Obsah (6)

§ 348§ 65§ 136§ 64§ 424§ 4231

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenet

§ 348lg 1, § 424 lg 2 ja § 4231 järgi Tartu Ringkonnakohtu 30.

detsembri

1. a otsus Marko Moorasti kaitsja vandeadvokaat Marina Valge, kassatsioon Prokuratuur, esindaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Priit Tõnisson
2. mai 2021, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
3. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu
4. detsembri
5. a ja Tartu Maakohtu
6. augusti
7. a otsus osas, millega Marko Moorastile mõisteti

§ 65lg 2 alusel liitkaristus.

1. Muus osas jätta kohtuotsused muutmata.
2. Kassatsioon rahuldada osaliselt.
3. Jätta Marko Moorasti kaitsjale kassatsioonimenetluses määratud riigi õigusabi tasu summas 128 eurot 40 senti menetluskuluna Eesti Vabariigi kanda. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Varasemad menetlused
4. Viru Maakohtu
5. juuli
6. a otsusega kriminaalasjas nr 1-18-4663 (edaspidi Viru Maakohtu otsus) tunnistati Marko Moorast süüdi karistusseadustiku (

) § 424 lg 2 järgi ja talle mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 9 kuud ja 28 päeva vangistust. Reaalselt kandmisele määrati sellest 3 kuud, ülejäänud osa, s.o 2 aastat 6 kuud ja 28 päeva vangistust, jäeti kolmeaastase katseajaga tingimisi täitmisele pööramata. Kohtuotsus jõustus 20. juulil 2018. 2. Harju Maakohtu 9. juuli 2020. a otsusega kriminaalasjas nr 1-19-9359 (edaspidi Harju Maakohtu otsus) tunnistati M. Moorast süüdi

§ 136

lg 1 ja § 200 lg 2 p 7 järgi.

§ 64lg 1 alusel karistati teda 1 aasta pikkuse vangistusega, mida vähendati kriminaalmenetluse seadustiku (Kr

MS) § 238 lg 2 järgi 8 kuuni.

§ 65

lg 2 alusel suurendati seda karistust Viru Maakohtu 1-20-5333 otsusega mõistetud ärakandmata vangistuse võrra, mõistes liitkaristuseks 3 aastat 3 kuud ja 28 päeva vangistust. See kohtuotsus jõustus 13. aprillil 2021. Käsilolev kriminaalmenetlus 3. Tartu Maakohtu 6. augusti 2020. a otsusega tunnistati M. Moorast süüdi

§ 424lg 2 ja § 4231 järgi selles, et ta juhtis 15.

juunil 2020 mootorratast, ehkki tal ei olnud mootorsõiduki juhtimise õigust ja ta oli narkojoobeseisundis. Sama otsusega tunnistati M. Moorast süüdi ka

§ 348lg 1 järgi selles, et ta esitas 2.

veebruaril 2020 politseiametnikule võltsitud isikutunnistuse.

§ 64lg 1 alusel mõisteti M. Moorastile liitkaristuseks 2 aasta pikkune vangistus, mida vähendati Kr

MS § 238 lg 2 alusel 1 aasta ja 4 kuuni. Sellele karistusele liideti

§ 65

lg 2 alusel Viru Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa, saades tulemuseks 3 aastat 10 kuud ja 28 päeva vangistust. Süüdistatav jäeti vahi alla ja karistusaja alguseks loeti

1. juuni
3. Tartu Ringkonnakohtu
4. detsembri
5. a otsusega jäeti eelmises punktis viidatud maakohtu otsus muutmata ja selle peale esitatud süüdistatava ja kaitsja apellatsioon rahuldamata. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
6. Tartu Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni M. Moorasti kaitsja vandeadvokaat Marina Valge, kes taotleb süüdistatava õigeksmõistmist

§ 424

lg 2 järgi ning talle

§ 4231ja § 348 lg 1 järgi kergema karistuse mõistmist.

6. Kassatsiooni kohaselt eksisid kohtud M. Moorastit

§ 424

lg 2 järgi süüdi tunnistades tõendite hindamisel ja mõistsid talle

§ 348lg 1 ning § 4231 järgi liiga raske karistuse.

Lisaks on ebaseaduslik

§ 65

lg 2 alusel moodustatud liitkaristus, sest Viru Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa on M. Moorasti karistusele liitnud ka Harju Maakohus teises kriminaalasjas. 7. Kassatsioonivastuses nõustub prokuratuur kassaatoriga selles, et tühistada tuleb ringkonnakohtu otsus M. Moorastile

§ 65lg 2 alusel liitkaristuse mõistmise kohta.

