← Eesti

2-19-16516/41

Obsah (7)§ 98§ 102§ 99§ 100§ 105§ 108§ 97

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtukoosseis Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavaks 19.10.2020 avaliku e-toimiku kaudu tegemise aeg ja koht Tsiviilasja numb

§ 98

lõikes 1 sätestatuga, mille kohaselt, kui ülalpidamist saama õigustatud isikuid on mitu ja ülalpidamiskohustuslane ei ole võimeline neile kõigile ülalpidamist andma, siis tuleks eelistada alaealist last teistele lastele. Kostja sõnul jääks tema alaealine laps (xxx aastane tütar A) vähem kindlustatuks kui täisealised hagejad kui hagejatele mõistetaks elatis välja nende poolt nõutavas suuruses. 13. Kostja väidetel tõendavad tema poolt esitatud tõendid, et varem maksis ta oma alaealisele lapsele elatist 260 – 300 eurot kuus ning tegi seda kuni 10.06.2020, mil see vähenes 150 eurole. Selline muutus oli tingitud kostja ootamatust töökaotusest ja sellest tulenevast raskest majanduslikust seisust. Kokkuleppel alaealise lapse emaga maksabki ta käesoleval ajal elatist 150 eurot kuus kuniks on leidunud omale igapäevase töö koos stabiilse sissetulekuga. Lisaks palub kostja elatise määramisel arvesse võtta, et

§ 102

lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamisest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Lk 4

(9)
  1. Kostja seisukoha kohaselt ei ole elatise hagi esitamine tema vastu ka õiguslikult põhjendatud, sest TsMS § 369 kohaselt võib tulevase nõude täitmise hagi esitada üksnes juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik hoidub kõrvale ja ei täida oma korduvaid kohustusi tulevikus õigel ajal. Alus selliseks eelduseks annaks esmajoones ülalpidamiskohustuse varasem rikkumine. Kostja tasus hagejatele elatist summas 300 eurot igakuiselt alates 01.10.2019 kuni 04.04.
  3. oktoobri ja novembri elatis maksti tagasiulatuvalt ning isegi pärast hagi esitamist jätkas kostja elatise maksmist iga kuu eest 300 eurot mõlemale hagejale kuni töökoha kaotuseni. Kostja katsed leppida hagejatega kokku tema edasised võimalused neile ülalpidamist anda luhtusid, sest hagejad keeldusid sellest.
  4. Arvestades asjaoluga, et kostja on kindla sissetulekuta ja ta peab üleval pidama ka oma alaealist last, palub kostja, juhul kui kohus peab põhjendatuks elatis hagejate kasuks välja mõista, seda teha mitte suuremas summas kui 150 eurot kuus nagu kostja on pakkunud ka kompromissina.
  5. Viimasena palub kostja jätta tähelepanuta hagejate väited nagu tõendaks nende poolt esitatud video päikesepaneeli kohta kostja majanduslikku seisundit käesoleval ajal, sest video on üles laetud 23.05.2019 ehk enne hagi esitamist. Pealegi tõendab see vaid seda, et see aitab kokku hoida igakuistelt kulutustelt elektrienergiale. Tähelepanuta tuleks jätta ka hagejate väited nagu teeks kostja koostööd xxx-ga, sest selle eest rahalist kompensatsiooni kostja ei saa. Samuti on alusetud hageja väited mille kohaselt osaleb kostja xxx suvekoolis ja peab külalislektorina loenguid xxx programmis ning osaleb xxx tegevuses, sest sissetulekuid pole kostja sealt saanud. Iglusauna soetas kostja
  6. aastal 5500 euro eest. Kostja rõhutab, et krediitkaardi olemasolu temal ja laenukohustused panga ees ei tõenda tema heal majanduslikul järjel olemist, nagu leiavad hagejad, vaid asjaolu, et tal on suured väljaminekud igas kuus. Ka ei ela ta üle oma võimete, nagu mainivad hagejad, vaid seda teevad kostja hinnangul hagejad ise.
  7. Oma vastuväidete tõendamiseks hagile esitas kostja oma elektroonilise kirjavahetuse hagejatega, Eesti Töötukassa otsuse kostjale töötutoetuste määramise kohta, oma arvelduskonto väljavõtte Swedbankist, kinnistusraamatu väljavõtte kostjale kuuluva kinnisasja kohta, kostja ja xxx vahel sõlmitud töölepingu koos selle erakorralise ülesütlemise avaldusega, väljatrüki portaalist eesti.ee kostja sugulussuhete kohta, xxx AS-i ja kostja vahel 25.08.2017 sõlmitud laenulepingu, Eesti Töötukassale saadetud tööotsimispäevikud, pangakonto väljavõtte xxx ülalpidamiseks tasutud summade kohta, xxx arve iglusauna eest tasumise kohta, Kohtu poolt kogutud tõendid.
  8. Kohus rahuldas 11.09.2020 hagejate taotluse tõendite kogumiseks ning tegi päringud kõigisse Eesti Vabariigis asuvatesse pankadesse, et kontrollida kostjal pangakontode olemasolu krediidiasutustes, kohustas pankasid esitama kohtule kostja pangakontode väljavõtted alates 01.07.2019 kuni tõendi esitamise ajani, samuti tegi kohus päringu Eesti Vabariigis peetavatesse vararegistritesse ning Maksu- ja Tolliametile, et kontrollida kas kostjal on vara, mis on kantud vararegistritesse ning kui palju on kostja oma tulu deklareerinud. Lk 5
(9)Kohtuotsuse põhjendused. 19. Materiaalõiguslikuks aluseks käesoleva vaidluse lahendamisel on perekonnaseaduse (edaspidi

