Obsah (7)

§ 619§ 620§ 111§ 115§ 127§ 113§ 1131

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Moonika Tähtväli Otsuse tegemise aeg ja koht 08.07.2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-131586 Tsiviilasi Five Inkas

§ 619

kohaselt kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Vastavalt

§ 620

lõikele 1 ja 2 peab käsundisaaja käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. Käsundisaaja peab täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. 23.

1. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja osutas kostjale autojuhiteenust hinnaga 80 eurot päev. Pooltel on vaidlus kolme perioodi s.o kokku 32 päeva (11+8+13) teenuse kvaliteedi osas. Pooled ei vaidle ka selle üle, et hageja kostjale nimetatud 32 päeva jooksul teenust osutas. Hageja esitas nimetatud teenuse eest kostjale arved 17.06.2019, 08.07.2019 ja 22.07.2019 (hagi lisad 1-3). Kohus loeb 18.07.2019 e-kirjaga (hagi lisa 4) tõendatuks, et kostjal ei olnud vastuväiteid hageja teenuse osas. Kostja on palunud hagejal saata kõik arved ja märkida tasumata 6 arved ning on leidnud, et kostja vaatab arved üle ja asjad saadakse korda. Kirjast nähtub hageja rahulolu hageja teenusega ja kostja soov võlgnevused tasuda. E-kirja saatmise hetkeks oli kostjal hagejale tasumata 17.06.2019 (arve nr 9-2019) ja 08.07.2019 (arve nr 11-2019) esitatud arved. Samuti puudub vaidluse selles, et hageja osutas kolmandal arvel nr 12-2019 märgitud teenust. 23.
2. Seega on hagejal õigus saada käsunduslepingust tulenevat tasu 3072 eurot. 23.
3. Kostja leiab, et kuna Vipak Trans OÜ ei ole kostjal tekkinud kahju hüvitamise kohustust täitnud, seda pakkunud, andnud selle katteks tagatist ega kinnitanud, et ta oma kohustuse täidab, on kostjal tulenevalt

§ 111lg 1 õigus autojuhiteenuse eest tasu maksmise kohustusest keelduda.

Seega tuleb järgnevalt tuleb kontrollida, kas kostjal on tekkinud kahju, mis andis talle õiguse hageja osutatud teenuse tasumisest keelduda. Kostja tasaarvestusavalduse nõuded

1. Liiklustrahvid 24.
2. Kostja väidetel ületas Vipak Trans OÜ autojuht lubatud sõidukiirust, mille tõttu väljastas Saksamaa politsei AS-le EKSO 15 ja 25 euro suurused trahvinõuded, mille tasus kostja (kostja vastuse lisad 1-2) ja mille tasaarvestamist kostja hageja nõudega taotleb. 24.
3. Hageja nõustus 18.03.2020 menetlusdokumendis (p 2.9) ja 15.05.2020 toimunud istungil (protokolli lk 3; 00:30:01), et põhjustas kostjale liiklustrahvidega kahju ning nõustus nimetatud ulatuses nõude tasaarvestamisega. 24.
4. Kohus leiab, et tegemist on käsunduslepingu rikkumisest tuleneva kahjuga. Tulenevalt Riigikohtu 25.11.2015 lahendi nr 3-2-1-130-15 punktist 11 võib

§ 115

lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel võlausaldaja lepingu rikkumise korral nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused: • võlgnik on lepingut rikkunud (

§ 115

lg 1); • võlgnik vastutab lepingu rikkumise eest (

§ 115

lg 1); • võlausaldajale on tekkinud või tekib kahju (

§ 127

lg 1, § 128); • kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (

§ 127

lg 2); • kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (

§ 127

lg 3); • rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (

§ 127lg 4).

24.