Ühtlasi leidis prokuratuur, et Riigikohtul tuleks moodustada uus karistus, liites

§ 65lg 1 alusel Tartu Maakohtu 6.

augusti

1. a ja Harju Maakohtu
2. juuli
3. a otsusega mõistetud karistused. Prokuratuuri arvates peaks M. Moorasti liitkaristus olema 4 aastat vangistust. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
4. Osas, mis puudutab M. Moorasti süüditunnistamist, talle üksikkaristuste ja

§ 64lg 1 alusel liitkaristuse mõistmist, on kohtuotsused seaduslikud ning põhjendatud. Kr

MS § 363 lg 4 p-st 1 juhindudes kolleegium kaitsja väiteid nendes küsimustes ei käsitle. 9. Kassaatoril on õigus aga selles, et M. Moorastile käsilolevas asjas mõistetavale karistusele ei saa

§ 65lg 2 alusel liita Viru Maakohtu otsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa.

Viimati nimetatud vangistus on M. Moorasti karistusele juba liidetud Harju Maakohtu otsusega, mis on praeguseks ka jõustunud. Seega puudub üks

§ 65

lg 2 kohaldamiseks tarvilik liidetav – enne kuriteo toimepanemist tehtud kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa. See on hõlmatud Harju Maakohtu otsusega ja järelikult kaotanud

§ 65lg 2 kontekstis iseseisva õigusliku tähenduse.

Kasseeritud kohtuotsuse jõustudes tekiks olukord, kus Viru Maakohtu otsusega mõistetud vangistus liidetaks süüdistatava karistusele topelt. Seetõttu tuleb nii ringkonnakohtu kui ka maakohtu otsus

§ 65lg 2 kohaldamise osas tühistada. 2

§ 64

lg 1), kusjuures see reegel kehtib ka mitme kohtuotsusega mõistetud karistuste puhul (

§ 65). Kr

MS § 413 sätestab, et kui kohtuotsust tehes jäi isikule mõistetud karistusega liitmata või kaetuks lugemata eelmise kohtuotsusega mõistetud ja veel täielikult ärakandmata karistus, teeb viimase kohtuotsuse teinud kohus või selle kohtuotsuse täitmise asukoha järgse kohtu täitmiskohtunik määruse, juhindudes

§-st

1. Seega tuleb pärast kohtuotsuse jõustumist mõista ka M. Moorastile liitkaristus KrMS §-s 413 ette nähtud korras. Seejuures on oluline silmas pidada järgmist.
2. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et kuigi kuritegude hiljem tuvastatud kogumi korral mõistetakse liitkaristus mitme kohtuotsuse järgi, peab kohus siiski looma olukorra, kus enne esimese kohtuotsuse kuulutamist mitu kuritegu toime pannud isikute karistusõiguslik kohtlemine oleks võrdne, vaatamata sellele, kas nende kuritegude eest mõistetakse karistus ühe kohtuotsusega

§ 64

lg 1 järgi või mitme kohtuotsusega

§ 65lg 1 järgi (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11.

märtsi

1. a määrus asjas nr 3-1-1-1-13, p 23.2).
2. M. Moorast pani käimasoleva kriminaalmenetluse esemeks olevad kuriteod toime
3. veebruaril ja
4. juunil 2020 ehk enne Harju Maakohtu otsust, kuid pärast Viru Maakohtu otsuse kuulutamist. Ka Harju Maakohus tunnistas M. Moorasti süüdi kuritegudes, mis leidsid aset pärast Viru Maakohtu otsuse kuulutamist. Seega on M. Moorastile liitkaristuse moodustamiseks esmalt tarvis liita

§ 65

lg 1 alusel Harju ja Tartu maakohtu menetletud kuritegude eest mõistetud karistused. Kuritegude hiljem tuvastatud kogumi korral (

§ 65

lg 1) mõistetakse liitkaristus samadel alustel nagu liitkaristuse mõistmisel ühe kriminaalasja raames (

§ 64) (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 18.

detsembri 2018. a otsus nr 1-17-7807/34, p 10). Seejärel tuleb M. Moorastile

§ 65

lg 1 alusel mõistetud liitkaristust suurendada

§ 65lg 2 alusel Viru Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. 14. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes Kr

MS § 361 lg 1 p-st 7 ja § 362 p-st 1, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium nii Tartu Ringkonnakohtu

1. detsembri
2. a kui ka Tartu Maakohtu
3. augusti
4. a otsuse M. Moorastile

§ 65lg 2 alusel 3 aasta 10 kuu ja 28 päeva pikkuse vangistuse mõistmise kohta.

Muus osas jäävad kohtuotsused muutmata. Kassatsioon tuleb rahuldada osaliselt.

1. KrMS § 186 lg 1 alusel jääb kassatsioonimenetluse kuluna riigi kanda 128 euro ja 40 sendi suurune riigi õigusabi tasu, mille kolleegium määras
2. aprillil 2021 OÜ-le Advokaadibüroo Valge & Uiga M. Moorastile kassatsioonimenetluses osutatud õigusabi eest. (allkirjastatud digitaalselt) 3