) § 96 ja § 97 punkt 2, milliste kohaselt on vanem, kui esimese astme üleneja sugulane, kohustatud oma last ülal pidama ning ülalpidamist on õigustatud saama ka laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist (vt Riigikohtu 16. oktoobri 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-13 p 17, Riigikohtu 24. oktoobri 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 13 jt). Lapse ülalpidamise ulatust reguleerib

§ 99

, mille lõigete 1 ja 2 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku (sh täisealise lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi. Osundatud seadusesätete kohaselt tuleb esmalt kindlaks teha lapse esmavajadused ning seejärel otsustada, kas ja kuivõrd peab elatis olema lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem (vt Riigikohtu 24.oktoobri 2012 otsus tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 15 ja Riigikohtu otsus 8. jaanuari 2014 otsus tsiviilasjas 3-2-1-165-13 p 15).

§ 100

lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisena).

§ 105

lg 3 kohaselt täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena, kusjuures iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid.

§ 108

kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. 20. Osundatud seadusesätetest tulenevalt leiab kohus, et hagejatel tekkis õigus saada oma vanematelt ülalpidamist

§ 97

p 2 alusel alates ajast mil nad asusid ülikooli õppima ehk alates 15.08.2019, mil nad asusid omandama kõrgharidust xxx (t/l 7 ja 8).

  1. Järgmisena võtab kohus seisukoha selles kas elatise hagi esitamine kostja vastu on õiguslikult põhjendatud või mitte, sest vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 369 sätestatule võib tulevase nõude täitmise hagi esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik ei täida oma korduvaid kohustusi tulevikus õigel ajal. Aluse selliseks eelduseks annab esmajoones ülalpidamiskohustuse varasem rikkumine. Sellisele seisukohale on asunud oma lahendis 3-2-1-33-11 p 18 Riigikohus. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd kostja ei andnud ülalpidamist hagejatele enne hagi esitamist ei augustis, septembris ega novembris 2019, vaid tegi seda esmakordselt 07.12.2019 kui kandis mõlemale hagejale üle oktoobri ja novembri kuu eest kokku 600 eurot (tõendab kostja panagakonto väljavõte t/l 118 pöördel ja 119), oli hagejate poolt hagi esitamine 24.10.2019 kostja vastu õiguslikult põhjendatud, sest kostja oli jätnud oma ülalpidamiskohustuse hagejate eest täitmata perioodil 15.08.2019 – 07.12.
  3. Edasi kontrollib kohus kas hagejate poolt nõutav elatise suurus on põhjendatud arvestades nende poolt tõendatud ülalpidamiskulusid. Kõigepealt peab kohus põhjendatuks arvestada kummagi hageja toidurahaks kuus 200 eurot arvestades sellega, et hagejad elavad ühises peres koos emaga, söövad ilmselt ühes leibkonnas, kuid ilmselgelt on põhjendatud ka see, et pikkadel päevadel koolis söövad Lk 6