1. Kohus leiab, et kostjal on õigus nõuda hagejalt liiklustrahvidega tekitatud kahju hüvitamist. Kahju nõudmise üldised eeldused on täidetud. Seega tuleb kostja liiklustrahvide nõue kokku 40 eurot tasaarvestada hageja käsudnuslepingust tuleneva nõudega.
2. Sõidukile tekkinud kahju 25.
3. Kostja väidetel põhjustas Vipak Trans OÜ autojuht 17.07.2019 liiklusõnnetuse, mille tulemusel sai vigastada kostja poolt AS-lt EKSO üüritud veok, mille remondi maksumus on 1536,79 eurot. Vipak Trans OÜ autojuht põhjustas AS-lt EKSO üüritud veokile kahjustusi, mis olid otseselt tema põhjustatud liiklusõnnetuse ja/või hooletu sõidustiili tagajärjeks. Kostja oli kohustatud hüvitama AS-le EKSO üüritud veoki remondikulud summas 1536,79 eurot. 25.
4. Hageja leiab, et kostja ei ole tõendanud liiklusõnnetusega seotud kahju tekkimist kostjale. Ei ole tõendanud kostjale seoses veoki kahjustumisega nõude esitamine ja kulude kandmine. Ei ole teada, millised ja kui suures ulatuses liiklusõnnetuses osalenud veokile kahjustused tekkisid. Arusaamatu, miks ei ole kahju hüvitamist nõutud kindlustusandjalt. Kuna liiklusõnnetuse sisuks oli veoki vaikse liikuma hakkamise tagajärjel väiksemale autole otsa veeremine, siis on tõenäoline, et mingeid kahjustusi suurele veokile sellega ei kaasnenud. Arusaamatu on, kuidas said 17.07.2019 liiklusõnnetuses kannatada auto küljel või taga asuvad detailid. Samuti on 7 fikseerimata, milline oli veoki seisukord enne liiklusõnnetust. Juhul, kui kohus leiab, et hageja peab hüvitama liiklusõnnetusega seoses kahju, palub hageja kohtul vähendada hüvitist mõistliku suuruseni. 25.
5. Kohus leiab, et tegemist on käsunduslepingu võimalikkust rikkumisest tuleneva kahjuga. Seega tuleb kontrollida, kas on tekkinud kahju hüvitamise üldised eeldused. 25.
6. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et võlgnik on lepingut rikkunud (

§ 115

lg 1) ja võlausaldajale on tekkinud või tekib kahju (

§ 127lg 1, § 128).

Kohus tegi 15.05.2020 istungil kostjale ettepaneku täiendavate lepingu rikkumist ja kahju tekkimist kinnitavate tõendite esitamiseks (protokolli lk 4; 00:40:30). Poolte vahel puudub vaidlus selles, et 17.07.2019 toimus Saksamaal hageja poolt autojuhiteenuse osutamise ajal sõidukiga kahjujuhtum (kostja vastuse lisa 3). Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et hageja on lepingut rikkunud. Samuti ei ole kostja tõendanud, millised kahjustused sõidukile SCANIA registreerimismärgiga 665BYJ tekkisid. Ainuüksi Scania Eesti AS-i ja OÜ VÄRVALTRANS remondi eelkalkulatsioonidega (kostja vastuse lisa 4), fotodega (kostja vastuse lisa 3 ja kostja 13.04 menetlusdokumendi lisa 1) ja EKSO AS e-kirjaga (kostja 13.04 menetlusdokumendi lisa 2) ei saa tõendada kahjujuhtumist sõidukile tekkinud vigastusi. Kostja ei ole tõendanud, et hagejale anti üle vigastusteta sõiduk ja et remondikalkulatsioonidel märgitud remonttööd on tingitud just hageja põhjustatud liiklusõnnetusest. Kohus leiab, et Ergo Insurance SE transpordikahjude käsitleja 17.03.2020 ekiri (hageja 18.03.2020 menetlusdokumendi lisa 2) kinnitab, et veokile vigastusi liiklustõnnetusest ei tekkinud, kuna kahjuteate alusel vajus Scania 665BYJ minimaalsel kiirusel otsa valgusfoori taga seisvale sõidukile. Juhi kahjuteate alusel tekkisid eesseisvale sõidukile vaid kerged kriimud. 25.

