Obsah (11)

§ 481§ 172§ 613§ 477§ 168§ 173§ 174§ 138§ 475§ 175§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Tsiviilasja menetlev kohtunik Tiia Bergson Määruse tegemise aeg ja koht 20. mai 2021.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-128836 Tsiviilasi Tallinn, Vana-Kuul

§ 481

lg 1 mõtte kohaselt saaks käesolevas asjas menetleda ainult maksekäsu kiirmenetluses esitatud konkreetset nõuet – arves nr 622 märgitud nõue. Võlgnik märgib, et käesolevaks hetkeks on arve tasutud ja võlgnik on määranud ja määrab ka käesoleval hetkel, et kõik maksed alates 31.07.2020 (kaasa arvatud) on tehtud arves nr 622 välja toodud põhivõlgnevuse (varasemad võlgnevused + juuni 2020 kulud) tasumiseks kuni põhivõlgnevuse täieliku kustutamiseni lähtudes sellest, et iga makse katab kõige varasema põhivõlgnevuse osa. Võlgnik leiab seejuures, et tulenevalt 30.06.2020 arvest nr 622 (tasumise tähtajaga 31.07.2020) ja kiirmenetluse avalduses märgitust nõude alusest - arve 622 - ei oleks avaldaja vähemalt juuni 2020 majandamiskulude osas (138,55 eur) aga pigem ka kogu nõude maksmapanekuks, pidanud maksekäsu kiirmenetluse avaldust esitama enne 01.08.2020 (

§ 481

lg 2 p 1 – maksekäsu kiirmenetlust ei toimu, kui nõue ei ole avalduse esitamise ajal veel sissenõutav).

1. Seega tasumise tähtajaga 31.07.2020 seisuga oli võlgniku põhivõlgnevuseks 838,36 eurot. Vastavalt Lisale 2 tasus võlgnik võla alljärgnevalt: 31.07.2020 200.- eur, 01.09.2020 110.- eur, 04.09.2020 100.- eur, 30.09.2020 200.- eur, 31.10.2020 300 eur, seega 31.10.2020 seisuga oli maksukäsu kiirmenetluses esitatud võlgnevus tasutud. Kohtusse avalduse esitamise seisuga oli tasumata 226,36 eurot ja hagi menetlusse võtmisel 06.11.2020 oli kogu maksekäsu kiirmenetluse avalduses nimetatud võlgnevus tasutud. Ka avalduse esitamise ajal oli avaldaja esitanud võlgnikule arve nr 922 (kus oli märgitud summa tasumise tähtpäevaks 31.10.2020). Nimetatud arve kajastab samas täiendavalt ka muid summasid, mis ei olnud maksekäsu kiirmenetluse nõude esemeks. 18.11.2020 tasus võlgnik 281,19 eurot ja 30.11.2020 134,3 eurot. Võlgnik leiab, et muude uute võimalike võlgnevuste nn jooksvas korras haginõudele lisamine (lähenemisega, et kui varasem nõue on makstud, siis sama summa piires saaks lisada uusi nõudeid) ei ole lubatav. Võlgnik märgib seejuures, et on korduvalt proovinud avaldajaga läbi rääkida võlgnevuse tasumiseks, pooled ei ole kokkuleppele jõudnud. Võlgnikule esitatud 2 arvetes ei olnud esitatud viivise nõuet. Leian, et kui arvetes ei kajastata viivist, on kohtusse esitatud avalduses viivise nõude esitamine vastuolus hea usu põhimõttega. Lisaks ei vasta nõutav viivise määr korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 42 lg 1 sätestatule.
2. Arvestades

§ 172

lg 9 sätestatut, oleks põhjendatud maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud ja hagita asja menetluse kulud jagada avaldaja ja võlgniku vahel lähtudes maksekäsu kiirmenetluse põhjendatud/põhjendamatute nõuete proportsioonist ja käesolevas tsiviilasjas esitatud avaldusese põhjendatud/põhjendamata nõuete proportsioonist. Alternatiivselt oleks põhjendatud jätta menetluskulud poolte enda kanda. Kohtu seisukoht ja põhjendused 9. Kohus, tutvunud avalduse ja asjas esitatud tõenditega, leiab, et avaldus tuleb jätta rahuldamata. 10. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 613 lg 1 järgi kohus lahendab hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõue kohustada korteriomandit võõrandama. Lähtuvalt

§ 613

lg-st 1 lahendab kohus käesoleva asja hagita menetluses.

