Obsah (10)

§ 110§ 111§ 112§ 68§ 249§ 250§ 175§ 109§ 108§ 118

3-21-1020 TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-21-1020 Määruse kuupäev 24. mai 2021 Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi A esialgse õiguskaitse taotlus Resolutsioon 1. Rahuldada

) § 104 lg 1 sätestab, et halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutakse vastavalt seadusele riigilõiv. Riigilõivu seaduse (RLS) § 60 lg 6 kohaselt tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 15 eurot. 7.1.

§ 110

lg 1 p 1 kohaselt võib kohus menetlusabina isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu kautsjoni tasumisest või muude kohtukulude või menetlusdokumentide tõlkekulude kandmisest. Vastavalt

§ 111

lg-le 1 antakse menetlusabi, kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Tulenevalt

§ 112

lg 1 pst 1, füüsilisele isikule ei anta menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile. Kinnipeetava isiku puhul tema 2 3-21-1020 sissetulekust maha arvamisele kuuluvad rahaliste nõuete täitmiseks minevad ja vabanemis- ja nõuetefondi kinni peetud summad ning elektriseadmete kasutamise kulud. Kinnipeetava isiku puhul eeldatakse, et lisaks seni tunnustatud mahaarvamistele on igakuised kulutused (hügieenitarbed ja muud erakorralised kulutused) ca 5% ulatuses töötasu alammäärast vältimatud ning neid ei tule menetlusabi andmisel täpsemalt hinnata. Kohus selgitab, et 2021. aasta alguses ja käesoleval hetkel on kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 584 eurot. Seega kuuluvad kinnipeetava puhul 2021. a lisaks vabanemis- ja nõuetefondi kinni peetud summadele ning elektriseadme kasutamise kulude kuusissetulekust mahaarvamisele vältimatud kulutused summas 29,2 eurot (s.o 5% 584 eurost), kokku 116,8 eurot (s.o 29,2x4). 7.2. Kontrollides taotleja majanduslikku seisundit tegi kohus kindlaks, et tal on Viru Vanglas vanglasisene arve ning on igakuised laekumised. Taotleja edastas kohtule menetlusabi taotluse 9.05.2021 (

§ 68lg 4).

Seega, arvestades

§ 112

lg 1 p-s 1 sätestatut, on taotleja majanduslikku seisundit kontrollitav periood 9.01.2021-8.05.

1. Sellel perioodil oli taotleja sissetulek kokku 225 eurot. Taotlejal olid tehtud väljamaksed kinnipidamisja vabanemisfondidesse ning tasud elektriseadmete kasutamise eest summas 118,71 eurot. Sellest tulenevalt ei ole kaebaja maksevõimeline, kuna valemi järgi on tema kahekuine sissetulek perioodil 9.01.2021-8.05.2021 negatiivne (s.o 225-118,71-116,8)/4x
2. 7.
3. Kohtupraktika kohaselt ei hinda kohtud menetlusabi taotluse läbivaatamisel esialgse õiguskaitse taotluse esitamise eest riigilõivu tasumise kohustusest vabastamisel taotluse edukust (

§ 111lg 1).

7.

1. Lähtudes eeltoodust, rahuldab kohus taotleja menetlusabi taotluse ja vabastab ta esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest. II
2. Järgmisena hindab kohus esialgse õiguskaitse lubatavust. Kohus tutvus haldusasja materjalidega ja peab esialgse õiguskaitse taotlust lubatavaks. Taotlus on esitatud kohtule esmakordselt ja vaidemenetluse ajal (

§ 249lg 2).

Kohus tegi kindlaks, et taotluses esitatud nõuded lähtuvad taotleja poolt Justiitsministeeriumile esitatud vaide esemest. Kuigi taotleja taotles 4.05.2021 Justiitsministeeriumile esitatud vaides Viru Vangla direktori 3.05.2021 käskkirja nr 1-1/54 kehtetuks tunnistamist ning ei ole esitanud kohustamisvaiet, on siiski kohustamisnõude esitamine kooskõlas vaide eesmärgiga saada enne liikumispiirangute kehtestamist olnud vanglasisest liikumisvabadust. Riigikohus on ka öelnud kehtestatud suitsetamise piirangute vaidlustamise kohta, et kinnipeetav ei pea suitsetamispiirangute vaidlustamiseks vaidemenetluses ilmtingimata esitama vaides kohustamisnõuet.1 Sellest tulenevalt leiab kohus, et kõikide nõuete osas (sh kohustamisnõude osas) on esialgse õiguskaitse taotlus lubatud. Taotlus on piisavalt põhistatud (

§ 250lg 2).