(9)hagejad ilmselt ka kodust väljas. Kohtu hinnangul on asjaolu, et inimene vajab toitu ja toidu ostmiseks raha, üldtuntud asjaolu, mida TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja; Põhjendatud hagejate eluasemekuluks kuus on kohtu hinnangul 62 eurot arvestades hagejate ema pangakonto väljavõtteid, mis tõendavad kantud kulude suurust ning asjaolu, et kulud tuleb jagada kolmega (t/l 16-21); Kulutusteks majapidamistarvetele ja hügieenitarvetele peab kohus põhjendatuks arvestada kokku 40 eurot, sest üldteadaolevalt inimesed pesevad ennast, käivad juuksuris, vajavad aegajalt ka kosmeetikatooteid, kuid peres pestakse reeglina pesu koos, samuti on pesemisvahendid ja šampoonid tavaliselt peres ühises kasutuses, millest tulenevalt iga pereliige neid igas kuus ostma ei pea; Kulutused riiete ja jalanõude ostmiseks on kohtu hinnangul põhjendatud 60 euro ulatuses kuus. Kohus on seisukohal, et kuigi hagejatel ei ole vaja osta endale igakuiselt uusi riideid ja jalanõusid ja neid saab kanda ka tavaliselt paar hooaega järjest, on aegajalt vaja oma garderoobi siiski uuendada, eriti kui arvestada, et tegemist on noorte inimestega; Sidekuluks peab kohus mõistlikuks 12 eurot (vaidlus puudub); Kulutused seoses tervishoiuga on põhjendatud 26 euro ulatuses kuus (vaidlus puudub); Koolikohustuse täitmisega seotud kulud on põhjendatud summas 20 eurot. Kohus on seisukohal, et üldteadaolevalt kaasnevad ka ülikoolis õppimisega kulud koolikohustuse täitmisele, sest aegajalt on kindlasti vaja osta raamatuid, kaustikuid vm kantseleitarbeid; Kulutused vabale ajale on mõistlikud 25 euro ulatuses kuus. Kohtu hinnangul on üldtuntud asjaolu, et noored ülikoolis õppivad inimesed käivad aegajalt kinos, teatris, kontserdil või külastavad muid kultuuriüritusi, millega kaasnevad ka kulud, mille suuruseks on põhjendatud arvestada eelpoolnimetatud summa. Kohus nõustub kostjaga, et hagejate transpordikulusid suuremas summas kui 25 eurot kuus ei saa elatise suuruse kindlaksmääramisel hagejate kuludeks arvestada, sest hagejate ema sõidukiga seotud kulusid ei pea kostja hagejatele makstava elatise kaudu kinni maksma, küll aga on hagejatel vaja tasuda Tallinna linnas ühistranspordi eest, sest nad elavad Tallinnast väljas Harku vallas. Samuti ei pea kostja elatisena hüvitama hagejatele nende taksoga sõitmise kulusid, sest need ei ole hagejate hädavajalikud kulud. Samuti leiab kohus, et kostja ei pea elatise kaudu kinni maksma ka hageja sõiduõpet xxx-s, sest ka see ei ole hageja hädavajalik ülalpidamiskulu, vaid L K-Ai soov sõidukijuhtimist õppida. Küll aga on põhjendatud arvestada L K-Ai kulude hulka tema sõudetreeningutel osalemise kulu, mis esitatud tõendi kohaselt on 27 eurot kuus (t/l 143). Kõige eeltoodu alusel on M K-Ai põhjendatud ülalpidamiskulu kuus 458 eurot ja L K-Ai kulu 485 eurot kuus. 23. Kohus asub seisukohale, et sõltumata sellest, et H A-Kul on lisaks hagejatele ka alaealine tütar A S, sündinud xxx (tõendab väljavõte rahvastikuregistrist t/l 177), kelle ülalpidamise kohustus kostjal samuti on, on kostja varaline olukord sedavõrd hea, et ta suudab ka oma täisealistele tütardele anda ülalpidamist kuni nende 21-aastaseks saamiseni. Kostja pangakonto väljavõtted (t/l 163 - 172 ja 190 - 200) ning Maksu- ja Tolliameti teatis kostja sissetulekute kohta (t/l 188) tõendavad, et kostja sissetulek on olnud vaidlusalusel perioodil keskmiselt 1630,96 eurot kuus, sest kostja töötas 2019 oktoobrist kuni 2020 märtsini xxx-s, kus tema netopalk oli 3084,80 eurot kuus, lisaks sellele on kostjal regulaarsed sissetulekud xxx xxx-lt u 1000 eurot kuus, xxx-lt u 50 eurot kuus ning xxx kannab igakuiselt kostja arvele 300 eurot kuus. Kuigi kostja on käesoleval ajal töötu ja saab töötutoetust, on kostja suuteline kohtu hinnangul kandma poole oma täisealiste tütarde põhjendatud ülalpidamiskuludest, Lk 7
(9)milleks on M K-Ail 229 eurot kuus ja L K Ail 242,50 eurot kuus. Hagejad ei ole palunud kõrvale kalduda vanemate võrdsuse proportsioonist nende ülalpidamiskulude kandmisel.
  1. Kuna hagejad on esitanud kostja vastu ka tagasiulatuva elatise nõude ja kohus asus kohtuotsuse p-s 20 seisukohale, et elatis on põhjendatud kostjalt välja mõista alates 15.08.2018 ja kostja on maksnud elatist kummagi hageja ülalpidamiseks 1800 eurot (tõendab kostja pangakonto väljavõte t/l 118 pöördel ja 119), on kostja elatise võlg M K-Ai ees kohtuotsuse tegemise aja seisuga perioodi 15.08.2019-19.10.2020 eest kokku 1442,93 eurot {125,58 (2019 augusti 17 päeva elatis) + 2977 (2019 septembri - 2020 septembri elatis) + 140,35 (2020 oktoobri 19 päeva elatis) – 1800 (makstud elatis). L K Aile on kostja elatise võlg sama perioodi eest kokku 1634,10 eurot {132,98 (2019 augusti 17 päeva elatis) + 3152,50 (2019 septembri - 2020 septembri elatis) + 148,62 (2020 oktoobri 19 päeva elatis) – 1800 (makstud elatis). Tulenevalt hagejate poolt taotletust, tuleb kindlaks määrata kohtuotsusega ka kohtuotsuse täitmise viis ja kord. M K-Ai ülalpidamiseks väljamõistetav elatis tuleb kostjal üle kanda hageja kontole xxx ja L K-Ai ülalpidamiseks väljamõistetav elatis tuleb kostjal üle kanda hageja kontole xxx. Elatis tuleb üle kanda iga jooksva kuu
  2. kuupäevaks, sest elatist makstakse