§ 477

lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

1. Tallinn, Vana-Kuuli tn 5 korteriühistu esitas 31.07.2020.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 878,68 euro saamiseks. Kohus tegi 14.08.2020.a võlgnikule makseettepaneku, võlgnik esitas 23.09.2020.a vastuväite. Pärnu Maakohtu 12.08.2019.a määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Harju Maakohus kohustas oma 06.10.2020.a määrusega avaldajat esitama nõuetekohane avaldus. Avaldaja esitas avalduse 27.10.2020.a.
2. Kohus on võtnud 06.11.2020.a menetlusse avaldaja avalduse puudutatud isikult võlgnevuse summas 581,19 eurot saamiseks. Puudutatud isik on 07.12.2020.a avaldusele esitanud seisukoha. Puudutatud isik viitab, et „31.07.2020 seisuga oli võlgniku põhivõlgnevuseks 838,36 eurot. Võlgnik tasus võla alljärgnevalt: 31.07.2020 200.- eur, 01.09.2020 110.- eur, 04.09.2020 100.- eur, 30.09.2020 200.- eur, 31.10.2020 300 eur, seega 31.10.2020 seisuga oli maksukäsu kiirmenetluses esitatud võlgnevus tasutud. Kohtusse avalduse esitamise seisuga oli tasumata 226,36 eurot ja hagi menetlusse võtmisel 06.11.2020 oli kogu maksekäsu kiirmenetluse avalduses nimetatud võlgnevus tasutud. 18.11.2020 tasus võlgnik 281,19 eurot ja 30.11.2020 134,3 eurot.“ Seega on puudutatud isik 30.11.2020 seisuga tasunud hageja põhivõlgnevuse summas 581,19 eurot.
3. Oma 22.12.2020 menetlusdokumendis on avaldaja võtnud õigeks asjaolu, et puudutatud isik on võlgnevuse tasunud. Seega puudub poolte vahel vaidlus, et võlgnevus on menetluse jooksul tasutud. Avaldaja on viidanud

§ 168lg 5 ja § 168 lg 6 kuid ei ole avaldusest loobumise avaldust esitanud.

1. Kohus selgitab avaldajale, et tuginedes Riigikohtu varasemale praktikale nt kohtuasjas nr 3-2-1-139-16, kui nõue on menetluse käigus rahuldatud, tuleb (hagi)avaldus jätta rahuldamata. Käesolevas asjas on puudutatud isik esile toonud ning avaldaja ei vaidle vastu, et avaldaja põhinõue on menetluse kestel rahuldatud.
2. Kuna vaidlust ei ole, et puudutatud isik on menetluse kestel võlgnevuse tasunud ning avaldaja ei ole esitanud nõudest loobumise avaldust, tuleb avaldaja avaldus mõista puudutatud isikult välja 581,19 eurot jätta rahuldamata. 3 Menetluskulud 16.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 172

lg 1 alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. 17. Avaldaja selgitab, et avaldaja hinnangul tuleks menetluskulud jätta puudutatud isiku kanda

§ 168lg 5 ja 168 lg 6 kohaselt.

18. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul põhjendatud jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda, kuivõrd puudutatud isiku tegevusetuse tõttu oli avaldaja sunnitud jätkama nõuet hagimenetluses. Menetlus on küll toimunud avaldaja huvides, kuid menetlus on tingitud puudutatud isikute poolt korteri majandamiskulude arvete tasumata jätmisest. Samuti ei teavitanud puudutatud isik peale nõude rahuldamist avaldajat nõude rahuldamisest. 19.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 20.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138lg 2 kohaselt on kohtukulu muu hulgas riigilõiv.

Tulenevalt

§ 475lg 1 p-st 13 ja § 613 lg 1 p-st 1 tuli asi vaadata läbi hagita menetluses.

Seetõttu kuulus käesolevalt asjalt vastavalt riigilõivuseaduse § 59 lg-le 5 tasumisele riigilõiv summas 50 eurot. Avaldaja on tasunud riigilõivu 50 eurot. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et puudutatud isikult on põhjendatud avaldaja kasuks välja mõista riigilõiv summas 50 eurot. 21.

§ 175

lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. 22. Avaldaja menetluskuludeks: Õigusnõustamine ja avalduse esitamine kiirmenetluses Riigilõiv kiirmenetluses Hagita menetluses avalduse koostmaine ja esitamine Täiendav riigilõiv 22.12.2020 seisukoha koostamine 20 EUR (0,25

1. t)45 EUR 120 EUR (1,5
2. t)5 EUR 100 EUR (1,25
3. t)Kokku: 290 EUR 23. Kohtu hinnangul on põhjendatud avaldaja menetluskulud maksekäsu kiirmenetluses 20 euro ulatuses. Samuti on põhjendatud esindaja ajakulu hagita menetluses avalduse koostmaisel ja esitamisel ning 22.12.2020.a seisukoha koostamisel, kokku ajakulu 2,75h ulatuses. Puudutatud isikult kuulub väljamõistmisele avaldaja menetluskulud kokku 290,00 eurot, so riigilõiv 50 eurot ja esindaja õigusabikulu 240 eurot.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson, kohtunik 4