohtukõnes leidis ringkonnaprokurör, et süüdistatav I A tuleb süüdistuses KarS §13 lg.

§197lg.2 järgi ja süüdistatav XXX AS süüdistuses Kar

S §13 lg.

§197lg.3 järgi õigeks mõista. Samuti ei toetanud ringkonnaprokurör Oleg Nosikovile Kar

S §13 lg.

§197lg.2 järgi esitatud süüdistust osas, mis puudutab etteheiteid tankimiskoha juurde paigutatud mööbliga. Vastavalt Kr

MS §301 kui prokurör kohtuvaidluses loobub süüdistusest, teeb kohus menetlust jätkamata õigeksmõistva otsuse. Eeltoodu alusel mõistab maakohus I Ai süüdistuses KarS 13 lg.

§197lg.2 järgi ja XXX AS süüdistuses Kar

S §13 lg.

§197lg.3 järgi õigeks.

Tulenevalt kohtupraktikast (vt. Tartu Ringkonnakohtu 28.10.2020 otsus kohtuasjas nr.1-19-7447) tuleb ka süüdistatav Oleg Nosikov mõista KarS §13 lg.

§197

lg.2 järgi süüdistuses seonduvalt tankimiskoha juurde paigutatud mööbliga õigeks. Seoses kahe süüdistatava täieliku ja ühe süüdistatava osalise õigeksmõistmisega ei pea maakohus vajalikuks ja põhjendatuks neid süüdistuste sisusid käesolevas kohtuotsuses eraldi käsitleda. Igor Kulešovile on esitatud süüdistus KarS §197 lg.2 järgi selles, et ta sõitis pärast vahetuses töö lõpetamist kopplaaduriga TORO 400 (garaažinumber 106) otsa teisele allmaatöölisele A Vile, kes selle otsasõidu tagajärjel suri saadud vigastustesse. Süüdistuse kohaselt jättis Igor Kulešov kopplaaduri enne töö alustamist nõuetekohaselt kontrollimata, mistõttu töötas hooldamata ja mittekorras kopplaaduriga, 20 samuti teostas ta tööohutusnõudeid. kopplaaduri parkimisel ohtliku manöövri ning eiras rida Seega on tegemist töötervishoiu- või tööohutusnõuete sellise rikkumisega, mille tagajärjel põhjustati inimese surm. Töötervishoiu- või tööohutusnõuete eiramine võib seisneda kehtestatud nõuete eiramises või nende mittetäpses täitmises. Järgnevalt annab maakohus ülevaate nende asjaolude kohta, mille osas käesolevas kriminaalasjas menetlusosaliste vahel vaidlus puudub. Käesolevas kriminaalasjas ei ole vaidlust selle üle, et 08.08.2014 toimus XXX AS Xxx kaevanduses õnnetusjuhtum, kus maa-aluses garaažis sõitis allmaa koristuseetööline Igor Kulešov pärast tööde lõppu kopplaaduriga TORO 400 (garaažinumber 106) otsa teisele samas vahetuses töötanud töölisele A Vile, kes otsasõidu tagajärjel suri saadud vigastustesse. Samuti ei ole keegi menetlusosalistest vaidlustanud asjaolu, et A V töötas Igor Kulešoviga samas vahetuses allmaa koristuseetöölise ametikohal (maakohtule esitatud 01.04.2013 sõlmitud töölepingu nr.180 Lisa nr.10). Lisaks eeltoodule ei ole käesolevas kriminaalasjas vaidlust selle üle, et 08.08.2014 kell 06.55 toimus XXX AS Xxx kaevanduses tööõnnetus, kus hukkus A V. Nimetatud asjaolu tõendab maakohtule esitatud Tööandja 08.08.2014 teatis tööõnnetuse toimumisest, mille kohaselt istus Xxx kaevanduse 1.jaoskonna allmaa koristuseetööline A V 08.08.2014 kell 06.55 peale tööde lõppu jaoskonna garaažis kambriplokis nr.1403 diiselmasinate allmaa tankimiskoha juures laua taga, et täita pardapäevik kopplaaduri mototundide ja tehnilise seisukorra kohta, samal ajal sõitis oma seisukohale garaažis kopplaaduriga TORO 400 (garaažinumber 106) allmaa koristuseetööline Igor Kulešov. Kopplaaduri raam kiilus pööratud asendis kinni, Igor Kulešov hakkas pidurdama, kuid ei suutnud vältida otsasõitu laua taga istuvale A Vile. Seda teatist toetab samuti maakohtule vaatlusprotokoll koos skeemi ja fototabelitega. esitatud Sündmuskoha 08.08.2014 Surnu 27.10.2014 ekspertiisiakti