§ 100lg 4 kohaselt iga kalendrikuu eest ette.

Tõendid, mida kohus kohtuotsuse tegemisel ei arvesta.

  1. Kohus jätab juhindudes TsMS § 238 lg 5 sätestatust kohtuotsuse tegemisel tõendina arvestamata pooltevahelised e-kirjad, sest need ei oma asja lahendamisel tähtsust. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine.
  2. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1 sätestatule kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulusid võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab käesoleval juhul hagejate nõuded kostja vastu keskmiselt 83 % ulatuses, jätab kohus hagejate menetluskuludest 83 % ulatuses kostja kanda ja 17 % ulatuses hagejate endi kanda.
  3. Juhindudes TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista menetluskuluna kulu õigusabiteenuse osutamise eest summas 418 eurot, mis on tasu 13 tunni ja 15 minuti ulatuses hagejate esindamise eest nii kirjalikus menetluses, kui ka kohtuistungitel. Hagejad paluvad menetluskulude kandmisega viivitamisel välja mõista kostjalt ka seadusjärgse viivise. Kostja hagejate menetluskuludele vastuväiteid ei esitanud. Kostja ei esitanud ka omapoolset menetluskulude nimekirja ning menetluskulude kandmist kostja poolt ei nähtu ka kohtutoimikust.
  4. Tulenevalt asjaolust, et menetlusosalise menetluskuludeks on TsMS § 138 kohaselt nii kohtukulud kui ka kohtuvälised kulud ehk TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate kulud, peab kohus põhjendatuks välja mõista kostjalt hagejate kasuks menetluskulud, mis on nende esindaja poolt õigusabi osutamise kulu hagejatele. Kohus leiab, et hagejate lepinguliste esindajate tunnitasu määr (20-40 eurot tunnis koos käibemaksuga) ja hagejate esindamiseks kulunud aeg on kooskõlas käesoleva kohtuvaidluse Lk 8

(9)keerukuse, kohtule esitatud menetlusdokumentide mahu ja kohtuistungil asja arutamiseks kulunud ajaga. Tulenevalt eeltoodust ning sellest, et kohus mõistab kostjalt hagejate kasuks välja 83 % hagejate menetluskuludest, tuleb H A-Kult välja mõista hagejate kasuks nende poolt kantud menetluskulude katteks 346,94 eurot (418 x 83% : 100).
  1. Tulenevalt TsMS § 177 lg 4 sätestatust tuleb kostjalt välja mõista kohtuotsusega hagejate kasuks ka viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, sest hagejad on seda taotlenud. Tsiviilasja hinna määramine.
  2. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Tulenevalt eeltoodust ning sellest, et M K-A palus kostjalt välja mõista elatise 267 eurot kuus on tema hagi hind 2403 eurot (9 x 267) ja L K-A palus elatise välja mõista 300 eurot kuus, on tema hagi hind 2700 eurot (9 x 300). (digitaalselt allkirjastatud) Piret Randmaa kohtunik Lk 9
(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.