Kohus vabastas taotlejat riigilõivu tasumise kohustusest seoses maksejõuetusega. Sellest tulenevalt peab kohus esialgse õiguskaitse taotlust lubatavaks tervikuna. III 9. Selles etapis vaatab kohus taotluse sisuliselt läbi. 1 RKHKm 3-18-253, p-d 16-17. 3 3-21-1020 9.1.

§ 249

lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste kaitsmiseks, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

§ 249

lg 3 esimene lause sätestab, et kohus arvestab esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Kohus selgitab, et eelnevalt nimetatud normide koosmõjust tulenevad tingimused on vajalikud esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Kõigepealt peab esialgse õiguskaitse taotlejal olema esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadus. Vajaduse olemasolu korral hindab kohus kaebuse eduväljavaateid ning lõpuks kaalub vastanduvaid huvisid. Juhul, kui üks eelpoolnimetatud esialgse õiguskaitse rahuldamise eeldusest on täitmata, jääb taotlus rahuldamata. 9.

1. Esialgse õiguskaitse vajadus 9.2.
2. Kohus on seisukohal, et taotlejal ei esine õiguskaitse kohaldamise vajadust. Vaidlusaluse käskkirjaga piiratakse osaliselt taotleja vangla sisekorraeeskirja (VSKE) § 8 lg-s 1 kindlaksmääratud liikumisvabadust. VSKE § 8 lg 1 teise lause kohaselt võib väljaspool kambrit oma osakonna piires kinnipeetav liikuda kodukorras selleks sätestatud vabal ajal. Oma osakonnas liikumiseks ettenähtud vaba aega peab olema vähemalt neli tundi. Viru Vangla direktori 3.05.2021 käskkirja nr 1-1/54 punktid näevad ette järgmist: 1) punkt 1.1 Viru Vangla kinnise eluosakondade (v. a III üksuse eluosakond) lukustamine; 2) punkt 1.1.
3. kehakultuuriga tegelemise keelamine spordisaalis ja spordiväljakul (sh osakondades paiknevate trenažööri kasutamise osas); 3) punkt 1.
4. keelab osakondades paiknevate külmkappide kasutamise võimaluse; 4) punkt 2 lubab pikaajalisi kokkusaamisi; 5) punkt 3 lubab teatud eranditega igapäevaseid jalutuskäike värskes õhus. 9.2.
5. Eelnevast nähtub, et taotlejat puudutavad piirangud väljenduvad eelkõige selles, et tal puudub võimalus liikuda vähemalt 4 tundi osakonna piirides ja tegeleda kehakultuuriga spordisaalis ja spordiväljakul ning kasutada osakonnas asuvaid trenažööre, aga samuti kasutada külmkappi. Taotlejal on üldjuhul võimalus käia üks kord päevas jalutuskäigul ja tegeleda kehakultuuriga kambris ja jalutusboksis. 9.2.
6. Kohus leiab, et antud juhul taotleja õigustesse sekkumine on keskmise intensiivsusega. Kohtu arvates ainult vaidemenetluse ajaks taotleja liikumisvabaduse piiramisest temale põhjustatud ebamugavused ei anna alust esialgse õiguskaitse kohaldamise vajaduse jaatamiseks. Kohtupraktikas on korduvalt rõhutatud, et esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadus esineb juhul, kui taotlejale saabub või võib saabuda negatiivne tagajärg ja selle heastamine ei ole hiljem võimalik või negatiivse tagajärje saabumise oht on vähemalt tõenäoline. Iga õiguse riive (sh ka põhiõiguse riive) ei tähenda automaatselt, et isikul esineb esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadus. 9.2.
7. Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul taotlejal pöördumatult negatiivse tagajärje saabumise ohtu. Taotleja on selgitanud, et piirangud, mis kehtestati Viru Vanglas COVID-19 viiruse leviku tõkestamiseks, hakkasid avaldama mõju tema õigustele alates 20.04.2021 ehk peale täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise lõpetamist. Kohus märgib, et taotleja soovib esialgse õiguskaitse kohaldamise raames liikumispiirangute maha võtmist vaidemenetluse ajaks, mis üldjuhul võib kesta alates vaide esitamise kuupäevast 30 päeva ehk taotleja osas orienteeruvalt kuni 3.06.