nr.14E-IDS0028/219 kohaselt oli A Vi surma põhjuseks rindkere, kõhu ja vaagna tömp trauma roiete hulgimurdude, niudeluu murruga, suurrasviku ja soolekinnisti ning selles kulgevate veresoonte rebendiga, mille tüsistusena tekkis äge verekaotus sisemisest verejooksust; kannatanu surm võis tekkida ekspertiisimääruses näidatud ajal 08.08.2014 kell 06.55; marrastus mõlemal pool keskkõhu piirkonnas võis tekkida keskkõhu piirkonna löögi ja surumise tagajärjel vastu puidust lauaplaadi serva; kannatanu keha talle nimetatud vigastuse tekitamise ajal võis olla vertikaalses (istuvas, poolistuvas või seisvas) asendis. Käesolevas kriminaalasjas ei ole vaidlust ka selle üle, et Igor Kulešov töötas 08.08.2014 XXX AS Xxx kaevanduses (töölepingu kohaselt tööandja) allmaa koristuseetöölisena. Maakohtule esitatud 01.04.2013 töölepingu nr.2029 Lisast nr.7 nähtub, et Igor Kulešov (töölepingu kohaselt töötaja) asus tööandja juures allmaa koristuseetöölise ametikohal tööle alates 07.10.2003 ning töötaja tööülesannete täpsem kirjeldus on toodud ametijuhendis, mis on töölepingu lahutamatu osa. Sama töölepingu p.2.2 kohaselt on töötaja ilma erikorralduseta kohustatud täitma kõiki ametiülesandeid, mis tulenevad töölepingust, ametijuhendist, töö iseloomust või töö 21 üldisest käigust, rakendades selleks kõiki tööks vajalikke oskusi, teadmisi ja kogemusi ning sama töölepingu p.2.3 kohaselt on töötaja oma tööülesannete täitmisel kohustatud lähtuma tööandja seaduslikest huvidest ning vältima kahju tekkimist tööandjale; samuti vastutab töötaja oma tööülesannete täitmise käigus vastu võetud otsuste ning nende tagajärgede eest. Allmaa koristuseetöölise Igor Kulešovi peamised tööülesanded, vastutus, õigused, nõuded ametikoha täitjale, töötaja vastavus ametikoha nõuetele ja muud tingimused on sätestatud Igor Kulešovi, tootmisjaoskonna juhataja ja tootmisjuhi poolt 02.01.2014 allkirjastatud XXX AS Xxx kaevanduse Ametijuhendis. Käesolevas kriminaalasjas ei ole vaidlust selle üle, et Igor Kulešov teadis oma ametiülesandeid, oli oma ametikohale vastav töötaja, läbinud töökaitsealased koolitused ning tutvunud töötajale ettenähtud juhendite ja õigusaktidega, mille kohta on materjalid maakohtule esitatud. Küll on aga ringkonnaprokuröri- ja kaitsjapoolsed seisukohad erinevad selles osas, miks tööõnnetus juhtus, samuti kas, kes ja kuidas oleks võinud selle tööõnnetuse ära hoida. Igor Kulešovile heidetakse süüdistuse kohaselt ette kahte tegevust. Neist esimene puudutab asjaolu, et tema poolt tööõnnetuse ajal kasutatud kopplaadur TORO 400 (garaažinumber 106) oli tehniliselt mittekorras, mistõttu selle kopplaaduri kasutamine töötamiseks oli keelatud. Igor Kulešov jättis kopplaaduri enne tööle asumist nõuetekohaselt kontrollimata, asus sellega ikkagi tööle ja rikkus sellega järgmisi TTOS sätteid: - §4 lg.4-1, mille kohaselt peavad töökoht ja töövahendid olema tehniliselt heas seisukorras ja korrapäraselt hooldatud - §5 lg.1, mille kohaselt on töövahend masin, seade, paigaldis, transpordivahend, tööriist või muu tööks kasutatav vahend ja selle töövahendi kasutamine (sellega töötamine, selle käivitamine, seiskamine, transport, teisaldamine, paigaldamine, parandamine, seadistamine, hooldus ja puhastamine) ei tohi ohustada töövahendi kasutaja ega teiste isikute tervist ning töö- ja elukeskkonda - §14 lg.1 p.1, mille kohaselt on töötaja kohustatud osalema ohutu töökeskkonna loomisel, järgides töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid - §14 lg.1 p.5, mille kohaselt on töötaja kohustatud tagama vastavalt väljaõppele ja tööandja antud juhistele, et tema töö ei ohustaks tema enda ega teiste elu ja tervist ega saastaks keskkonda. Kriminaalasja materjalidega on üheselt tuvastatud, et 08.08.2014 varahommikul lõppenud vahetuses töötas Igor Kulešov kopplaaduriga TORO 400 (garaažinumbriga 106). 