Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. ASJAOLUD Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Mogo OÜ (edaspidi nimetatud kreeditor) 01.06.2018 lepingu, mille alusel liisis kreeditor sõiduki kapitalirendi vormis kostjale. Lepingu kohaselt võimaldas kreeditor kostjale kokku 9832,50 eurot. Kostja kohustus sõiduki omandamise eest tasuma kreeditorile maksegraafiku alusel igakuiselt väljaostu- ja intressimakseid. Sõiduki omand pidi kostjale üle minema lepingust tulenevate kostja kõigi kohustuste nõuetekohase täitmise korral. Maksegraafiku koostamise meetodina leppisid pooled kokku annuiteedi, s.o kostja kohustus alates 20.06.2018 kuni 20.05.2024 tasuma igas kuus võrdses summas osamakse 248,22 eurot, millest väljaostumakse osa igakuiselt suurenes ning intressimakse osa vastavalt vähenes. Kostja tasus osamakseid graafiku järgi alates 20.06.2018 osamaksest kuni 20.09.2019 osamakseni. Kokku tasus kostja põhiosamakseid 1221,88 eurot. Kostja ja kreeditor sõlmisid 22.10.2019 lepingu lisa nr L01062018/0050-N1, mille alusel leppisid pooled kokku, et kostja kasutuses on laenujääk 8610,62 eurot. Kostja kohustus tasuma kreeditorile uue maksegraafiku alusel igakuiselt väljaostuja intressimakseid. Maksegraafiku koostamise meetodina leppisid pooled kokku annuiteedi, s.o kostja kohustus alates 23.11.2019 kuni 23.06.2024 igas kuus tasuma võrdses summas osamakse 248,22 eurot, millest väljaostumakse osa igakuiselt suurenes ning intressimakse osa vastavalt vähenes. Kostja tasus 23.11.2019 põhiosamakset 88,92 eurot graafiku järgi täies ulatuses ja osaliselt on tasunud 23.12.2019 põhiosamakset 51,36 eurot. Kokku tasus kostja tasunud põhiosamakseid summas 140,28 eurot. Kostja ja kreeditor sõlmisid 27.01.2020 lepingu lisa nr L01062018/0050-N2, mille alusel leppisid pooled kokku, et kostja kasutuses on laenujääk 8470,34 eurot. Kostja kohustus tasuma kreeditorile uue maksegraafiku alusel igakuiselt väljaostu- ja intressimakseid. Maksegraafiku koostamise meetodina leppisid pooled kokku annuiteedi, s.o kostja kohustus alates 17.03.2020 kuni 17.06.2024 igas kuus tasuma võrdse osamakse 255,01 eurot, millest väljaostumakse osa igakuiselt suurenes ning intressimakse osa vastavalt vähenes. Kostja ei ole ühtegi osamakset graafiku järgi teinud. Kostja rikkus lepingut ja ei tasunud lepingu alusel maksegraafikujärgseid osamakseid. 08.06.2020 esitas Kreeditor Kostjale lepingu erakorralise ülesütlemisavalduse, millega ütles lepingu erakorraliselt üles, nõudis kostjalt hiljemalt kahe tööpäeva jooksul lepingust tuleneva võlgnevuse tasumist ja kohest ja viivitamatut tagatise ja selle päraldiste viivitamatut kreeditori otsesesse valdusse üle2
Kohus saatis kostjale hagimaterjalid, nõudis kirjalikku vastust ja palus kostjal teatada kohut, kas kostja soovib olla kohtu poolt ära kuulatud. Kohus hoiatas kostjat, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Hagimaterjalid toimetati kostjale kätte isiklikult 20.04.2021. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) lg 1 ja lg 3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuna kostja vastuväiteid hagile ei esitanud, siis leiab kohus, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle ning hagi kuulub rahuldamisele kogu haginõude ulatuses. Kohus selgitab, et kohtu töökeel on eesti keel (
Samuti on kohustus esitada vastus allkirjastatult, seda siis kas käsikirjas või digitaalallkirjaga, mida antud juhul kostja teinud ei ole.
lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hagi on õiguslikult põhjendatud võlaõigusseaduse (VÕS) §-dega 76, 88 lg 8, 100, 101, 108, 113 ja §-ga 164 lg 1 ning
§-ga 367. 3
lg 1 p 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Eeltoodu alusel ja juhindudes
Menetluskulud Vastavalt
Hageja kantud menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud, kannab kostja.
lg 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja nimetatud menetluskulud on riigilõiv 425 eurot ja õigusabikulud kokku 420 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud riigilõivu 425 euro osas täies ulatuses (RLS § 59 lg 1 ja lisa 1). Kooskõlas
lg-ga 1 leiab kohus, et hageja õigusabi kulud on põhjendatud ja vajalikud osaliselt, 180 euro ulatuses. Kohus leiab, et põhjendatud on tunnitasu, kuid leiab, et ajakulu on põhjendamatult suur. Kohus arvestab hageja õigusabi kulude hindamisel asjaolu, et käesolev tsiviilasi ei ole sedavõrd keerukas, et õigusteadmistega isikul kulub hagiavalduse koostamiseks ning materjalide esitamiseks kohtule 3,5 tundi. Kohus leiab, et põhjendatud ajakuluks on kokku 1,5 tundi. Kohus pöörab ka tähelepanu, et hageja ei ole pidanud osalema kohtuistungitel ega tutvuma vastaspoole vastuväidetega. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 605 eurot, s.h riigilõiv 425 eurot ja õigusabikulud 180 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt
lg 2.
lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks viivis tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. (digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.