8. Kohus leiab, et selle aja jooksul pelgalt liikumisvabaduse piiramine osakonna piirides (v.a igapäevased jalutuskäigud), ei saa tekitada taotleja vaimsele ja füüsilisele tervisele sellist kahjulikku tagajärge, mille heastamine osutuks hiljem võimatuks. 4 3-21-1020 Kohus nõustub vanglaga selles, et vaidlusaluse käskkirja kehtivuse peatamine oleks rakendatav vaid taotleja suhtes, mistõttu esialgse õiguskaitse kohaldamisel oleks ta saanud küll liikuda osakonnas õigusaktides ettenähtud ajal, kuid endiselt üksi, kuna kehtestatud piirangute kehtivuse peatamine kohtumäärusega ei puudutaks teisi kinnipeetavaid. Seega, sisuliselt ei aitaks taotlejal personaalne piirangute leevendamine sotsiaalsete sidemete taastumist, kuna ta hakkaks liikuma osakonna piirides niikuinii üksi. Kohus nõustub ka vanglaga selles, et esialgse õiguskaitse taotluses jättis taotleja põhjendamata, kuidas antud juhul esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine võib olla talle pöördumatult kahjulik, mis viitab pigem sellele, et liikumispiirangute jätkamise näol on tegemist küll taotleja õiguste riivega, kui olukord ei vaja kiiret reageerimist ja taotleja saab tõhusalt enda õiguste eest seista vaidemenetluse käigus ilma kohtupoolse sekkumiseta. Kohus arvestab ka sellega, et taotleja ei ole esitatud kohtule tõendeid ega usutavalt väitnud, et ta peab arsti ettekirjutusel või soovitusel ilmtingimata kasutama külmkappi, tegelema kehakultuuriga spordisaalis või spordiväljakul või kasutama osakonnas asuvaid trenažööre või suhtlema suurema arvu kinnipeetavatega. Lisaks väärib kohtu hinnangul tähelepanu ka see asjaolu, et taotlejal on endiselt võimalik kasutada kõiki vangistusseaduses sätestatud võimalusi väljaspool vanglat viibivate isikutega suhtlemiseks, aga samuti suhelda kaaskinnipeetavaga kambris ja kinnipeetavatega jalutuskäigu ajal. 9.2.
9. Kohus rõhutab, et antud juhul esialgse õiguskaitse vajaduse hindamisel on kohus piiratud vaidemenetluse läbiviimiseks ettenähtud tähtajaga. Kohtul puudub veendumus, et taotleja vaie jääb Justiitsministeeriumi poolt ilmtingimata rahuldamata. Arvestades eelpoolnimetatuga, ei pea kohus tõenäoliseks, et selleks ajaks saabuks taotlejale pöördumatult negatiivne tagajärg või selle saabumise tõenäosus oleks suur. Negatiivse vaideotsuse korral on taotlejal õigus uuesti pöörduda halduskohtusse esialgse õiguskaitse taotlusega ja kaebusega ning taotleda jätkuvate liikumispiirangute kehtivuse peatamist halduskohtumenetluse ajaks. Sellisel juhul lähtuks kohus teistest esialgse õiguskaitse kohaldamise vajaduse kriteeriumidest (eelkõige sellest, et halduskohtumenetluse kestvus on võrreldes vaidemenetlusega tunduvalt pikem). Eluliselt ei ole usutav, et eelpoolnimetatud piirangud võivad vaidemenetluse ajaks tuua taotlejale kaasa pöördumatult kahjulikke tagajärgi. Lisaks märgib kohus, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine ei tähenda, et taotleja õigused jäävad täiesti kaitseta. Tal on võimalus nõuda kahju hüvitamist, kui ta tõendab, et talle tekitati õigusvastaste piirangute kehtestamisega kahju
10. Piirangute proportsionaalsust hindab Justiitsministeerium vaidemenetluse käigus. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et taotlejal puudub hetkel esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadus. 9.2.
11. Kuna kohtu hinnangul ei esine taotlejal esialgse õiguskaitse vajadust, jätab kohus sisuliselt analüüsimata vaide perspektiive ja kaalutlemata põhjendatud huve. Lähtudes eeltoodust, jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse tervikuna rahuldamata. Kohus asendab

§ 175lg 3 alusel avaldatavas kohtulahendis taotleja nime tähemärgiga A.

IV 10. Käesoleva määruse näol on tegemist menetlust lõpetava lahendiga. Seega, tulenevalt

§ 109

lg 2 , esineb kohtul menetluskulude jagamise kohustus.

§ 108

lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 118

lg 3 sätestab, et kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Kohus vabastas taotleja menetlusabi korral esialgse õiguskaitse taotluse esitamise eest riigilõivu tasumise kohustusest, kuid jättis 2 Vrd RKHKm 3-3-1-87-16, p 15. 5 3-21-1020 esialgse õiguskaitse taotluse tervikuna rahuldamata. Sellest tulenevalt jätab kohus menetluskulud (riigilõiv 15 eurot) Eesti Vabariigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ 6