08.08.2014 varahommikul lõppenud vahetuse alguses võttis Igor Kulešov eelnimetatud kopplaaduri kohast, mis ei olnud selle kopplaaduri tavaline parkimiskoht. Kopplaadur seisis garaažis remondialal. Nimetatud asjaolu on muuhulgas tuvastatud XXX AS (struktuuriüksus Xxx kaevandus) 08.08.2014 EEK AS Xxx kaevanduse tootmisjaoskonna nr.1 allmaa koristuseetöölise A Viga toimunud surmaga lõppenud tööõnnetuse erijuurdluse kokkuvõttest, kus mitmetes erinevates punktides (I Asjaolud, p.5.2, p.5.3) on kindlas kõneviisis märgitud, et kopplaadur TORO 400 garaažinumbriga 106 asus 08.08.2014 öövahetuse alguses kell 00.00 garaaži remondialal. 22 Samuti nähtub antud asjaolu eelnimetatud juurdluse kokkuvõttele lisatud Oleg Nosikovi seletuskirjast juhtunud tööõnnetuse kohta ja talle esitatud täiendavatele küsimustele vastamise dokumendist. Mõlemast dokumendist nähtub üheselt, et Oleg Nosikov mäemeistrina kinnitas, et Igor Kulešov võttis 08.08.2014 vahetuse alguses kopplaaduri TORO 400 garaažinumbriga 106 remonditsoonist. Ka süüdistatatav Igor Kulešov kinnitas maakohtu istungil, et võttis 08.08.2014 vahetuse alguses töötamiseks kopplaaduri TORO 400, mis ei seisnud sel hetkel oma õigel parkimiskohal. Vastavalt Xxx kaevanduses XXX AS Xxx Kaevandus peainsener I Ai poolt 19.11.2003 kinnitatud juhendi nr.145 Allmaa laadurijuhile p.1.13 peab laadurijuht laadurile tegema igapäevase tehnilise hoolduse ja ta kannab vastutust masina tehnilise seisukorra eest ning vastavalt sama juhendi p.1.15 peab laadurijuht enne laaduri väljasõitu kontrollima kummide seisukorda, rõhku nendes, velgede kinnitust ning liikumise, juhtimise ja pidurdussüsteemi mehhanismide korrasolekut. Asjaolu, et allmaa laadurijuht pidi kontrollima kopplaaduri pardapäevikut ja sinna sissekandeid tegema, on kinnitanud ka maakohtu istungil ülekuulatud tunnistajad. Nii nähtub tunnistaja R Ä ütlustest, et masinate kohta täideti pardapäevikuid, sinna pandi kirja mototunnid ja rikked. Need täideti koheselt, kui rike tekkis. Kui rikkeid ei olnud, pandi vahetuse lõpus kirja mototunnid. Tunnistaja I K ütlustest maakohtu istungil nähtub, et igale masinale oli ette nähtud pardapäevik, kuhu pandi kirja rikked ja hiljem ka see, et masin on korras. Pardapäevikut pidid lugema operaator ja mehaanik. Tunnistaja S Si ütlustest maakohtu istungil nähtub, et lukksepad peavad lugema masina pardapäevikuid, operaatoril on kohustus pardapäevikut täita. Tunnistaja V Ei ütlustest maakohtu istungil nähtub, et kui lukksepp sai remondiga valmis, teatas ta sellest mehhaanikule, enne sellist teavitamist ei võinud masinat remondialalt ära viia, masina paigutas parkimiskohale lukksepp. Pardapäevikut pidi täitma operaator. Maakohus nõustub ringkonnaprokuröriga selles osas, et käesoleva kriminaalasja materjalidele tuginedes on tuvastatud, et Igor Kulešov ei täitnud juhendi nr.145 nõudeid piisava põhjalikkusega. Nagu nähtub vahetuse ülema poolt mäemeister Oleg Nosikovile antud töökäsust, töötas Igor Kulešov 08.08.2014 vahetuses, mis algas kell 00.00 ja pidi lõppema kell 08.00. Sama töökäsu kohaselt oli tema kasutuses masin numbriga

