← Eesti

2-20-17198/6

Obsah (4)§ 1§ 40§ 41§ 35

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kaie Almere Kohtujurist Anni Haas Määruse tegemise aeg ja koht 10.05.2021 Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-17198 Tsiviilasi Korteriühistu K

§ 1lg 4).

Korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele (

§ 40lg 1).

Korteriühistu juhatus koostab korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mis sisaldab korteriomanike kohustuste jaotust majandamiskulude kandmisel ja reservkapitali ja remondifondi tehtavate maksete suurust (

§ 41lg 1 p 3 ja 4).

Majanduskava kehtestab korteriomanike üldkoosolek (

§ 41lg 3).

Põhikirjaga võib ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule (

§ 40lg 1). Kui korteriomanike 2

(4)kokkuleppe või korteriühistu põhikirjaga on ette nähtud tegelikust tarbimisest sõltuvate majandamiskulude tasumine pärast kulude suuruse selgumist, määratakse majanduskavas kindlaks ainult ülejäänud kulude suurus (

§ 41lg 2).

Korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid (

§ 35lg 1).

Tavapärase valitsemisena käsitatakse eelkõige kaasomandi eseme tavapärane korrashoid ja remont, korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimine kindlustuslepingute sõlmimine, reservkapitali ja remondifondi loomine (

§ 35lg 2 p-id 1,2,4 ja 5).

Seega on avaldaja ja puudutatud isiku vahel

§ 1lg 4 alusel seadusest tulenev võlasuhe.

9. Puudutatud isikul on kohustus

§ 41

lg 1 ja põhikirja alusel tasuda majanduskava alusel perioodilisi makseid majandamiskulude kandmiseks. Majandamiskava ja seega majandamiskulude kandmine tuleb

§ 41lg 3 alusel otsustada korteriomaniku üldkoosolekuga.

Korteriühistu on vastu võtnud kaks üldkoosoleku otsust, millest 21.06.2018 üldkoosoleku otsuse kohaselt on korteriomanik kohustatud tasuma hooldustasu 0,35 eurot/m2, remondifondi 0,075 eurot/m2, laenu tagastamiseks 0,245 eurot/m2 ning liftihoolduseks vastavalt korteri pindalale ja korruse koefitsiendile (tl 42-44). Korteriühistu 31.01.2019 üldkoosoleku otsuse kohaselt on korteriomanik kohustatud tasuma parklahoolduseks 3 eurot korteri kohta (tl 40-42). Seega on tõendatud ja põhjendatud kulud hooldustasu, remondifondi, laenu tagastamise, liftihoolduse ning parklahoolduse eest arvetel märgitud summades (tl 10-27). 10. Puudutatud isikul on kohustus

§ 40lg 1 ja põhikirja alusel tasuda tarbitud teenuste eest.

Korteriomanik peab korteri köetava pindala alusel tasuma küttekulusid, veemõõturite näide alusel vee- ja kanalisatsiooni eest, vee soojendamise eest vastavalt soojavee mõõturi näidule (2015 ja 2020 põhikirja p 3.2.8 alapunkt 3, tl 47-52 ja 71-76). Seega arvestatakse nimetatud teenuste eest tasumist vastavalt tarbimisele ning tõendatud on arvetel märgitud summad (tl 10-27).

  1. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks puudutatud isiku põhivõlgnevuse summas 1847,12 eurot ja mõistab nimetatud summa puudutatud isikult välja.
  2. Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista viivis perioodi 11.01.2019 kuni 20.11.2020 eest summas 136,78 eurot. Samuti palub avaldaja välja mõista viivis alates 21.11.2020 seaduses sätestatud määras põhinõudelt 1847,12 eurot kuni põhinõude täitmiseni.
  3. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni (VÕS § 113 lg 1). Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas (VÕS § 113 lg 1 ls 2). Korteriühistu arvestas viivist seaduses sätestatud määras. Kohus rahuldas hageja põhinõude 1847,12 eurot. Vastavalt kuulub rahuldamisele ka viivisenõue. Vastavalt kohtu poolt tõendatuks loetud nõuetele ja võlgnevuse koondtabelile, millele lisandub viivis perioodi 11.11.2020 kuni 19.11.2020 eest summas 3,65 eurot, on põhjendatud viivisenõue perioodi 11.01.2019 kuni 20.11.2020 eest kokku 136,78 eurot.
  4. TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Samuti on põhjendatud välja mõista puudutatud isikult viivis alates 21.11.2020 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. 3

(4)Menetluskulud
  1. Hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse (TsMS § 172 lg 1 ls 1). Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi (TsMS § 172 lg 1 ls 2). Vastavalt avalduse rahuldamisele on õiglane jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.
  2. Menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 174 lg 1). Kui menetlusosaline peab kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Põhjendatud ja vajalikus ulatuses kulude kindlaks tegemisel tuleb hinnata esindamisele kulunud aega (töötundide arv) ja eraldi ühe tööühiku hinda (tunnihind) (RKTKo 3-2-1-39-16).
  3. Avaldaja taotles menetluskulude välja mõistmist summas 554,16 eurot, millest 504,16 eurot on õigusabikulud ja 50 eurot avalduselt tasutud riigilõiv. Avaldaja õigusabikulud 4 tundi ja 35 minutit hõlmavad järgmisi õigusabitoiminguid: dokumentidega tutvumine, analüüs, nõustamine, dokumentide kogumine, avalduse koostamine ja esitamine. Avaldajale osutati õigusabi tunnitasumääraga 110 eurot/tund. Kohus peab avaldaja õigusabitoiminguid ja neile kulunud aega vajalikuks ja põhjendatuks 4 tunni ulatuses. Tegemist on lihtsa võlanõudega ning nimetatud toimingutele kulub kohtu hinnangul 4 tundi. Kohtupraktikas on peetud mõistlikuks juristist esindaja tasuks kuni 110 eurot. Kohus peab käesolevas asjas põhjendatuks tunnitasumäära 100 eurot (km-ta), kuna tegemist on lihtsa vaidlusega. Avalduse või kaebuse esitamisel hagita menetluse korras läbivaadatavas asjas tasutakse riigilõivu 50 eurot (RLS § 59 lg 5).
  4. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus avaldaja menetluskulude rahalise suurusena kindlaks 450 eurot, millest 50 eurot on avalduselt nõutud riigilõiv ning 400 eurot (4 tundi x 100 eurot/tunnis) põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista menetluskulud summas 450 eurot.
  5. Vastavalt TsMS § 177 lg 4 ja avaldaja esitatud taotlusele, tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 2). /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.