1. Osundatust tulenevalt leiab kohus, et kostja ei ole tõendanud 17.07.2019 kahjujuhtumiga seoses hageja lepingurikkumist ja kostjal kahju tekkimist. Kohus leiab, et kuivõrd tõendatud ei ole, et hageja oleks lepingut rikkunud ja kostjal oleks tekkinud või tekiks kahju, siis puudub vajadus ülejäänud kahjunõude üldiste eelduste kontrolliks. Seega ei ole veokile tekitatud vigastuse maksumuse nõue kokku 1536,79 eurot põhjendatud ja tõendatud ning ei kuulu hageja nõudega tasaarvestamisele.
2. Ferroline Grupp OÜ-le tekkinud kahju 26.
3. Kostja leiab, et Vipak Trans OÜ autojuht jättis osa kostja kliendi Ferroline Grupp OÜ kaubast peale laadimata ning sihtkohta toimetamata ja rikkus sellega poolte vahel sõlmitud veoteenuse lepingut, mistõttu alandas Ferroline Grupp OÜ kostjale veoteenuse osutamise eest makstavat tasu 605,21 euro võrra. Vipak Trans OÜ autojuht suhtles Ferroline Grupp OÜ logistikuga telefonitsi, kes jagas Vipak Trans OÜ autojuhile korraldusi, millistest sihtkohtadest kaupa tuleb peale laadida. Viimane pealelaadimine, mille kohta Vipak Trans OÜ autojuht korralduse sai oli Arendsees Saksamaal. Pärast seda pidi Vipak Trans OÜ autojuht ootama Berliinis uut laadimiskorraldust Ferroline Grupp OÜ logistikult. Seevastu lülitas Vipak Trans OÜ autojuht oma telefoni välja ja sõitis edasi Poola. 26.
4. Hageja leiab, et kostja ei ole tõendanud Ferroline Grupp OÜ teenusega seotud kahju tekkimise kostjale. Kostja ei ole tõendanud, mis kuupäeval, millisest asukohast jättis Vipak Trans OÜ autojuht kauba peale laadimata ja sihtkohta toimetamata. Hageja kinnitab, et sellist rikkumist ei ole esinenud. Autojuht ei sõitnud omavoliliselt edasi, vaid ootas Berliinis 19.
5. hommikuni kuni avastas, et tema telefon oli maksmata arve tõttu välja lülitatud. Seetõttu sõitis ta edasi leidmaks võimalust ühenduda logistikuga. Saksamaal olid teel tasulised wifi-alad ja tal õnnestus vabasse wifi-alasse saada Poolas, kus logistik andis talle korralduse sõita tagasi Eestisse, kuna laadimist ei ole. 8 26.
6. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et võlgnik on lepingut rikkunud (

§ 115

lg 1) ja võlausaldajale on tekkinud või tekib kahju (

§ 127lg 1, § 128).

Kohus leiab, et ainuüksi kostja ja Ferroline Grupp OÜ vahel sõlmitud kokkuleppega (kostja vastuse lisa 5) ei saa tõendada lepingu rikkumist. Nimetatud tõendist ei nähtu millisel kuupäeval ja millisel marsruudil jättis hageja osa kaubast tarnimata. Kohus leiab, et hageja ja Ferroline Grupp OÜ esindaja vahel peetud kirjavahetusest (hageja 16.04.2020 menetlusdokumendi lisa 2) nähtub, et hageja andis 19.07.2019 enda asukohast Ferroline Grupp OÜ esindajale teada ja palus edasised juhised saata e-postile. Ferroline Grupp OÜ esindaja ei ole teatanud vedamata jäänud kaubast või tekkinud kahjust, vaid andis loa Eestisse sõitmiseks. Kohtu hinnangul ei saa hagejale ette heita lepingu rikkumist olukorras, kus hageja on teinud kõik endast oleneva ja pakkunud lepingu täitmist. Kostja või kostja lepinguparter Ferroline Grupp OÜ ei teatanud hagejale, et lepingut oleks rikutud ja rikkumist ei ole võimalik enam kõrvaldada. 26.