§197

lg.2 järgi selles, et viimane jättis rea oma kohustusi täitmata, mis tõi lõppkokkuvõttes kaasa selle, et operaator Igor Kulešov asus mittekorras kopplaaduriga tööle ja hiljem sõitis sama kopplaaduriga otsa A Vile, põhjustades viimase surma. Süüdistuse kohaselt oleks Oleg Nosikov pidanud keelama Igor Kulešovil asuda tööle tehniliselt mittekorras kopplaaduriga TORO 400 (garaažinumber 106) ja kontrollima Igor Kulešovi poolt töökohustuste ja tööohutusnõuete täitmist. Süüdistusakti kohaselt rikkus Oleg Nosikov järgmisi TTOS nõudeid: - §4 lg.2, mille kohaselt kujundab ja sisustab tööandja töökoha nii, et on võimalik vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi ning säilitada tööandja töövõime ja heaolu - §4 lg.4-1, mille alusel peavad töökoht ja töövahendid olema tehniliselt heas seisukorras ja korrapäraselt hooldatud. Ohtude vältimiseks ettenähtud kaitsevahendid ja ohutusseadised peavad olema korrapäraselt hooldatud ja 32 - - kontrollitud. Kõik leitud puudused, mis võivad mõjutada töötajate ohutust ja tervist, tuleb kõrvaldada võimalikult kiiresti §5 lg.1, mille alusel on töövahend masin, seade, paigaldis, transpordivahend, tööriist või muu tööks kasutatav vahend. Töövahendi kasutamine (sellega töötamine, selle käivitamine, seiskamine, transport, teisaldamine, paigaldamine, parandamine, seadistamine, hooldus ja puhastamine) ei tohi ohustada töövahendi kasutaja ega teiste isikute tervist ning töö- ja elukeskkonda §12 lg.1, mille kohaselt tagab tööandja töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise igas tööga seotud olukorras §14 lg.1 p.1, mille kohaselt on töötaja kohustatud osalema ohutu töökeskkonna loomisel, järgides töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid §14 lg.1 p.5, mille kohaselt on töötaja kohustatud tagama vastavalt väljaõppele ja tööandja antud juhistele, et tema töö ei ohustaks tema enda ega teiste elu ja tervist ega saastaks keskkonda. Käesolevas kriminaalasjas puudub vaidlus selle üle, et Oleg Nosikov töötas XXX AS Xxx kaevanduses allmaa mäemeistri ametikohal. Nimetatu tuleneb maakohtule esitatud 01.04.2010 töölepingu nr.1488 Lisast nr.11, millega muudeti 18.05.2000 sõlmitud töölepingut nr.1488. Nimetatud töölepingu p.2.2 kohaselt on töötaja kohustatud ilma erikorralduseta täitma kõiki ametiülesandeid, mis tulenevad töölepingust ja ametijuhendist, töö iseloomust või töö üldisest käigust, rakendades selleks kõiki oma tööks vajalikke oskusi, teadmisi ja kogemusi. Oleg Nosikovi poolt 03.08.2005 allkirjastatud Ametijuhendi kohaselt oli tema üheks põhikohustuseks alluvate poolt vahetuses tööohutusjuhendite, seadmete ja masinate ekspluatatsioonijuhendite ning ametijuhendite nõudmiste täitmise tagamine ja kontroll ning tema õiguseks oli tööde keelamine ohutustehnika normide ja nõudmiste rikkumisel. Samuti puudub käesolevas kriminaalasjas vaidlus selle üle, et Oleg Nosikov töötas mäemeistrina tööõnnetuse toimumise ajal 08.08.2014 samas vahetuses koos Igor Kulešoviga. Tööõnnetuse toimumise aja, koha ja muude asjaolude osas, mille üle käesolevas kriminaalasjas puudub vaidlus, on maakohus andnud ülevaate antud kohtuotsuses eespool ja ei pea neid vajalikuks siinkohal korrata. Kokkuvõtlikult süüdistatakse Oleg Nosikovi selles, et ta ei kontrollinud 08.08.2014 vahetuse alguses, kas Igor Kulešov teostas kopplaadurile TORO 400 (garaažinumber 106) nõuetekohase ülevaatuse, s.t. täitis tööohutusalased nõuded. Nagu maakohus juba käesolevas kohtuotsuses eespool märkis, ei ole antud juhul vaidlust selle üle, et tööõnnetuses osalenud kopplaadur TORO 400 (garaažinumber 106) ei seisnud oma tavapärases parkimiskohas. Andes Igor Kulešovile loa võtta vahetuse ajaks enda kasutusse kopplaadur TORO 400 (garaažinumber 106), ei veendunud Oleg Nosikov selles, et mittetavapärasel parkimiskohal seisev kopplaadur on tehniliselt töökorras, s.t. ta ei tutvunud pardapäeviku andmetega kopplaaduri varasema kasutamise ja tehnilise korrasoleku kohta. Samuti ei veendunud Oleg Nosikov selles, et operaator Igor Kulešov teostas kopplaadurile enne töö alustamist nõuetekohase kontrolli. Siinkohal nõustub maakohus Oleg Nosikovi ja tema kaitsja vandeadvokaadi abi A Matvejevi seisukohaga, et Oleg Nosikov isiklikult ei pidanud sellist kontrolli kopplaadurile teostama, kuid märgib, et vastavalt eelpoolviidatud Ametijuhendile oli tema kohustuseks alluvate poolt nii tööohutusjuhendite kui ka masinate 33 ekspluatatsioonijuhendite täitmise tagamine ja nende kontroll ning vajadusel tööde keelamine. Oleg Nosikov ise on antud küsimuses andnud nii kohtueelses menetluses kui kohtumenetluses erinevaid ja vasturääkivaid ütlusi. Nii nähtub Oleg Nosikovi 08.08.2014 ülekuulamise protokollist, et (tsitaadi algus) Kulešov võttis masina PDM-301