1. Osundatust tulenevalt leiab kohus, et kostja ei ole tõendanud hageja poolt lepingu rikkumist s.o Ferroline Grupp OÜ kauba peale laadimata jätmist ja kostjal kahju tekkimist. Kohus leiab, et kuivõrd tõendatud ei ole, et hageja oleks rikkunud lepingut ja kostjal oleks tekkinud või tekiks kahju, siis puudub vajadus ülejäänud kahjunõude üldiste eelduste kontrolliks. Seega ei ole kostjal kauba laadimata jätmisega kahju tekkimine, kokku 605,21 eurot põhjendatud ja tõendatud ning ei kuulu hageja nõudega tasaarvestamisele.
2. Kostja õigusabiteenusega seotud kahju 27.
3. Kostja esitas 28.08.2019 Vipak Trans OÜ-le kahju 2142 euro hüvitamise nõude ja kandis sellega kohtumenetluse eelselt õigusabikulusid. Advokaadibüroo Magnusson OÜ osutas 0613.12.2019 kostjale õigusabi kokku 5h 25min, hinnaga 929 eurot. Seega on kostjal Vipak Trans OÜ vastu kahju hüvitamise nõue summas 3071 eurot, mille kostja arvestab hageja nõudega.. 27.
4. Hageja leiab, et kostja õigusabiteenusega seotud kulud on põhjendamata ja tõendamata. Kulud ei ole põhjendatud, kuna Vipak Trans OÜ rikkumisi, mis oleks põhjustanud kostjale kahju, ei esine. Trahvinõude oleks kostja võinud esitada hagejale ka advokaadi abita. Kui kohus leiab, et kahjunõue on õigusabikulude teenuse osas põhjendatud, palub hageja õigusabiteenusega seotud kahjuhüvitist vähendada mõistliku suuruseni. 27.
5. Kohus leiab, et kostja õigusabiteenusega seotud kahju ei ole põhjendatud ja selle tekkimine tõendatud. Kostja esitas kahjunõude hagejale 28.08.2019 (vastuse lisa 6). Seega ei ole õigusabiteenusega seotud kulu esitatud nimetatud kirja koostamisega seoses. Hageja on vastuses kostja kirjale (hageja 18.03.2020 menetlusdokumendi lisa 1) teatanud, et ei ole kahjunõudega nõus ja palunud esitada nõudega seotud dokumendid. Kostja edastas kahjuga seonduvad tõendid esmakordselt koos vastusega hagile s.o 25.02.
6. Hageja tunnistas kostja vastusele seisukohta esitades 18.03.2020 lepingurikkumist liiklustrahvide osas ja nõustus nimetatud summa (40 euro) tasaarvestamisega. Kohus nõustub kostjaga selles, et trahvinõuded saanuks kostja hagejale edastada ka õigusabiteenust kasutamata. Kuivõrd ülejäänud osas ei ole kostja kahjunõue tõendatud, siis ei ole tõendatud ka kostja õigusabiteenusega seotud kahju tekkimine ning ei kuulu hageja nõudega tasaarvestamisele.
7. Kohustuse täitmisest keeldumine 28.
8. Kostja leiab, et kuna Vipak Trans OÜ ei ole kostjal tekkinud kahju hüvitamise kohustust täitnud, seda pakkunud, andnud selle katteks tagatist ega kinnitanud, et ta oma kohustuse täidab, on kostjal tulenevalt

§ 111lg 1 õigus autojuhiteenuse eest tasu maksmise kohustusest keelduda.

28.2. Hageja leiab, et kostjal ei olnud alust keelduda tasu maksmisest. 9 28.3.

§ 111

lg 1 kohaselt kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused (vastastikune leping), võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. 28.

1. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et hageja oleks keeldunud kohustuse täitmisest. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja esitas esimesed kahjunõuet tõendavad dokumendid 25.02.2020 kostja vastusega ja hageja tunnistas kohustust hüvitada liiklustrahvide tekkimisega kostjale tekkinud kahju. Seega puudus kostjal alus hagejale keelduda lepingust tuleneva tasu maksmise kohustusest. 28.
2. Osundatust tulenevalt tuleb kostjalt hagejale välja mõista käsunduslepingust tulenev tasu 3032 eurot (3072 autojuhiteenuse tasu – 40 liiklustrahvidest tulenev kahju).
3. Hageja nõudelt sissenõutavaks muutunud viivis 29.
4. Hageja nõuab kostjalt viivist 0,02% päevas. Perioodi 18.07.2019 kuni 16.01.2020 eest moodustub arvelt nr 09-2019 viivis 38,44 eurot. Perioodi 30.07.2019 kuni 16.01.2020 eest moodustub arvelt nr 11-2019 viivis 26,11 eurot. Perioodi 18.07.2019 kuni 16.01.2020 eest moodustub arvelt nr 12-2019 viivis 36,69 eurot. 29.
5. Kostja leidis, et kuivõrd Vipak Trans OÜ ei ole oma kahju hüvitamise kohustust täitnud, seda pakkunud, andnud selle katteks tagatist ega kinnitanud, et ta oma kohustuse täidab, on kostjal õigus autojuhiteenuse eest tasu maksmise kohustusest keelduda. Seetõttu on ka hageja viivisenõue alusetu ning tuleb jätta rahuldamata. 29.
6. Kohus tuvastas punktis 28.4., et kostjal puudus alus lepingust tuleneva tasu maksmise kohustusest keelduda. Seega on hagejal õigus kostjalt nõuda

§ 113lg 1 teises lauses ja § 94 sätestatud määras viivist.

Kohus leiab, et kuivõrd hageja on nõudnud viivist väiksemas määras, kui seadus võimaldab (ka juhul, kui lahutada liiklustrahvi tasumise päeval kostja võlgnevusest hageja poolt tasumisele kuuluv liiklustrahv), siis lähtub kohus hageja esitatud nõudest (TsMS § 4 lg 2) ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja kokku viivise 101,24 eurot (38,44+26,11+36,69).

1. Lepingust tulenev kahju 30.
2. Hagi järgi omandas hageja nõude kostja vastu Vipak Trans OÜ-lt 04.09.2019 nõude loovutamise teel. Hagejale on tekkinud kahju 307 eurot, mille kostja peab hüvitama. Kahjunõue tuleneb hageja ja Vipak Trans OÜ vahel sõlmitud nõude loovutamise lepingust, mille kohaselt peab viimane maksma hagejale nõude loovutamise eest (menetluse eest) teenustasu 10% põhinõudelt (307 eurot). 30.
3. Kostja leiab, et hageja kahju hüvitamise nõue, mis tuleneb Vipak Trans OÜ ja hageja vahel sõlmitud nõude loovutamise lepingust, on alusetu. Tegemist saab olla võla sissenõudmise kuluga, mille suurus on piiratud 40 euroga. Sellest suurema summa nõudmiseks tuleb hagejal tõendada kahju tekkimist, mida hageja pole teinud. 30.
4. Nõude loovutamise lepingu lisast 1 (hagi lisa 6) nähtuvalt maksab klient õigusabi tasu põhinõudelt 10 %, viivisnõudelt 40 % ja sissenõudmiskuludelt 50%. Kohus nõustub kostjaga, et tegemist on võla sissenõudmise kuluga (

§ 1131lg 1), mille suurus on piiratud 40 euroga.

Hageja ei ole tõendanud suuremas ulatuses kahju tekkimist. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista sissenõudmiskulu 40 eurot. 10 31. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 163 lg-st 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldas hageja hagi 91% ulatuses, siis tuleb hageja menetluskulud jätta 91% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 9% ulatuses hageja kanda. Kohus määrab kooskõlas TsMS § 177 lõikega 2 menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik